Janabari
NgeLesine, Janabari 1
Yibani ngabakhulileko ngengqondo.—1 Kor 14:20.
Isikhathi esithabisako endodeni nemfazini kulokha nakubelethwa umntwanabo. Ngitjho nanyana balithanda isana labo, abafuni lihlale lilisana njalo. Kuhlekuhle, kungabatshwenya nalingakhuliko. Ngendlela efanako, uJehova uyathaba nasifunda ngaye besibe balandeli bakaJesu kodwana akafuni siphelele lapho. (1 Kor. 3:1) Kunalokho, ufuna sibe maKrestu ‘akhule ngokupheleleko.’ EBhayibhelini ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘ukukhula ngokupheleleko’ lingabuye litjho ‘ukuvuthwa.’ (1 Kor. 2:6) Njengombana umntwana aragela phambili akhula bekabe mumuntu omkhulu, nathi ithando lethu ngoJehova kufuze liragele phambili likhula, ngobunjalo siba maKrestu avuthiweko. Nanyana singaba maKrestu avuthiweko, akukafuzi silise ukuthuthuka.—1 Thim. 4:15. w24.04 2 ¶1, 3
NgeLesihlanu, Janabari 2
Itende lami lizokuba nabo, ngizokuba nguZimabo.—Hez. 37:27.
UJehova udlala yiphi indima ekuphileni kwakho? Ungaphendula uthi, ‘UJehova nguBabami, nguZimami begodu Mnganami.’ Kungenzeka kunezinye iindlela ongahlathulula ngazo uJehova. Nanyana kunjalo, kghani umqala njengoMuntu okumemileko? IKosi uDavida yamadanisa ubungani uJehova anabo nabantu abamlotjha ngokuthembeka netjhebiswano umuntu omemako aba nalo neemvakatjhi zakhe. Wathi: “Maye! Jehova, ngubani ongaba sivakatjhi etendeni lakho? Ngubani ongahlala entabenakho ecwengileko?” (Rhu. 15:1) Evesineli, sifunda ukuthi singaba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova, okutjho ukuba bangani bakhe. Ngaphambi kobana adale izinto, uJehova bekayedwa. Kodwana kwaba nesikhathi lapha amukela khona iNdodanakhe elizibulo etendeni lakhe elingokomfanekiso. UJehova wayithabela khulu indimakhe yokumema abantu bona beze etendeni lakhe. IBhayibheli lithi uJehova ‘bekayithanda khulu’ iNdodanakhe begodu nayo beyihlala ‘ithabile [phambi kwakaJehova] ngaso soke isikhathi.’—IzA. 8:30. w24.06 2 ¶1-3
NgoMgqibelo, Janabari 3
UTsadokhi, [bekalisokana] elinamandla nesibindi.—1 Kron. 12:28.
Cabanga ngesenzakalwesi, isiqubuthu sabantu abangaphezu kwee-340 000 sibuthene bona senze uDavida ikosi yakwa-Israyeli. Amalanga amathathu woke amadoda bekahlezi eentabeni ezinamatje hlanu kweRhebroni, ahleka, acoca kamnandi, avuma iingoma, athabile begodu adumisa uJehova. (1 Kron. 12:39) Hlangana nesiqubuthwesi bekunesokana ebelibizwa ngokuthi nguTsadokhi, abantu abanengi kungenzeka akhenge balibone. Kodwana uJehova wenza isiqinisekiso sokuthi siyazi ukuthi uTsadokhi bekalapho. (1 Kron. 12:22, 26-28) UTsadokhi bekamphristi osebenzisana nomPhristi oPhakemeko u-Abhiyathari. UJehova wabuye wanikela uTsadokhi ukuhlakanipha okukhulu nekghono lokuzwisisa intandwakhe. (2 Sam. 15:27) Bekabuye abe yindoda enesibindi. Emalangeni wokuphela la, uSathana ulinga ngamandla ukwenza abantu bangasakholwa kuJehova. (1 Pit. 5:8) Sitlhoga ukuba nesibindi bona silinde uJehova bekube kulapho aqeda uSathana nephasi elimbeli. (Rhu. 31:24) Ngokwenza njalo, silingisa ukukholwa kwakaTsadokhi. w24.07 2 ¶1-3
NgoSondo, Janabari 4
U-Adamu waphila iminyaka ema-930, ngemva kwalokho wahlongakala.—Gen. 5:5.
UJehova nakadala abantu bokuthoma bekafuna bathabe, ngikho abapha ikhaya elihle, isipho somtjhado nomsebenzi owanelisako. Bekufuze bazalise iphasi loke balenze ipharadesi njengesimu ye-Edeni. Wabanikela umthetho munye kwaphela begodu wabatjela ukuthi nange bakhetha ukungamlaleli bazokuhlongakala. Siyakwazi okwenzekako. Ingilozi ekhohlakeleko nengathandi abantu yabalinga ukuthi bangalaleli uJehova, benze isono. U-Adamu no-Eva benza isono ngebanga lokubhalelwa kuthemba uBababo onethando. Njengombana uJehova atjho, umphumela waba kugula, kuguga nokufa.—Gen. 1:28, 29; 2:8, 9, 16-18; 3:1-6, 17-19, 24. w24.08 3 ¶3
NgoMvulo, Janabari 5
Yibani babenzi belizwi, ningabi ngabalizwako kwaphela.—Jak. 1:22.
