Septemba
NgeLesibili, Septemba 1
Ragelani phambili nokuhlola bona nisekukholweni na.—2 Kor. 13:5.
Kufuze sisebenze budisi ukuthi sivuthwe nokuthi sihlale sivuthiwe. Lokhu kutlhoga bona singazithembi khulu. (1 Kor. 10:12) Kufuze ‘siragele phambili sizihlola’ bona sisathuthuka na. Encwadinakhe ayitlolela beKolose, umpostoli uPowula waveza ukuqakatheka kokuthi bahlale bavuthiwe. Ngitjho nanyana abantu beKolose bebavuthiwe, uPowula wathi kufuze batjhejisise ukuthi bangakhohliswa babantu abangalotjhi uZimu. (Kol. 2:6-10) U-Ephafrasi, obekabazi kuhle abantu bebandleni bekasolo athandaza bona ‘ekugcineni bakghone ukujama ngokuqinileko’ namkha bavuthwe. (Kol. 4:12) Sifundani kilokhu? Bobabili, uPowula no-Ephafrasi bebazwisisa ukuthi umuntu nakazakuhlala avuthiwe, kufuze enze umzamo bekafumane nesekelo lakaZimu. Bebafuna abantu beKolose baragele phambili babe maKrestu avuthiweko nanyana baqalene neetjhijilo. w24.04 6-7 ¶16-17
NgeLesithathu, Septemba 2
UJehova unathi ningabasabi.—Num. 14:9.
Nasele sisaba uJehova ngendlela efaneleko, sizomthanda khulu kangangokuthi singafuni ukumzwisa ubuhlungu. Sizokufunda ukuhlukanisa hlangana kokulungileko nokungakalungi, phakathi kweqiniso namala bona sithandwe nguJehova. (IzA. 2:3-6; Heb. 5:14) Nange sisaba abantu ukudlula indlela esisaba ngayo uZimu, singathoma ukukholwa izinto ezingasi liqiniso ngoJehova. Cabanga ngesibonelo samakhosana ali-12, akhamba ayokuhlola inarha uJehova athembisa ukuyinikela ama-Israyeli. Iinhloli ezilitjhumi zavumela ukusaba kwazo amaKanana kwaba namandla ukudlula ukuthanda uJehova. Zatjela ama-Israyeli ukuthi: “Angekhe sikghone ukukhuphuka siyokulwa nabantwaba, ngombana banamandla kunathi.” (Num. 13:27-31) Ngokwalokho okubonwa mumuntu, amaKanana bekanamandla. Lokho bekuliqiniso. Nanyana ngubani owathi ama-Israyeli bekangekhe akghone ukuhlula amanabawo, bekangacabangi ngoJehova. w24.07 9 ¶5-6
NgeLesine, Septemba 3
Kghani umaHluleli wephasi loke angeze akwenza na okulungileko?—Gen. 18:25.
Kghani singaqiniseka ukuthi lokha uJehova nakahlulela abantu uzokuhlala enza isiqunto esifaneleko? Iye! Njengombana u-Abrahama bekazwisisa kuhle bona uJehova akanasono, uhlakaniphile, ‘ungumaHluleli onesirhawu wephasi loke.’ Ubandule iNdodanakhe bewayinikela ilungelo lokwahlulela. (Jwa. 5:22) Bobabili uBaba neNdodana, bakghona ukufunda ihliziyo yomuntu ngamunye. (Mat. 9:4) Yeke nabahlulelako bazokuhlala benza ‘okulungileko’! Asizimiseleni ukuhlala sithemba ukuthi uJehova wazi okungcono khulu. Siyazi ukuthi asinalungelo lokwahlulela kodwana nguJehova onalo. (Isa. 55:8, 9) Kungebangelo sithemba uJehova neNdodanakhe bona kube ngibo abahlulelako. Yeke siyazi ukuthi iKosethu uJesu izokulingisa ubulungisa nomusa kaJehova.—Isa. 11:3, 4. w24.05 7 ¶18-19
NgeLesihlanu, Septemba 4
UJehova uyamnyenya umuntu okhohlisako, kodwana utjhidelene nabalungileko.—IzA. 3:32.
Singafunda ukuqakatheka kokuba nehliziyo elungileko kilokho okwenzeka, uJesu nakahlangana noNathaniyeli kokuthoma. Ngesikhathi uFlebhe amemela umnganakhe uNathaniyeli kuJesu, kunento erarako eyenzekako. Ngitjho nanyana uJesu angakhenge ambona uNathaniyeli ngaphambili kodwana wathi: “Qala! UmIsrayeli wamambala othembekileko.” (Jwa. 1:47) UJesu wabona ukuthembeka okuphuma phambili kuNathaniyeli. UNathaniyeli bekanesono njengathi. Nanyana kunjalo, bekangazenzisi, athembekile kizo zoke izinto. Kwamthabisa uJesu lokho begodu wabuka uNathaniyeli ngakho. Iimfuneko ezinengi okukhulunywa ngazo emtlolweni weRhubo 15 zikhuluma ngendlela esiphatha ngayo abanye. IRhubo 15:3 lithi isivakatjhi etendeni lakaJehova ‘asirhwayeli abanye ngelimu laso, asenzi intwembi kumakhelwanaso begodu asihlazisi abangani baso.’ Ukusebenzisa kumbi ilungelo lokukhuluma kungalimaza abanye kabuhlungu bekusenze singasaba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova.—Jak. 1:26. w24.06 10 ¶7, 9; 11 ¶10
NgoMgqibelo, Septemba 5
Kosi, ngitjho namadimoni ayasilalela ngokusebenzisa igama lakho.—Luk. 10:17.
