Lindude vaatlemine — kas huvitav hobi kõigile?

”Linnuvaatleja elu on täis lõputuid üllatusi.” William H. Hudson, ”The Book of a Naturalist”

KEITH, Evelyn ja Jannie kõndisid Kosi lahe ääres Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mosambiigi vahelise piiri lähedal koos oma ekskursioonijuhiga maha 22 kilomeetrit, et näha üht lindu. See lind, keda nad otsisid, polnud aga mõni tavaline lind, vaid palmikotkas, suur musta-valgekirju lind, kelle sulistumata näoosa on punane! Ta toitub kalaraibetest ning õlipalmi viljadest.

Keith jutustab: ”Pärast pikka jalutuskäiku tulime pettunuina koju, sest olime näinud ainult ühte palmikotkast ja sedagi vaid kaugel lendamas. Milline üllatus meid aga laagrisse jõudes ees ootas! Otse meie pea kohal palmi otsas istusid kolm palmikotkast! Jälgisime neid umbes pool tundi ja siis sirutasid nad oma tiivad laiali ning tõusid lendu. Milline imeline vaatepilt! Samal päeval nägime esimest korda ka kalakakku. Jah, kakku, kes püüab kala!”

Põnevaid elamusi igaühele

Linde võib vaadelda ja kuulata kõikjal maailmas. Kuna linnuliike on rohkem kui 9600, on igal terasel vaatlejal küllalt võimalusi neid märgata. Kes ei vaimustuks eemalt mööda vilksatava koolibri või jäälinnu värvidest ega jääks lummunult seisma, kuuldes päris-pilalinnu, ööbiku või hund-lüürasaba ettekannet, käo iseloomulikku kukkumist või vilelinnu meloodilist vidinat?

Linnuvaatlus tähendab vabas looduses elavate lindude jälgimist. See, kui innukalt lindude vaatlemist harrastada, on aga juba igaühe oma teha. Võib-olla pole sul tahtmist kuskil soos sumbata või mägedes turnida, et leida haruldasi linde. Kuid lindude vaatlemine on rahuldustpakkuv ja tore ka oma koduaias, nagu leiavad paljud inimesed. Nii mõnedki seavad üles jooginõud ja toidumajad, et kohalikke linde ligi meelitada. Linnuhuviliste hulk kasvab aasta-aastalt. Ikka rohkem ja rohkem inimesi arvab, et linnuvaatlemine on pingutusi väärt.

Miks on see nii populaarne?

Steve H. Murdocki raamatus ”An America Challenged” on esitatud arvamus, et ajavahemikus 1990—2050 kasvab linnuvaatlejate arv kiiremini kui USA rahvaarv. Ajakiri ”New Scientist” teatas, et ”Indias pühendab end suleliste kahejalgsete jälgimisele üha enam ja enam inimesi”. Ning Lõuna-Aafrika Vabariigi BirdLife’i väljaannetekomitee esimees Gordon Holtshausen arvab, et ”Lõuna-Aafrika Vabariigis .. müüakse [linnu]raamatutest rohkem ainult Piibleid”.

Kui oled juba kord linnuvaatlemise vastu huvi tundma hakanud, pole sellest kerge loobuda! Linnuvaatlemise harrastus on nakkav. See võib olla odav meelelahutus, mis võimaldab looduses viibida ning ergutab mõtlema. See on justkui jahipidamine, ainult et ilma tapmiseta. Kuna nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad lindude jälgimise kiiresti selgeks, võib seda teha koos perega või sõprade grupiga. Kuid seda võib harrastada ka üksi. Linnuvaatlemine on puhas, ülesehitav ja kasulik ajaviide ning seda võib harrastada igal aastaajal ja peaaegu kõikjal.

Peamisi juhiseid linnuvaatluseks

Kas oled vahel mõnda lindu nähes mõelnud, mis on tema nimi? Peale uhke kotka, paabulinnu ja luige on tore teada saada ka selliste lindude nimed, kes pole nii kergesti märgatavad, nagu näiteks öösorr ja maahiilur. On olemas sarnase välimusega rislasid, aga ka erivärvilisi kirju sulestikuga metslauljalasi ning veel palju vahepealseid.a

Selleks et linde määrata, läheb sul vaja oma maa linnustiku välimäärajat. Seal on pildid ja kirjeldused iga liigi isa- ja emalinnu kohta. Paremad välimäärajad võimaldavad määrata ka noorlinde ning vanalinde hund- ja puhkesulestikus.

