SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 49
INGOMA 44 Umthantazo Wemuntfu Lokhatsatekile
Incwadzi YaJobe Ingakusita Nawuniketa Seluleko
“Manje-ke Jobe, ngicela ulalele emavi ami.”—JOBE 33:1.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi incwadzi yaJobe isifundzisa njani kutsi sinikete seluleko lesiphumelelako.
1-2. Yini leyenta kwangabi melula kulamadvodza lamatsatfu kanye na-Elihu kutsi advudvute Jobe?
LENDZABA yaJobe beyihamba njengemlilo wemadlelo kubantfu baseMphumalanga. Jobe, indvodza lebeyatiwa yonkhe indzawo, ngisho nakhashane ngenca yebunjinga bayo, beseyilahlekelwe ngiko konkhe lebeyinako. Ngesikhatsi lamanye emadvodza lamatsatfu lametayele, lokungu-Elifazi, Bildadi naSofari eva ngaloko lebekwentekile, ahamba aya e-Uzi kuze ayomdvudvuta. Kodvwa bekangakakugadzi loko lakubona nakefika.
2 Sibone ngeliso lengcondvo lesimo. Jobe ulahlekelwe ngiko konkhe lebekanako. Akasenawo umhlambi wakhe lomkhulu wetimvu, wetinkhomo, wemakamela newetimbongolo. Bantfwana bakhe bashonile futsi tinceku takhe letinyenti tabulawa. Lendlu lakufele khona labantfwana bakhe ibhidlikile. Lokuhlohla linyeva ekhatsi kutsi Jobe ugula kamatima. Umtimba wakhe wonkhe ugcwele ematfumba labuhlungu. Lamadvodza lamatsatfu lametayele ambona asesekhashane kutsi uselusizini lolukhulu futsi uhleti emlotseni. Enta njani? Kwaphela emalanga langu-7 angasho lutfo kulendvodza leselusizini lolumatima. (Jobe 2:12, 13) Ngemuva kwesikhatsi, kwefika lelinye lijaha lokutsiwa ngu-Elihu lahlala eceleni kwawo. NguJobe lowagcine akhulume kucala futsi wacalekisa lilanga latalwa ngalo, wafisa nekutsi angafa. (Jobe 3:1-3, 11) Kusebaleni kutsi Jobe uyaludzinga lusito! Loko lebekutawushiwo ngulamadvodza nendlela lebekatakusho ngayo bekutawukhombisa kutsi abangani baJobe mbamba yini, nekutsi bekanendzaba mbamba yini naye.
3. Sitawucoca ngani nyalo?
3 Jehova watjela Mosi kutsi akubhale phasi loko lokwashiwo nalokwentiwa ngulamadvodza lamatsatfu kanye na-Elihu. Kufanele sikunake kutsi lokunye lokwashiwo ngu-Elifazi kubonakala ngatsi bekuvela esidalweni semoya lesibi. Ngalokwehlukile, loko lokwashiwo ngu-Elihu bekuvela kuJehova. (Jobe 4:12-16; 33:24, 25) Ngako-ke asimangali kutsi nanobe incwadzi yaJobe inaletinye teluleko letinhle kakhulu, kodvwa iphindze ibe naletimbi. Lokubaluleke kakhulu lesingakutfola kulencwadzi yaJobe yindlela lengasisita ngayo nakufanele sinikete seluleko. Kwekucala, sitawufundza ngesibonelo lesibi salamadvodza lamatsatfu lebeketayele Jobe. Sitawubese sicoca ngesibonelo lesihle sa-Elihu. Esimeni ngasinye, sitawufundza ngekutsi incwadzi yaJobe beyingawasita njani ema-Israyeli nekutsi ingasisita njani tsine lamuhla.