UJehova neNdodanakhe bafuna sithabe. IRhubo 119:2 lithi: “Bayathaba abaphetha iinkhumbuzo zakhe, abamfuna ngehliziywabo yoke.” UJesu wathi: “Abathabako ngilabo abezwa ilizwi lakaZimu balenze.” (Luk. 11:28) Njengombana silotjha uJehova, sibabantu abathabileko nasifunda iliZwi lakaZimu qobe begodu senza okusemandlenethu ukusebenzisa esikufundako. (Jak. 1:22-25) Nasenza esikufunda eliZwini lakaZimu sithabisa uJehova. (UMtj. 12:13) Njengombana sisebenzisa esikufunda eliZwini lakaZimu sithuthukisa ukuphila kwemindenethu besibe nobungani obuhle nabantu esilotjha uJehova nabo. Ukungezelela kilokho, sibalekela imiraro eminengi eyenzeka kilabo abangalaleli imiyalo kaJehova. Njengombana iKosi uDavida yatjho engomenayo, ngemva kokukhuluma ngemithetho, imiyalo nezahlulelo zakaJehova, yaphetha ngokuthi: “Kunomvuzo omkhulu ngokuzilalela.”—Rhu. 19:7-11. w24.09 2 ¶1-3
NgeLesibili, Janabari 6
Ulapha abaneenhliziyo eziphukileko; ubabopha amanceba.—Rhu. 147:3.
Khuyini uJehova akubonako nakaqala abantu abamlotjhako ephasini? UJehova ubona koke okwenzekako ebantwini bakhe. Uyabona nabadanile nalokha nabathabile. (Rhu. 37:18) Nakasibona senza koke okusemandlenethu bona simlotjhe nanyana sigandelelekile, kwenza azikhakhazise ngathi. Ngaphezu kwalokho, ufuna ukusisekela nokusiduduza. IRhubo 147:3 lithi uJehova ‘ubopha amanceba’ wabaphuke iinhliziyo. Kilokhu uJehova uvezwa abatlhogomela ngomusa abantu abaphuke iinhliziyo. Khuyini ekufuze siyenze ukuzuza endleleni uJehova asitlhogomela ngayo? Tjheja umfanekiso naku. Udorhodera angenza okunengi ukusiza umuntu olimeleko bona aphole. Umuntu lo nakazakuphola kufuze alandele iinqophiso azifumene kudorhodera. UJehova ngeliZwi lakhe, ukhuluma nalabo abaphuke iinhliziyo begodu ubanikela isinqophiso sakhe sethando. w24.10 6 ¶1-2
NgeLesithathu, Janabari 7
Koke kwathanyelwa ephasini.—Gen. 7:23.
Esikhathini esidlulileko, iincwadi zethu bezikhuluma ngendlela uJehova ahlulela ngayo abangakalungi. Besithe abantu abatjhatjalaliswe nguJehova angeze bavuswa. Kuneendaba ezinengi eBhayibhelini ezisitjela ngendlela uJehova ahlulela ngayo abantu abangakalungi. Ngokwesibonelo, ngesikhathi somThwalela uJehova watjhabalalisa boke abantu ngaphandle kwakaNowa nomndenakhe. Wasebenzisa ama-Israyeli ukutjhabalalisa iintjhaba ezilikhomba ebezihlala enarheni yesiThembiso, wasebenzisa ingilozi yinye ukutjhabalalisa amasotja we-Asiriya azii-185 000 ngobusuku bunye. (Dut. 7:1-3; Isa. 37:36, 37) Kghani iBhayibheli lithi uJehova waqunta ukuthi angeze asabavusa boke abantwaba? Awa, alitjho njalo. Eembonelwenezi asiqiniseki bona uJehova wabahlulela njani abantwaba begodu asazi ukuthi balifumana ithuba lokufunda ngoJehova bebatjhuguluka na. w24.05 3 ¶5-7
NgeLesine, Janabari 8
Ragela phambili uhlula okumbi ngokuhle.—Rom. 12:21.
UJesu wenza umfanekiso womhlolokazi owaragela phambili abawa umahluleli bona amenzele ubulungiswa. Abalandeli bakaJesu abanengi bebamzwisisa umma osemfanekisweni lo ngombana abanengi babo bebaphathwa kabuhlungu. (Luk. 18:1-5) Umfanekiso lo uyasithinta ngombana siqalana nokungabi nobulungiswa okunengi. Namhlanjesi, ibandlululo, ukungaphathwa ngendlela efanako nokugandelelwa yinto ejayeleke khulu. Yeke, akusirari nasingaphathwa ngobulungiswa. (UMtj. 5:8) Esikhathini esinengi asikalindeli ukuthi abafowethu nabodadwethu basiphathe kabuhlungu kodwana lokho kuyenzeka. Abafowethu nabodadwethu abafani nabantu abangalotjhi uJehova, kusuke kungasimnqophabo ukusiphatha kabuhlungu kodwana benziwa sisono. Singafunda okunengi endleleni uJesu aqalana ngayo nokungabi nobulungiswa. Nasikghona ukubekezelela abantu abasiphikisako, kufuze sibabekezelele khulu abafowethu nabodadwethu! w24.11 2 ¶1-2
NgeLesihlanu, Janabari 9
Sizobathengelaphi abantwaba uburotho bona badle?—Jwa. 6:5.
