Qhubekani Niphila Njengabantwana BakaNkulunkulu
“Lowo ongenzi ukulunga akasiye okaNkulunkulu, naye ongamthandi umzalwane wakhe.”—1 JOHANE 3:10.
1, 2. Njengoba siqhubeka nesifundo sethu sencwadi yokuQala kaJohane, yisiphi iseluleko sikamphostoli esizosicabangela?
UJEHOVA unomkhaya wendawo yonke, futhi abantu abathile manje sebeyingxenye yawo. Bangabantwana bakaNkulunkulu. Kodwa bahluke kanjani kwabanye?
2 Encwadini yakhe yokuqala ephefumlelwe phezulu, umphostoli uJohane usibonisa labantu abakhethiweyo. Unikeza futhi iseluleko sokubasiza ukuba baqhubeke bephila njengabantwana bakaNkulunkulu. Futhi lokho akusho kuzozuzisa bonke ofakazi abazinikezele bakaJehova.
Yeka Ubukhulu Bothando LukaNkulunkulu!
3. Abathile baye benziwa kanjani “abantwana bakaNkulunkulu,” futhi izwe libabheka kanjani?
3 UJohane ucaphuna ithemba lamaKristu agcotshiwe. (Funda eyoku-1 Johane 3:1-3.) Yeka uthando olukhulu uJehova aye walubonisa ngokubamukela njengamadodana angokomoya, ebenza “abantwana bakaNkulunkulu”! (Roma 5:8-10) Umoya waphezulu abanawo, umcabango, namathemba akuhlanganyelwa “izwe”—umphakathi wabantu ongalungile. Izwe eliwumphakathi onjalo lizonda uKristu nabalandeli bakhe futhi kanjalo noYise. (Johane 15:17-25) Ngakho izwe lingase lazi abagcotshiwe njengabantu kodwa hhayi njengabantwana bakaNkulunkulu ngoba “alimazanga” uJehova.—1 Korinte 2:14.
4. Yini okumelwe yenziwe yilowo onethemba lokuphila ezulwini?
4 Ngisho kwamanje, labo abagcotshiweyo bangabantwana bakaNkulunkulu. UJohane uthi, “kepha akukabonakali esiyakuba-yikho” ngemva kokuba sife sithembekile futhi sivuselwe ekuphileni kwasezulwini sinomzimba womoya. (Filipi 3:20, 21) Nokho, lapho uNkulunkulu “ebonakaliswa,” ‘bayakuba-njengaye’ futhi ‘bayakumbona njengoba enjalo,’ ‘njengoJehova onguMoya.’ (2 Korinte 3:17, 18, NW) Lowo ‘onalelothemba’ lokuphila kwasezulwini kumelwe ashukunyiselwe ukuba azihlambulule “njengoba yena [uJehova] ehlambulukile.” Nakuba okwamanje labo abagcotshiweyo bengaphelele, kumelwe baphile ukuphila okuhlanzekile okuvumelana nethemba labo lokubona uNkulunkulu ohlanzekile, ongcwele ebukhosini basezulwini.—IHubo 99:5, 9; 2 Korinte 7:1.
Yenza Ukulunga
5, 6. Ngokombono kaNkulunkulu yini eyenziwa yilowo owenza isono, kodwa ngokuqondene nalokhu, yini eyiqiniso ngalabo ‘abahlala’ kuJesu Kristu?
5 Ukuphila njengomntwana kaNkulunkulu kusho futhi ukwenza okulungileyo. (Funda eyoku-1 Johane 3:4, 5.) Ngokombono kaJehova onemithetho eyeqiwa yizoni, bonke abajwayele ukwenza isono “bayeqa nomthetho.” (Isaya 33:22; Jakobe 4:12) Sonke “isono singukweqa umthetho,” ukwephulwa kwemithetho kaNkulunkulu. Ukwenza isono kuphambene nomoya wobuKristu, futhi siyabonga ngokuthi uJesu Kristu “wabonakaliswa” njengomuntu “ukuze asuse izono zethu.” Njengoba ‘kungekho-sono kuye’ wakwazi ukunikela kuNkulunkulu okuwukuphela komhlatshelo wokuthethelelwa kwezono owanelisayo.—Isaya 53:11, 12; Heberu 7:26-28; 1 Petru 2:22-25.