Nawulungiselela kuhle ngaphambi kokuthi uye esimini, angeze uthukwe khulu nawukhuluma nabantu. UJesu wasiza abalandeli bakhe ukuthi balungiselele ngaphambi kokubathumela bona bayokutjhumayela. (Luk. 10:1-11) Ngebanga lokuthi benza njengombana uJesu atjho, bakghona ukwenza izinto ezinengi ezihle begodu lokho kwabathabisa. Singazilungiselela njani ngaphambi kokuthi siye esimini? Kufuze sicabange ukuthi sifuna ukuthini bese sikutjho ngamezwethu nangendlela ejayelekileko. Kungasisiza nokuthi sicabange nangendlela okungenzeka abantu besiminethu basabele ngayo, sicabange nokuthi sizokuphendula njani ebujamweni ngabunye. Nasenza njalo, sizokghona ukuzigedla, ukumomotheka besibe nobungani nasikhuluma nabantu. w24.04 16 ¶6-7
NgoSondo, Septemba 6
Ufanele, Jehova Zimethu, ukwamukela iphazimulo, idumo namandla ngombana wadala zoke izinto.—IsAm. 4:11.
Ibanga eliqakatheke khulu lokutjhumayela iindaba ezimnandi kuthanda uJehova uZimu negama lakhe elicwengileko. Siqala umsebenzethu wokutjhumayela njengendlela yokudumisa uZimu esimthandako. Sivuma nabo boke abasezulwini abathi: “Ufanele Jehova Zimethu ukwamukela iphazimulo, idumo namandla.” Simnikela iphazimulo nedumo nasicocela abantu ngobufakazi obusiqinisekiso sokuthi siyaphila ngebanga lokuthi usinikele ukuphila. Sinikela uJehova amandla nasisebenzisa isikhathi sethu, amandla nezinto esinazo ukutjhumayela kanengi ngendlela esingakghona ngayo. (Mat. 6:33; Luk. 13:24; Kol. 3:23) Nasiyibeka bulula, kuyasithabisa ukukhuluma ngoZimu esimthandako. Sikubona kufaneleka ukutjela abanye ngegama lakhe nokuthi litjho ukuthini. w24.05 17 ¶11
NgoMvulo, Septemba 7
Uba mvuzi walabo abamfuna ngetjiseko.—Heb. 11:6.
UJehova usinikela ukuthula nokwaneliseka nje, uzosinikela nokuphila okungapheliko esikhathini esizako. Singathembela kuJehova besiqiniseke bona unesifiso namandla wokusibusisa. Ithembelo lizosenza sihlale simajadu ekumlotjheni, njengabantu ebebamlotjha ngokuthembeka esikhathini esidlulileko. Kwenzeka okufanako kuThimothi ngekhulu lokuthoma. (Heb. 6:10-12) UThimothi wathembela kuZimu ophilako. (1 Thim. 4:10) Yeke bekanamabanga amanengi wokusebenza budisi nokuzinikela. Ngaziphi iindlela? Umpostoli uPowula wamkhuthaza ukuthi athuthuke njengomuntu ofundisako nesikhulumi. UThimothi godu bekufuze abekele abantu akholwa nabo isibonelo esihle, kokubili abatjha nabadala. Wanikelwa nemisebenzi ebudisi, ehlanganisa ukunikela isiyalo esinethando kodwana esiqinileko nakutlhogekako. (1 Thim. 4:11-16; 2 Thim. 4:1-5) Yeke uThimothi bekaqiniseka ukuthi, uJehova bekazombusisa.—Rom. 2:6, 7. w24.06 22-23 ¶10-11
NgeLesibili, Septemba 8
UJehova wasolo ayelelisa u-Israyeli noJuda asebenzisa boke abaphorofidi.—2 Kho. 17:13.
UJehova bekajayele ukusebenzisa abaphorofidi ukukhalima nokulungisa abantu bakhe. UZimu watjela uJoromiya ukuthi athi kuma-Israyeli: “Maye! Israyeli olahle ukukholwa . . . Angekhe ngisilingeke ngawe ngombana ngithembekile, angekhe ngikukwatele unomphela . . . Vuma umlandwakho kwaphela, ngombana uhlubuke kuJehova.” (Jor. 3:12, 13) UJehova watjela uJuweli bona athi ebantwini bakhe: “Buyelani kimi ngehliziyo yoke.” (Juw. 2:12, 13) UJehova wabuye godu wathi ku-Isaya athi ebantwini bakhe: “Hlambani, zihlwengiseni; susani izenzo ezimbi phambi kwami; lisani ukwenza okumbi.” (Isa. 1:16-19) UJehova watjela uHezekiyeli bona atlole ukuthi: “‘Kghani ngiyathaba na ngokufa kwabo boke abakhohlakeleko?’ . . . ‘Kghani angifisi na bona aphenduke eendleleni zakhe aragele phambili aphila? Angithabi ngokufa kwananyana ngubani,’ . . . nje-ke phendukani, niphile.” (Hez. 18:23, 32) Kumthabisa khulu uJehova ukubona abantu batjhuguluka nombana ufuna baphile ngokungapheliko! w24.08 9 ¶5-6
NgeLesithathu, Septemba 9
Zoke izinto ezitlolwe emiTlolweni eCwengileko zivela kuZimu begodu ziyasiza.—2 Thim. 3:16.
