JULY 6-12, 2026
KOUL 98 Paipel Pwilisang Rehn Koht
Dahme Kahrehda Mehn Kasukuhl kan en Paipel Kin Kesempwal?
“Mweidala paliwaramwail kan nin duwen meirong . . . me sarawi . . . oh doadoahngki amwail koahiek en madamadau ni amwail papah ih.”—ROM 12:1.
DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI
Ia duwen en doadoahngki Paipel pwehn wehwehkihla mwahu sapwellimen Siohwa madamadau.
1-2. (a) Iahd me Paipel ntingdi? (b) Dahme kahrehda e kak kadoadoahkte leledo rahnwet?
PAIPEL ntingdi mahsie. Tepin pwuhk kan en Paipel ntingdi mpen sounpar 3,500 samwalahro oh kaimwiseklahn pwuhk en Paipel ntingdi mpen sounpar 2,000 samwalahro. Mendahki met, sapwellimen Koht kaweid me kitail kin wadek loale pil kin kadoadoahk leledo rahnwet. (Ipru 4:12; 2 Tim. 3:16, 17) Aramas rar kei rahnpwukat koasoia me Paipel kin sewese irail en wiahda pilipil mwahu kan oh ahneki nsenamwahu.
2 Ahpw dahme kahrehda pwuhk wet kak kadoadoahkte leledo rahnwet? Mie kahrepe riau. Keieu, rongen Paipel pwilisang rehn ‘Koht ieiaso,’ Sounkapikpatail me keieu erpit. (1 Tim. 4:10; Rom 16:26, 27) Keriau, Paipel audaudki ire mehlel kan sang Koht me sohte kin wekila. Ihme kahrehda kaweid kan loale kin sewese aramas akan rahnpwukat duwehte eh sewese aramas akan mahso ren kamwahwihala arail kahpwal kan.
3. Peidek dah kan me kitail pahn sapengala nan iren onop wet?
3 Nan iren onop wet, kitail pahn sukuhlki pasapengpen peidek pwukat: Dahme sapwellimen Siohwa kosonned poahsoankihda? Dahme kahrehda e kesempwal ong kitail en wehwehki sapwellimen Siohwa madamadau ong irair ehu? Ia duwen atail kak esehla duwen sapwellimen Siohwa madamadau ni atail kin wadek Paipel? Kitail pil pahn kilang ia duwen Sises eh ketin sewese meteikan ren wehwehkihla mwahu sapwellimen Siohwa madamadau.
DAHME SAPWELLIMEN SIOHWA KOSONNED KAN POAHSOANKIHDA?
4. Dahme kak sewese kitail en wehwehkihla sapwellimen Siohwa madamadau?
4 Paipel kin padahkihong kitail ire mehlel kesempwal kan me kin sewese kitail en wehwehkihla duwen sapwellimen Siohwa madamadau. Ekei pak, ire mehlel pwukat kin ntingdi nin duwen kosonned kei. (Mad. 22:37) Kosonned kan en Paipel kin ekei pak wiawihda ong ahnsou de irair tohrohr ehu. Ahpw ma kitail ese kahrepen Siohwa eh ketin wiahda kosonned kan, met kin sewese kitail en ese duwen sapwellimen Koht madamadau oh dahme kin kesempwal ong ih. Kahrepe pwukat sohte pahn wekila. (Mel. 119:111) Eri mehnda ma kosonned ehu wekila de ma sohte kosonned ong irair ehu, kitail pahn kak wehwehkihte ia sapwellimen Siohwa madamadau ong irairo.—Ais. 40:8.
5. Ia duwen atail kak karasahda wekpeseng en kosonned ehu oh kahrepen kosonnedo eh wiawihda? (Pil kilang kilel kan.)
5 Pwehn sewese kitail en wehwehkihla mwahu wekpeseng en kosonned ehu oh kahrepen kosonnedo eh wiawihda, tehk karasaras wet. Nohno men kakete ndaiong seri men: ‘Dehr doahke sidohpo.’ Met wia kehkehlik ehu de kosonned ehu. Ahpw kahrepen nohnou eh wiahda kosonned wet iei: Dehr doahke mehkot me karakar; pwe ke pahn medekla. Oh kahrepe wet sohte dokedokehte sidohp ehu. E pil kak dokedoke mehn ainih likou, mehn kakarakare pihl (heater), de soahng teikan me karakar me kak kahrehiong emen en mwasikala. Met sohte kin kadoadoahkte nan imwen peneinei ehu, ahpw pil wasa teikan. Ei mehlel, ni serio eh laudla, e pahn kakete doadoahngki sidohpo, ahpw e anahnehte kanahieng pwe en dehr mwasikala. Eri, serio solahr anahne kosonned wet sang eh nohnou, ahpw e pahn anahnehte tamataman kahrepen eh nohnou eh wiahda kosonnedo.