6 “Lowo ohlala kuye [iNdodana] akoni.” (Funda eyoku-1 Johane 3:6.) Njengoba singaphelele, singase senze isono ngezinye izikhathi. Kodwa asiwona umkhuba kulabo abahlala besebunyeni neNdodana futhi, kanjalo, benobunye noYise. Abenzi besono ‘abambonanga’ uJesu ngeso lokholo; kungokufanayo nangalezo zoni ezijwayele ukwenza isono njengezihlubuki ‘azimazi’ futhi azimqapheli uKristu ‘njengeWundlu likaNkulunkulu’ elisusa izono zezwe.—Johane 1:36.
7, 8. Ngokweyoku-1 Johane 3:7, 8, ungokabani lowo owenza isono ngamabomu, kodwa ngokuqondene nalokhu yini iNdodana kaNkulunkulu ‘eyabonakaliselwa’ ukuba ikwenze?
7 UJohane uxwayisa ngokudukiswa. (Funda eyoku-1 Johane 3:7, 8.) “Maningadukiswa-muntu,” kusho umphostoli, uyanezela: “Owenza ukulunga [ngokugcina umthetho kaNkulunkulu] ulungile, njengokuba yena [uJesu Kristu] ulungile.” Isono sethu sisivimbela ukuba sibe ngabalunge ngesilinganiso esilingana neseSibonelo Esikhulu. Kodwa ngenxa yomusa kaJehova ongafanele, abalandeli abagcotshiwe bakaJesu manje bangaqhubeka bephila njengabantwana bakaNkulunkulu.
8 Owenza isono ngamabomu “ungokaSathane,” owayelokhu ona “kwasekuqaleni” komsebenzi wakhe wokwambuka kuNkulunkulu. Kodwa iNdodana kaNkulunkulu “yabonakaliswa” ukuze “ichithe imisebenzi kaSathane” yokuqhubekisela phambili isono nobubi. Lokhu kuhlanganisa ukuqeda imiphumela yokufa okwangena ngoAdamu ngokususwa kwezono ngoKristu nokuvuswa kwalabo abaseSheol (Hayidese), nokuchotshozwa kwekhanda likaSathane. (Genesise 3:15; 1 Korinte 15:26) Ngesikhathi esifanayo, thina njengensali egcotshiwe ‘nesixuku esikhulu,’ masizilinde ekwenzeni isono nokungalungi.
Gcina Umthetho KaNkulunkulu
9. Kungamuphi umqondo amaKristu azelwe ngomoya ‘engenakona’, futhi kungani kunjalo?
9 Ngokulandelayo uJohane ubonisa umahluko phakathi kwabantwana bakaNkulunkulu nalabo bakaDeveli. (Funda eyoku-1 Johane 3:9-12.) Lowo “ozelwe nguNkulunkulu akenzi isono,” noma asenze umkhuba. “Imbewu” kaJehova, noma umoya ongcwele onikeza umuntu ‘ukuzalwa kabusha’ ngethemba lasezulwini, ihlala kumuntu ngaphandle kwalapho eyenqaba futhi kanjalo ‘athukuthelise’ umoya, okwenza ukuba uNkulunkulu ayithathe. (1 Petru 1:3, 4, 18, 19, 23; Efesu 4:30) Ukuze ahlale engomunye wabantwana bakaNkulunkulu, umKristu ozelwe ngomoya ‘akanakona.’ ‘Njengesidalwa esisha’ ‘esembethe umuntu omusha,’ uzama ukumelana nesono. Uye ‘wabalekela ukubhubha okusezweni ngezinkanuko,’ futhi akukho enhliziyweni yakhe ukuzejwayeza ukuba umenzi wobubi.—2 Korinte 5:16, 17; Kolose 3:5-11; 2 Petru 1:4.
