MARCH 16-22, 2026
INGOMA 20 Wasipha INdvodzana Yakho Leligugu
Yini Leyenta Sidzinge Inhlawulo?
“Ngubani lotangikhulula kulomtimba lofako?”—ROM. 7:24.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawucoca ngekutsi inhlawulo isisita njani kutsi sicolelwe tono tetfu, sibe nelitsemba lekuphindze sibebete sono futsi sibuyisane naNkulunkulu.
1-2. Sidzinga kukhululwa kuphi, futsi ngasiphi sizatfu? (KubaseRoma 7:22-24) (Buka nesitfombe.)
CABANGA nganasi simo. Ase sitsi kuwa sakhiwo, futsi lenye indvodza ivaleleke ngekhatsi kuso. Iyaphila kodvwa ibambekile. Lekhona kukwenta nje kumemeta icele lusito inelitsemba lekutsi lotsite utayisita.
2 Sonkhe sisesimeni lesifanako. Ngamuphi umcondvo? Ngesikhatsi Adamu avukela uMdali wakhe, waba soni. Ngekuhamba kwesikhatsi, wendlulisela lesono kubantfwana bakhe. Ngenca yaloko, bonkhe bantfu babanjwa sono kuhle kwalendvodza lebambeke kulesakhiwo lesidzilikile, futsi asikhoni kutikhulula emphumeleni waso. Umphostoli Pawula wasichaza kahle simo setfu sekuba nesono encwadzini yakhe layibhalela baseRoma. (Fundza KubaseRoma 7:22-24.) Wancenga kutsi akhululwe “kulomtimba lofako.” Pawula bekabanjwe sono lesiholela ekufeni. (Rom. 6:23) Sisesimeni lesifanako. Sidzinga lotsite longasikhulula!
Njengobe indvodza lebambeke esakhiweni lesidzilikile idzinga kusitwa, natsi sibanjwe sono lesasitfola njengelifa futsi sidzinga kukhululwa (Buka tigaba 1-2)
3. Inhlawulo ingasikhulula ngatiphi tindlela?
3 Ngemuva kwekutsi Pawula asho simo lesimatima lebekakuso, wabese usiniketa litsemba. Ngemuva kwekubuta lombuto lotsi: “Ngubani lotangikhulula kulomtimba lofako?” watiphendvula yena watsi: “Akabongwe Nkulunkulu ngaJesu Khristu iNkhosi yetfu!” (Rom. 7:25) Pawula bekakhuluma ngenhlawulo yaJesu.a Lenhlawulo ingasikhulula ngekutsi isisite (1) sicolelwe tono tetfu, (2) isinikete litsemba lekuphindze sibe bete sono, futsi (3) isente sibuyisane neMdali wetfu. Njengobe sitawube sicoca ngalamaphuzu, sitamtsandza kakhulu Jehova ‘longuNkulunkulu lonikana litsemba.’ (Rom. 15:13) Itawukhula nendlela lesimbonga ngayo Jesu, ‘lesitfole ngaye kukhululwa ngenhlawulo.’—Khol. 1:14.
INHLAWULO YENTA SICOLELWE TONO TETFU
4-5. Yini leyenta kutsi sonkhe sidzinge inhlawulo? (Umshumayeli 7:20)
4 Siyayidzinga inhlawulo kuze sicolelwe tono tetfu. Sonkhe siyatenta tono, kungaba ngendlela lesikhuluma ngayo nobe lesenta ngayo. (Fundza Umshumayeli 7:20.) Letinye tono tinkhulu. Sibonelo nje, ngekusho kweMtsetfo waMosi, umuntfu lebekente licala lekuphinga nobe lekubulala bekatfola sigwebo sekufa. (Lev. 20:10; Num. 35:30, 31) Kuliciniso kutsi tono letinyenti atisitimbi kangako; nobe kunjalo, tono. Sibonelo nje, umhlabeleli Davide watsi: “Ngitawugadza tinyatselo tami kute ngingoni ngelulwimi lwami.” (Hla. 39:1) Loku kuyakhombisa kutsi ngalesinye sikhatsi, sono singasenta ngaloko lesikushoko.—Jak. 3:2.
5 Cabanga ngaloko loke wakusho nalokwentile esikhatsini lesendlulile. Ushito lokutsite yini kulabanye lofisa ngatsi ngabe awukakusho? Uke wawenta yini emaphutsa lotisolako ngawo? Siyaciniseka kutsi yomibili lemibuto uyiphendvula nga-yebo. LiBhayibheli litsi: “Nangabe sitsi: ‘Site sono,’ sisuke sitiyenga, neliciniso alikho kitsi.”—1 Joh. 1:8.
6-7. Yini leyenta Jehova abe nesizatfu sekucolela tono tetfu? (Buka nesitfombe.)