Boke abantu bakaZimu bafumana ilwazi elaneleko elibasiza bona batjhidelane noZimu, bayanqotjhiswa begodu bafumana nevikeleko abalitlhogako. Isibonelo esitjengisa ukuthi uJehova akakhethi ngesokuthi iBhayibheli lifunyanwa ngibo boke ephasini namhlanjesi. ImiTlolo eCwengileko beyifumaneka ngamalimi amathathu kwaphela: IsiHebheru, isi-Aramu nesiGirigi. Kghani labo abakghona ukufunda iBhayibheli ngamalimi atlolwa ngalo kwekuthomeni batjhidelene khulu noJehova ukudlula abanye? Awa, akusinjalo. (Mat. 11:25) Ukwamukelwa kwethu nguJehova akukasami efundweni namkha emakghonweni esinawo ngamalimi. Kunokuthi anikele abantu abanefundo ephakemeko kwaphela ukuhlakanipha kwakhe, uJehova ukwenza kufumaneke ebantwini boke ephasini, kunganandaba bona bafundile namkha awa. IliZwi lakhe eliphefumulelweko, iBhayibheli litjhugululelwe eenkulungwaneni zamalimi, okwenza abantu ephasini loke bakghone ukuzuza eemfundisweni zalo bebafunde nokuthi bangaba njani bangani bakaZimu.—2 Thim. 3:16, 17. w24.06 6-7 ¶13-15
NgeLesine, Septemba 10
Ukutjhatjalaliswa [kweJerusalema] sekutjhidele.—Luk. 21:20.
Ukutjhatjalaliswa kombuso wamaJuda, uJesu akubikezelako bekutjhidela. AmaKrestu bewangasebenzisa isikhathi esiseleko ukuzilungiselela nokuqinisa ubuntu bawo njengokukholwa nokukghodlhelela. (Heb. 10:25; 12:1, 2) Sizokuqalana nesizi elikhulu ukudlula leli amaKrestu amaHebheru aqalana nalo. (Mat. 24:21; IsAm. 16:14, 16) Qala iseluleko uJehova asinikela amaKrestu lawo, esingasizuzisa nathi. UPowula wakhuthaza abafowabo nabodadwabo bona bafunde bebacabangisise ngeliZwi lakaZimu. (Heb. 5:14–6:1) Umpostoli uPowula wadzubhula imiTlolo yesiHebheru bewahlathulula ukuthi kubayini indlela amaKrestu alotjha ngayo uJehova beyingcono khulu kunaleyo amaJuda ebekenza ngayo. UPowula bekazi ukuthi amaKrestu nawanelwazi elingeziweko bewazwisise iqiniso bekuzowasiza akghone ukwala iimfundiso ezimamala nokudurhiswa. w24.09 8-9 ¶2-3; 10 ¶6
NgeLesihlanu, Septemba 11
Kwamambala iKosi ivusiwe.—Luk. 24:34.
Abafundi bakaJesu bebatlhoga isikhuthazo. Kubayini? Kungombana abanye batjhiya amakhaya, imindeni namabhizinisi bona balandele uJesu. (Mat. 19:27) Abanye bebangaphathwa kuhle emphakathini ngebanga lokukhetha ukuba bafundi bakaJesu. (Jwa. 9:22) Bazidela ngendlela le ngombana bebakholwa ukuthi uJesu nguMesiya othenjisiweko. (Mat. 16:16) UJesu nakabulawako, ithemba labo latjhabalala begodu bebangazi ukuthi khuyini ekufuze bayenze. UJesu bekazwisisa ukuthi kungokwemvelo ukuthi abafundi bakhe badane ngebanga lokuthi uhlongakele begodu bekazi ukuthi ibanga elibenza badane akusikukuthi abanakho ukukholwa. Yeke, ngelanga avuswe ngalo, wathoma ukukhuthaza abangani bakhe. Ngokwesibonelo, waziveza kuMariya Marhdalina njengombana bekalila ethuneni lakhe. (Jwa. 20:11, 16) Wabuye wabonakala ebafundini ebebasendleleni etjhinga e-Emawusi. Waziveza nakumpostoli uPitrosi. w24.10 13 ¶5-6
NgoMgqibelo, Septemba 12
Nihlale nikulungele ukuvikela phambi kwabo boke abafuna ngekani ibanga lethemba eninalo.—1 Pit. 3:15.