10. Iyiphi enye indlela yokubona umahluko phakathi kwabantwana bakaNkulunkulu nalabo bakaDeveli?
10 Enye indlela yokubona umahluko phakathi kwabantwana bakaNkulunkulu nalabo bakaDeveli yilena: “Lowo ongenzi ukulunga akasiye okaNkulunkulu.” Ukungalungi kungokuvame kakhulu kubantwana bakaDeveli kangangokuba “abalali, uma bengenzanga okubi; ubuthongo buyasuswa, uma bengakhubekisanga-muntu,” into izihlubuki ezingathanda ukuyenza kumaKristu athembekile.—IzAga 4:14-16.
11. (a) Iyiphi enye indlela yokubona labo abangebona abantwana bakaNkulunkulu? (b) Ukubheka inkambo kaKayini kumelwe kusishukumisele kusiphi isenzo?
11 Ngokungaphezulu, “naye ongamthandi umzalwane wakhe [akasiye okaNkulunkulu].” Eqinisweni, “izwi” esalizwa “kwasekuqaleni” kokuphila kwethu njengoFakazi BakaJehova liwukuba “sithandane.” (Johane 13:34) Ngakho-ke ‘asinjengoKayini,’ owabonisa ‘ukuba ngowomubi’ ‘ngokubulala umfowabo’ ngendlela yobudlova obufana nobombulali wabantu uSathane. (Genesise 4:2-10; Johane 8:44) UKayini wabulala uAbela “ngokuba imisebenzi yakhe yayimibi, kepha eyomfowabo yayilungile.” Ngokuqinisekile, ukubheka inkambo kaKayini kumelwe kusishukumisele ukuba siqaphele inzondo efanayo ngabazalwane bethu abangokomoya.
Ukuthanda “Ngezenzo Nangeqiniso”
12. Sazi kanjani ukuthi “sidlulile ekufeni sangena ekuphileni,” futhi kusho ukuthini lokhu?
12 Uma besingalingisa uKayini, besingafa ngokomoya. (Funda eyoku-1 Johane 3:13-15.) Wazonda umfowabo kangangokuba waze wambulala, futhi asimangali ngokuthi izwe ngokufanayo liyasizonda, ngoba uJesu wakubikezela lokhu. (Marku 13:13) Kodwa “siyazi [noma, siyaqiniseka] ukuthi sidlulile ekufeni [okungokomoya], sangena ekuphileni [okuphakade], ngoba sithanda abazalwane,” oFakazi BakaJehova esikanye nabo. Ngenxa yalolothando lobuzalwane, oluhlangene nokholo kuKristu, ‘asisafile’ ekwenzeni amacala nezono, kodwa uNkulunkulu uye wasusa isijeziso saKhe kithi, futhi siye savuswa ekufeni okungokomoya, ngokunikezwa ithemba lokuphila okuphakade. (Johane 5:24; Efesu 2:1-7) Izihlubuki ezingenalo uthando azinalo ithemba elinjalo, ngoba “ongathandiyo uhlezi ekufeni [okungokomoya].”
13. Uma sizonda umzalwane wethu, kungani lokhu kumelwe sikuthandazele?
13 Ngempela, “lowo ozonda umzalwane wakhe ungumbulali.” Kungenzeka ukuthi ukubulala okungokoqobo akunakwenziwa (njengalapho uKayini ebulala uAbela ngenxa yomona nenzondo), kodwa onenzondo angakhetha ukuba umfowabo ongokomoya afe. Njengoba uJehova efunda izinhliziyo, onenzondo uyojeziswa. (IzAga 21:2; qhathanisa noMathewu 5:21, 22) Akekho ‘umbulali’ onjalo ongaphenduki, noma ozonda akholwa naye, “onokuphila okuphakade okuhlezi kuye.” Ngakho-ke uma sizonda ngasese noma imuphi uFakazi esikanye naye, ingabe akumelwe yini sithandazele usizo lukaJehova lokuba aguqule umoya wethu ube yilowo wothando lobuzalwane?