6 Inhlawulo yenta kutsi Jehova akhone kusicolela tono tetfu. (Ef. 1:7) Nobe kunjalo, loko akusho kutsi akanendzaba nemaphutsa lesiwentako, kube shengatsi awasho lutfo kuye. Jehova unendzaba nesono. (Isa. 59:2) Ngenca yekutsi wehlulela ngekulunga, kwadzingeka kutsi ente lokutsite lokutamniketa sizatfu sekutsi asicolele.
7 UMtsetfo waMosi bewutsi ema-Israyeli kufanele ente umhlatjelo wetilwane kuze ahlawulele tono tawo. (Lev. 4:27-31; 17:11) Lemihlatjelo beyifanekisela umhlatjelo lomkhulu waJesu kanye netibusiso lebetitawuba khona ngenca yawo. Umhlatjelo waJesu bewutawuniketa Jehova sizatfu lesisemtsetfweni sekucolela tono tetfu. Pawula bekati kutsi umhlatjelo waJesu ubaluleke kangakanani njengobe loko kubonakala emavini lawabhalela emaKhristu aseKhorinte. Ngemuva kwekusho tintfo letimbi lebekake atenta, wawatjela watsi: “Senihlantiwe; seningcwelisiwe; futsi sekutsiwe nilungile egameni leNkhosi Jesu Khristu nangemoya waNkulunkulu wetfu.”—1 Khor. 6:9-11.
Umhlatjelo wetilwane lebewuhlawulela tono bewumelela inhlawulo yaJesu kanye netibusiso letitawuba khona ngenca yayo (Buka tigaba 6-7)
8. Yini longacabanga ngayo njengobe ulungiselela kuba khona eSikhumbutweni salomnyaka?
8 Njengobe ulungiselela kuba khona eSikhumbutweni salomnyaka, tinikete sikhatsi sekucabanga ngekutsi kusho kutsini kuwe kucolela kwaJehova. Sibonelo nje, ngenca yenhlawulo, kute sizatfu sekudliwa ngunembeza ngenca yetono lowatenta esikhatsini lesendlulile lophendvukile kuto. Kutsiwani nangabe kulukhuni kukwemukela loko? Mhlawumbe uyacabanga utsi: ‘Ngiyati kutsi Jehova angacolela, kodvwa mine angikhoni kuticolela.’ Nangabe utiva ngaleyondlela, khumbula naku: NguJehova locolelako, futsi unikete iNdvodzana yakhe ligunya lekwehlulela. Jehova akaniketi wena nobe lomunye umuntfu umsebenti wekuncuma kutsi ngubani lotawutfola umusa wakhe nobe longeke awutfole. LiBhayibheli litsi: “Nangabe tsine sihamba ekukhanyeni njengobe [naJehova] asekukhanyeni, . . . ingati yaJesu iNdvodzana yakhe iyasihlanta kuto tonkhe tono.” (1 Joh. 1:6, 7) Singakwetsemba loku njengobe singetsemba nanobe nguyiphi lenye imfundziso yeliBhayibheli. Inhlawulo inikete Jehova sizatfu lesisemtsetfweni sekusikhombisa umusa, futsi liVi lakhe litsi “ukulungele kutsetselela.”—Hla. 86:5.
INHLAWULO ISINIKA LITSEMBA LEKUTSI SITAWUBA BETE SONO
9. Ngaphandle kwetento letimbi, sisho kutsini sono? (Tihlabelelo 51:5 nembhalo longentasi)
9 EBhayibhelini, ligama lelitsi “sono” aligcini nje ngekusho sento lesitsite, kodvwa liphindze lisho simo lesitsite, leso lesisitfola njengelifa nasitalwa. (Fundza Tihlabelelo 51:5 nembhalo longentasi.) Lesimo asigcini nje ngekusenta kutsi sente tintfo letimbi, kodvwa siphindze sibangele kutsi sibe butsakatsaka emtimbeni lokwenta kube melula kutsi sitfole tifo, siguge futsi sife. Kungako ngisho netinswane letingakasenti sono, tigula futsi tize tife. Ngetulu kwaloko, kungako bantfu lababi nalabakahle bahlupheka futsi bafa. Ngenca yesono sa-Adamu, sonkhe sikulesimo lesibi.
