VAIRAA PAPAI NATIRARA Watchtower
Watchtower
VAIRAA PAPAI NATIRARA
Tahiti
ǎ,ě,ǐ,ǒ,ǔ,ˈ
  • ǎ
  • ě
  • ǐ
  • ǒ
  • ǔ
  • ˈ
  • BIBILIA
  • PAPAI
  • PUTUPUTURAA
  • g90 8/5 api 19-21
  • Te mau pupuhi—Te hoê huru oraraa

Aita e video no teie tuhaa.

Eiaha e inoino, te vai ra te tahi fifi e te video.

  • Te mau pupuhi—Te hoê huru oraraa
  • A ara mai na! 1990
  • Upoo parau iti
  • Papai tei tuea
  • Te faahemaraa a te mau pupuhi
  • Te mau pupuhi—Te hoê ati pohe
    A ara mai na! 1990
  • Uiraa a te feia taio
    Te Pare Tiairaa e faaite ra i te Basileia o Iehova (No te haapiiraa) 2017
  • Te mau pupuhi—E ere noa na te tane
    A ara mai na! 1990
  • E tia anei ia ˈu ia haapii i te taputô?
    A ara mai na! 1995
Ite hau atu â
A ara mai na! 1990
g90 8/5 api 19-21

Te mau pupuhi—Te hoê huru oraraa

UA TOPA faahou te hau i nia i te anairaa o te mau fare uteute tei ahoaho na hoi. Aita te maniania o te mau pupuhi pata ohie e faahuehue faahou ra i te maniania ore. Aita te mau hihi uira o te mau paainaraa ofai pupuhi e pata faahou ra i te mau ata mehameha i te po e aita atoa e faaturama faahou ra i te mau aroa poiri. Ua nanaˈo-roa-hia te mau apoo ofai pupuhi i roto i te mau patu fare tahito hamanihia i te piriti, tei riro hoi ei haapapuraa no te mau pupuhiraa no mutaa ihora e no teie nei tau.

Mea matau maitai na te mau mutoi e te mau taote hiˈopoa i teie mau aroa. I muri aˈe i te mau taparahiraa taata, te haapoheraa te mau taata ia ratou iho, te mau pupuhiraa taue e te mau eiâraa ma te pupuhi, ua haruhia mai te hoê haapueraa haana tamaˈi navai maitai no te hoê nuu iti. Te patoi nei te feia afai rata e te feia ohi pehu i te haere e rave i ta ratou ohipa no te mea te mǎtaˈu nei ratou i te topa ˈtu i rotopu i te mau pupuhiraa. Te tapeahia nei te mau tamarii i te fare, tera râ, ua pohe ê na vetahi pae, inaha, ua pupuhihia ratou aore ra ua hape te ofai pupuhi o tei puta i nia i te mau patu fare e te mau haamaramarama e o te pee atu i nia i te mau papai o te mau piha.

Mai te peu e te faaea ra outou i roto i te hoê oire rahi, e ere teie tupuraa i faataahia ˈtu i te mea maere no outou, no te mea paha e ua ite mata roa ˈtu outou i te reira, aore ra ua ite outou i teie tupuraa na roto i te afata teata. I roto i te mau oire e rave rahi, no te pinepine o te mau pupuhiraa aita e faahiti-faahou-hia ra i teie parau, e tae noa ˈtu i roto i te mau vea. Mea pinepine, ua riro roa teie mau tupuraa ei ohipa matauhia ia faaauhia i te mau taparahiraa taata e rave rahi roa e tupu nei i te mau mahana atoa i roto i te tahi atu mau oire aore ra i te tahi atu vahi o te ao nei.

Ei hiˈoraa, ua faahiti-rahi-hia i te parau no te taparahiraa taata i tupu i Kalifonia na roto e rave rahi mau vahi o te ao nei: ua pupuhi te hoê taata e ta ˈna haana tamaˈi tau hanere ofai pupuhi i nia i te hoê pǔpǔ tamarii o te hoê haapiiraa tuatahi, ma te haapohe e 5 taata e te haapepe e 29 taata, hou oia e haapohe atu ai ia ˈna e ta ˈna pupuhi. I Europa e i te Fenua Marite, ua ite-atoa-hia ma te riaria mau e ua taparahi te hoê maamaa e te hoê pupuhi tamaˈi AK-47, 16 taata i Beretane. I Kanada, ua haere atu te hoê tane, mea riri roa na ˈna te mau vahine, i te fare haapiiraa tuatoru no Montréal e ua taparahi atura 14 vahine. Teie râ, mai te peu e e ere te hoê taparahiraa rahi, eita e faahitihia i te parau no te rahiraa o te mau taparahiraa taata e ravehia ra e te pupuhi, noa ˈtu e mea opuahia aore ra aita.