INDLELA LAMADVODZA LAMATSATFU LAMELULEKA NGAYO JOBE
4. Yini leyenta lamadvodza lamatsatfu ehluleka kwenta loko lebekakutele? (Buka nesitfombe.)
4 LiBhayibheli litsi lamadvodza lamatsatfu ahamba kuze ‘ayolilela Jobe futsi amdvudvute’ ngemuva kwekuva ngaloko lebekumehlele. (Jobe 2:11) Nobe kunjalo, ehluleka kwenta loko lebekakutele. Kwentiwa yini loko? Ngenca yetizatfu lokungenani letintsatfu. Kwekucala, ajakela ekufikeni etiphetfweni letingasito. Sibonelo nje, acabanga kutsi Jobe bekajeziselwa tono lebekatentile.a (Jobe 4:7; 11:14) Kwesibili, lokunyenti lebekushiwo ngulamadvodza nakameluleka bekungamsiti Jobe, bekute umusa, futsi bekumlimata. Sibonelo saloko kutsi omatsatfu lamadvodza asho tintfo lebetivakala tikahle kodvwa lebetite sisindvo. (Jobe 13:12) Bildadi watjela Jobe kabili kutsi ukhulumela futsi. (Jobe 8:2; 18:2) Sofari washo emagama labuhlungu laveta kutsi Jobe ‘usilima.’ (Jobe 11:12) Kwesitsatfu, nanobe lamadvodza bekangatsetsi nakakhuluma naye, kodvwa indlela lebekakhuluma ngayo beyimenta ative anelicala, angatsandvwa futsi asolwa. (Jobe 15:7-11) Kubonakala ngatsi lebekubaluleke kakhulu kulamadvodza kukhombisa kutsi Jobe bekonile, kunekutsi amdvudvute nobe acinise kukholwa kwakhe.
Nawuniketa lotsite seluleko, ungamenti eve shengatsi ucabanga kutsi wena uncono kunaye. Umgomo wakho kufanele kube kumsita (Buka sigaba 4)
5. Waba yini umphumela waleseluleko salamadvodza lamatsatfu?
5 Akumangalisi kutsi yini leyenta leseluleko salamadvodza lamatsatfu sangabi nemiphumela lemihle. Loko lakusho kwamlimata kakhulu Jobe. (Jobe 19:2) Sewungabona-ke kutsi yini leyenta Jobe weva kunesidzingo sekutsi ativikele. Loko kwenta kutsi akhulume angakacabangi futsi asho tintfo letingakahlakaniphi. (Jobe 6:3, 26) Lamadvodza lamatsatfu akazange asho tintfo letihambisana nemicabango yaJehova; futsi akazange amkhombise luvelo. Ngenca yaloko, angakanaki aba ngemathulusi esandleni saSathane. (Jobe 2:4, 6) Lendzaba beyingabasita njani bantfu baJehova esikhatsini lesendlulile, futsi ingasisita njani tsine lamuhla?
6. Ngutiphi tifundvo lebekangatifundza emadvodza lamadzala aka-Israyeli esibonelweni lesibi salamadvodza lamatsatfu?
6 Indlela ema-Israyeli lebekangasitakala ngayo. Ngemuva kwekutsi Jehova asungule sive sema-Israyeli, wakhetsa emadvodza lamadzala lafanelekako kutsi ehlulele lesive ngekuvumelana netimiso takhe letilungile. (Dut. 1:15-18; 27:1) Lamadvodza bekufanele alalelisise ngaphambi kwekutsi anikete seluleko nobe akhiphe sehlulelo. (2 Khr. 19:6) Bekudzingeka nekutsi abute imibuto kunekutsi acabange kutsi ati onkhe emaciniso endzaba. (Dut. 19:18) Labeluleki baka-Israyeli bekufanele bakugweme kukhuluma ngendlela lete umusa nalabo labete kutocela lusito. Ngasiphi sizatfu? Ngobe nabakhombisa kutsi bacansukile, loko bekungamdvumata lomuntfu, angasakukhiphi konkhe lokusenhlitiyweni yakhe. (Eks. 22:22-24) Leti nguletinye tifundvo emadvodza lamadzala aka-Israyeli lebekangatifundza kulendzaba yaJobe.
