Miljonite elu haihtub kui suits

SEE on kõige müüdavamaid tooteid kogu maailmas. Selle käsutuses on lojaalsete ostjate armeed ning kiirelt laienev turg. Selle rõõmujoovastuses kompaniid kelgivad oma suurte kasumite, poliitilise mõjuvõimu ja prestiižiga. Ainuke probleem on, et selle parimad kliendid üksteise järel surevad!

Ajakiri The Economist märgib: „Sigaretid on kõige tulutoovamaid kaupu, mida maailmas tarbitakse. Need on ka ainuke (legaliseeritud) kaup, mis kasutatuna selleks, milleks ta on mõeldud, muudab suurema osa tarvitajatest oma orjaks ning pahatihti ka tapab nad.” See tähendab suuri kasumeid tubakakompaniidele, kuid tohutuid kaotusi nende klientidele. Vastavalt Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (CDC) arvutustele väheneb Ameerika suitsetajate eluiga kokkuliidetuna igal aastal viie miljoni aasta võrra ehk ligikaudu minut iga suitsetamisele kulunud minuti kohta. „Suitsetamine tapab aastas 420000 ameeriklast,” teatab ajakiri Newsweek. „Seega, 50 korda rohkem kui narkootikumide tarvitamine.”

Vastavalt raamatule Mortality From Smoking in Developed Countries 1950—2000 („Suitsetamisest tingitud suremus arenenud maades aastatel 1950—2000”), mille on ühiselt välja andnud Briti Kuninglik Vähiuurimisfond, WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) ja Ameerika Vähiliit, sureb igal aastal suitsetamise tagajärjel kogu maailmas kolm miljonit inimest — kuus igas minutis. See kuni praeguse hetkeni ulatuslikemaid analüüse suitsetamise suundumustest maailmas hõlmab 45 maad. „Enamikus maades on kõige hullem alles ees. Kui praegused suitsetamisharjumused jäävad püsima, leiab sel ajal, mil tänased noored suitsetajad kesk- või vanadusikka jõuavad, aset umbes 10 miljonit suitsetamisest tingitud surmajuhtumit aastas ehk üks iga kolme sekundi tagant,” hoiatab Richard Peto Kuninglikust Vähiuurimisfondist.

„Pole midagi riskantsemat kui suitsetamine,” ütleb dr. Alan Lopez WHO-st. „Lõppkokkuvõttes tapab see kahest suitsetajast ühe.” Martin Vessey Oxfordi ülikooli tervishoiuteaduskonnast ütleb samuti: „Need 40 aasta jooksul tehtud uurimused viivad kohutava järelduseni, et pooled kõigist suitsetajatest tapab lõpuks nende harjumus. See mõte teeb tõesti hirmu.” Alates 1950-ndatest aastatest on suitsetamine põhjustanud 60 miljoni inimese surma.

See mõte teeb tõesti hirmu ka tubakakompaniidele. Kui praegu sureb igal aastal suitsetamise tagajärjel kogu maailmas kolm miljonit inimest ning paljud loobuvad suitsetamisest, tuleb igal aastal kusagilt leida enam kui kolm miljonit uut tubakatarvitajat.

Üks võimalus on seotud ilminguga, mida tubakakompaniid tervitavad kui naiste võrdõiguslikkust. Suitsetavad naised on läänemaades juba pikemat aega tavaline nähtus, ja nüüd levib see ka paikadesse, kus seda varem häbiväärseks peeti. Tubakakompaniid kavatsevad olukorda muuta. Nad tahavad aidata naistel oma äsjaleitud võimalusteohtrust ning võrdõiguslikkust pühitseda. Spetsiaalsed sigaretimargid, milles on väidetavasti vähem tõrva ja nikotiini, peibutavad suitsetavaid naisi, kes arvavad, et see suits pole nii kirbe. Mõned sigaretid on aga lõhnastatud või oma kujult pikad ja peenikesed — millist välimust ehk naisedki suitsetamise teel saavutada loodavad. Aasiamaades kujutatakse tubakareklaamidel noori šikke Aasia modelle, kes on võrgutavalt ning lääneliku elegantsiga riietatud.

Suitsetamisest põhjustatud suremus aga peab naiste „võrdõiguslikkusega” sammu. Jaapanis, Norras, Poolas, Rootsis ja Suurbritannias on kopsuvähi ohvrite hulk naiste seas viimase 20 aastaga kahekordistunud. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on nende arv tõusnud 300 protsendi võrra. „Oled jõudnud kaugele, beibe!”, kuulutab üks sigaretireklaam.

