Vaatleme maailma
Oht Euroopa usuvabadusele
Itaaliast Torinost pärit roomakatoliku õpetlane Massimo Introvigne ütles hiljuti USA-s Washingtonis toimunud pressikonverentsil, et sektantlusevastaseid registreid või aruandeid koostatakse mitmetes maades. ”Ohtlike sektidena” sihikule võetud organisatsioonide hulka kuuluvad baptistid, budistid, juudid-hassiidid, Jehoova tunnistajad, katoliku karismaatikud, kveekerid ja Noorte Naiste Kristlik Ühendus. Saksamaa aruandes tuuakse ära 800 rühmitust, Belgia registris mainitakse ära 187, Prantsusmaa omas aga 172 rühmitust. Introvigne kirjutab, et Prantsusmaal on ”riigikoolides aastaid teenistuses olnud auväärseid õpetajaid vallandatud vaid seepärast, et nad on Jehoova tunnistajate organisatsiooni liikmed”. Uudisteagentuuri Compass Direct teatel väljendas Introvigne muret ühiskondliku toetuse pärast sektidevastastele liikumistele. Ta sõnas: ”On ilmselge, et need liikumised on süüdi eksitava ja sageli otse väära usuvähemuste kohta käiva informatsiooni ning maailmavaatelise sallimatuse levitamises.”
Nutikad aknad
Austraalias on Sidney ülikooli teadlased konstrueerinud akna, mis madalalt lendava lennuki lähenedes automaatselt sulgub. Kui häiriv müraallikas on eemaldunud, avaneb aken taas. Akna välisküljele kinnitatud mikrofon, millele lisandub aknasse paigutatud tarkvara, võib registreerida ka teisi eriti häirivaid mürasagedusi, näiteks neid, mida tekitab raskeveokite mürin. Katsetest on selgunud, et sellised aknad võivad vähendada müra koguni 20 detsibelli võrra, millest loodetakse piisavat, et tagada segamatu uni. Ajakirjas ”New Scientist” märgitakse: ”Süsteemi suuri eeliseid on see, et hooned võivad olla nii mürakindlad kui ka ventileeritavad, ilma et oleks tarvis paigaldada kulukaid kliimaseadmeid.”
Televisiooni mõju lastele
”Joonisfilmid ja videomängud avaldavad 6—12-aastaste laste käitumisele rohkem mõju kui kool, sest nädalas vaatavad nad telerit kuni 38 tundi, seevastu klassis istuvad nad 23 tundi,” teatab Mehhiko ajaleht ”El Universal”. Teadlane Omar Torreblanca märgib, et televisioon õpetab lastele, milliseid hoiakuid teatud olukordades võtta — ilma et laps endale teadvustaks, kas need hoiakud on head või halvad. Ta selgitab: ”Kui laps näeb joonis- või mängufilmi, kus keegi tegelane edukalt kinni seotakse, on üsnagi tõenäoline, et ta seda järele proovib.” Torreblanca uurimusest selgub, et ”lapsed rakendavad oma igapäevaelus seda, mida nad iga päev televisiooni vahendusel õpivad, aga mitte seda, mida nad koolis õpivad, sest nad võtavad kooli lihtsalt kui üht kohustust”.
Käimine võib pikendada eluiga
Ajakirja ”Asiaweek” sõnul võib igapäevane käimine inimese eluiga märgatavalt pikendada. 12 aastat kestnud uurimus keskendus 707-le 61—81-aastasele mittesuitsetajast mehele, kes olid suutelised käima. Need, ”kes käisid kõigest 3,2 kilomeetrit päevas — kas või rahulikus tempos —, kahandasid poole võrra riski surra mistahes põhjusel”, märgitakse teates. Nendel, kes ei käinud, oli tõenäosus surra mistahes vormis vähki 2,5 korda suurem kui nendel, kes käisid vähemalt 3,2 kilomeetrit päevas. Ajakirjas ”The New England Journal of Medicine” avaldatud uurimistööst selgus, et suremust vähendas juba ka käimine veidi alla kilomeetri päevas. Varem pidasid mõned spordimetoodikud nii vähese intensiivsusega kehalise tegevuse väärtuslikkust küsitavaks. Nüüd aga jõuab värske uurimus järeldusele: ”Kui õhutada eakaid inimesi käima, võib see tulla kasuks nende tervisele.”
Muusika aitab lapsi
Kui õpetada kolme-nelja aasta vanustele lastele mingit muusikainstrumenti, võib see neil aidata paremini arutleda ja mõelda, ütleb Gordon Shaw, füüsikaprofessor California ülikoolist Irvine’ist. Sellises noores eas moodustuvad ajurakkude ühendused hõlpsasti, kusjuures teadlased on demonstreerinud, kuidas ka igapäevane kümneminutiline harjutamine edendab ”lapse arutlus- ja mõtlemisviisi kestvat parenemist”. Üheksa kuud väldanud katse ajal võrreldi klaveritunnis käinud lapsi nende lasterühmadega, kes olid käinud arvutitunnis või polnud üldse mingit väljaõpet saanud. Neil, kes olid õppinud klaverit mängima, parenesid intelligentsustesti tulemused 35 protsenti, samal ajal kui kahe teise rühma puhul oli edenemine napp või puudus hoopis, teatab Londoni ”Sunday Times”.