7. Ngaphandle kwemadvodza lamadzala aka-Israyeli, bobani labanye lebebanganiketa seluleko, futsi beyingabasita njani indzaba yaJobe? (Taga 27:9)
7 Kuliciniso kutsi akusiwo emadvodza lavutsiwe kuphela aka-Israyeli lebekanganiketa seluleko. Nobe ngumuphi umIsrayeli, ngisho amncane nobe akhulile, ayindvodza nobe angumfati, bekangameluleka lotsite lodzinga lusito kuze atfutfukise indlela lakhonta ngayo Nkulunkulu nobe kuze alungise indlela latiphatsa ngayo. (Hla. 141:5) Seluleko lesinjalo sikhombisa kutsi ungumngani sibili. (Fundza Taga 27:9.) Ema-Israyeli bekangafundza kulesibonelo lesibi salamadvodza lamatsatfu kutsi yini lokufanele angayisho nalokufanele angayenti nakaniketa seluleko.
8. Yini lokufanele siyigweme nasiniketa seluleko? (Buka netitfombe.)
8 Singasitakala njani? Njengobe singemaKhristu, sifuna kusita bazalwane betfu nabodzadze nababhekene netimo letimatima. Kodvwa kuze sikhone kukwenta loko, kufanele sikugweme loko lokwentiwa ngulamadvodza lamatsatfu. Kwekucala, kufanele sikugweme kujakela etiphetfweni futsi siciniseke kutsi loko lesikushoko kusekelwe etintfweni letiliciniso. Kwesibili, seluleko setfu akukafaneli sisisekele ngalokuyinhloko kuloko lokwenteke ekuphileni kwetfu, njengobe Elifazi bekavame kwenta, kodvwa kufanele sisisekele eVini laNkulunkulu leliliciniso. (Jobe 4:8; 5:3, 27) Kwesitsatfu, kufanele sikugweme kusebentisa inkhulumo lehlabako nobe kusola lomuntfu lesikhuluma naye. Khumbula kutsi letinye tintfo lebetikhulunywa ngu-Elifazi nalalamanye emadvodza betiliciniso; lomunye umbhali weliBhayibheli lophefumulelwe waze wacaphuna lokunye kwaloko labakusho. (Catsanisa Jobe 5:13 umcatsanise na-1 KubaseKhorinte 3:19.) Nobe kunjalo, lokunyenti kwaloko labakukhuluma kwammelela kabi Nkulunkulu futsi kwamvisa buhlungu Jobe, ngako Jehova watsi bebangakalikhulumi liciniso. (Jobe 42:7, 8) Akwenteki nakancane kutsi seluleko lesikahle sivete Jehova ngekutsi akacabangeli nobe kutsi bantfu bakhe abatsandzeki. Nyalo asesicoce ngaloko lesingakufundza esibonelweni sa-Elihu.
Nawuniketa seluleko, (1) loko lokushoko kusekele etintfweni letiliciniso, (2) usebentise liVi laNkulunkulu, futsi (3) ukhulume ngendlela lenelutsandvo (Buka sigaba 8)
INDLELA ELIHU LELULEKA NGAYO JOBE
9. Chaza kutsi yini leyenta Jobe wadzinga lusito ngemuva kwekutsi lamadvodza lamatsatfu sekayekele kukhuluma nekutsi Jehova wamsita njani.
9 Ngesikhatsi Jobe nalamadvodza lamatsatfu bayekela kuphikisana, kungenteka simo besesivele sishubile. Lamadvodza bekakhulume kakhulu kangangekutsi loko lakusho kugcwala tehluko letingu-28 teliBhayibheli, futsi lokunyenti kwako akukhuluma atfukutsele nobe acansukile. Akumangalisi-ke kutsi Jobe bekasolo eva buhlungu! Bekasakudzinga kudvudvutwa nekulungiswa. Jehova wamsita njani Jobe? Wasebentisa Elihu kuze amnikete seluleko. Yini leyenta Elihu wephuta kukhuluma? Watsi: “Mine ngisemncane, futsi nine senibadzala. Ngako nginihloniphile, ngatibamba ngangakhulumi.” (Jobe 32:6, 7) Elihu losemusha wanaka loko lokunakwa bantfu labanyenti lamuhla: Bantfu lasebakhulile sebaphile sikhatsi lesidze futsi sebafundze tintfo letinyenti. Ngenca yaloko, banekuhlakanipha kanye nelwati, lokutintfo labasebasha labangakavami kuba nato. Kodvwa ngemuva kwekulalela Jobe ngesineke kanye nalamadvodza lamatsatfu, kwabese kuyala kutsi Elihu achubeke abindzile. Watsi: “Kukhula kukodvwa akumenti umuntfu ahlakaniphe. Futsi bantfu labakhulile akusibo bodvwa labati lokulungile.” (Jobe 32:9) Yini Elihu labese uyayisho, futsi wayisho njani?