Te faahemaraa a te mau pupuhi

Aita te mau faanahonahoraa e te mau raatira o te mau tuhaa fenua, te mau mataeinaa, te mau nunaa e no te ao atoa nei i haapaohia ia faaturahia te ture, e taa faahou ra e nafea râ i mua i te maraaraa o te rahiraa o te mau taata e taparahihia nei e te mau pupuhi e te mau mauhaa pata ohie huru rau tei roto ê na i te rima o te feia taparahi taata e te feia maamaa. Ia au i te numera i faataahia e te Taatiraa a te mau raatira mutoi rahi o te ao nei, i neneihia e te U.S.News & World Report, i roto i te 650 000 e te 2 000 000 mauhaa pata ohie huru rau “e vai ra, i roto i te taatoaraa o te Fenua Marite, i roto i te rima o te mau taata taparahi taata: te hoê nuu taata peu ino o te manuïa iho â i roto i te hoê pupuhiraa”.

Te manaˈohia ra e i te Fenua Marite, fatata hoê utuafare i te nia i te piti, e pupuhi ta ˈna. Noa ˈtu e eita e nehenehe e numera ma te papu maitai i te rahiraa o te mau mauhaa a te mau Marite, te faaite maira te tahi mau numera apî e e 70 mirioni Marite e fatu nei fatata e 140 mirioni pupuhi e e 60 mirioni pupuhi nainai. “Ua navai roa te haapueraa haana tamaˈi tataitahi o te nunaa no te horoa i te hoê pupuhi no fatata te mau tane atoa, te mau vahine e te mau tamarii o te fenua”, o ta te U.S.News & World Report ïa i faaite. E ere anei te reira i te mea riaria?

I Europa atoa, ua faaineinehia te nunaa mai te hoê nuu tamaˈi. I Beretane, te tamatahia nei i te arai i teie fifi, tera râ, te rahi noa ˈtura te mau taata huru ê o te haapue nei i ta ratou haana tamaˈi. I te Repubilita no Helemani tooa o te râ, te manaˈohia ra e ua hau atu te rahiraa mauhaa e fatuhia ra ma te opanihia e te ture i te 80% ia faaauhia i te rahiraa mauhaa i tapaohia. Ia au i te mau faataaraa parau, ua eiâhia te hoê tuhaa i roto i te mau “haapueraa mauhaa a te mau mutoi helemani, ta te mau mutoi no te mau otia fenua, ta te nuu helemani aore ra i roto i te mau fare a te OTAN”. Tei te fenua Helevetia te faito teitei roa ˈˈe o te ao nei i te pae no te feia e fatu ra i te hoê pupuhi. “E nehenehe te melo huiraatira helevetia maitatai atoa e fatu i te hoê pupuhi, e te taata tei naeahia i te matahiti no te rave i ta ˈna tau faehau, e tia ia ˈna ia rave i te hoê pupuhi i to ˈna fare, tei hau atu te puai i te mauhaa i faaohipahia i roto i te taparahiraa no Stockton [Kalifonia]”, o ta te New York Times o te 4 no febuare 1989 ïa e faaite ra.

Tau mahana na mua ˈtu, ua faataa mai teie nei vea e i San Salvador “mea pinepine roa ia ite i te hoê tane ia tamau i te hoê pupuhi i nia i to ˈna hatua mai te hoê pute moni ra i roto i to ˈna pute. I roto i te mau fare toa rahi, i reira te hahaere noa ra te mau tiai e pupuhi auau animala ta ratou na roto i te mau vahi haereraa taata, e titauhia te feia hoo taoˈa ia vaiiho i ta ratou mau pupuhi i roto i te mau afata i tuuhia i pihai iho i te mau uputa”. Ia au i te vea ra Asiaweek no febuare 1989, “te faˈi ra” te hau faatere philipino “e aita i iti mai i te 189000 pupuhi teie e fatuhia nei e te taata ma te opanihia e te ture i roto i teie fenua; oia hoi te auraa e ia amuihia ˈtu na 439000 mauhaa i faatiahia, ua hau roa ˈtu ïa te rahiraa mauhaa e vai ra i roto i te rima o te taata i ta te nuu iho — oia hoi e 165000. Hau atu, te haruhia ra te mau haapueraa haana tamaˈi e faaô-huna-noa-hia mai i roto i te fenua, i te mau hebedoma atoa i te vahi tauraa manureva rahi e i nia i te mau uahu no Manille”.