Ukudla ebekudliwa kanengi ngeenkhathi zeBhayibheli burotho. (Gen. 14:18; Luk. 4:4) Kuhlekuhle bebuqakatheke kangangokuthi ngezinye iinkhathi iBhayibheli nalikhuluma ngokudla belitjho ‘uburotho’. (Mat. 6:11; IzE. 20:7) UJesu wasebenzisa uburotho emmangalisweni zakhe ezimbili. (Mat. 16:9, 10) Enye ikarisomraro siyifumana kuJwanisi isahluko 6. Abapostoli bakaJesu bebadiniwe ngemva kwekhambo elide lokutjhumayela begodu bebatlhoga ukuphumula. Yeke, bakhwela esikepeni noJesu batjhinga eLwandle leGalile. (Mar. 6:7, 30-32; Luk. 9:10) Baya endaweni ethulileko nenganabantu eBhethesayida. Kungasikade abantu beza lapho baba hlangana nabo. UJesu akhenge abeqisele amehlo. Wathatha isikhathi sakhe wabafundisa ngomBuso, walapha nabagulako. Njengombana isikhathi sikhamba, abafundi bakhe batshwenyeka bazibuza ukuthi abantwaba boke nje bazokufumanaphi ukudla. Abanye abantu ebebalapho bebaphethe ukudla okuncani kodwana inengi bekufuze likhambe liyokuthenga ukudla.—Mat. 14:15. w24.12 2 ¶1-2
NgoMgqibelo, Janabari 10
Isipho uZimu asinikelako kuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosethu.—Rom 6:23.
Ababelethi bethu bokuthoma bebanganasono begodu bahlala epharadesi elihle. (Gen. 1:27; 2:7-9) Bebanethuba lokuphila ePharadesi ngokungapheliko. Kodwana izinto zatjhuguluka. Balahlekelwa likhaya labo nethuba lokuphila ngokungapheliko. Ngiliphi ilifa ebebazolinikela abantwana ebebazokuba nabo? IBhayibheli lithi: “Isono sangena ephasini ngomuntu munye [u-Adamu] nokufa kwangena ngesono, yeke ukufa kwarhatjhekela kibo boke abantu ngombana boke bonile.” (Rom. 5:12) Ilifa esalifumana ku-Adamu sisono esibangela ukufa. Ilifeli sisono esinjengesikolodo esikhulu, okunganamuntu ongakghona ukusibhadela. (Rhu. 49:8) EBhayibhelini isono sifaniswa nesikolodo. (Mat. 6:12; Luk. 11:4) Nasenza isono kuba ngasuthi sikoloda uJehova. Kufuze sisibhadele. Nasingasibhadeliko isikolodwesi, sizokusulwa kwaphela nasihlongakalako.—Rom. 6:7. w25.02 2-3 ¶2-3
NgoSondo, Janabari 11
Ngibazisile igama lakho.—Jwa. 17:26.
Kulilungelo kithi ukutjela abanye ngeqiniso lomBuso kaZimu. Akusiwo woke umuntu onelungelo lokwenza umsebenzi lo. Ngokwesibonelo, uJesu akhenge avume amadimoni akhulume ngaye nakasephasini. (Luk. 4:41) Namhlanjesi, ngaphambi kobana umuntu atjhumayele naboFakazi bakaJehova, kufuze aphile ngendlela ethabisa uJehova. Sitjengisa ukuthi sithokoza khulu ngelungelweli ngokuthi sitjhumayeze boke abantu ngomBuso kaZimu. Sifuna ukulingisa uJesu, yeke senza koke okusemandlenethu bona sitjhumayeze abanye besibafundise iqiniso. (Mat. 13:3, 23; 1 Kor. 3:6) Ihlangano kaJehova ilandela isibonelo sakaJesu, yenza koke engakghona ukukwenza bona isize abantu bazi igama lakaZimu. Enye indlela ihlangano ekwenze ngakho lokhu, kusebenzisa IBhayibheli ImiTlolo ECwengileko, itjhugululo le ibuyisele igama lakaZimu eendaweni lapha ebelivele likhona ngamalimi iBhayibheli elatlolwa ngawo ekuthomeni. Sikhuluma nje, itjhugululo le yeBhayibheli ifumaneka ngamalimi angaphezu kwama-270, iphelele namkha iyingcenye. w24.04 9 ¶8-9
NgoMvulo, Janabari 12
Indodakhe iyasikima, imdumise.—IzA. 31:28.
Abafowethu abathabileko emtjhadwenabo benza izinto ezihle qobe langa ukutjengisa abomkabo ukuthi babathanda kangangani. (1 Jwa. 3:18) Indoda kufuze itjengise umkayo ukuthi iyamthanda ngitjho nangezinto ezincani njengokumbamba ngesandla namkha ukumsingatha. Ingamthumela umlayezo imtjele ukuthi, “ngikukhumbulile” namkha imbuze ukuthi “likhamba njani ilanga lakho?” Ingakwenza umukghwa ukumtlolela ikarada imtjele ngendlela emthanda ngayo begodu ikhethe amezwi amnandi azomthabisa. Indoda nayenza izintwezi itjengisa ukuthi iyamthanda umkayo begodu iqinisa umtjhadwayo. Indoda ehlonipha umkayo iyamqinisa begodu iyamkhuthaza. Enye indlela yokwenza lokhu kukhumbula ukumthokoza ngakho koke akwenzako bona ayisekele. (Kol. 3:15) Lokha indoda nayibuka umkayo, yenza ihliziywakhe ithabe. Uzizwa avikelekile, athandwa begodu ahlonitjhwa. w25.01 11 ¶15; 13 ¶16
NgeLesibili, Janabari 13
NginguJehova, uZimakho, . . . loyo okunqophisa endleleni ekufuze ukhambe kiyo.—Isa. 48:17.
