Anoreksia ja buliimia — faktid, ohud

”Toidu emotsionaalne kaal pole kaugeltki midagi, mida saaks mõõta kalorites või grammides.” (Kirjanik Janet Greeson)

ANOREKSIA ja buliimia on kaks üldlevinuimat söömishäiret. Kummalgi on omad erijooned. Ent nagu võime näha, võivad mõlemad olla ohtlikud — koguni eluohtlikud.

Anoreksia — enesenäljutamine

Anoreksiahaiged — anorektikud — kas keelduvad söömast või siis söövad nii väikesi toidukoguseid, et nad on alatoitumuses. Vaadelgem 17-aastast Antoinette’i, kes räägib, et kord langes ta kehakaal vist 37 kiloni — mis on 170-sentimeetrise teismelise kohta väga napp kaal. ”Piirdusin vaid 250 kaloriga päevas ning panin kõik söödu märkmikusse kirja,” lausub ta.

Kõik anorektiku mõtted keerlevad toidu ümber, ja et mitte kaalus juurde võtta, lähevad nad äärmusteni. ”Hakkasin söödud toitu salvrätikusse välja sülitama, teeseldes, et pühin suud,” räägib Heather. Susan tegi pingeliselt sporti, et kaal all hoida. Ta jutustab: ”Praktiliselt iga päev ma kas jooksin 12 kilomeetrit või ujusin tund aega, vastasel juhul valdas mind kohutav ängistus ja süütunne. Ja igal hommikul oli mu suurimaks, üldiselt ainukeseks naudinguks astuda kaalule veendumaks, et mu kehakaal on alla 45 kilo.”

Kõlab pilkena, et mõnedest anorektikutest saavad oivalised kokad ning nad pakuvad suurepäraseid roogasid, mida nad ise keelduvad puutumast. ”Kui mu seisund oli õige hull,” ütleb Antoinette, ”valmistasin kodus viimase kui toidu ise ning panin alati oma väiksele vennale ja õele kooli toidu kaasa. Ma ei lasknud neid külmkapi ligi. Arvasin, et köök on vaid minu päralt.”

Nagu öeldakse raamatus ”A Parent’s Guide to Anorexia and Bulimia”, lähevad mõned anorektikud ”korraarmastuses äärmustesse ning võivad nõuda, et kogu perekond alluks nende ülirangetele nõudmistele. Iga ajakiri või sussipaar või kohvitass tuleb viivitamata omale kohale panna. Samapalju või veel rohkemgi valdab nende mõtteid isiklik hügieen ja välimus, nii et nad veedavad vannitoa lukustatud ukse taga tunde ega lase teistel siseneda, et seada end kooli- või tööleminekuks korda”.

Kuidas selline eriskummaline, anoreksiaks kutsutav häire tekib? Tüüpiline on olukord, kus teismeline või noor täiskasvanu — enamasti naissoost isik — otsustab võtta konkreetse hulga kilosid kaalust maha. Ent kui ta oma eesmärgi on saavutanud, ei jää ta rahule. Vaadates peeglisse, näeb ta end ikka paksuna, mistõttu ta jõuab otsusele, et hea oleks veel mõni kilo alla võtta. Sama tsükkel kordub, kuni dieedipidaja kaal langeb normaalkaalust juba 15 protsenti allapoole.

Nüüd hakkavad sõbrad ja perekonnaliikmed väljendama oma muret selle pärast, et dieedipidaja näeb äärmiselt kõhn, lausa kurtunud välja. Ent anorektik näeb asja teisiti. ”Mina ei arvanud, et olen kontkõhn,” ütleb Alan, 175-sentimeetrine meesanorektik, kelle kaal langes kord 33 kiloni. ”Mida enam kaalus alla võetakse,” sõnab ta, ”seda väärastunumaks muutub mõttetegevus, nii et enam ei suudeta end hinnata objektiivselt.”a

Aja jooksul võib anoreksia tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas osteoporoosi ja neerukahjustused. Seisund võib muutuda koguni eluohtlikuks. ”Arst ütles mulle, et mu organism kannatab sellise toitainetepuuduse all, et taoliste toitumisharjumuste korral oleksin võinud kahe kuu pärast alatoitlusesse surra,” ütleb Heather. ”The Harvard Mental Health Letter” teatab, et kümne aasta jooksul on umbes 5 protsenti naisi, kellel diagnoositakse anoreksia, surnud.