Kosonned ehu kakete wekila, ahpw kahrepen kosonnedo eh wiawihda kin duduwehte (Menlau kilang parakrap 5)
DAHME KAHREHDA E KESEMPWAL EN WEHWEHKI SAPWELLIMEN SIOHWA MADAMADAU?
6. (a) Dahme Siohwa ketikihong kitail nan sapwellime Mahsen? (b) Ia duwen Siohwa eh ketin kasalehda me e likih kitail?
6 Pwehki Siohwa uhdahn ketin poakohng kitail, e ketikihong kitail kosonned kan en peikiong pwe kitail en kak soikala kahpwal. (Seims 2:11) E pil ketin sewese kitail en wehwehkihla sapwellime madamadau oh kahrepe kan me e ketikihda kosonned ko. Siohwa sohte ketikihda kosonned kan ong irair koaros, ahpw e ketikihong kitail kaweid erpit nan Paipel me kak sewese kitail en wiahda pilipil mwahu kan mehnda ma sohte kosonned. Ni eh ketin wia met, Siohwa ketin kasalehda me e ketin likih kitail oh ketikihong kitail saledek en wiahda pilipil kan me pahn kasalehda atail poakohng ih oh sapwellime koasoandi kan.—Kal. 5:13.
7. Ia duwen atail kak karasahda kesempwalpen en wehwehki kahrepen Siohwa eh ketin wiahda kosonned kan? (Pil kilang kilel.)
7 Ia duwen atail wehwehki kahrepen Siohwa eh ketin wiahda kosonned kan eh kin sewese kitail? Medewehla sain kan me aramas kin kilang ni arail dirdiraip pohn ahl akan nan ekei sahpw. Sain tohto kin sewese me diraipo en ese kosonned dah me e anahne idawehn ni eh dirdiraip. Karasepe, saino kak padahkihong me draipo ia uwen uk me e kak diraipki de iahd me anahne uhdi. Ma me draipo sapeikiong kosonned kan, e pahn ale kalokepe. Ahpw mie sain teikan me kin katamankihong me draipo duwen irair keper kan. Karasepe, sain pwukat kak kasalehda me ahlo kakete likekiris de me mahn akan pahn kakete kote ahlo. Ni soundiraip mwahu men eh kilang soangen sain pwukat, e kin medewehda ia duwen eh pahn diraip pwehn kak soikala kahpwal oh kanahieng. Karasepe, ma e keteketeu de sinoh, me diraipo pahn wekidala mwomwen eh kin diraip pwehn soikala irair keper pwukat. Duwehte met, Kristian kan kin uhdahn kanaiehng pwehn dehr wia mehkot me Mahsen en Koht mahsanih ni sansal me e sapwung. Ahpw re pil kin kanahieng en dehr wia de medewe mehkot me kakete kahrehiong ren kauwehla sapwellimen Koht kosonned kan. Pwehn wiahda pilipil mwahu, re anahne wehwehkihla sapwellimen Siohwa madamadau ong irair ehu.