Babelethi sizani abantwabenu bakghone ukuvikela ukukholwa kwabo ukuthi kunoMdali. Kunganisiza ukufunda ndawonye iinhloko eziku-jw.org ezingaphasi kwesihloko esithi, “Young People Ask—Creation or Evolution?” Ngemva kwalokho, cocani ngalokho umntwanakho akufumana kulula kuye ukusiza abanye bazwisise ukuthi kunoMdali. Mkhuthaze ukuthi ahlathulule ngendlela elula nezwisisekako nange umuntu athabela ukukhuluma naye. Ngokwesibonelo, umntwana afunda naye kungenzeka athi, “Ngikholwa izinto engizibonako kwaphela, akhenge ngambona uZimu.” Umntwanakho angaphendula bunjesi, “Akhesithi ukhamba ehlathini elinganabantu bese uhlangana nepetsi eyakhelwe kuhle ngamatje. Khuyini ozoyicabanga? Nange ipetsi eyenziwe kuhle leyo ikwenza ucabange bona kunomuntu oyenzileko, kangangani-ke ngezulu nephasi?” w24.12 18 ¶16
NgoSondo, Septemba 13
Kghani ukuhlakanipha akufunyanwa na ebantwini abadala, nokuzwisisa akufunyanwa na ngokuphila isikhathi eside?—Job. 12:12.
Nasizakwenza iinqunto ezihlakaniphileko ekuphileni, sitlhoga isinqophiso. Isinqophiswesi singasifumana kubadala bebandla namkha kwamanye amaKrestu avuthiweko. Nange babakhulu kunathi, akukafuzi sicabange ukuthi iseluleko sabo angekhe sasisiza. UJehova ufuna sifunde eembonelweni zalabo esele baluphele. Kunengi khulu abakwaziko ngokuphila, ukudlula thina ngombana sele banesikhathi eside baphila. Ngeenkhathi zeBhayibheli uJehova wasebenzisa abantu abathembekileko esele bakhulile ngeminyaka ukuthi bakhuthaze bebanqophise abantu bakhe. Akhesicoce ngesibonelo sakaMosi, uDavida nompostoli uJwanisi. Bebaphila ngeenkhathi ezingafaniko begodu nobujamo babo bebuhlukile. Nasele bazokuhlongakala, banikela abantu abatjha iseluleko. Amadoda athembekileko la, agandelela ukuqakatheka kokulalela uZimu. Ungaba mutjha namkha ube mdala, ungakghona ukuzuza eselulekweni sabo.—Rom. 15:4; 2 Thim. 3:16. w24.11 8 ¶1-2
NgoMvulo, Septemba 14
Ngaphandle kokuthi nidle inyama yeNdodana yomuntu nisele neengazi zayo aninakuphila.—Jwa. 6:53.
Ngemihla kaNowa, uZimu bekangafuni abantu badle iingazi. (Gen. 9:3, 4) Ngokukhamba kwesikhathi uJehova wabuye watjela ama-Israyeli bona angazidli iingazi. Nanyana ngubani odla iingazi “kufuze abulawe.” (Lev. 7:27) UJesu wafundisa amaJuda ukuthi alalele yoke imiThetho kaZimu ayifumana kuMosi. (Mat. 5:17-19) Yeke bekungaba yinto engacabangeki ukuthi uJesu abawe isiqubuthu samaJuda bona sidle inyamakhe sisele neengazi zakhe kwamambala. UJesu bekasebenzisa ikulumo engokomfanakiso, njengombana enza nakakhuluma nomfazi omSamariya: ‘Amanzi engizomupha azomnikela ukuphila okungapheliko.’ (Jwa 4:7, 14) UJesu bekangatjho ukuthi umfazi womSamariya uzokuthola ukuphila okungapheliko ngokusela amanzi wamambala. Ngokufanako, bekangatjho ukuthi isiqubuthu ebekakhuluma naso eKapernawumi sizokuphila ngokungapheliko ngokudla inyamakhe nokusela iingazi zakhe kwamambala. w24.12 9 ¶4-6
NgeLesibili, Septemba 15
Ninikele imizimbenu ibe mhlatjelo ophilako, ocwengileko nowamukelekako kuZimu, umsebenzi ocwengileko ngamandlenu wokucabanga.—Rom. 12:1.
Amadoda alotjha uJehova kufuze atjheje, angavumeli umbono ongakalungi ngabafazi osephasineli uwenze angahloniphi abafazi. Kubayini? Kungebanga lokuthi indlela umuntu acabanga ngayo imenza aziphathe ngendlela ethileko. Umpostoli uPowula wayelelisa amaKrestu azesiweko weRoma wathi “nilise ukubunjwa liphaseli.” (Rom. 12:1, 2) UPowula nakatlolela abantu beRoma, labo ebebasebandlenelo besele kusikhathi eside bamaKrestu. Nanyana kunjalo, amezwi kaPowula atjengisa ukuthi abanye ebandleni bebasabunjwa masiko nokucabanga kwephasi, kungebangelo abakhuthaza ukuthi batjhugulule indlela abacabanga nebenza ngayo. Iselulekwesi sisasebenza nemadodeni amaKrestu namhlanjesi. Okudanisako kukuthi amanye wawo abunjwe liphaseli begodu atlhorisa nabomkawo. w25.01 9 ¶4
NgeLesithathu, Septemba 16
Yelusani umhlambi kaZimu eniphathiswe wona bona niwutjheje, nibe batlhogomeli.—1 Pit. 5:2.