Irhubo 15 liphetha ngesithembiso esithi: “Nanyana ngubani owenza izintwezi angeze aphazanyiswa.” Kilokhu umrhubi uveza ukuthi kubayini uZimu afuna senze zoke izinto ekukhulunywa ngazo erhubeneli. Kungombana ufuna sithabe. Kungebangelo asinikela iinqophiso ezizosilethela iimbusiso nesivikelo sakhe. Iimvakatjhi zakaJehova zingaqala phambili engomusweni elihle. Abazesiweko abathembekileko bazokuya ‘eendaweni zokuhlala ezinengi,’ lezo uJesu abalungiselele zona ezulwini. (Jwa. 14:2) Abanethemba lokuphila ephasini baqale phambili eenthembisweni ezikusAmbulo 21:3. Kwamambala, sizizwa sithabe khulu ngokufumana isimemo sokuba bangani bakaJehova abazokuhlala ngokungapheliko etendeni lakhe. Rhu. 15:1-5. w24.06 13 ¶19-20
NgeLesithathu, Janabari 14
Nikelani uJehova iphazimulo efanele igama lakhe.—Rhu. 96:8.
Yini iphazimulo? IBhayibheli litjengisa ukuthi uZimu mkhulu, unamandla begodu unguZimu okarisako. UJehova wenza into ekarisa khulu, etjengisa iphazimulwakhe msinyana ngemva kobana isitjhaba sakwa-Israyeli sitjhatjhululwe ebugqilini, eGibhide. Akhe ucabange nganakhu: Iingidigidi zama-Israyeli zihlangene ndawonye eNtabeni yeSinayi ukuzwa bona uZimu uzozitjelani. Kungakapheli isikhathi eside, kwaba nokusikinyeka okukhulu kwephasi, kukhambisana nokusikinyeka kwentabamlilo, kwaba nombani nemidumo erasa khulu ngasuthi yipalapala. (Eks. 19:16-18; 24:17; Rhu. 68:8) Ama-Israyeli abamba ongenzasi lokha uJehova nakaveza amandla wephazimulwakhe. Namhlanjesi, siphazimulisa uJehova, ngokutjela abanye ngamandlakhe akarisako nangobuntu bakhe obuhle. Singaphazimulisa uZimu nasimthokoza ngezinto asisize sakghona ukuzenza ngebanga lamandla asinikele wona.—Isa. 26:12. w25.01 2 ¶2-3
NgeLesine, Janabari 15
Ngithunywe nguJehova.—Num. 16:28.
Hlangana nekhambo lawo eliya eNarheni yesiThembiso, amadoda ebekanelawulo elithileko aphikisana noMosi nendima uJehova ebekamabele bona ayenze. Athi: “Ihlangano yoke icwengile [ingasi uMosi kwaphela] begodu uJehova uhlangana nayo.” (Num. 16:1-3) Nanyana bekuliqiniso ukuthi kuZimu “ihlangano yoke” beyicwengile kodwana uJehova bekakhethe uMosi bona anqophise abantu bakhe. Ngokusola uMosi, iinhlubukezi bezisola uJehova. Akhenge zidzimelele kilokho uJehova akufunako, zadzimelela kilokho zona ezikufunako, amandla nedumo. UZimu wabulala abadosiphambili beenhlubukeza kuhlanganise neenkulungwana ebezivumelana nazo. (Num. 16:30-35, 41, 49) Namhlanjesi singaqiniseka ukuthi uJehova akavumelani nabantu abangahloniphi amalungiselelo wehlangano. w24.07 11 ¶11
NgeLesihlanu, Janabari 16
Umbono uzokuzaliseka ngesikhathi esibekiweko.—Rhab. 2:3.
Siphila esikhathini lapho abantu abanengi bangafuni ukulalela begodu bahlekise ngesiyeleliso seBhayibheli esimalungana nokuphela kwephasi lakaSathana. (2 Pit. 3:3, 4) Nanyana kunezinto ezinengi esingazaziko, sitlhoga ukuba nokukholwa okuqinileko bona ukuphela kwephaseli kuzokufika ngesikhathi nokuthi uJehova uzositlhogomela. Kufuze sakhe ukukholwa kwethu endleleni uJehova ayisebenzisako ukusinqophisa ‘okuyinceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Mat. 24:45) Nakuthoma isizi elikhulu, kungenzeka sifumane iinqophiso ezisindisa ukuphila. Nje, sikhathi sokwakha ukuthemba nokukholwa esinqophisweni esisifumana kilabo abadosaphambili ehlanganweni kaJehova. Angekhe sakghona ukulandela isinqophiso sabo ngesizi elikhulu nange sibhalelwa kusilandela nje. w24.09 11 ¶11-12
NgoMgqibelo, Janabari 17
Nizibonele ngokwenu okuhle nokwamukelekako nokuyintando kaZimu epheleleko.—Rom. 12:2.