Mõnedel tubakakontsernidel on oma strateegia. Üks kompanii levitas Filipiinidel, valdavalt katoliiklikul maal, tasuta kalendreid Neitsi Maarja pildiga, mille all ilutsesid jultunult kompanii kaubamärgid. „Ma pole ealeski midagi sellist näinud,” ütles dr. Rosmarie Erben, kes on WHO Aasia tervishoiunõunik. „Nad püüdsid siduda ikoonimotiivi tubakaga, et sel viisil filipiinlannadele suitsetamine vastuvõetavaks teha.”

Arvestuste järgi suitsetab Hiinas 61 protsenti täiskasvanud meestest ja vaid 7 protsenti naistest. Lääne tubakakompaniid on suunanud oma pilgu nende armsate hommikumaalannade „võrdõiguslikkuse tagamisele”, kellest miljonitele on nende lummavate lääne-õdede „rõõmud” olnud nii kaua keelatud. Kuid Lääne tubakakompaniide meelest on meepotis siiski suur tilk tõrva: sigarettide tootmise eest hoolitseb peamiselt riigi enda tubakakompanii.

Kuid lääne kompaniid on vähehaaval oma toodetele teed sillutamas. Kuna nende reklaamimisvõimalused on piiratud, püüavad nad oma tulevasi kliente salakavalalt peibutada. Hiina impordib Hongkongist filme, ning paljudes neis on näitlejatele suitsetamise eest makstud — mis on sisuliselt kaudne reklaam.

Kuna nende kodupinnal vaenulikkus suitsetamise vastu kasvab, sirutavad jõukad Ameerika tubakakompaniid oma kombitsaid uute ohvrite järele. Faktid näitavad, et nad on arengumaad oma surmavasse haardesse võtnud.

Kogu maailma tervishoiuametnikud lasevad kõlada hoiatushüüul. Ajaleheartiklite pealkirjad teatavad: „Aafrikas möllab uus taud — suitsetamine”, „Sigaretituru õitseng Aasias teeb suitsust tulekahju”, „Suitsetajate hulga kasv Aasias lõpeb vähiepideemiaga”, „Kolmanda maailma uues sõjas käib võitlus tubaka vastu”.

Aafrika mandrit on vallanud põud, kodusõjad ja AIDSi epideemia. Briti kardioloog dr. Keith Ball aga ütleb, et „kui aatomisõda või näljahäda välja arvata, ohustab aafriklaste tervist tulevikus kõige enam suitsetamine”.

Rahvusvahelised kompaniid palkavad kohalikke talupoegi tubakat kasvatama. Talupojad raiuvad maha puid, mida on hädasti vaja toiduvalmistamisel, kütmisel ja elamute ehitamisel, ning tarvitavad neid tubakatöötlemisel küttematerjalina. Selle asemel et kasvatada vähemtulusaid toidukultuure, kasvatavad nad oma põldudel tulutoovat tubakat. Tavaliselt raiskavad vaesunud aafriklased suure osa oma kasinast sissetulekust sigarettidele. Nii et samal ajal kui Aafrika perekonnad alatoitlusest kõhetuvad, paisuvad Lääne tubakakompaniide rahakohvrid.

Lääne tubakakompaniid, kelle silmis arengumaailm on lihtsalt üks võimalus hiigeläri ajada, on võtnud märklauaks Aafrika, IdaEuroopa ja Ladina-Ameerika. Kuid tihedalt asustatud Aasia on kullakaevandus, mis oma suuruselt ületab kõik teised. Ainuüksi Hiinas on praegu suitsetajaid 300 miljonit, seega rohkem kui Ameerika Ühendriikides elanikke. On vapustav, et nad suitsetavad aastas 1,6 triljonit sigaretti, kolmandiku kogu maailmas tarvitatavatest sigarettidest!

„Arstide sõnul on Aasia tubakabuumi mõju tervisele enam kui kohutav,” märgib The New York Times. Richard Peto hinnangul leiab järgneva kahe-kolme aastakümne jooksul igal aastal kümnest miljonist arvatavast suitsetamisega seotud surmajuhtumist ainuüksi Hiinas aset kaks miljonit. Peto ütleb, et viiskümmend miljonit praegu elavat Hiina last võib surra suitsetamisest põhjustatud haigustesse.