Namhlanjesi abadala bamajadu khulu. Babavangeli. (2 Thim. 4:5) Bakhuthele esimini, bahlela umsebenzi wokutjhumayela eendaweni ekufuze kutjhunyayelwe kizo begodu bayasibandula ukuthi sitjhumayele besifundise ngendlela ethinta ihliziyo. Baba bahluleli abangakhethiko nabanomusa. Lokha umKrestu nakenza isono esikhulu, abadala balwela ukumsiza ukuthi alungise ubuhlobo bakhe noJehova, ngesikhathi esifanako bayatjheja ukuthi benza ibandla lihlale lihlwengile. (1 Kor. 5:12, 13; Gal. 6:1) Abadala baziwa ngokuthi babelusi. (1 Pit. 5:1-3) Banikela ngeenkulumo ezisekelwe emiTlolweni, ezilungiselelwe kuhle, balinga budisi ukwazi woke umuntu ebandleni bebenze nokukhambela kokwelusa. Abanye abadala basiza ekwakhiweni kwamaWolo womBuso nekuwatlhogomeleni, ekulungiseleleni imihlangano nekusebenzeni eKomidini yokuThintana neembhedlela ne-Patient Visitation Groups ukungezelela kilokho, baba nezinye izabelo ekufuze bazenze. Kwamambala abadala basebenza budisi khulu ukuthi basisize! w24.10 20 ¶9
NgeLesine, Septemba 17
Njengombana ku-Adamu boke bayafa, nakuKrestu boke bazokufumana ukuphila.—1 Kor. 15:22.
IBhayibheli lithi ngebanga lokobana isihlengo sibhadelwe, sitjhatjhululiwe. Umpostoli uPitrosi wathi: “Niyazi ukuthi endlelenenu yokuphila elilize enayifumana kibokhokho benu, akhenge nitjhatjhululwe [NgesiGirigi, “nihlengwe”] ngezinto ezonakalako njengesiliva namkha igolide. Kodwana bekungeengazi eziligugu, njengezemvana enganabala nemsulwa, ekungezakaKrestu.” (1 Pit. 1:18, 19; ftn.) Ngebanga lomhlatjelo wesihlengo, singatjhatjhululwa ekubusweni sisono nokufa. (Rom. 5:21) Sithokoza khulu kuJehova noJesu ukuthi ngeengazi zakaJesu eziligugu, sihlengiwe. w25.02 5 ¶15-16
NgeLesihlanu, Septemba 18
Uyathaba umuntu ohlala atjheje ukuziphatha kwakhe.—IzA. 28:14.
Singazivikela njani? Tjheja lokho esikufundako ngesokana ekucocwa ngalo kuzAga isahluko 7. Laziphatha kumbi ngokwamabhayi nomfazi okhohlakeleko. Ivesi 22 lisitjela ukuthi “khonokho” isokaneli lamlandela. Kodwana njengombana amavesi angehla atjengisa, lathatha amagadango kancanikancani, lagcina sele lonile. Khuyini isokaneli elayenzako ngaphambi kobana lenze isono esikhulu? Kokuthoma, ebusuku isokaneli, “ladlula endleleni eseduze nekhona lomfazi.” Lakhamba latjhinga nca ngendlinakhe. (IzA. 7:8, 9) Ngokulandelako, nalibona umfazi lo akhenge lijike khonokho. Kunalokho, lamvumela bona alimange, lamlalela njengombana bekakhuluma ngomhlatjelo wetjhebiswano awenzileko, mhlamunye ukulenza libone ngasuthi akusimumuntu omumbi kangako. (IzA. 7:13, 14, 21) Ngathana isokaneli akhenge lenze zoke izintwezi ezingakahlaniphi, bengekhe lilingeke ligcine lonile. w24.07 16 ¶8-9; 19 ¶19
NgoMgqibelo, Septemba 19
Kufuze nimlibalele ngomusa begodu nimduduze.—2 Kor. 2:7.
UJehova akavumeli labo abenze izono ezikulu begodu bangatjhuguluki bahlale ebandleni. Ngebanga lokuthi uJehova unesirhawu, abanye abantu bacabanga ukuthi uzokuvumela labo abangatjhugulukiko bahlale ebandleni kodwana leyo akusiyo indlela uJehova atjengisa ngayo isirhawu. UJehova unomusa kodwana akavumelani nemikghwa emimbi namkha ehlise iinkambisolawulo zakhe. (Jud. 4) Ngokwenza njalo bengekhe kutjengise umusa kunalokho bekuzokufaka ibandla loke engozini. (IzA. 13:20; 1 Kor. 15:33) Sifunda ukuthi uJehova akafuni kutjhabalale namunye. Ufuna ukusindisa abantu ngendlela angakghona ngayo. UJehova uba nomusa ebantwini abatjhugulukako bebafune ukulungisa itjhebiswano labo naye. (Hez. 33:11; 2 Pit. 3:9) Kungebangelo indoda yeKorinte nayitjhugulukako uJehova wasebenzisa umpostoli uPowula ukuthi ahlathululele ibandla bona kufuze liyilibalele begodu liyamukele. w24.08 17 ¶7; 18-19 ¶14-15
NgoSondo, Septemba 20
Ngokwezinga enikwenze ngalo komunye wabancani kubafowethwaba, nikwenzile nakimi.—Mat. 25:40.