Rannaökoloogia
Kas on võimalik randa hävitada, tehes selle liiga puhtaks? Walesis Swansea Bay’l tehtud uurimus annab sellele jaatava vastuse. Heas seisundis ranna tagab kaldariba, kuhu kaks korda ööpäevas toimuva tõusu ajal koguneb prahti. See praht võib koosneda puudest, ajupuidust, vetikatest, rohust ja ka surnud loomadest, mis kõik on segunenud mereadruga. See segu on koduks tillukestele selgrootutele, kes aitavad lagundada mädanevat taimestikku, mille tuul ja lained seejärel laiali kannavad ning millest saab üks liiva siduvaid komponente. Taoliselt kaldaribalt võivad leida toitu ka linnud ning sellised loomad nagu hamstrid, hiired, jänesed ja ka rebased. Kaldaribal toituvate toonekureliste kahanemine alarmeeris looduskaitsjaid faktist, et ranna regulaarne läbikammimine rikub selle habrast ökoloogilist tasakaalu. Paljud rannamõnude nautijad ihkavad näha ebarealistlikult puhast randa. Londoni ”The Times” teatab, et üks külastaja avaldas koguni soovi, et väikesed kivikesed liivast välja korjataks.
Meie globaalne toidulaud
Kas oled kunagi mõelnud sellele, kui palju toitu maakera rahvastik päevas tarbib? Kreeka ajaleht ”To Vima” toob ära mõningad jahmatamapanevad statistikaandmed päevase tarbimise kohta. Kogu maailmas toodetakse ja tarbitakse päevas kaks miljardit muna, millest piisaks Küprose saare suuruse omleti valmistamiseks! Maailmas süüakse ära 1,6 miljonit tonni maisi. Populaarne on ka kartul, mida süüakse 727000 tonni päevas! Suurele osale maakera rahvastikust on peamiseks toiduaineks riis, mida toodetakse 1,5 miljonit tonni päevas. 365000 tonni sellest tarbivad hiinlased. Umbes kolme miljardi tassi tee jaoks kulub 7000 tonni kääritatud teelehti. Maailma privilegeeritud elanikud söövad ära 2,7 tonni kalamarja. Läänemaailma täiskasvanu tarbib keskmiselt 4000 kalorit päevas — võrdluseks võiks tuua soovitatavad 2500 kalorit —, samal ajal kui Aafrikas tarbitakse keskmiselt kõigest 1800 kalorit.
Angerjas ametis
Jaapanis on vee kvaliteedi testimiseks seatud ametisse angerjad, teatab ”The Daily Yomiuri”. Viis aastat tagasi avastas professor Kenji Namba Hiroshima ülikoolist, et angerjad reageerivad vee kvaliteedi väikestelegi muutustele. Sellised kahjulikud ained nagu näiteks kaadmium ja tsüaniid põhjustavad angerja südamelöökide aeglustumist, samal ajal kui vähkitekitav trikloroetüleen suurendab järsult südamelöökide sagedust. Sellist erakordset tundlikkust on kasutatud ära nüüd turustatavas seadeldises. Angerjas lebab seadeldise akrüültorus. Kui vesi voolab läbi toru, jälgitakse angerja südamelöökide sagedust toru külge kinnitatud elektroodide abil, kusjuures kõik muutused jõuavad piipari vahendusel tehnikuni. Sellesse ametisse valitud angerjad on pärit erakordselt puhastest vetest ning täpsuse huvides vahetatakse nad iga kuu välja.
Turvavööd ja surmaga lõppevad liiklusõnnetused
Hiljuti tühistas Costa Rica Ülemkohtu Põhiseaduslik Koda seaduse, mis kohustas kasutama turvavööd, põhjendades, et see rikub õigust isikuvabadusele, teatab Costa Ricas San Josés ilmuv ”The Tico Times”. Pärast selle otsuse väljakuulutamist on turvavööd kasutatavate sõidukijuhtide arv sellel maal kahanenud 87 protsendilt napi 44-ni, samal ajal kui liiklusõnnetuste ja nendest tulenevate surmajuhtumite arv on järjest kasvanud. Costa Rica liiklusamet on kiires korras suurendanud jõupingutusi vähendada vigastatute arvu, ent kui sõitjad ei kasuta turvavööd, on need pingutused määratud nurjumisele, öeldakse teates. Liiklusameti esindaja Manfred Cervantes sõnab: ”Püüame tõepoolest juurutada inimestes arusaama, et vastutustundeliste sõidukijuhtidena kaitsevad nad iseennast ning päästavad iseenda elu.”
Tubakasurm
Kogu maailmas suitsetab tubakat umbes 1,1 miljardit inimest, ütleb professor Judith Mackay Tubakakontrolli Aasia nõuandlast. Nagu teatas ”British Medical Journal”, oli kümnenda tubaka- ja tervisealase maailmakonverentsi hinnangul tubakast põhjustatud surmajuhtude arv aastal 1990 kolm miljonit. Arvatakse, et aastatel 2025—2030 kasvavad kaotused kümne miljonini. Samas ajakirjas märgitakse, et järgmisel kolmel aastakümnel nihkub tubakast põhjustatud surmajuhtumite kasv arenenud maadest arengumaade poole. Oxfordi ülikooli meditsiinistatistika professor Richard Peto ütleb, et ”Hiinas juba esinebki tubakasurma enam kui ühelgi teisel maal”.