10. Yini Elihu layenta ngaphambi kwekutsi eluleke Jobe? (Jobe 33:6, 7)
10 Ngaphambi kwekutsi Elihu eluleke Jobe, wamenta kutsi akhone kukwemukela loko lebekatawukusho. Kanjani? Wacale wehlisa umoya. Loko sikwati ngobe liBhayibheli litsi ekucaleni Elihu bekatfukutsele. (Jobe 32:2-5) Nobe kunjalo, akwentekanga ngisho nakanye kutsi akhulume kabi naJobe. Kunaloko, watitfoba futsi wakhuluma naye njengemngani sibili. Sibonelo nje, watjela Jobe watsi: “Ngifanana nawe phambi kwaNkulunkulu weliciniso.” (Fundza Jobe 33:6, 7.) Ngemuva kwaloko, Elihu wakwenta kwacaca kutsi bekamlalelisisile Jobe. Ecinisweni, washo emaphuzu layinhloko kuloko bekukhulunywe nguJobe. (Jobe 32:11; 33:8-11) Elihu wenta lokufanako nangalesikhatsi aphindze eluleka Jobe.—Jobe 34:5, 6, 9; 35:1-4.
11. Elihu wameluleka njani Jobe? (Jobe 33:1)
11 Ngesikhatsi Elihu eluleka Jobe, loko wakwenta ngendlela lekhombisa kutsi uyayihlonipha lendvodza leyetsembekile. Sibonelo nje, bekambita ngeligama, lokuyintfo lokubonakala ngatsi akazange ayente lalamanye emadvodza lamatsatfu. (Fundza Jobe 33:1.) Mhlawumbe ngenca yekutsi Elihu bekakhumbula kutsi bekanesifiso lesikhulu sekukhuluma ngesikhatsi Jobe aphikisana nalamadvodza lamatsatfu, bekamniketa litfuba lekutsi aphendvule ngesikhatsi ameluleka. (Jobe 32:4; 33:32) Waphindze wamecwayisa ngalokucacile ngengoti yaletinye tintfo lebekatikhuluma, futsi ngemusa wamkhumbuta ngekuhlakanipha kwaJehova, ngemandla akhe, ngekulunga kwakhe nangelutsandvo lwakhe lolucotfo. (Jobe 36:18, 21-26; 37:23, 24) Siyaciniseka kutsi seluleko lesihle sa-Elihu sasita Jobe kutsi alungele kwemukela lesinye seluleko lebesiseta, futsi nyalo lebekatasitfola kuMdali wakhe. (Jobe 38:1-3) Sibonelo sa-Elihu besingabasita njani bantfu baNkulunkulu basesikhatsini lesendlulile, futsi singasisita njani tsine lamuhla?
12. Jehova wabasebentisa njani baphrofethi kuze asite bantfu bakhe, futsi sibonelo lesihle sa-Elihu besingawasita njani ema-Israyeli?
12 Indlela ema-Israyeli lebekangasitakala ngayo. Jehova bekavame kusebentisa baphrofethi kuze afundzise ema-Israyeli futsi awekhute. Sibonelo nje, ngesikhatsi seTikhulu ka-Israyeli, Jehova wasebentisa umphrofethikati Debhora kuze acondzise bantfu bakhe. Waphindze wasebentisa Samuweli ngisho nobe bekasesemncane kuze afundzise ema-Israyeli. (Khu. 4:4-7; 5:7; 1 Sam. 3:19, 20) Ngesikhatsi semakhosi, bekasebentisa baphrofethi ngekulandzelana kuze asite ema-Israyeli kutsi achubeke amkhonta ngendlela lekahle, futsi nakwenteka labantfu bangamlaleli, bekatfumela baphrofethi kuze babekhute. (2 Sam. 12:1-4; Imis. 3:24) Sibonelo sa-Elihu lesibhalwe encwadzini yaJobe besingawasita emadvodza nebafati labetsembekile kuze bakwati loko lebebangakusho nekutsi bangakusho njani nabaniketa seluleko.