Emfanekisweni wezimvu neembuzi, uJesu uhlathulula isahlulelo sabantu abanethuba lokusekela abafowabo bakaJesu abazesiweko. (Mat. 25:31-46) Ngesikhathi ‘sesizi elikhulu’ uzokwahlulela abalungileko ngaphambi kwe-Arimagedoni. (Mat. 24:21) Njengombana umalusi ahlukanisa izimvu neembuzi, uJesu uzokuhlukanisa abasekele abazesiweko ngokuthembeka nalabo abangakhenge benze njalo. IBhayibheli lisitjengisa bona uMahluleli okhethwe nguJehova, uJesu uzokwahlulela ngokulunga. (Isa. 11:3, 4) Uzokuqala indlela abantu abaziphatha, abacabanga nabakhuluma ngayo kuhlanganise nendlela abaphatha ngayo abafowabo abazesiweko. (Mat. 12:36, 37) UJesu uzobazi labo abasekele abafowabo abazesiweko nomsebenzi abanikelwe wona. Enye yeendlela eziyihloko abanjengezimvu abasekela ngayo abafowabo bakaKrestu kubasiza emsebenzini wokutjhumayela. w24.09 20-21 ¶3-4
NgoMvulo, Septemba 21
Qinisekani ngazo zoke izinto.—1 Thes. 5:21.
Singaqiniseka ukuthi esikukholelwako ngilokho iBhayibheli elikutjhoko. Ngokwesibonelo, cabanga ngomuntu omutjha ongaqiniseki ukuthi uJehova unendaba naye. Inga-kghani kufuze ase akholwe ukuthi lokho kuliqiniso? Awa, kufuze ‘aqiniseke ngazo zoke izinto’ ngokuthi afumane bona uJehova ucabanga ini ngendaba leyo. Njengombana sifunda iliZwi lakaZimu ‘sizwa’ uJehova akhuluma nathi. Kufuze senze okungaphezu kokufunda iBhayibheli nasifuna ukufumana iimpendulo zakaJehova zemibuzo esinayo. Kufuze sidzimelele eenhlokweni ezisithintako besenze irhubhululo eencwadini esizifumana ehlanganweni kaJehova. (IzA. 2:3-6) Kufuze sithandazele ukuthi uJehova asisize ngerhubhululo esilenzako ukufumana akucabangako ngemibuzo esinayo. Ngemva kwalokho, singaqala iinkambisolawulo zeBhayibheli nelwazi elingasisiza ebujamweni esikibo. w24.10 25 ¶4-5
NgeLesibili, Septemba 22
[Ithando], alizifuneli inzuzwalo.—1 Kor. 13:5.
UJehova angekhe ambusise umuntu owenza izinto ngokuzikhakhazisa. (1 Kor. 10:24, 33; 13:4) Ngitjho nalaba ebebabangani bakaJesu, ngasikhathi khebafuna izabelo kodwana bebangananhloso ezihle. Cabanga ngesenzakalo esenzeka kubapostoli bakaJesu, uJakopo noJwanisi. Babawa uJesu bona abanikele iinkhundla eziphezulu emBuswenakhe. UJesu akhenge ababuke ngalokho kunalokho, wahlathululela boke abapostoli abali-12 ukuthi, “Nanyana ngubani ofuna ukuba mkhulu phakathi kwenu kufuze abe sisebenzi senu, nanyana ngubani ofuna ukuba ngewokuthoma phakathi kwenu, kufuze abe sisebenzi senu noke.” (Mar. 10:35-37, 43, 44) Abafowethu abazibekela umnqopho lo, ngebanga lokufuna ukusiza abanye bazokuba sibusiso ebandleni.—1 Thes. 2:8. w24.11 15-16 ¶7-8
NgeLesithathu, Septemba 23
Kunokufezwako nakunabeluleki abanengi.—IzA. 15:22.
Nasithatha iinqunto, ithando lizosenza sifune ukuzuzisa ‘omunye umuntu’ begodu simbathe ngokuhlonipheka. (1 Kor. 10:23, 24, 32; 1 Thim. 2:9, 10) Sizokwenza isiqunto esiveza ithando nehlonipho esinayo ngabanye abantu. Nange uzokwenza isiqunto esikhulu, cabanga ngokuthi khuyini ozoyitlhoga bona wenze isiquntweso. UJesu wathi ‘sibale iindleko.’ (Luk. 14:28) Yeke cabanga ngesikhathi, ngezinto ozozitlhoga, nangemizamo ekufuze uyenze ukuthi isiqunto osithathako siphumelele. Kesinye isikhathi, kungatlhogeka ukhulume namalunga womndenakho, uwatjele ukuthi ufuna akusekele njani isiqunto osenzileko nasizakuphumelela. Kubayini ukuhlela okunjalo kuqakathekile? Ngombana kungakusiza ulemuke ukuthi isiqunto ofuna ukusenza singatlhoga ulungise okuthileko namkha kungafuze ukhethe okhunye okuzokuba ngcono. Nawukhuluma namalunga womndenakho begodu ulalele nemibonwawo kuzokusiza bona asebenzisane nawe wenze isiqunto esizokuphumelela. w25.01 18-19 ¶14-15
NgeLesine, Septemba 24
Thaba begodu ujekezele.—Isa. 65:18.