Dr Nigel Gray võttis selle kokku järgmiste sõnadega: „Suitsetamise ajalugu Hiinas ja Ida-Euroopas viimase viiekümne aasta jooksul näitab, et neid maid hakkab nuhtlema tohutu tubakahaiguse epideemia.”

„Kuidas saab toode, mis põhjustab igal aastal Ühendriikides 400000 inimese enneaegset surma ning mille pruukimist Ühendriikide valitsus visalt oma kodanikel püüab aidata lõpetada, muutuda äkki ohutuks väljaspool Ameerika piire?” küsis Tai suitsetamisvastase kampaania korraldaja dr. Prakit Vateesatokit. „Kas tervis minetab oma tähtsuse, kui seesama toode eksporditakse teistesse maadesse?”

Laieneval tubakaäril on vägev liitlane Ühendriikide valitsuse näol. Nad on koos võidelnud tugeva jalgealuse eest välisriikides, eriti Aasia turgudel. Aastaid olid Ameerika sigaretid keelatud kaup Jaapanis, Taivanil, Tais ja teistes maades, kus tubakatoodete monopol kuulus valitsusele. Suitsetamisvastased rühmitused küll protesteerisid sigarettide importimise vastu, kuid Ühendriikide administratsioon käis välja oma trumbi — kaubandussanktsioonid.

Alates aastast 1985 on Ühendriikide valitsus Aasia maadele tugevat survet avaldanud, mistõttu paljud neist on tõkked eemaldanud ning Ameerika sigarette voolab tulvana sisse. Ühendriikide sigaretieksport Aasiasse kasvas 1988. aastal 75 protsenti.

Ilmselt on kõige traagilisem see, et tubakasõdade ohvrid on ka lapsed. Ameerika meditsiiniajakirjas The Journal of the American Medical Association esitatud uurimus näitab, et „kõigist uutest suitsetajatest moodustavad 90% lapsed ja teismelised”.

Uudisteajakirja U.S.News & World Report artiklis toodud hinnangute järgi on Ühendriikides 3,1 miljonit teismelist suitsetajat. Iga päev alustab suitsetamist 3000 inimest, mis teeb aastas kokku miljoni.

Ühel sigaretireklaamil poseerib lõbuarmastav, naudinguhimuline karikatuurne kaamel, kellel tihti on sigarett hooletult hambus. Sellele sigaretireklaamile on süüks pandud noorte meelitamist nikotiiniorjusesse, enne kui nad mõistavad, kui kahjulik see tervisele on. Kolme aasta jooksul, mil seda reklaami kasutati, kasvas sigaretikompaniide rõõmuks nende toodete müük noortele 64 protsendi võrra. Georgia Meditsiinikolledži (USA) poolt korraldatud uurimuses leiti, et 91 protsenti kuueaastastest küsitletutest tundis selle suitsetava karikatuurse tegelase ära.

Üks teine populaarne sigaretisümbol on vabana ringikihutav matšokauboi, kes vastavalt ühe teismelise ütlusele kannab sõnumit: „Kui sa suitsetad, ei peata sind siin ilmas miski.” Kõige müüdavamaks tarbekaubaks terves maailmas peetakse üht sigaretimarki, mis kontrollib 69 protsenti teismeliste suitsetajate turust ning mis samas on ka kõige enam reklaamitav tubakamark. Meelituseks on igasse sigaretipakki lisatud talongid, mille esitaja võib noorte hulgas moodsate teksaste, mütside ja spordirõivaste omanikuks saada.

Kuna suitsetamisvastased liikumised on märganud reklaami tohutut mõjuvõimu, on neil õnnestunud viia asjad nii kaugele, et mitmetes maades on tubakareklaam televisioonis ja raadios keelatud. Üks viis, kuidas nupukad tubakareklaamijad sellest keelust mööda hiilivad, on see, et nad panevad reklaamstendid kavalalt üles spordiürituste toimumispaigus. Nii võidakse televisioonis ülekantavas pallimängus, mida vaatab tohutu hulk noori, esiplaanil näidata nende mänguvalmis lemmikmängijat ning tema taustal luuravat suurt sigaretireklaami.

Linnade keskustes või siis koolimajade ees pakuvad naised, kes on ligitõmbavalt kas miniseelikutesse või kauboi- või safarikostüümidesse riietatud, himukatele või uudishimulikele teismelistele tasuta sigarette. Videosalongides, diskodel ja rokk-kontsertidel jagatakse tasuta proovisigarette. Ühe Kanada kompanii turustusprogrammist, mis sai ajakirjandusele teatavaks, ilmnes, et ühe teatud sigaretimargi märklauaks olid võetud prantsuse keelt kõnelevad noormehed vanuses 12 kuni 17 aastat.

