E nehenehe anei outou e faataa te maitai i te ino?
“Na ˈu iho i haapohe e 25 taata. . . . Te ite noa ra vau i te hohoˈa o taua haapoheraa ra i te mau po e te mau ao atoa. Ua moemoeâ-ino-hia vau. . . . E nehenehe au e haere i te tahi vahi e e ite i te hoê hohoˈa taata o te faahaamanaˈo ia ˈu i te feia o ta ˈu i haapohe. E nehenehe au e ite i te reira ma te oraora maitai, mai te mea ra e te tupu ra i teie mahana, i teie nei taime. . . . Eita ta ˈu e nehenehe e faaore i ta ˈu hara no te mau mea ta ˈu i rave.”—V.S.
“Ua faauehia vau ia haere i ǒ e ia haamou i te enemi. . . . Aita vau i parahi i raro e i feruri e e mau tane, vahine, e tamarii te enemi. . . . Ua manaˈo vau e tae mai i teie nei e ua rave au i tei faauehia mai ia ˈu ia rave, e ua haapao vau i te mau faaueraa i horoahia mai, e aita vau e manaˈo ra e ua hape au i te na reiraraa.”—W.C.
I TE 16 no Mati 1968, ua apiti na taata e piti i faahitihia i nia nei, i roto i te mea i parauhia i muri iho te tamaˈi ino haama. Ua tomo raua, e te tahi atu mau faehau, i roto i te hoê oire iti no Viêt Nam e ua haapohe atura tau hanere tivila—tae noa ˈtu i te mau vahine, tamarii, e te mau tane paari. A tapao na râ i te huru taa ê o na faehau e piti. Te haapeapea mau nei te faehau matamua no te mea o ta ˈna i rave. Area te piti ra, te manaˈo ra ïa oia e ua tano oia i te na reiraraa. Nafea te huru o te hoê taata e taa ê roa ˈi i to te tahi i mua i te hoê â tupuraa?
Tei te haava manaˈo ïa te pahonoraa—na te Atua i horoa mai i teie huru aravihi o te tauturu ia tatou ia hiˈopoa maitai ia tatou iho e ia feruri i nia i ta tatou mau ohipa e mau opuaraa. Te haava manaˈo, o te hoê ïa ite i te maitai e te ino i roto ia tatou.
Ia rave-anaˈe-hia te mau faaotiraa, e parau noa na te taata e, “A vaiiho i to oe haava manaˈo ia aratai ia oe.” Tera noa râ, eita e nehenehe e tiaturi noa i te haava manaˈo. Oia mau, e rave rahi o tei faatia e o tei rave atoa i te mau ohipa riaria, aita roa ˈtu râ to ratou haava manaˈo e haamauiui ra ia ratou. (Ioane 16:2; Ohipa 8:1) Mai ta te papai aamu no Beretane ra o Samuel Butler i parau na i te hoê taime, “ua fatata [te haava manaˈo] i te faaea i te pahono i te feia aita e hinaaro ra e faaroo ia ˈna.”
E nehenehe anei outou e tiaturi i to outou haava manaˈo? Ua taai-rahi-hia te pahonoraa i nia i to ˈna haapii-maitai-raahia, mai ta te tumu parau i muri nei e faaite mai.
[Faaiteraa i te fatu o te hohoˈa i te api 3]
Hohoˈa tamaˈi i nia: U.S. Signal Corps photo