Kas sõda uimastitega on võimalik võita?

SÕJAS uimastitega võitjaks tulla on küll kiiduväärt eesmärk, ent sugugi mitte kerge ülesanne. Uimastite salakaubandust hoiab liikvel kaks võimsat mehhanismi — pakkumine ja nõudmine. Ligi sajandi vältel on valitsused ja politseijõud suunanud oma jõupingutused pakkumise piiramisele. Nende oletus on olnud lihtne: kui pole uimasteid, pole ka uimastisõltlasi.

Rünnaku all on pakkumine

Sel eesmärgil on politsei narkorühmad konfiskeerinud suuri uimastilaste, sealjuures on tänu rahvusvahelisele koostööle vahistatud silmapaistvaid uimastitega salakaubitsejaid. Ent karm tõde on see, et kuigi efektiivne politseitöö võib sundida mõningaid narkootikumidega salakaubitsejaid mujale siirduma, uusi turgusid otsima või veelgi leidlikumad olema, ei peata see nende tegevust. ”Meist ei saa narkoärikatele eales väärilisi vastaseid, seni kui nende käsutuses on piiramatul hulgal raha, meil aga tuleb pidada võitlust eelarve pärast,” tõdes üks narkoekspert.

Gibraltari politseijõudude kriminaalennetustöö ametnik Joe de la Rosa rääkis ajakirjale ”Ärgake!” Aafrika ja Ibeeria poolsaare vahelise narkosalakaubaveo kontrolli all hoidmise raskustest. ”Aastal 1997 konfiskeerisime ligikaudu 400 kilo kanepivaiku,” ütles ta. ”Tegelikult polnudki enamik sellest uimastikaubitsejatelt konfiskeeritud; seda leiti kas meres ulpivana või rannale uhutuna. Selle põhjal võib mõista, millised hiigelkogused uimasteid ületavad igal aastal Gibraltari väina. Meie poolt konfiskeeritu on vaid jäämäe tipp. Aafrika ja Hispaania vahet kurseerivatel salakaubavedajatel on kiirpaadid, mis trumpavad kõvasti üle meie tollipaadid. Ja kui nad taipavad, et neid varitseb vahelejäämisoht, viskavad nad narkootikumid lihtsalt üle parda, nii et meil pole mingit tõendit, mille alusel neid süüdistada.”

Samasuguste raskuste ees seisab politsei ka mujal maailmas. Väliselt korralikud reisijad, väikelennukid, kaubalaevad ja koguni allveelaevad smugeldavad narkootikume üle ookeanide ja puudulikult valvatavate riigipiiride. Ühes ÜRO raportis toodud arvestuste kohaselt ”tuleks selleks, et narkokaubitsemise tulusust märkimisväärselt kahandada, pidada kinni vähemalt 75 protsenti rahvusvahelistest narkolastidest”. Siiani on kinni peetud arvatavasti napilt 30 protsenti kokaiini — ja tunduvalt vähem teisi narkootikume.

Miks siis ei ründa valitsused probleemi alglätet ega hävita kõiki neid kanepitaimi, oopiumimoone ja kokapõõsaid? ÜRO küll soovitas hiljuti seda sammu, ent seda teha pole sugugi kerge. Kanepit võib kasvatada peaaegu igas aias. Andide üht põhilist kokaviljeluspiirkonda iseloomustatakse kui ”väljaspool valitsuse kontrolli” asuvat. Samasugune olukord valitseb kolkaaladel Afganistanis ja Birmas, mis on põhilised oopiumi ja heroiiniga varustajad.

Mis asja veelgi raskendab, on see, et uimastikaubitsejad võivad kergesti minna üle disainitud narkootikumidele, mille järele nõudlus aina kasvab. Salalaborid võivad neid sünteetilisi narkootikume toota peaaegu kõikjal maailmas.

Kas ehk suudaks narkoäri piirata efektiivsem politseitöö ja rangemad vanglakaristused? Selleks et see meetod toimiks, on lihtsalt liiga palju uimastikaubitsejaid, liiga palju sõltlasi ja liiga vähe poltseinikke. Näiteks Ühendriikides on trellide taga ligi kaks miljonit inimest — paljud neist narkokuritegude pärast. Ent vanglahirm pole inimesi takistanud uimasteid pruukimast. Paljudes õitsva uimastiäriga arengumaades tunneb alamehitatud ja -tasustatud politsei end jõuetuna narkovoogu tõkestama.

Kas saab kahandada nõudlust uimastite järele?

