“Kas In Esmakin Lom Me Insemwomwo Nu Sik”
“Tu ma nu kemwa su simusla meet simla in luti kut.”—ROM 15:4.
1. Fuka Jeova el use nu sesr kas in esmakin, a efu kut enenu ma inge?
JEOVA el sang nu sin met nukemwa lal me esmakin puspus in kasrelos in kutangla ma upa puspus ke pal inge su oasr me keok puspus ka. Kutu kas in esmakin inge el akkalemyeyuk ke lusen pal in ridi Baibel, kutu sin kas in esmakin inge akkalemyeyuk ke me luti ku me top puspus su akkalemyeyuk ke meeting nukemwa lun met Kristian. Pus sin ma kut rid ku long ke pal nukemwa el tia ma sasu nu sesr. Saap, kut aketeye tari me lutlut oinge ke pal meet. Tusruktu, ke sripen kut ku in mulkunla ma kut lotela tari, paenang kut tafwela in akesmakinyeyuk ke nunak lasr ke oiyen akwuk, masap nukemwa, a ke kas in luti lun Jeova. Kut enenu in aksaokye a akkalemye kulo lasr nu ke kas in esmakin lun Jeova. Kas in esmakin nukemwa inge akkeye kut la el kasre kut in loang mwo nu ke sripe puspus su ku in akkeye kut in moulkin sie moul su fwal nu ke lungse lun God. Ke ma inge met sim lun sam el fwak kas inge nu sin Jeova: “Kas in luti [esmakin, NW] Lom elos ouyepa me insemwomwo nu sik.”—Sam 119:24.
2, 3. (a) Efu ku Jeova el sang me kasru nu ke me sramsram ke moul lun met puspus su oasr in Baibel la srakna oasr sripe ke pal lasr inge? (b) Piye me sramsram ke ma simusla e fwa akuteyuki ke me lutlut inge?
2 Fwinne simusyukla tari in century puspus somla, Kas lun God el ku. (Hibru 4:12) El akkalemye nu sesr ke me sramsram paye nu ke moul lun met puspus su oasr in Baibel. Aok fasin puspus a nunak lun met oasr ekla lulap ka su mutamwauk ke pal lun Baibel in pal meeta, tusruktu ma upa puspus su kut sun el oana sie nu ke ma upa su sun met puspus in pal meeta. Me sramsram puspus su simusyukla in Baibel el akkalemyeyuk nu sesr ke me srikasrak mwo lun met puspus su lungse Jeova a kulansapul ke inkanek oaru fwinne oasr ma upa su sikyak nu selos. Kutu me sramsram el akkalemye kain in oiya su God el srunga. Jeova el orala akwuk tu me sramsram ke met puspus inge, me sramsram mwo ku koluk, el simusyukla in Baibel in akesmakinye kut ke me luti yok sripe. Pa inge sripe su paenang met sap Poul el simusla ma inge: “Tu ma nu kemwa su simusla meet simla in luti kut, tu ke mongfusesr a parak lun ma simusla fwa oasr fwinsrak lasr.”—Rom 15:4.
3 Lela kut in loang akmwoye nu ke me sramsram tolu ke ma Simusla inge: su oasr ke me sramsram ke oiya su Devid el akkalemye nu sel Soul, kel Ananaias a Sapfaira, a ke oiya su akkalemyeyuk sel Josef nu sin mutan kiyel Potifar. Kais sie ke me sramsram inge el luti kut ke me lutlut yok sripe puspus.
Oaru nu ke Akwuk Nukemwa lun God
4, 5. (a) Mea sikyak inmasrlol Togusra Soul a Devid? (b) Oiya fuka Devid el akkalemye ke mulat lal Soul?
4 Togusra Soul el sang me akpayeye la el seoaru nu sin Jeova a el tia fwal in kol met Lal. Ke ma inge God el sisella a sapkin met palu Samuel in akmosraella Devid oana sie togusra lun met Israel ke pal fwasru. Ke pal se Devid el akkalemye oiyen sumat a pulaik lal oana sie met meun a el eis kas in kaksak sin metu, paenang Soul el mutamwauk in liyel Devid oana sie met lokwalok lal. Soul el srike in unilye ke pal puspus. Devid el moliyukla ke kais sie pal meyen Jeova el welul.—1 Samuel 18:6-12, 25; 19:10, 11.