Reklaamide silmatorkavaks sõnumiks on see, et suitsetamine pakub naudingut, annab hea füüsilise vormi, teeb mehelikuks ja populaarseks. „Minu endine ettevõte püüdis kõigest väest mõjutada 14-aastasi lapsi suitsetama hakkama,” ütles üks reklaamikonsultant. Aasiamaades kujutavad reklaamid tervisest pakatavaid läänelikke ja atleetlikke noori, kes hullavad rannas ja palliväljakuil ning loomulikult ka suitsetavad samal ajal. „Lääne mallid ja elustiil loovad lummava eeskuju, mida matkida,” märkis üks turukaubandust käsitlev ajakiri, „ning Aasia suitsetajatel ei saa sellest elustiilist küllalt.”

Pärast miljardeid reklaamile kulutatud dollareid on tubakaturustajad saavutanud hiilgava edu. Ajakirja Reader’s Digest spetsiaalne aruanne näitas, et noorte suitsetajate arv kasvab rahutukstegevalt. Aruandes öeldakse, et „Filipiinidel on praegu 22,7 protsenti suitsetajatest alla 18-aastased. On hämmastav, et mõnedes Ladina-Ameerika linnades suitsetab koguni 50 protsenti teismelisi. Hongkongis suitsetavad isegi seitsmeaastased lapsed”.

Kuigi võidud välismaal panevad sigaretikompaniid juubeldama, jälgivad nad murelikult, kuidas kodumaal nende kohale ronkmustad pilved kogunevad. Milline väljavaade on tubakal lähenevas tormis vastu pidada?

[Väljavõte lk 3]

Selle parimad kliendid surevad üksteise järel

[Väljavõte lk 5]

Aasia on tubaka uusim surmaväli

[Väljavõte lk 6]

90 protsenti uutest suitsetajatest on lapsed ja teismelised!

[Kast lk 4]

Sigareti surmatoov retsept

Sigarettides võidakse kasutada kuni 700 keemilist lisaainet, ent seadus lubab kompaniidel nende loetelu saladuses hoida. Kuid koostisosade hulka kuulub raskmetalle, pestitsiide ja putukamürke. Mõned neist koostisosadest on nii mürgised, et seadusega on keelatud neid jäätmetena maha panna. Sigaretisuits sisaldab ligemale 4000 keemilist ainet, sealhulgas atsetooni, arseeni, butaani, vingugaasi ja tsüaniidi. Suitsetaja ja passiivse suitsetaja kopse ähvardab kahjustada vähemalt 43 teadaolevat vähkitekitavat ainet.

[Kast lk 5]

Mittesuitsetajaid ähvardab oht

Kas sa elad, töötad või viibid sõidukites koos kirglike suitsetajatega? Kui see on nii, võib sul olla suur oht saada kopsuvähk ja mõni südamehaigus. Aastal 1993 Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) poolt läbiviidud uurimusest selgus, et tubakasuitsune õhk kuulub kõige ohtlikumate kantserogeenide rühma. Suuremahuline aruanne analüüsis 30 uurimuse tulemusi, mis puudutas nii sigaretiotsast üleskerkivat kui ka väljahingatud suitsu.

EPA kohaselt sureb passiivse suitsetamise tagajärjel igal aastal Ühendriikides 3000 inimest kopsuvähki. Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon kinnitas neid tulemusi, avaldades juunis 1994 uurimuse, mis näitas, et naistel, kes polnud kunagi suitsetanud, kuid olid sunnitud viibima tubakasuitsuses ruumis, on 30 protsenti suurem oht haigestuda kopsuvähki kui teistel eluaegsetel mittesuitsetajatel.

Väikelaste seas, kes peavad tubakasuitsu sisse hingama, esineb igal aastal 150000 kuni 300000 bronhiidi ning kopsupõletiku juhtumit. Igal aastal raskendab suits Ühendriikides astmanähte 200000 kuni 1000000 lapsel.

Ameerika Südameliidu hinnanguil sureb aastas kuni 40000 inimest südame- ja veresoonkonna haigustesse, mille on esile kutsunud tubakasuitsu sissehingamine.

[Pildid lk 7]

Lummav Aasia modell ja selle „märklauad”