I roto i te hoê fenua hau mau mai ia Kanada, i reira te Pueraa ture faautua e faahepo ai i te mau opaniraa etaeta roa i te pae no te faturaa e te faaohiparaa i te mau pupuhi, te itehia ra te hoê maraaraa tamau o te mau ohipa ino e ravehia ra e te mau taata e mauhaa ta ratou. I te hopearaa o te matahiti 1986, te vai ra i Kanada fatata e 860 000 pupuhi e fanaˈo ra i te hoê parau faatia no te faturaa. Aita e taiohia ra i roto i teie numera te mau haapueraa mauhaa pata ohie a te tahi mau taata no na mua ˈtu i te matahiti 1978. Ua parau te hoê mutoi tahito no Kanada e: “Te hinaaro nei au e ite i te tumu e turai ra i te feia no Kanada ia rave i te mau pupuhi huru rau.”

Aita i maoro aˈenei, i to te hau faatere marite opaniraa no te tahi area taime i te faahaereraa mai i te mau mauhaa pata ohie, mea maere mau te ohipa i tupu. Na roto i te fenua taatoa, ua ru aˈera te mau taata i roto i te mau fare toa e ua tiai e rave rahi hora no te hoo mai i te mau mauhaa e hoo-noa-hia ra. “Hoê â huru e te tapaparaa i te auro”, o ta te hoê ïa o ratou i parau, inaha, te tiai noa ra o ˈna no te hoo mai hoê o te mau pupuhi hopea e toe ra. Na mua ˈˈe i taua opaniraa ra, fatata e 100 dala marite te hoê pupuhi, i muri aˈe râ, ua hau atu te moni i te 1000 dala marite. “Te hoohia nei e 30 mauhaa i te mahana”, o ta te fatu o te hoê fare toa e hoo ra i te mau pupuhi ïa i parau. “Te hoo nei ratou i te mau mauhaa atoa e itea mai ia ratou.” Ua parau atoa te tahi atu taata hoo mauhaa e: “Te mau faahopearaa o teie faanahoraa, oia hoi i teie nei, te vai ra hoê pupuhi i roto i te mau utuafare tataitahi.”

I Floride, te faatia ra te hoê ture i te mau fatu pupuhi ia tuu i ta ratou mauhaa i nia i te hatua aore ra i nia ia ratou i te mau vahi taata. Te mǎtaˈu nei vetahi e e tupu taue noa te mau pupuhiraa i te mau poro aroa e ia riro roa mai te tau o te Far West ra. Ua parau te hoê depute no te Hau no Floride e: “Teie te poroi ta matou e faaite atu nei: ‘I teie nei, eita ta matou e nehenehe faahou e paruru ia outou; no reira, a rave i te hoê pupuhi e a faaitoito.’” Ia au i te numera o te mau mauhaa i hoohia, e au ra e tera mau â ta te mau tausani taata i rave.

No te aha teie hiaai taue no te mau pupuhi, inaha vetahi ra, ua hamani-noa-hia hoi no te mau tahua aroraa, e no to ratou puai, e nehenehe ratou e puta roa ˈtu i roto i te mau patu tima aore ra e pupuhi i te hoê vitivitiraa e 900 ofai pupuhi i te minuti? Te parau nei vetahi mau taata aravihi e te faaohipa nei te mau mauhaa i te hoê “umeraa manaˈo i te pae no te taatiraa” i nia iho â râ i te mau tane. “Te raveraa i te pupuhi rarahi roa ˈˈe, te riaria roa ˈˈe e te puai roa ˈˈe e itehia mai, e faatane ïa te reira i te hoê taata”, o ta te hoê rave ohipa a te hau ïa i parau. Teie ta te hoê papai vea i papai: “Te faahaamanaˈo ra te mauhaa, i ǒ te mau tane iho â râ, i te hoê manaˈo omoe no to ratou vai-apî-raa ra.” Ua faaohipa vetahi mau fare moni i teie manaˈo na roto i te faaauraa i te mau mauhaa maoti hoi i te aufauraa i te mau moni hau i nia i te mau vaiihoraa taoˈa. Te faaite ra te tahi mau faataaraa parau e ua au-roa-hia teie huru raveraa e te taata e vaiiho mai i ta ratou mau taoˈa.

I roto i te ao taatoa nei, mea ruperupe maitai te ohipa hoo pupuhi. Afea te reira e faaea ˈi? I te tau anei i reira te feia tataitahi e fatu ai i te hoê aore ra e rave rau mau pupuhi? O te mau tane anaˈe anei teie e anaanatae nei i te mau mauhaa? E hiˈo anaˈe na i te tahi mau ohipa anaanatae mau i roto i te tumu parau i muri nei.

    Papai reo Tahiti (1985-2026)
    Haere i rapae
    Haere i nia
    • Tahiti
    • Hapono
    • Ta oe e hinaaro
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Parau no te faaohiparaa
    • Eita e puharahia
    • Maiti eaha te ore e puhara
    • JW.ORG
    • Haere i nia
    Hapono