U-Isaya uveza ukuthi kubayini kufuze ‘sithabe begodu sijekezele’ epharadesini elingikomfanekiso. Ipharadesi elingokomfanekisweli lenziwe nguJehova. (Isa. 65:18, 19) Kungebangelo kunehloko bona uJehova usebenzisa thina ukuthi sisize abantu batjhiye iinhlangano zephaseli ezingabafundisi iqiniso ngoZimu begodu sibasize babe yingcenye yepharadesi elingokomfanekiso! Ziyasithabisa iimbusiso esizifumanako ngokuba seqinisweni begodu zisenza sifune ukutjela abanye ngazo. (Jor. 31:12) Siyathokoza besiyathaba ngethemba esinalo ngebanga lokuba nobuhlobo obuhle noJehova. IBhayibheli lithembisa ukuthi: ‘Sizokwakha izindlu sihlale kizo, sizokutjala amasimu wamadiribe sidle iinthelo zawo.’ ‘Angekhe sisebenzele ilize’ ngombana sizabe “sibusiswe nguJehova.” Usithembisa ipilo enevikeleko, eyanelisako nenomnqopho wamambala. UJehova wazi lokho umuntu ngamunye akutlhogako ‘[uzokwanelisa] isifiso sakho koke okuphilako.’—Isa. 65:20-24; Rhu. 145:16. w24.04 22-23 ¶11-12
NgeLesihlanu, Septemba 25
Ulidwala lami eliqinileko, isiphephelo sami.—Rhu. 62:7.
Senza uJehova iDwala lethu nasithembela kuye ngokungapheliko. Siyazi ukuthi nasimlalelako ngeenkhathi ezibudisi, siyazuza. (Isa. 48:17, 18) Njengombana simbona asisekela, sizomthemba ngehliziywethu yoke. Sizabe sikulungele ukuqalana neentjhijilo sazi kuhle ukuthi uJehova uzosisiza. Ngokufanako nedwala elikhulu, uJehova akasikinyeki begodu udzimelele. Ubuntu bakhe abutjhuguluki nentandwakhe ayisikinyeki. (Mal. 3:6) U-Adamu no-Eva nabavukela uJehova, akhenge atjhugulule umnqophakhe ngabantu. Kunjengombana umpostoli uPowula atjho, uJehova “angekhe aziphika.” (2 Thim. 2:13) Lokhu kutjho ukuthi nanyana kungenzekani namkha abanye benzeni, uJehova angekhe atjhugulule ubuntu bakhe, umnqophakhe namkha imithethokambiswakhe. Nasithemba uZimethu ongasikinyekiko, singathemba ukuthi uzosisindisa bekasisize siqalane ngokuphumelelako neenkhathi ezibudisi.—Rhu. 62:6,7. w24.06 27-28 ¶7-8
NgoMgqibelo, Septemba 26
Umuntu osithekileko wehliziyo . . . ungokwezinga eliphezulu.—1 Pit. 3:4.
Nawufundana nomuntu othileko, khuyini ezokusiza uqunte ukuthi ufuna ukutjhada naye namkha awa? Kufuze nazane kuhle. Kungenzeka sele kukhona okwaziko ngomuntu loyo ngaphambi kobana nifundane. Kodwana nje sele ufumene ithuba lokwazi ‘umuntu osithekileko wehliziyo.’ Njengombana nizabe nifundana, uzokukghona ukubona okungeziweko ngetjhebiswano lomuntu ofundana naye noJehova, ngobuntu bakhe nangendlela acabanga ngayo. Isikhathi nasikhambako, uzokukghona ukuphendula umbuzo othi: ‘Umuntu lo angaba mlinganami ongifaneleko na womtjhado?’ (IzA. 31:26, 27, 30; Efe. 5:33; 1 Thim. 5:8) ‘Ngizokukghona na ukumthanda ngendlela afuna ngayo? Sizokukghona na ukubekezelelana ngemitjhapho esiyenzako?’ (Rom. 3:23) Njengombana niragela phambili nazana, khumbulani: Ukulungela kwenu ukutjhada akukasami ezintweni enifana ngazo khulu kodwana kusame nekutheni niyafuna na ukufunda ubekezelela lapho imibonwenu ihluke khona. w24.05 27 ¶5
NgoSondo, Septemba 27
Ngonile kuJehova.—2 Sam. 12:13.