Umntwanakho angekhe akholwe kuZimu ngebanga lokuthi wena uyakholwa. Isikhathi nasisolo sikhamba, umntwanakho angazibuza imibuzo enjengokuthi, ‘Ngazi njani bona ukhona uZimu? Ngingakukholwa kwamambala na lokho iBhayibheli ekutjhoko?’ Kuhlekuhle iBhayibheli isikhuthaza bona sisebenzise ‘amandlethu wokucabanga’ begodu ‘siqiniseke ngazo zoke izinto.’ (Rom. 12:1; 1 Thes. 5:21) Alo, ungamsiza njani umntwanakho aqinise ukukholwa kwakhe kuZimu neBhayibhelini? Khuthaza umntwanakho bona afumane ubufakazi bokuthi lokho iBhayibheli ekufundisako kuliqiniso. Umntwanakho nakabuza imibuzo, sebenzisa ithubelo bona umtjengise ukuthi angazifumana njani iimpendulo, asebenzisa amathulusi wokurhubhulula anjenge-Watch Tower Publications Index ne-Ithulusi Lokurhubhulula LaboFakazi BakaJehova. Encwadini engaphasi kwesihloko esithi, “IBhayibheli” angaqala isihloko esithi, “Liphefumulelwe uNkulunkulu” bona afumane ubufakazi bokuthi, iBhayibheli akusiyincwadi etlolwe babantu kwaphela, kunalokho ‘ililizwi lakaZimu.’—1 Thes. 2:13. w24.12 14-15 ¶4-5
NgoSondo, Janabari 18
Izintwezi ziphathise amadoda athembekileko azokufanelekela ngokwaneleko ukufundisa abanye.—2 Thim. 2:2.
Abadala bangamlingisa njani uJesu? Kufuze babandule abafowethu kuhlanganise nalabo ababonakala babancani, balungele ukwenza imisebenzi engeziweko. Abadala akukafuzi balindele abafowethwaba bona bangenzi imitjhapho. Kufuze banikele isiyalo esinethando ukwenzela bona abafowethu abasese batjhaba bakwazi ukwenza imisebenzi, babone ukuqakatheka kokuthobeka, ukuthembeka nokuzimisela ukusiza abanye. (1 Thim. 3:1; 1 Pit. 5:5) UJesu wanikela abalandeli bakhe umsebenzi ingasi wokutjhumayela kwaphela kodwana nokufundisa. Abalandeli bakaJesu kungenzeka bazizwa bangafaneleki ukwenza umsebenzi lo. Nanyana kunjalo, uJesu wabaqinisekisa ukuthi bebazokukghona ukuwenza begodu wabatjela lokho. UJesu wabatjengisa ukuthi uyabathemba ngokuthi atjho amezwi la: “Njengombana uBaba angithumile nami ngiyanithuma.”—Jwa. 20:21. w24.10 16 ¶15; 17 ¶17
NgoMvulo, Janabari 19
UDavida . . . , indoda ethandwa yihliziywami.—IzE. 13:22.
UDavida bekayikosi elungileko. Bekabhina, ayimbongi, alisotja begodu amphorofidi. Waqalana neentjhijilo ezinengi. Kwafuze abaleke iminyaka eminengi njengombana iKosi uSawula beyifuna ukumbulala. Ngemva kokuthi uDavida abe yikosi, kwafuze abalekele indodanakhe u-Absalomu ngombana beyifuna ukuthatha ubukhosi bakhe. Nanyana uDavida aqalana neentjhijilo ezinengi ekuphileni kwakhe, wathembeka kuZimu bekwaba kulapho ahlongakala. UJehova wamhlathulula ngokuthi ‘yindoda ethandwa yihliziywakhe.’ Kufuze silalele isiyalo esihlakaniphileko sakaDavida. (1 Kho. 15:5) Cabanga ngeseluleko uDavida asinikela indodanakhe ebeyizokuba yikosi elandelako yakwa-Israyeli, uSolomoni. UJehova wakhetha uSolomoni bona akhe ithempeli lapho abantu ebebazokulotjhela uJehova khona. (1 Kron. 22:5) Bezizinengi iintjhijilo uSolomoni ebekazokuqalana nazo. UDavida watjela indodanakhe bona nayilalela uJehova, izokuphumelela.—1 Kho. 2:2, 3. w24.11 10 ¶9-11
NgeLesibili, Janabari 20
Vumela uJehova anqophise indlelakho; Thembela kuye, yena uzokuthatha igadango.—Rhu. 37:5.