10. Kuba nesono kwabatsintsa njani bo-Adamu na-Eva?
10 Cabanga ngekutsi kuba nesono kwabatsintsa njani bo-Adamu na-Eva. Kwabenta beva buhlungu kakhulu. Ngemuva kwekuvukela, bo-Adamu na-Eva bawubona ngekushesha umphumela wekwephula umtsetfo waNkulunkulu, badliwa ngunembeza. (Rom. 2:15) Babona kutsi kukhona lebesekushintjile kubo, futsi bekungasikuhle. Bativa baphocelelekile kutsi bafihle imitimba yabo futsi babhacele uMdali wabo kuhle kwetigebengu. (Gen. 3:7, 8) Bekukwekucala bo-Adamu na-Eva bativa banelicala, bakhatsatekile, bangakaphephi, beva buhlungu futsi bahlazekile. Ngandlela tsite, lemiva bebatawuchubeka banayo baze bafe.—Gen. 3:16-19.
11. Kuba nesono kusenta sitive njani?
11 Umphumela lesiwutfolako ngenca yekuba nesono uyafanana nalowo bo-Adamu na-Eva lababa nawo. Kucindzeteleka kanye nebuhlungu lesinabo kubangelwa kuba nesono. Ngisho nobe singetama kamatima kanganani kulungisa simo setfu, angeke sifike ndzawo. Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi ‘sentiwe kutsi siphile imphilo lelite,’ njengobe liBhayibheli lisho. (Rom. 8:20) Loku akwenteki kumuntfu ngamunye nje kuphela, kodvwa kwenteka kubo bonkhe bantfu. Sibonelo nje, cabanga ngemetamo leyentiwe bantfu kuze banakekele umhlaba, balawule bucala, bacedze kuhlupheka futsi bente kube nekuthula emkhatsini wetive. Nanobe kukhona labakufezile, kodvwa abakaticedzi letinkinga. Inhlawulo ingasikhulula njani esonweni?
12. Inhlawulo isiniketa liphi litsemba?
12 Inhlawulo isiniketa litsemba lekutsi indalo ‘itawukhululwa ekugcilatweni konakala.’ (Rom. 8:21) Nasesite sono eveni lelisha laNkulunkulu, angeke sisagula emtimbeni nobe engcondvweni nobe sicindzeteleke; nobe sitive sinelicala, sikhatsatekile, sitive singakaphephi, sive buhlungu nobe sitive sihlazekile. Ngetulu kwaloko, imetamo yetfu yekunakekela umhlaba nekuhlala ngekuthula ngeke isaba lite, kodvwa itawuphumelela ngephansi kwekubusa kwaloyo lowasihlenga, ‘lokuSikhulu Sekuthula,’ Jesu Khristu.—Isa. 9:6, 7.
13. Yini lenye longacabanga ngayo njengobe ulungiselela kuba khona eSikhumbutweni salomnyaka?
13 Cabanga kutsi kutawusho kutsini kuwe kukhululwa esonweni. Ticabange uvuka njalo ekuseni utiva uphilile, ungesabi kutsi wena nobe labo lobatsandzako batawulamba, bagule nobe bafe. Ngisho nanyalo singaba nako kuthula lokusezingeni lelitsite njengobe “sibambelele etsembeni . . . lelinjengelihhuka lemkhumbi emiphefumulweni yetfu. Lelitsemba licinisekisiwe futsi licinile.” (Heb. 6:18, 19) Njengobe lihhuka lemkhumbi liwusimisa, litsemba lonalo lingakucinisa kukholwa kwakho futsi likusite ubeketelele nobe ngutiphi tinkinga lobhekene nato nyalo. Ngako ungaciniseka kutsi Jehova “ubanika umvuzo labo labamfuna ngekutimisela.” (Heb. 11:6) Indvudvuto loyitfolako nyalo kanye nelitsemba lonalo ngelikusasa kube khona ngenca yenhlawulo.
INHLAWULO YENTA SIBUYISANE NANKULUNKULU
14. Sono sibutsintse njani buhlobo lesinabo neMdali wetfu, futsi ngasiphi sizatfu?
14 Kusukela ngesikhatsi bo-Adamu na-Eva bona, bantfu babese abasakhoni kuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. LiBhayibheli lize litsi bantfu behlukanisiwe neMdali. (Rom. 8:7, 8; Khol. 1:21) Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi timiso taJehova letiphelele atimvumeli kutsi avumele sono. LiBhayibheli lisho naku ngaJehova: “Emehlo akho ahlanteke kakhulu kutsi angabuka lokubi, futsi angeke ukhone kubeketelela bubi.” (Hab. 1:13) Ngako sono sente kutsi kube nemkhatsi emkhatsini webantfu naNkulunkulu. Kute kitsi longaba nebuhlobo lobuhle naJehova ngaphandle nangabe lomkhatsi ungavalwa futsi sibuyisane naye. Nguloko kanye lokwentiwa yinhlawulo.
15. Kufa kwaJesu kwabavulela njani indlela bantfu kutsi baphindze babe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu?