Mis on algajale veel vajalik? Binokkel! Binokkel on linnuvaatlejale sama, mis õngeritv või võrk kalamehele. Sa võid hämmastuda, kui palju üksikasju võib märgata oma kodukoha lindude juures, kui neid vaadata binokliga. Näiteks Aafrikas oleks raske suurt jõehobu märkamata jätta. Kas aga haarab silm väikest pühvlilindu, kes jõehobu selga parasiitidest puhastab, kui pole kaasas binoklit?

Mitte kõik binoklid pole mõeldud lindude vaatlemiseks; kõige parem on ise võrrelda, kuidas eri binoklid näitavad. Linnuvaatlejad kasutavad enamasti binokleid 7 x 42 ja 8 x 40. Esimene number tähistab suurenduse tugevust, teine objektiivi läbimõõtu millimeetrites. Ameerika Geograafiaseltsi välimääraja ”Field Guide to the Birds of North America” selgitab, et ”üldiselt peetakse valgusjõu seisukohalt kõige paremaks seda, kui suurenduse tugevuse ja objektiivi suuruse suhe on 1 : 5”. See aitab eristada värve ka ebapiisava valgustatuse korral. Seega pole tugevam suurendus ilmtingimata parem. Peamine on see, et pilt oleks terav.

Kust vaatlemist alustada? Oma kodukohas

See, kes tunneb oma kodukoha linde, oskab haruldasemaid ja peidulise eluviisiga linde paremini leida ka mujal. Kas sa tead, millised on sinu kodukoha paigalinnud? Millised on läbirändajad, keda võib ehk näha lähima järve või lodu poole lendamas? Millised on rändlinnud, kes igal aastal saabuvad? Christopher Leahy kirjutas oma raamatus ”The Birdwatcher’s Companion”: ”Umbes 645-st Põhja-Ameerikas pesitsevast linnuliigist moodustavad 80 protsenti [rändlinnud].”

Mõningad neist rändlindudest võivad peatuda sinu kodu lähedal, et otsida toitu ja puhata. Mõnes paigas on innukad linnuvaatlejad oma koduaias määranud üle 210 linnuliigi! Huvitav ja hariv on teha igal aastal vaatluspäevikusse märkmeid liikide saabumise ja lahkumise kohta.

Võimalused lindude vaatlemiseks

Kui on olemas binokkel ja välimääraja, võib minna vaatlusretkele ka väljaspoole oma koduaeda. Tihtipeale on lindude nimestikud üleval ka parkides ja looduskaitsealadel. Nendes nimestikes on tavaliselt märgitud, millisel aastaajal neid liike selles kohas näha võib ning milline tõenäosus on sul neid leida. Nimestikust võid kinnitust saada ka oma leidudele. Kui lind, keda sa arvasid end näinud olevat, osutub nimestiku järgi haruldaseks, oleks seda lindu hea lähemalt uurida, eriti sel juhul, kui oled alles algaja. (Vaata kasti ”Peamisi juhiseid lindude määramiseks”.) Kui see lind on aga nimestiku järgi tavaline, oled sa ta tõenäoliselt õigesti määranud.

Püüa hankida endale selle paiga teede ja maastikutüüpide kaart, kuhu sa lähed. Tavaliselt on linnustik rikkam seal, kus on lähestikku kaks või enam maastikutüüpi. Ükskõik kas sa siis jalutad ringi või oled ühe koha peal, püüa sulada ümbrusega kokku ning oota, et linnud sinu juurde tuleksid. Ole kannatlik.

Mõningates kohtades võib helistada telefoninumbril, kust linnuhuvilised saavad kuulda teateid selle piirkonna hiljutiste huvitavate leidude kohta.

Ettevalmistus tasub ära

Näha otsitud linde on tõesti rõõmutoov, kuid nende lindude kohta on hea juba enne üht-teist lugeda. Kui oled kuskil Kariibi mere piirkonnas, soovid ehk leida todit, ükskõik kas siis Kuubas, Puerto Ricos või Jamaical elavat liiki. See on ereroheliste ja punaste sulgedega armas väike töntsakas linnuke. Herbert Raffaele kirjutab oma välimäärajas ”Guide to the Birds of Puerto Rico and the Virgin Islands”, et todit ”on raske näha, kuid teda võib tihti kuulda”. Kuuba todid on tuntud oma apla isu poolest ja selle poolest, kui kiiresti nad oma poegi toidavad. Pärast selle linnu toitumisviiside kirjeldamist annab Raffaele soovituse: ”Neid meelitab tihtipeale ligi kahe kivi kokku löömine.”