Indoda ebetha umkayo namkha engakhulumisi kuhle umkayo kufuze ithathe amagadango afaneleko wokulungisa ubuhlobo bayo noJehova nomkayo. Kokuthoma, kufuze ilemuke ukuthi inomraro begodu ayikho into efihlekileko kuJehova. (Rhu. 44:21; UMtj. 12:14; Heb. 4:13) Kwesibili, kufuze ilise ukutlhorisa umkayo begodu itjhugulule indlela eziphatha ngayo. (IzA. 28:13) Kwesithathu, kufuze ibawe ukulitjalelwa kumkayo nakuJehova. (IzE. 3:19) Kufuze ibawe uJehova bona ayiphe isifiso sokutjhuguluka nesizo lokulawula indlela ecabanga, ekhuluma nenza ngayo izinto. (Rhu. 51:10-12; 2 Kor. 10:5; Flp. 2:13) Kwesine, kufuze ifunde ukwenza ngokuvumelana nemithandazwayo ngokuzifundisa ukuhloya yoke imihlobo yenturhu okuhlanganisa ukulwa nekulumo engasiyihle. (Rhu. 97:10) Kwesihlanu, kufuze iyokubawa isizo kubadala bona bakghone ukuyisiza. (Jak. 5:14-16) Kwesithandathu, izokuhlela ukuthi khuyini ezoyenza bona ibalekele ukuziphatha okunjalo esikhathini esizako. w25.01 11 ¶14
NgeLesithathu, Janabari 21
Alo-ke uriyadelani? Sikima, ubhajadiswe.—IzE. 22:16.
Kghani uyamthanda uJehova uZimu, okuphe izipho ezinengi ezihlanganisa ukuphila? Uyafuna ukutjengisa ukuthi uyamthanda? Indlela ongatjengisa ngayo kukuthi uzinikele kuye begodu ubhajadiswe emanzini. Nawenza njalo uzokuba lilunga lomndeni kaJehova. UBabakho, omnganakho uzokunqophisa begodu uzokutlhogomela ngombana uzokuba ngewakhe. (Rhu. 73:24; Isa. 43:1, 2) Ukuzinikela nokubhajadiswa kukunikela ithemba lokufumana ukuphila okungapheliko. (1 Pit. 3:21) Ikhona na into ekuvimbela bona ubhajadiswe? Nangabe kunjalo, awusiwedwa. Iingidi zabantu ngaphambi kwakho kutlhogeke zenze amatjhuguluko endleleni yokuziphatha neyokucabanga bona zilungele ukubhajadiswa. Nje sezilotjha uJehova ngethabo nangetjiseko. w25.03 2 ¶1-2
NgeLesine, Janabari 22
Ngombana wena ulibalela kwamambala.—Rhu. 130:4.
Esikhathini esinengi eBhayibhelini isono sifaniswa nomthwalo osidiselako. IKosi uDavida yahlathulula izono zayo ngendlela le: “Izono zami zipakelene zidlula ihlokwami; njengomthwalo obudisi, zinengi khulu bona ngingazithwala.” (Rhu. 38:4) Kodwana uJehova uyazilibalela izono zalabo abatjhuguluka kwamambala. (Rhu. 25:18; 32:5) Ibizo lesiHebheru elitjhugululwe ngokuthi “ukulibalela” lingatjho “ukuguga into” namkha “ukuthwala into.” Yeke, lokha uJehova nakalibalela izono zethu, ususa namkha uthwala umthwalwethu. Kuba ngasuthi asusa umthwalo obudisi emahlombethu. IRhubo 103:12 lithi, “Njengombana ipumalanga ikude netjingalanga, uyibeke kude kangako nathi imitjhaphwethu.” Ipumalanga ikude khulu netjingalanga begodu angeze zahlangana. Ngamanye amezwi uJehova ubeka izono zethu kude khulu! Lokho kuyasiqinisekisa ukuthi uJehova usilibalela ngokupheleleko. w25.02 9 ¶5-6
NgeLesihlanu, Janabari 23
Nawupha abantu abanganalitho, ungabethi ibhorompita.—Mat. 6:2.
Ngemva kobana uJesu abuyele ezulwini, umpostoli uPitrosi wenza ikarisomraro ngokulapha indoda eyabelethwa irholophele. (IzE. 1:8, 9; 3:2, 6-8) Isiquthu sabantu sayibona ikarisomraro le, sabungelela uPitrosi. (IzE. 3:11) UPitrosi akhenge afune bona abantu bamdumise, nanyana bekakhulele endaweni enabantu abathanda ukuhlonitjhwa nokuqalelwa phezulu. UPitrosi akhenge enze njalo, ngokuthobeka wadumisa uJehova noJesu wathi, “Ngegama [lakaJesu], nangokukholelwa kwethu egameni lakhe, indoda eniyibonako neniyaziko le yenziwe yaqina.” (IzE. 3:12-16) Singalingisa uPitrosi ngokuthi siragele phambili sifunde ukuthobeka. Senzela abanye izinto ezihle ngombana sithanda uJehova begodu sithanda nabantu ingasi ngebanga lokuthi sifuna ukubukwa. Nasilotjha uJehova sithabile begodu senzela abanye izinto esikghona ukubenzela zona, kunganandaba ukuthi abanye bayakubona esikwenzako, lokho kutjengisa ukuthi sithobekile.—Mat. 6:1-4. w25.03 10-11 ¶11-12
NgoMgqibelo, Janabari 24
Hlala uzitjhejile wena nokufundisa kwakho.—1 Thim. 4:16.