Kui püüded uimastite pakkumist kontrolli alla saada on nurjunud, mida öelda siis nõudmise kahandamise kohta? ”Sõda uimastitega on tegelikult võitlus südamete ja meelte pärast, aga mitte lihtsalt politsei, kohtute ja vanglate huviasi,” nendib ajakiri ”Time”.

Ka varem tsiteeritud Joe de la Rosa usub, et ainuke tee keelatud uimastite vastu võitlemiseks on haridus. ”Uimastisõltumus on ühiskonna poolt sünnitatud sotsiaalne probleem, seega tuleb meil muuta ühiskonda või vähemalt inimeste mõtteviisi,” sõnab ta. ”Üritame kaasata koole, lapsevanemaid ja õpetajaid, nii et kõik teaksid, et oht on varitsemas, et uimastid on saadaval ning et nendegi lastest võivad ohvrid saada.”

Mida on teinud Jehoova tunnistajad

Jehoova tunnistajad on juba paljude aastate vältel aktiivselt inimesi teavitanud uimastitest hoidumise vajalikkusest. Nad on väljastanud teabematerjali, mis on mõeldud abiks lapsevanematele, kes tutvustavad oma lastele uimastitega seonduvaid ohte.a Lisaks on tänu nende kristlikule teenistusele palju uimastitarvitajaid ja -kaubitsejaid ühiskonda tagasi toodud.

Eelmises artiklis mainitud Ana viidi kokku Jehoova tunnistajatega, sest ta õde oli kuulnud nende edust uimastisõltlaste abistamisel. Ana polnud Piiblist eriti huvitatud, ent läks siiski pooleldi vastu tahtmist Jehoova tunnistajate konvendile. Seal kohtas ta juhuslikult meest, kes oli olnud kurikuulus narkoärikas, nüüd aga oli täielikult muutnud nii oma välimust kui ka elustiili. ”Mõtlesin, et kui tema sai muutuda, saan ka mina,” sõnab Ana. ”Tema ümbersünd veenis mind selles, et mul tuleks pakkumine Piiblit uurida vastu võtta.

Kohe esimesest piiblitunnist peale otsustasin kodus püsida, sest teadsin, et kui ma kodunt välja lähen, võin kohata teisi narkomaane ning hakata taas uimasteid tarvitama. Teadsin juba, et uimasteid pruukida on väär ning et Jumal ei kiida seda kommet heaks. Olin juba näinud, millist toimet avaldavad uimastid inimestele ning kui palju kahju ma olin teinud oma perekonnale. Kuid ma vajasin uimastite kütkest vabanemiseks vaimset tugevust. Mürgistusseisundist väljatulek oli ränk. Mõnda aega ma vaid magasin päevad läbi, samal ajal kui uimastitest põhjustatud haigusnähud hakkasid taanduma. Ent asi oli seda väärt.”

Tõeline lootus ja elumõte

Ka eelmises artiklis mainitud Pedro, Ana abikaasa, leidis sarnase pääsetee. ”Kui olin ühel päeval oma venna pool hašišit suitsetamas, leidsin juhuslikult raamatu, mille pealkiri minus huvi äratas,” meenutab Pedro. ”Pealkirjaks oli ”Tõde, mis viib igavesse ellu”. Võtsin raamatu koju kaasa, lugesin seda ning vaatasin järele kirjakohad. Olin kindel, et olin leidnud tõe.

Kui lugesin Piiblit ja kõnelesin õpitust teistega, hakkasin end paremini tundma ning mu himu uimaainete järele kahanes. Tegin otsuse loobuda bensiinijaama relvastatud röövimisest, mida olin kavandanud. Üks mu sõber uuris koos Jehoova tunnistajatega Piiblit ning peagi järgnesin ma ta eeskujule. Üheksa kuuga muutsin täielikult oma elustiili ning lasin end ristida. Selle aja kestel pakkusid paljud endised sõbrad mulle uimasteid, mina aga hakkasin neile kohe Piiblist rääkima. Mõned kuulasid meelsasti. Üks sai isegi oma sõltumusest lahti.

Et uimastisõltumusest vabaneda, on tarvis lootust. Piibel andis mulle selle lootuse, andis elumõtte ja näitas selgelt ära, kuidas Jumal uimastitesse ja vägivalda suhtub. Panin tähele, et Kõigevägevamat tundma õppides paranes mu enesetunne — ja puudusid igasugused negatiivsed kõrvalmõjud. Kui hakkasin hiljem Jehoova tunnistajate koosolekutel suhtlema puhast elu elavate inimestega, aitas see mul sellel valitud teel püsida.”