Võib-olla plaanid sa minna loodusesse sellisel ajal, mil võib näha mõnda sesoonilist tsüklit lindude elus, nagu näiteks metskurvitsate muljetavaldavat mängulendu varakevadel, Gibraltari või Bosporuse väina tohutul hulgal kogunevate valge-toonekurgede ettevalmistumist sügiseseks rändeks Aafrika poole või hoopis lindude rännet üle Iisraeli.

Kui sul on plaan leida mingit kindlat linnuliiki, pole see muidugi sama, mis minna vaatama ajaloolist mälestusmärki, mis aina ühe koha peal seisab. Linnud on pidevalt liikvel. Neid on igasuguseid, nad on vilkad ja pakuvad üllatusi. Kuid nende otsimine ja ootamine on pingutusi väärt!

See kõik teeb linnuvaatlemise põnevaks. Hoolimata sinu plaanidest, ei pruugi linnud olla sel ajal seal, kus sina oled — vähemalt mitte need linnud, keda sina näha soovid. Kuid iial ei või teada, millised üllatused sind ees ootavad. Üks asi on aga alati kindel — linnud ei valmista sulle kunagi pettumust. Tasub vaid kannatlik olla. Nii et toredat linnuvaatlemist! Ja ära unusta ka nende Kavandajat! (1. Moosese 1:20; 2:19; Iiob 39:13—18, 27—29.)

[Allmärkus]

[Kast lk 26]

Peamisi juhiseid lindude määramiseks

Kui sa mõnda tundmatut lindu esmakordselt märkad, on tema määramisel abiks järgnevad küsimused:

1. Milline on linnu sulestik? Kas ühevärviline, triibustusega, tähniline või täpiline?

2. Kus see lind elutseb? Kas vees, soos, lodus, aasal või metsas?

3. Kui suur on lind? Võrdle teda mõne sinule tuttava linnuga, näiteks varblase, punarinna, tuvi või kulliga.

4. Kuidas lind käitub? Kas ta ajab taga putukaid, hõljub õhus, viibutab saba, hoiab saba püsti või allapoole suunatuna, kõnnib maapinnal?

5. Millise kujuga on linnu nokk? On see lühike ja sirge, lühike ja tugev, pikk, ülespoole või allapoole kõverdunud?

Kui panna tähele neid eraldustunnuseid ja kasutada välimäärajat, võib isegi algaja linnuvaatleja üldlevinud liike eristama hakata. (Määramise juhis, Merrill Creek Reservoir, New Jersey, U.S.A.)

[Piltide allikaviide lk 23]

Linnupildid lk. 23—27: The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck

[Kast/pildid lk 24, 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

LUMEHANI

Põhja-Ameerika

KOOLIBRI

Põhja- ja Kesk-Ameerika

SININÄÄR

Põhja-Ameerika

ARARAUNA

Kesk- ja Lõuna-Ameerika

VALGEPEA-MERIKOTKAS

Põhja-Ameerika

KARDINAL

Põhja- ja Kesk-Ameerika

PRUUN-PELIKAN

Ameerika

STEPIKOTKAS

Aafrika, Aasia

TUUKAN

Lõuna-Ameerika

PUNAIIBIS

Lõuna-Ameerika

KAJAKAS

Ameerika

HÕBEHAIGUR

Kõikjal maailmas

METSVINT

Euroopa, Põhja-Ameerika

MANDARIINVART

Hiina

VALGE-TOONEKURG

Euroopa, Aafrika, Aasia

ROOSA-FLAMINGO

Troopikaalad

PAABU-KROONKURG

Aafrika

EHISAMADIIN

Austraalia

KUUKABARRA

Austraalia

SINIPAABU

Kõikjal maailmas

JAANALIND

Aafrika

ROSELLAPAPAGOI

Austraalia

[Allikaviited]

U.S. Fish and Wildlife Service, Washington, D.C./Glen Smart

Loa andnud: Green Chimney’s Farm

Loa andnud: San Diego Wild Animal Park

Kaart: The Complete Encyclopedia of Illustration/ J. G. Heck

Loa andnud: San Diego Wild Animal Park