Buliimia — õgimine ja väljutamine

Bulimia nervosa nime all tuntud söömishäiret iseloomustab õgimine (kiiruga suurte toiduannuste ahmimine, näiteks 5000 kalorit ja enam), seejärel aga väljutamine (mao tühjendamine üldjuhul kas oksendamise või lahtistite vahendusel).b

Vastupidiselt anoreksiale pole buliimiat sugugi kerge tuvastada. Selle põdeja ei pruugi olla ebatavaliselt kõhn, seejuures võivad ta toitumisharjumused vähemalt teiste silmis tunduda päris normaalsed. Ent buliimikule on elu kõike muud kui normaalne. Kõik ta mõtted on toidust tõepoolest sedavõrd haaratud, et kõik muu on oma tähtsuse kaotanud. ”Mida rohkem ma õgisin ja oksendasin, seda vähem läksid mulle teised asjad või inimesed korda,” ütleb 16-aastane Melinda. ”Tegelikult olin mõnusa koosolemise sõpradega unustanud.”

Geneen Roth, söömishäiretele spetsialiseerunud kirjanik ja pedagoog, kirjeldab söömasööstu kui ”30-minutist hullust, põrguskäiku”. Ta sõnab, et söömasööstu ajal ”kaotab oma tähtsuse kõik: sõbrad, perekond .. Tähtsuse kaotab kõik peale toidu”. 17-aastane haige Lydia kirjeldab oma seisundit täiesti analoogselt. ”Tunnen end prügipressina,” räägib ta. ”Kühveldan sisse, peenestan ja paiskan välja. Sama asi kordub üha uuesti.”

Buliimik võitleb meeleheitlikult kaalu lisandumisega, mis oleks ohjeldamatu söömise loomulik tagajärg. Seepärast kutsub ta otsekohe pärast söömasööstu esile oksendamise või siis võtab sisse lahtisteid, et väljutada toit enne, kui see saab muutuda keharasvaks.c Ehkki juba mõtegi sellest võib tunduda eemaletõukavana, ei vaata kogenud buliimik asjale niimoodi. ”Mida enam õgitakse ja väljutatakse, seda kergemaks see muutub,” selgitab sotsiaaltöötaja Nancy Kolodny. ”Algne vastikustunne ja ka hirm asendub peagi sundusega sellist buliimilist käitumismalli üha uuesti järgida.”

Buliimia on erakordselt ohtlik. Näiteks toidu korduval väljutamisel oksendamise teel satuvad suuõõnde sööbivad maohapped, mis võivad hävitada buliimiku hammastelt emaili. Samuti võib sel teel kahjustuda haige söögitoru, maks, kopsud ja süda. Äärmuslikel juhtudel võib oksendamine põhjustada kõhusonga ja isegi surma. Ohtlik võib olla ka ülemäärane lahtistite tarvitamine. See võib pärssida sooletegevust ning põhjustada ka alalist kõhulahtisust ja pärasoole veritsust. Nagu ka korduva oksendamise puhul, võib lahtistite kuritarvitamine äärmuslikel juhtudel lõppeda surmaga.

USA Riikliku Psühhiaatriainstituudi andmeil on söömishäirete juhtusid pidevalt lisandumas. Mis tõukab üht noort naist end sedavõrd näljutama, et ta juba surmaga mängib? Miks haarab toit teise niivõrd oma võimusesse, et ta õgima hakkab, misjärel mure kaalu pärast teda sel määral valdab, et ta tunneb vajadust söödu väljutada? Neid küsimusi käsitletakse lähemalt järgmises artiklis.

[Allmärkused]