Narkootikumidega salakaubitsejast müürsepaks

Eelmises artiklis mainitud uimastite salakaubitseja José on praegu taas müürsepp. Tal polnud sugugi kerge oma tulusat äri lõpetada. ”Uimastid toovad palju raha sisse,” nendib ta, ”ent sel kombel raha teenida pole hea. Näen noorukeid, kelle käsutuses on tulirelvad ja uhked autod. Purunevad perekonnad, tänavatel lokkab vägivald, ning et hankida uimastite jaoks raha, murravad paljud uimastisõltlased autodesse või varastavad kauplustest või tungivad inimestele kallale ja röövivad neid. Paljud alustavad hašišiga, jätkavad ecstasy või muude tablettidega, seejärel aga proovivad kokaiini või koguni heroiini. Mõistan, et selles oli ka minu panus, et paljud seda tsüklit alustasid.

Jehoova tunnistajatega Piiblit uurides veendusin üha enam, et uimastitega hangeldamine on väär. Ihkasin endale puhast südametunnistust, mida ihkas ka mu naine, kes samuti Piiblit uuris. Muidugi on narkootikumidega äritsemist lõpetada raske. Selgitasin oma klientidele ja maaletoimetajatele, et uurin Piiblit ja olen narkoäriga lõpu teinud. Algul nad lihtsalt ei uskunud mind, ja mõned ei usu veel praegugi. Siiski lõpetasin ma äri ligikaudu kaks aastat tagasi, kusjuures ma pole seda hetkekski kahetsenud.

Viimasel aastal olen töötanud müürsepana, mis on minu amet. Teenin nüüd kuuga veerandi sellest, mida oleksin narkoärikana võinud teenida päevaga. Ent see on parem eluviis ja ma olen õnnelikum.”

Globaalne lahendus, mis toimib

On üksikuid salakaubitsejaid, kes on uimastitega äritsemise vapralt lõpetanud. Ja mitmesugused taastusprogrammid on aidanud tuhandetel uimastitarvitajatel sõltumusest lahti saada. Ent nagu seda tunnistab ”World Drug Report”, ”pikaaegse, tugevas sõltumuses uimastipruukija puhul on kauakestev uimastitest hoidumine pigem erandiks kui reegliks”. Kahjuks jääb ühe sõltumusest vabanenu kohta mitu uut ohvrit lõksu. Pakkumine ja nõudmine on jätkuvalt tõusuteel.

Et tegemist on juba globaalse probleemiga, läheb selleks, et sõda uimastite vastu võita, tarvis globaalset lahendust. Seoses sellega märgib ÜRO narkokomisjon: ”Samal ajal kui enamikus maades peetakse uimastite kuritarvitamist, nendega äritsemist ja sellega seonduvat kuritegevust üheks peamiseks ohuks julgeolekule, on avalikkusele olnud vähem teada fakt, et keelatud uimastid on globaalprobleem, mida ei saa enam lahendada ainuüksi siseriiklike meetmete abil.”

Ent kas maailma valitsused ühendavad oma jõud, et sellest globaalsest nuhtlusest jagu saada? Senisaavutatu ei anna põhjust optimismiks. Kuid Piibel näitab, et lõpliku lahenduse toob riigipiiridest kõrgemal seisev taevane valitsus. Piibel kinnitab meile, et Jumala Kuningriik, mille valitsejaks on Jeesus Kristus, püsib ”ajastute ajastuteni” (Ilmutuse 11:15). Seepärast tagab Jumala Kuningriigi valitsuse all antav jumalik haridus selle, et nõudmine uimastite järele kaob (Jesaja 54:13). Ja igaveseks kaovad ka sotsiaalsed ning emotsionaalsed raskused, mis praegu uimastite kuritarvitamiseks viljaka pinnase loovad (Laul 55:23; 72:12; Miika 4:4).

Kas sa vajad abi?

Juba praegu ajendab inimesi uimastitele ei ütlema lootus Jumala Kuningriigile, kus valitseb Kristus. Kui soovid selle kohta lisateavet, võta ühendust oma piirkonna Jehoova tunnistajatega.

[Allmärkus]

[Pilt lk 11]

Konfiskeeritakse uimasteid

[Allikaviide]

K. Sklute/SuperStock

[Pilt lk 12]

Pedro ja ta naine Ana uurivad koos oma lastega Piiblit

[Pilt lk 13]

Pedro paigaldab turvaseadmeid