Singathuthukisa indlela esithanda ngayo ukutjhumayela ngokuthi sidzimelele ethandweni esinalo ngoJehova nabomakhelwana bethu. (Mat. 22:37-39) Akhucabange ngendlela uJehova athaba ngayo nakasibona senza umsebenzi asinikele wona nendlela abantu abazokuthaba ngayo nabathoma ukufunda iBhayibheli. Cabanga nangokuthi labo abalalela umlayezwethu begodu balotjhe uJehova bazokuphila ngokungapheliko. (Jwa. 6:40) Kghani uvaleleke ngendlini ngamabanga athileko? Nakunjalo, dzimelela endleleni ongatjengisa ngayo ukuthi uyamthanda uJehova nabomakhelwanakho. Ngesikhathi sesindabelaphi i-COVID-19, u-Samuel no-Dania, bebavaleleke emzinabo. Hlangana nesikhathi esibudiseso, qobe bebatjhumayela ngefowunu, batlola iincwadi baraga neemfundo zeBhayibheli nge-Zoom. Ngitjho nanyana u-Samuel no-Dania bebangasakghoni ukwenza lokhu ebebakwenza ngaphambilini, benza koke okusemandlenabo begodu lokho kwabenza bathaba. w24.04 18 ¶15-16
NgoSondo, Janabari 25
Ngubani ongafumana umfazi onekghono? Uligugu ukudlula amakhorali.—IzA. 31:10.
Ngitjho nanyana umtjhado kungasi kuphela kwento engenza umuntu athabe, amaKrestu amanengi angakatjhadi, asese babantu abatjha nasele akhulile aqale phambili ekufumaneni umuntu angatjhada naye. Kuliqiniso ukuthi ngaphambi kokuthi uthome ukufundana nomuntu othileko, kufuze ukulungele ngokweemali, ube netjhebiswano elihle noZimu nangokwamazizo. (1 Kor. 7:36) Kungaba kuhle ukwazi bona khuyini oyifunako emuntwini ofuna ukutjhada naye, ngaphambi kobana nithome ukufundana. Ungeqisela umuntu okufaneleko amehlo, uthome ukufundana nomuntu ongakakufaneli. Umuntu omqalako kufuze abe mKrestu obhajadisiweko. (1 Kor. 7:39) Akusingiwo woke umuntu obhajadisiweko ongaba mlingani okulungeleko womtjhado. Ungazibuza nasi imibuzo: ‘Ngimiphi iminqopho enginayo ngokuphila? Ngibuphi ubuntu engibufunako emuntwini engizokutjhada naye? Kghani engikulindeleko akusingaphezu kwamandla?’ w24.05 20 ¶1; 21 ¶3
NgoMvulo, Janabari 26
Yibani nomusa komunye nomunye.—Efe. 4:32.
Njengombana nifundana ningenzani nanihlangabezana nemiraro nokungazwani beningavumelani ngezinye iinkhathi? Kghani lokho kutjho ukuthi angeze naba balingani abahle bomtjhado? Awa akusinjalo, boke abantu abatjhadileko ngasikhathi ababoni izinto kokufana. Umtjhado oqinileko wenziwa babantu ababili abasebenzisanako ukuhlula ukungaboni ngendlela efanako. Yeke indlela enenza ngayo naniqalene nomraro izokuveza ukuthi umtjhadwenu uzokuphumelela na. Njengombana nisafundana, zibuzeni nasi imibuzo: ‘Inga-kghani siyakghona ukukhuluma ngendaba sehlise umoya nangehlonipho? Siyakghona na ukuvuma nasenze umtjhapho begodu silinge ukulungisa? Inga-kghani umsinya na ekucabangeleni omunye umuntu, ekubaweni ukulitjalelwa nekulibaleleni?’ (Efe. 4:31) Nanyana kunjalo, nangabe nihlala niphikisana namkha ningavumelani nanifundanako, kungenzeka ubujamo bungabi ngcono nasele nitjhadile. Nange ubona ngasuthi umuntu ofundana naye akakakulungeli, ukulisa ukufundana kungaba siqunto esihle kini nobabili. w24.05 29 ¶12
NgeLesibili, Janabari 27
Kwanga uJehova, iDwala lami angadunyiswa ungibandulela ipi.—Rhu. 144:1.
Singaba nomthelela omuhle kabanye nasijamela okulungileko besenze iinqunto ezisekelwe eenkambiswenilawulo zeBhayibheli. Njengombana sikhula ekukholweni nelwazini elinembileko, siyaqina eqinisweni. Angekhe sibe babantu abangekhe bazi ukuthi bathatha siphi isiqunto, sibogaboge namkha siphazanyiswe ziimfundiso ezimamala nokucabanga kwephasi. (Efe. 4:14; Jak. 1:6-8) Siyakghona nokusiza abaqalene neentjhijilo. (1 Thes. 3:2, 3) Abadala kufuze balinganisele emikghwenabo, babe nomkhumbulo oqaqulukileko, bahleleke bebazwisise. Amadoda la aziinsika kabanye ngokuthi “akakarele elizwini elithembekileko.” (Tit. 1:9; 1 Thim. 3:1-3) Ngesibonelo sabo nokukhambela kokwelusa, abadala basiza abarhuweleli bona bahlale bakhona esifundweni, esimini begodu babe nesifundo somuntu mathupha. Abafowethu nabodadwethu nabaqalana nobujamo obubudisi, abadala bangenza okunengi ngokubasiza badzimelele kuJehova neenthembisweni zakhe. w24.06 31 ¶16-18
NgeLesithathu, Janabari 28
Tjhugulukani, ngombana umBuso wezulu utjhidele.—Mat. 4:17.