Sain tohto pohn ahl kan kin katamankihong soundiraip men duwen soahng keper kan me kakete pwarada. Mehn kasukuhl kan sang nan Paipel pil kak sewese kitail ni ahlohte (Menlau kilang parakrap 7)
8. Ni atail kin wadek Paipel, dahme kitail anahne rapahki oh dahme met kin kaiahne kitail en wia? (Rom 12:1, 2)
8 Eri dahme kahrehda Siohwa sohte ketikihong kitail kosonned kan ong soahng koaros? Pwehki met kin mwahu ong kitail. E kin padahkihong kitail en wehwehkihla sapwellimen Siohwa madamadau ong irair kan. Ni atail kin wadek Paipel, kitail kin sukuhlki en rapahki oh medemedewe laud duwen mehn kasukuhl kan. Kitail kin pein idek rehtail kahrepen Siohwa eh ketikihda mehn kasukuhl pwukat nan sapwellime Mahsen oh ia duwen atail kak paiekihda. Ni ahl wet, kitail kin sukuhlki duwen en doadoahngki atail “koahiek en madamadau” pwehn papah Siohwa. Kitail kin kadehdehiong pein kitail “kupwuren Koht, kupwure me mwahu, me unsek oh me e kin ketin kupwurperenki.”—Wadek Rom 12:1, 2.a
9. Pil kapai dah me kitail kin alehdi sang atail kin doadoahngki dahme kitail ese duwen sapwellimen Siohwa madamadau? (Ipru 5:13, 14)
9 Ni atail kin doadoahngki dahme kitail ese duwen sapwellimen Siohwa madamadau, kitail kin sukuhlki en kahlemengih ih. Pwehki kitail ese dahme Siohwa ketin kupwurperenki oh kalahdeki, kitail kin wiahda pilipil mwahu kan oh atail nanpwungmwahu reh kin kehlailla. (Wadek Ipru 5:13, 14.) Pahpa nohno kan kin kalapw kihong neirail seri kosonned kan pwe ren wia me pwung oh soikala dahme sapwung. Seri pwukat ele kin peikiong kosonned pwukat ihte pwehki re sohte men ale kalokepen ar sapeik. Siohwa sohte kin ketin kilangwohng kitail nin duwen seri kei ahpw nin duwen aramas laud kei me koahiek. E kin ketin likih kitail en wiahda pilipil kan me pahrekiong kupwure, oh ni atail kin wia met, kitail kin uhdahn kaperenda ih.—Mel. 147:11; Lep. Pad. 23:15, 26; 27:11.
IA DUWEN ATAIL KAK ESEHLA SAPWELLIMEN SIOHWA MADAMADAU?
10. Ia duwen atail kak esehla sapwellimen Siohwa madamadau?
10 Ni atail kin wadek Paipel, e kin mwahu en rapahki mehn kasukuhl kan me pahn sewese kitail en wehwehkihla duwen sapwellimen Siohwa madamadau. Kitail pil kak medewe duwen kahrepen Siohwa eh ketikihda kosonned kan. Uwen atail pahn wehwehkihla kahrepe kan, ih uwen atail pahn wehwehkihla Siohwa. Ahpw pwe kitail en wehwehkihla sapwellimen Koht madamadau, kitail anahne kapakap ong ih oh peki sawas oh kakairada atail koahiek en madamadau. (Lep. Pad. 2:10-12) Kitail kak pein idek rehtail peidek pwukat: ‘Dahme kahrehda Koht ketikihda kosonned wet? Ma Siohwa sohte ketin kupwurki soangen wiewia wet, ia pahn sapwellime pepehm duwen wiewia me duwehte met? Mehn kasukuhl dah me I sukuhlkihsang koasoipen Paipel wet, oh ia duwen ei kak kapwaiada nan ei mour?’ Ni atail esehla kahrepe kan oh mehn kasukuhl kan en kosonned kan oh koasoipen irail kan nan Paipel, kitail pahn kak wiahda pilipil mwahu kan nan atail mour, pilipil kan me kin pahrekiong kupwuren Siohwa.
11. Nan sapwellime Kapahrek en Pohn Dohl, ia duwen Sises eh ketin padahkihong kitail en wehwehkihla sapwellimen Siohwa madamadau ong irair ehu? (Pil kilang kilel .)
11 Nan sapwellime Kapahrek en Pohn Dohlo, Sises ketin kasalehiong kitail ia duwen atail kak wehwehkihla sapwellimen Siohwa madamadau. Kitail pahn tehk karasepe siluh. Sises kin ketin tepte kawehwehda dahme kosonnedo kin koasoia. Ih eri kin ketin kawehwehda kahrepe kan me Siohwa ketikihda kosonnedo. Ni atail medemedewe laud duwen mehn kasukuhl kan me Sises ketin padahngki, kitail pahn wehwehkihla ia duwen mehn kasukuhl pwukat eh pahn sewese kitail en wiahda pilipil mwahu kan nan atail mour rahnwet.