14. Uthando lobuzalwane kumelwe silubonise ngezinga elingakanani?
14 Uma sifuna ukuqhubeka siphila njengabantwana bakaNkulunkulu, kumelwe sibonise uthando lobuzalwane ngezwi nangesenzo. (Funda eyoku-1 Johane 3:16-18.) Lokhu kumelwe kube nokwenzeka, ngoba “uthando silwazi ngalokho ukuthi yena [uJesu Kristu] wabeka ukuphila kwakhe ngenxa yethu.” Njengoba uJesu abonisa uthando kwaze kwaba kulelozinga, kumelwe sibonise uthando olufanayo olunezimiso (a·gaʹpe, ngesiGreki) ngalabo esikholwa nabo. Ngokwesibonelo, ngezikhathi zoshushiso, ‘nathi sifanele ukubeka ukuphila ngenxa yabazalwane,” ngisho nanjengoba uPriska noAkwila ‘badela ukuphila kwabo ngenxa yokuphila [kukamphostoli uPawulu].’—Roma 16:3, 4; Johane 15:12, 13.
15. Uthando ludingani kithi, uma umzalwane eswele futhi thina ‘sinemfuyo yezwe’?
15 Uma siyonikela ukuphila kwethu ngenxa yabazalwane bethu, kumelwe sizimisele ukubenzela izinto ezithile. Mhlawumbe ‘sinemfuyo yezwe’—imali, ukudla, izembatho, nokufanayo, okunikezwa izwe. Kungenzeka ‘sibone’ umzalwane oswele, hhayi ukumane sibone lokhu kuphela kodwa ukugxila esimweni. Isimo sakhe singase sibangele ukuba simvulele “isihawu” sethu, noma imizwelo ejulile. Kodwa kuthiwani uma sivala ‘lesosihawu’ ngokuvumela ubugovu ukuba buvimbe isifiso sethu sokumsiza? Khona-ke “uthando lukaNkulunkulu” lungahlala kanjani kithi? Akwanele ukumane sikhulume nje ngothando lobuzalwane. Njengabantwana bakaNkulunkulu kumelwe silubonise “ngezenzo nangeqiniso.” Ngokwesibonelo, uma umzalwane elambile, udinga ukudla, hhayi amazwi nje.—Jakobe 2:14-17.
Izinhliziyo Ezingasilahli
16. (a) Kukanjani uNkulunkulu ‘emkhulu kunenhliziyo yethu’? (b) NgokukaJohane, kungani uJehova ephendula imithandazo yethu?
16 Ngokulandelayo uJohane usibonisa iziqinisekiso zokuthi singabantwana bakaJehova. (Funda eyoku-1 Johane 3:19-24.) “Siyazi ukuthi singabeqiniso” futhi asizona izisulu zenkohliso yezihlubuki ‘ngalokhu’—iqiniso lokuthi sibonisa uthando lobuzalwane. Kanjalo “sizakuthulisa inhliziyo yethu” phambi kukaNkulunkulu. (IHubo 119:11) Uma izinhliziyo zethu zisilahla, mhlawumbe ngenxa yokuba nomuzwa wokuthi asizange silubonise uthando olwanele kwesikholwa nabo, khumbula ukuthi “uNkulunkulu mkhulu kunenhliziyo yethu, futhi uyazi konke.” Unomusa ngoba uyaqaphela ‘uthando lwethu lobuzalwane olungenakuzenzisa,’ ukulwisana kwethu nesono, nemizamo yethu yokuphila ngendlela emthokozisayo. (1 Petru 1:22; IHubo 103:10-14) “Uma inhliziyo ingasilahli” ngenxa yokuthi kunezenzo ezibonisa uthando lwethu lobuzalwane, futhi singenalo icala lezono ezisekusithekeni, “sinesibindi kuNkulunkulu” sokuthandaza. (IHubo 19:12) Futhi imithandazo yethu uyayiphendula “ngokuba sigcina imiyalo yakhe, senza okuthandekayo ebusweni bakhe.”