13. EmaKhristu lamuhla angabakhutsata njani bazalwane bawo nabodzadze?
13 Singasitakala njani? Njengobe singemaKhristu, natsi sitjela labanye intsandvo yaNkulunkulu ngekutsi sibacocele ngaloko lokutfolakala eVini lakhe liBhayibheli. Lenye indlela lesikwenta ngayo loko kutsi sisebentise emavi lakhako nalakhutsatako nasikhuluma nebazalwane betfu nabodzadze. (1 Khor. 14:3) Labadzala belibandla kufanele batimisele kakhulu ‘kukhuluma ngendlela ledvudvutako’ nebazalwane babo nabodzadze, ngisho nalabo lokungenteka batfukutsele nobe ‘labakhuluma tintfo letingenangcondvo.’—1 Thes. 5:14; Jobe 6:3.
14-15. Fanekisa kutsi lomdzala welibandla angasilingisa njani sibonelo sa-Elihu nakaniketa seluleko.
14 Cabanga nganasi simo. Asesitsi lomdzala welibandla uyeva kutsi lomunye dzadze ebandleni ucindzeteleke kakhulu. Lokuhle kutsi lomzalwane kanye nalomunye umzalwane bavakashela lodzadze kuze betame kumkhutsata. Njengobe basamkhutsata, lodzadze ukhuluma tintfo letingakhi. Uyabatjela kutsi nanobe aya emihlanganweni yelibandla futsi ashumayela, letintfo atimjabulisi kangako. Utawenta njani lomzalwane?
15 Kwekucala, mhlawumbe utawufuna tizatfu letenta lodzadze ative acindzetelekile. Kuze akhone kukwenta loko, utamlalela ngesineke. Lodzadze uva shengatsi akakufaneli yini kutsandvwa nguNkulunkulu? Ucindzetelwa kakhulu ‘tinkhatsato tekuphila’ yini? (Luk. 21:34) Kwesibili, lolomdzala welibandla utawufuna ematfuba ekumncoma lodzadze. Ngetulu kwako konkhe, uyaya emihlanganweni futsi ashumayele ngisho nobe acindzetelekile. Kwesitsatfu, lomzalwane nasekasicondza simo, nekutsi yini leyenta lodzadze ative advumatekile, utawubese usebentisa liBhayibheli kuze amsite aciniseke kakhulu kutsi Nkulunkulu uyamtsandza.—Gal. 2:20.
AYICHUBEKE IKUSITA INCWADZI YAJOBE
16. Yini lesingayenta kuze ichubeke isisita incwadzi yaJobe?
16 Kusebaleni kutsi tinyenti tifundvo lesingatitfola encwadzini yaJobe! Njengobe sibonile esihlokweni lesendlulile, lendzaba lephefumulelwe ayigcini nje ngekusifundzisa kutsi yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka, kodvwa iphindze isifundzise kutsi singakubeketelela njani. Ngetulu kwaloko, njengobe sesicocile, sonkhe singafundza kutsi singasiniketa njani seluleko ngendlela lephumelelako ngekutsi singalingisi sibonelo lesibi salamadvodza lamatsatfu lebeketayele Jobe, kodvwa silingise sibonelo lesihle sa-Elihu. Kungaba njani kutsi ufune tifundvo longatifundza kulencwadzi yaJobe ngaphambi kwekutsi unikete lotsite seluleko esikhatsini lesitako? Nangabe sekuphele sikhatsi wagcina kufundza lencwadzi, tibekele umgomo wekuphindze uyifundze lencwadzi lemnandzi nakangaka. Utawutfola kutsi ilusito nalamuhla njengobe beyilusito nangalesikhatsi ibhalwa.
INGOMA 125 “Bayajabula Labo Labanesihawu!”
a Kubonakala ngatsi kunesidalwa lesibi lesingumoya lesenta Elifazi waphetsa ngekutsi kute umuntfu Jehova lambona alungile, ngako-ke kute umuntfu longakhona kujabulisa Nkulunkulu. Lombono longasiwo bewugcwele engcondvweni ya-Elifazi. Wawuphindza kuto totintsatfu letikhatsi nakakhuluma.—Jobe 4:17; 15:15, 16; 22:2.