Nakasephasini uJesu wafundisa abantu ukuthi uBabakhe uhlala akulungele ukusilibalela nasonako. Cabanga ngendodana yelahleko. Indodana le yakhetha ukukhamba ekhaya beyenza nezinto ezikhohlakeleko. Ithe “nayiqaqulukako” yabuyela ekhaya. Wazizwa njani uyise ngalokho? UJesu wathi, “Ithe nayisesekude, uyise wayibona, wayigijimela, wayisingatha bese wayimanga.” Indodana le beyingakalindeli ukuthi uyise ayilibalele, yeke yabawa ukuba sisebenzi kodwana uyise wayilibalela wabe wayamukela wathi ‘yindodanami le.’ Uyise wathi: “Beyilahlekile seyitholakele.” (Luk. 15:11-32) Siyaqiniseka ukuthi uJesu nakasezulwini wabona uYise aba nomusa begodu abalibalela kanengi abantu abatjhugulukako. Indaba eyakhulunywa nguJesu le, iyaduduza ngombana sikghona ukubona ukuthi uBabethu uJehova unesirhawu esingangani ngathi! w24.08 11 ¶11-12
NgeLesine, Janabari 29
Qaqulukani emkhumbulweni.—1 Pit. 4:7.
UmKrestu onomkhumbulo oqaqulukileko wenza koke okusemandlenakhe bona athathe iinqunto ezitjengisa ukuthi ucabanga njengoJehova. UmKrestu onjalo uyalemuka bona ekuphileni kwakhe ayikho into eqakatheke ukudlula ubuhlobo bakhe noJehova. Uzokubalekela ukuzibona ngasuthi uqakatheke khulu begodu uzokuzwisisa bona akazi yoke into. Uzokutjengisa ukuthi uthembele kuZimu ngokuthi ahlale athandazela isinqophiso sakhe. Siyalemuka bona kufuze siragele phambili sithandaza kuJehova kunganandaba ukuthi sinamaphi amakghono. Nje-ke nakuneenqunto eziqakathekileko ekufuze sizithathe, kufuze sithandaze kuJehova sibawe isinqophiso sakhe begodu simthembe ngombana uyazi bona khuyini esilungeleko. Simthokoza khulu uJehova ngendlela asidale ngayo, esenza sikghone ukulingisa ubuntu bakhe. (Gen. 1:26) Kuliqiniso ukuthi angekhe sakghona ukumlingisa ngokupheleleko uJehova.—Isa. 55:9. w25.03 11 ¶13; 13 ¶17-18
NgeLesihlanu, Janabari 30
[Ithando] lithemba zoke izinto, likghodlhelela zoke izinto.—1 Kor. 13:7.
Ungacabangi izinto ezimbi ngabanye. Abanye nabangathokoziko ngezinto esibenzela zona. Singazibuza: ‘Kghani abathokozi kwamambala namkha balibele ukusithokoza?’ Kungenzeka kunamabanga abenza bangasithokozi ngendlela esilindele ngayo. Abanye basuke bathokoza kodwana bakufumana kubudisi ukuveza indlela abazizwa ngayo. Kungenzeka baphathwa ziinhloni ukuthi bafumane isizo, khulukhulu nange bekungibo ebebasiza abanye khulu esikhathini esidlulileko. Akunandaba ukuthi ngimaphi amabanga enza abantu bangathokozi kodwana nasibathanda kwamambala abafowethu nabodadwethu angekhe sicabange izinto ezimbi ngabo begodu sizokuragela phambili sipha ngethabo. (Efe. 4:2) Bekezela. Malungana nokupha, iKosi ehlakaniphileko uSolomoni yatlola yathi: “Phosela uburotho bakho ngemanzini ngombana ngemva kwamalanga amanengi uzobufumana godu.” (UMtj. 11:1) Amezwi la, asifundisa ukuthi ngezinye iinkhathi abanye abantu bangaveza indlela abathokoza ngayo ngemva “kwamalanga amanengi” namkha isikhathi eside. w24.09 30 ¶18-19
NgoMgqibelo, Janabari 31
Basole phambi kwabo boke ababukeleko labo abonomukghwa wokwenza isono, kube siyeleliso kwabanye.—1 Thim. 5:20.
Ngezinye iinkhathi ebandleni kwenziwa isaziso sokuthi, umuntu othileko ukhalinyiwe, ebujamweni obunjalo, singaragela phambili sizihlanganisa naye, njengombana sazi ukuthi utjhugulukile walahla nomukghwa omumbi ebekawenza. Akakasuswa begodu utlhoga ukukhuthazwa bafowethu nabodadwethu bona aragele phambili enza okulungileko. (Heb. 10:24, 25) Kodwana ubujamo buhlukile naziza emuntwini osusiweko. ‘Siyalisa ukuzihlanganisa’ nomuntu onjalo begodu ‘asidli nomuntu onjalo.’ (1 Kor. 5:11) Kghani lokho kutjho ukuthi kufuze singamkhulumisi? Awa akusinjalo. Siyazi ukuthi akukafuzi sizihlanganise naye. Kodwana nangabe sihlobene naye namkha bekamngani ebesitjhidelene naye ngaphambi kobana asuswe, singamumema bona eze emhlanganweni. w24.08 30 ¶13-14