17. Yiziphi izindingeko ezimbili ezihilelekile ‘emyalweni’ kaNkulunkulu?
17 Uma silindela ukuba imithandazo yethu iphendulwe, kumelwe sigcine “imiyalo” kaNkulunkulu ehilela lezidingo ezimbili: (1) Kumelwe sibe nokholo “egameni” likaJesu, samukele isihlengo futhi siqaphele igunya lakhe alinikwe uNkulunkulu. (Filipi 2:9-11) (2) Kumelwe futhi “sithandane” njengoba nje uJesu ayala. (Johane 15:12, 17) Ngokuqinisekile, lowo onokholo egameni likaKristu kumelwe athande bonke abanokholo olunjalo.
18. Sazi kanjani ukuthi uNkulunkulu “uhlala kithi”?
18 Umuntu ogcina imiyalo kaNkulunkulu “uhlala kuye,” uba nobunye noJehova. (Qhathanisa noJohane 17:20, 21.) Kodwa ‘sazi’ kanjani ukuthi uNkulunkulu “uhlala kithi”? Lokhu sikwazi “ngaye uMoya [ongcwele] asiniké yena.” Ukuba nomoya ongcwele kaNkulunkulu nekhono lokubonisa izithelo zawo, ezihlanganisa uthando lobuzalwane, kubonisa ukuthi sinobunye noJehova.—Galathiya 5:22, 23.
Qaphela!
19, 20. Kungani ‘sihlola omoya’ futhi yiluphi usizo uJohane alunikezayo ngokuqondene nalokhu?
19 Ngokulandelayo uJohane ubonisa indlela okumelwe siqaphele ngayo. (Funda eyoku-1 Johane 4:1.) Akumelwe sikholwe “yibo bonke omoya,” kodwa kumelwe ‘sihlole omoya ukuthi bangabakaNkulunkulu yini.’ Ngani? “Ngokuba baningi abaprofethi bamanga abaphumele ezweni.” Okungenani abanye balabafundisi benkohliso ngalesosikhathi babezulazula, behlanganyela namabandla ahlukahlukene, futhi befuna ‘ukuhunga abafundi ukubalandela.’ (IzEnzo 20:29, 30; 2 Johane 7) Ngakho-ke abathembekile kudingeka baqaphele.
20 AmaKristu athile ekhulu lokuqala leminyaka ‘ayekwazi ukwahlukanisa omoya,’ isipho esimangalisayo samandla ayisiphekupheku kaNkulunkulu ngokusobala esasibenza bakwazi ukunquma ukuthi omoya babengabakaJehova yini noma cha. (1 Korinte 12:4, 10) Kodwa isixwayiso sikaJohane sibonakala sisebenza kuwo wonke amaKristu futhi siyasiza namuhla lapho izihlubuki zizama ukonakalisa ukholo loFakazi BakaJehova. Nakuba isipho sikamoya ‘sokwahlukanisa omoya’ sesaphela, amazwi kaJohane anikeza enye yezindlela zokuthola ukuthi ingabe abafundisi bashukunyiswa umoya kaNkulunkulu noma amathonya amademoni.
21. Kwakuyiziphi izindlela zokuhlola “omoya”?
21 Phawula izindlela umuntu angahlola ngazo. (Funda eyoku-1 Johane 4:2, 3.) “Bonke omoya abavuma ukuthi uJesu Kristu ufikile enyameni bangabakaNkulunkulu.” Siyazi ukuthi uJesu wake waphila njengomuntu futhi uyiNdodana kaNkulunkulu, futhi ukholo lwethu lusishukumisela ukuba sifundise abanye amaqiniso anjalo. (Mathewu 3:16, 17; 17:5; 20:28; 28:19, 20) “Lowomoya ongamvumi uJesu akasiye okaNkulunkulu.” Kunalokho, “ungowomphikukristu” omelene noKristu nomelene nezimfundiso ezingokomBhalo ezifundisa ngaye. Ngokusobala, uJohane nabanye abaphostoli babeye baxwayisa ngokuza komoya womphikukristu.’ (2 Korinte 11:3, 4; 2 Petru 2:1) Khona-ke njengoba abafundisi bamanga babesongela amaKristu eqiniso, uJohane wayengathi, “Usefikile ezweni.”