IKosi uDavida yenza isono esimbi. Lokha umphorofidi uNathani nakamtjela ngesono sakhe, wathobeka, watjhuguluka. (Rhu. 51:3, 4, 17) IKosi uHezekiyeli nayo yenza isono esikhulu kuJehova. (2 Kron. 32:25) Nanyana kunjalo, njengoDavida, uHezekiyeli wazithoba watjhuguluka. (2 Kron. 32:26) Wamqala njengeKosi ethembekileko begodu “wasolo enza okuhle.” (2 Kho. 18:3) Khuyini esiyifundako? Kufuze sitjhuguluke ezonweni zethu, senze koke esingakghona ukukwenza ukubalekela ukuzibuyelela godu. Kuthiwani-ke nange sifumana iseluleko ebadaleni bebandla, ngitjho nanyana kungaba yinto encani? Akukafuzi sizizwe ngasuthi uJehova akasithandi nabadala abasasithandi. Ngitjho namakhosi alungileko wakwa-Israyeli bewasitlhoga iseluleko nokukhalinywa. (Heb. 12:6) Nasifumana ukulungiswa, kufuze (1) sithobeke, (2) senze amatjhuguluko atlhogekako (3) siragele phambili silotjha uJehova ngehliziywethu yoke. Nange sitjhuguluka ezonweni zethu, uJehova uzosilibalela.—2 Kor.7:9, 11. w24.07 21 ¶8; 22 ¶9, 11
NgoMvulo, Septemba 28
Susani umuntu omumbi phakathi kwenu.—1 Kor. 5:13.
Umuntu owenze isono ongafuni ukuphenduka ngitjho nanyana abadala balinge kanengi bona asizwe, uyasuswa ekuhlanganyeleni. (2 Kho. 17:12-15) Izenzo zakhe zitjengisa ukuthi akafuni ukuphila ngeenkambiso zakaJehova. (Dut. 30:19, 20) Umuntu owonileko nakangatjhugulukiko, kwenziwa isaziso sokuthi ususiwe ebandleni. Ihloso yesazisweso akusikuhlazisa isoni, kunalokho senziwa ngebanga lokuthi ibandla kufuze lilandele isinqophiso esisemtlolweni, esithi ‘lisani ukuzihlanganisa’ nomuntu loyo. (1 Kor. 5:9-11) Kunebanga elihle lokunikela isinqophisweso. Umpostoli uPowula watlola wathi, “Isibiliso esincani sibilisa ihlama yoke.” (1 Kor. 5:6) Nange isoni singasuswa ebandleni, abanye bangacabanga ukuthi akutlhogeki balalele iinkambisolawulo zakaJehova.—IzA. 13:20; 1 Kor. 15:33. w24.08 27 ¶3-4
NgeLesibili, Septemba 29
Nginamandla kikho koke ngebanga lalowo ongipha amandla.—Flp. 4:13.
Angekhe sakghona ukunikela abanye amandla namkha umdlandla. Kodwana singasebenzisa amandla esinawo ukubasiza. Ngokwesibonelo, singasiza abafowethu nabodadwethu esele baluphele namkha abagulako, ngokubayela eentolo namkha sitlhogomele imizabo. Singasiza ekuhlwengiseni nekutlhogomeleni iWolo lomBuso. Akukafuzi silibale ukuthi amezwi anamandla. Kghani kunomuntu ocabanga ukuthi ungamkhuthaza namkha umuntu otlhoga ukududuzwa? Nange kunjalo, qinisekisa ukuthi uyamtjela bona unendaba naye. Ungamvakatjhela lapha ahlala khona, umfowunele, umthumele umlayezo ngekarada, umtlolele i-email namkha umlayezo ngefowuni. Ungatshwenyeki khulu ngalokho okufuze ukutjho. Amezwi ambalwa asuka ehliziyweni angaba ngilawo atlhogwa ngumfowethu namkha udadwethu bona aragele phambili athembekile begodu azizwe ngcono ngobujamo aqalene nabo.—IzA. 12:25; Efe. 4:29. w24.09 28 ¶8-10
NgeLesithathu, Septemba 30
Nangabe umuntu ufuna ukuba ngumdala ebandleni, ufisa umsebenzi omuhle.—1 Thim. 3:1.
Nangabe sekuphele isikhathi eside uyinceku esizako, kungenzeka sele uzokufanelekela ukuba mdala. Ungakghona na ukuzibekela umnqopho wokwenza “umsebenzi omuhle”? Ngimuphi umsebenzi owenziwa badala? Bakhuthalele ukutjhumayela, benza umsebenzi wokwelusa, ukufundisa nokukhuthaza ibandla, ngamezwi nangesibonelo sabo. Ngikho iBhayibheli libiza abadala abasebenza budisi ngokuthi ‘bazizipho ezibabantu.’ (Efe. 4:8) Umfowethu angaba njani mdala? Akusimakghono kwaphela enza umuntu abe mdala. Kanengi nawufuna umsebenzi into etlhogekako makghono umqatjhi awafunako angakwenza uwuthole umsebenzi. Ngokuhlukileko, nawufuna ukuba mdala kufuze ube namakghono angaphezu kokutjhumayela nokufundisa. Umfowethu kufuze abe nobuntu okukhulunywa ngabo kweyoku-1 kaThimothi 3:1-7; noTitosi 1:5-9. w24.11 20 ¶1-3