Nan eh Kapahrek en Pohn Dohlo, Sises ketin kasalehiong kitail ia duwen atail pahn kasawihda kahrepen sapwellimen Koht kosonned kan (Menlau kilang parakrap 11)
12. Dahme kitail sukuhlki duwen Siohwa sang nan Madiu 5:21, 22? (Pil kilang kilel.)
12 Wadek Madiu 5:21, 22. “Ke dehr kemehla aramas.” Dahme kitail sukuhlki duwen Siohwa sang kosonned wet? Siohwa sohte ketin kupwurki kitail en kailongki meteikan—ni wiewia, koasoi de pil madamadau. Sises ketin kasalehda me mehnda ma emen sohte kamaramas, e pahn sapeikiongete kahrepen kosonned wet oh uhdahn kansensuwedihala Siohwa ma e kin lingeringerte pahn emen de koasoia soahng kamedek kan ong ih. Dahme kahrehda? Pwehki soangen madamadau oh wiewia pwukat me kin kahrehiong emen en kamaramas.—1 Sohn 3:15.
13. Ia duwen atail kak doadoahngki mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:21, 22 nan atail mour? (Pil kilang kilel .)
13 Ia duwen mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:21, 22 eh kak kadoadoahk rahnwet? Kitail anahne soikala kolokol lingeringer. (Lip. 19:18; Sohp 36:13) Dahme kahrehda? Pwehki soangen pepehm pwukat kak kahrehiong emen en nda de wia mehkot lemei. (Lep. Pad. 10:12) Met iangahki koasoia meteikan oh karaun likamw me kak kauwehla en emen eh adamwahu. (Lep. Pad. 20:19; 25:23) Pil mwohn eh miehda social media, blog, internet, de app kan ong message, Sises ketikihda kaweid ehu me pahn katamankihong Kristian koahiek kan duwen keperpen doadoahngki mepwukat. Eri nan irair koaros, kitail anahne soikala lokaia lemei me kin kalapw kahrehiong meteikan en sohla wauneki emen.
(Menlau kilang parakrap 12-13)
14. Dahme kitail kak sukuhlki duwen Siohwa nan Madiu 5:27, 28? (Pil kilang kilel.)
14 Wadek Madiu 5:27, 28. “Ke dehr kamwahl.” Dahme kitail kak sukuhlki duwen Siohwa sang kosonned wet? Siohwa kin ketin kalahdeki tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud oh pil madamadau kan me kak kahrehiong emen en wia tiahk samin. Sises ketin kawehwehda me ma ohl pwopwoud men kin pousehlahte kangkakil lih emen (likin eh pwoud) ni ahl ehu me pahn kahrehiong en men wia tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud rehn liho, e wiadahr dihp. Eri emen anahne mwadang en soikala madamadau de ineng samin me e kakete ahnekihda. E anahne wia met mehnda ma e anahne doadoahk laud pwehn wia met. (Mad. 5:29, 30) Ire mehlel wet pil kin dokedoke Kristian kiripw kan.
15. Ia duwen mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:27, 28 eh kak kadoadoahk rahnwet? (Pil kilang kilel .)
15 Ia duwen mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:27, 28 eh kak kadoadoahk rahnwet? Kitail anahne soikala ineng samin kan. (2 Sam. 11:2-4; Sohp 31:1-3) Oh kitail pil anahne uhdahn soikala soangen kilel suwed kan koaros. Kitail en dehr medewe me ma kitail sohte wia tiahk samin ehu, e sohte suwed ma kitail kilang kilel de kasdo kan me kasalehda tiahk samin. Oh kitail sohte duwehte aramas en sampah wet me kin kamehlele me mie ekei soangen kilel de kasdo suwed kan me sohte nohn keper. Ni mwehin Siseso, sohte soahng kan me kin kasalehda kilel de kasdo kan. Mendahki met, Sises ketin padahkihong kitail duwen sapwellimen Siohwa pepehm ong kilel de kasdo samin kan me kak pwarada nan soahng pwukat. Met sewese kitail en wehwehki me Siohwa uhdahn pahn ketin kupwurtoutoukihla ma kitail kadar ong meteikan kilel de kasdo samin kan, de koasoia de text duwen soahng kan me samin nan cellphone. Mehn kasukuhl wet sang nan Paipel pil kin sewese me pwopwoud men en loalopwoatohngete eh pwoud. (Mal. 2:15) Met pil kak sewese Kristian koaros—me pwopwoud de me kiripw—en soikala wia mehkot me kak kahrehiong ren wia tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud.—Lep. Pad. 5:3-14.