22. Iyiphi enye indlela yokuhlola “omoya”?
22 Enye indlela yokuhlola “omoya” iwukuphawula labo abayilalelayo. (Funda eyoku-1 Johane 4:4-6.) Njengezinceku zikaJehova, siye ‘sahlula,’ noma sanqoba, abafundisi bamanga, sanqoba imizamo yabo yokusidonsela kude neqiniso likaNkulunkulu. Lokunqoba okungokomoya kuye kwaba nokwenzeka ngenxa yokuthi uNkulunkulu ‘okumaKristu’ athembekile, “mkhulu kunaye [uDeveli] osezweni,” noma umphakathi wabantu ongalungile. (2 Korinte 4:4) Ngoba izihlubuki ‘zingezezwe’ futhi zinomoya walo omubi, ‘zikhuluma okwezwe, nezwe liyazizwa.’ Njengoba sinomoya kaJehova, singabona isimo esingesona esingokomoya ‘somoya’ wazo bese sizenqaba.
23. Obani abasilalelayo futhi ababonayo ukuthi siholwa umoya kaNkulunkulu?
23 Kodwa siyazi ukuthi ‘singabakaNkulunkulu’ ngoba “omaziyo uNkulunkulu uyasizwa.” Abanjengezimvu bayabona ukuthi sifundisa iqiniso elisekelwe eZwini likaNkulunkulu. (Qhathanisa noJohane 10:4, 5, 16, 26, 27.) Yebo, “ongesiye okankulunkulu akasizwa.” Abaprofethi, noma abafundisi bamanga, abazange bamlalele uJohane, noma abanye abangabakaNkulunkulu’ ababefundisa iziyalezo eziphilile ezingokomoya. Ngakho-ke “siyamazi umoya weqiniso nomoya wokuduka.” Thina esakha umkhaya wabakhulekeli bakaJehova sikhuluma “ulimi oluhlanzekile” lweqiniso elingokomBhalo elinikezwa ngenhlangano kaNkulunkulu. (Zefaniya 3:9, NW) Futhi ngalokho esikushoyo, kusobala kulabo abanjengezimvu ukuthi siholwa umoya ongcwele kaNkulunkulu.
24. Yini uJohane azoyibonisa ngokulandelayo?
24 Kuze kube kuleliphuzu, uJohane uye waveza izimfuneko ezithile eziyisisekelo okumelwe sihlangabezane nazo uma sifuna ukuqhubeka siphila njengabantwana bakaNkulunkulu. Ngokulandelayo uzosibonisa ukuthi kungani kumelwe sibonise njalo uthando nokholo.
Ithini Impendulo Yakho?
◻ Abathile benziwa kanjani “abantwana bakaNkulunkulu”?
◻ Singawubona kanjani umahluko phakathi kwabantwana bakaNkulunkulu nalabo bakaDeveli?
◻ Ukucabanga ngenkambo kaKayini kumelwe kusishukumisele ukuba senzeni?
◻ Uthando lobuzalwane kumelwe silubonise ngezinga elingakanani?
◻ Bangahlolwa kanjani “omoya”?
[Isithombe ekhasini 18]
Ukucabanga ngenkambo kaKayini kumelwe kusishukumisele ukuba siqaphele singazondi noma imuphi wabazalwane bethu
[Isithombe ekhasini 20]
Abakhulekeli bakaJehova bakhuluma “ulimi oluhlanzekile” lweqiniso elingokomBhalo elinikezwa ngenhlangano kaNkulunkulu