15 LiBhayibheli litsi Jesu “ungumhlatjelo wekuhlawulela tono tetfu.” (1 Joh. 2:2) Umhlatjelo waJesu wabavulela njani bantfu litfuba lekutsi baphindze babe nebuhlobo lobuhle naJehova? Kufa kwaJesu kwaniketa Nkulunkulu lilungelo lekutsi aphindze abe nebuhlobo lobuhle nebantfu. (Rom. 3:23-26) Waze watsi balungile labo labamkhonta ngekwetsembeka ngaphambi kwekutsi Khristu afe. (Gen. 15:1, 6, umbhalo longentasi) Kanjani? Ngesisekelo senhlawulo lebeyiseta. Jehova bekaciniseka ngalokuphelele kutsi iNdvodzana yakhe, lokunguJesu, beyitayikhipha. (Isa. 46:10) Inhlawulo yavula indlela yekutsi bantfu babuyisane naNkulunkulu.
16. Yini lenye longacabanga ngayo njengobe ulungiselela kuba khona eSikhumbutweni kulomnyaka? (Buka nesitfombe.)
16 Cabanga ngekutsi kubuyisana naNkulunkulu kusho kutsini kuwe. Sibonelo nje, mhlawumbe ubita Jehova ngekutsi ‘nguBabe’ wakho, njengobe Jesu atsi sibombita kanjalo. (Mat. 6:9) Ngaletinye tikhatsi kungenteka uze umbite ngekutsi ‘nguMngani’ wakho. Nangabe sisebentisa leligama lelitsi “Babe” nobe lelitsi “uMngani,” loko kufanele sikwente ngenhlonipho lenkhulu nangekutitfoba. Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi sinesono, nobe ngukuphi kusondzelana lesinako naJehova akuyi ngemandla etfu. Yinhlawulo kuphela lesisitile kutsi sisondzelane naJehova. Asebentisa Jesu, Jehova wente kutsi sikhone ‘kubuyisana naye ngekwenta kuthula ngengati [yaJesu] leyacitseka elugodvweni.’ (Khol. 1:19, 20) Kungako singaba nebuhlobo lobuhle naJehova, ngisho nanyalo loku sinesono.
Kufa kwaJesu lokwaniketa Jehova sizatfu lesisemtsetfweni sekuphindze abe nebuhlobo lobuhle nebantfu (Buka sigaba 16)
INHLAWULO IKHOMBISA KUTSI JEHOVA UNEMUSA
17. Inhlawulo iwuveta njani umusa waJehova? (Kubase-Efesu 2:4, 5)
17 Inhlawulo iveta kutsi Jehova “unesihawu lesikhulu.” “Usente saphila . . . nanobe besifile ngenca yetiphambeko.” (Fundza Kubase-Efesu 2:4, 5.) Labo ‘labatimisele kutfola kuphila lokuphakadze’ bakhalela lusito, ngobe bayabona kutsi babanjwe sono labasitfola njengelifa futsi badzinga kukhululwa. (Imis. 13:48) Jehova uyakuva kukhalela kwabo lusito ngekutsi asebentise umlayeto weMbuso kuze bamati yena neNdvodzana yakhe, lokunguJesu. (Joh. 17:3) Nangabe Sathane bakacabanga kutsi kona kwa-Adamu na-Eva bekutawenta Nkulunkulu angakhoni kufeza injongo yakhe, bekakhe phansi.
18. Yini lokufanele sihlale siyikhumbula nasicabangisisa ngenhlawulo?
18 Njengobe sisacabangisisa ngekutsi inhlawulo isisita njani, kufanele sihlale sikhumbula sizatfu lesiyinhloko lesenta Jehova wasiniketa inhlawulo. Kunekutsi sicabange kutsi yentelwa kusita tsine nje kuphela, kufanele sikhumbule kutsi iyindlela Jehova layisebentisako kuze aphendvule Sathane kuloko lakusho ensimini yase-Edeni. (Gen. 3:1-5, 15) Asebentisa inhlawulo, Jehova ungcwelisa libito lakhe, alihlante kuko konkhe kuhlanjalatwa. Uphindze asikhulule esonweni nasekufeni, ngaleyondlela akhombisa kutsi unguNkulunkulu welutsandvo. Ngemusa wakhe lomkhulu, Jehova usivumele nanobe sinesono kutsi sifake sandla ekuphendvuleni Sathane. (Taga 27:11) Ungakhombisa njani kutsi uyabonga ngenhlawulo? Sitawuphendvula lombuto esihlokweni lesilandzelako.
INGOMA 19 Sidlo SeNkhosi Sakusihlwa
a INCHAZELO YELIGAMA: Inhlawulo linani lelikhishwako kuze kukhululwe intfo letsite. Umhlatjelo waJesu uyinhlawulo ngemcondvo wekutsi ukhulula bantfu labalalelako esonweni nasekufeni.