(Menlau kilang parakrap 14-15)
16. Dahme kitail kak sukuhlki duwen Siohwa sang nan Madiu 5:43, 44? (Pil kilang kilel.)
16 Wadek Madiu 5:43, 44. “Ke anahne poakohng mehn mpomw.” Dahme kitail kak sukuhlki duwen Siohwa sang kosonned wet? Siohwa ketin kupwurki kitail en kilangwohng koaros nin duwen mehn mpatail oh kasalehda me kitail poakohng irail. E kansensuwed me mehn Suhs kan ni mwehin Siseso kin kamehlele me kosonned wet wehwehki me re kak kailongki ar imwintihti kan. Ahpw Sises mwahngih me kaidehn ih kahrepeo me Siohwa ketikihda kosonned wet. E mwahngih me Seme limpoako nanleng ketin kupwurki kitail en poakohng aramas koaros sohte lipilipil mehnia wehi de tiahk me re kohsang ie.—Mad. 5:45-48.
17. Ia kamwahupen atail pahn kapwaiada mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:43, 44 nan atail mour? (Pil kilang kilel .)
17 Ia duwen mehn kasukuhl me kileldi nan Madiu 5:43, 44 eh kak kadoadoahk rahnwet? Kitail kin poakohng aramas koaros, eri kitail sohte kin utung mahwen kan en sampah wet de pil pei. (Ais. 2:4; Maika 4:3) Kitail pil kin kadekohng aramas akan me kohsang soangsoangen keinek, wehi, de pelien lamalam teikan. (Wiewia 10:34, 35) Oh kitail kin mahkohng irail kan me kin wiakauwe kitail de pil wiakauwe irail kan me kitail poakohng.—Mad. 18:21, 22; Mark 11:25; Luk 17:3, 4.
(Menlau kilang parakrap 16-17)
KOASOANEHDI TENG EN MOURKI SAPWELLIMEN SIOHWA MADAMADAU
18. (a) Dahme kitail anahne koasoanehdi teng en wia? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?
18 Kitail kin uhdahn kalahnganki me Siohwa sohte ketikihong kitail kosonned tohto en idawehn! E ketin kupwurki kitail en kapwaiada mehn kasukuhl kan me kitail kin sukuhlki sang Paipel me pahn sewese kitail en wiahda pilipil mwahu kan. (1 Kor. 14:20) Ni atail wiahda pilipil pwukat, kitail en koasoanehdi teng en “pousehlahte wehwehkihla dahme Siohwa ketin kupwurki.” (Ep. 5:17) Oh me pahn sewese kitail en wiahda pilipil mwahu kan me pahrekiong kupwuren Siohwa iei atail limpoak ong ih, a kaidehn atail masak ale kalokepen atail sapeik. Ahpw mie pil ehu kisakis me pahn sewese kitail en wiahda pilipil mwahu kan. Met iei kadeikpen loalatail. Oh kitail pahn koasoiapene duwen met nan iren onop en mwuhr.
KOUL 95 Maraino Wie Lingalingla
a Mie irair tohto nan atail mour me Siohwa sohte ketikihda kosonned ehu kitail en idawehn. Nan soangen irair pwukat, kitail anahne medewe soangsoangen iren Paipel kan oh doadoahngki mehn kasukuhl kan sang ire pwukat pwehn sewese kitail wiahda pilipil mwahu kan. Kitail kak doadoahngki atail koahiek en madamadau me Koht ketikihong kitail pwehn wiahda pilipil mwahu kan me Siohwa pahn ketin kupwurki oh kapaia. Ni mwehin tepin Kristian akan, tohto irail anahne sukuhlki en wia met. Pwe mwoweo, re kin idawehn kosonned tohto me kaunen pelien lamalam kan kin wiahda.