5 Ke lusen yea puspus, Devid el moulkin moul oana moul lun sie met kaeng. Ke pal se oasr pal mwomwo su sikyak in unilye Soul, a met su welul Devid elos kaifwel in oru ma inge, a elos fwakak nu sel la Jeova el sang pal mwo nu sel Devid met lokwalok lal inge. Ne oinge, Devid el srunga in oru. Ke sripen oaru lal nu sin Jeova a oiyen sunak lal nu ke kunokon lal Soul oana sie togusra su akmusrala nu sin met kulansap nukemwa lun God moklel in sensenkin in oru oinge. Ya Jeova el tia srusrngilye Soul oana sie togusra lun met Israel? Jeova el ku in sisella ke pal pakiyuki lal. Devid el fwak la tia sumwos nu sel in oru orekma lun God inge. Tokin el oru ke ku lal kemwa in akfusrasrye mulat lal Soul nu sel, Devid el fwak: “Jeova El fwa unilye; ku len in mise lal fwa tuku; ku el a fwa oatula in meun, a mise. Jeova Lan ikolyuwi tu nga in tia asroela pouk lain el su Jeova El moswella!”—1 Samuel 24:3-15; 26:7-20.
6. Efu ku me sramsram kel Devid a Soul oasr sripe yok ka nu sesr?
6 Oasr me luti yok sripe ke me sramsram inge. Ya kom siyuk sum sifwana la efu ku oasr kutu ma upa su sikyak ke congregation lun met Kristian? Saap sie met el oru orekma ku akkalemye sie oiya su tia fwal. Saap orekma ku oiya lal tia ma koluk upa se, tusruktu el aktoasrye ku aktukulkulye kom. Oiya fuka kom enenu in akkalemye? Meyen kom lungse in akkalemye sie nunak mwo nu sin met lim a kom lungse in akkalemye oiyen oaru lom nu sin Jeova, kom ku in sulela in sramsram nu sel ke sie inkanek mwo, in akmwoye ma upa in masrlomwos. Tusruktu, fuka fwin ma upa el tia aksumwosyeyukla a srakna oasr? Tokin kom oru ke ku lom kemwa in aksumwosye ma upa inge, kom ku in filiye ma nukemwa nu ke paun Jeova. Pa inge ma Devid el oru.
7. In etawi Devid, oiya fuka kut e fwa akkalemye kut fwin sun orekma sesumwos ku srisri?
7 Ku saap kom sun ma upa puspus su tuku ke orekma sesumwos lun met puspus ku orekma in srisri lun alu. Saap arulanu srikla me kasru ka ku wangin ma kom ku in oru ke ma inge ke pal inge. Kain in ma sikyak inge arulanu upa in muteng, tusruktu oiya su Devid el akkalemye ke orekma sesumwos el luti kut ke sie me lutlut mwomwo. Oasr in sam nukemwa su Devid el simusla la tia ke kas mwomwo mukena ke pre lal su tuku ke insiel nu sin God in karunginul tu Soul el fwa tia sruokilye a el simusla pa me sramsram ke oiyen oaru lal nu sin Jeova a ke nunak yok lal in akmutalye inen God. (Sam 18:1-6, 25-27, 30-32, 48-50; 57:1-11) Devid el sruokye oaru lal nu sin Jeova fwinne Soul el tafwela in oru orekma koluk lal inge ke lusen yea puspus. Kut enenu pa in sruokye oaru lasr nu sin Jeova a nu ke u lal fwinne kut sun me keok ke orekma sesumwos puspus a fwinne oasr ma upa su tuku ke kutena orekma lun met puspus. Kut ku in lulalfongi na paye la Jeova el etu ke ma sikyak inge.—Sam 86:2.
8. Oiya fuka akkalemyeyuk sin Met Lo lun Jeova in an Mozambique ke pal se oaru lalos nu sin Jeova srifeyukla?
8 Met Kristian in an Mozambique elos orala me srikasrak mwomwo ke pal inge ke kutu selos sruokya ku lulalfongi lalos nu sin Jeova ke pal nukemwa su oasr me srife. In yea 1984 oasr met meun puspus su wi ke sie u su lain gufernment elos tuku nu ke mura puspus selos, in pusrela, esokak loom selos, a uniye met puspus. Met Kristian inge luman wanginla ma elos ku in oru in sang loangelosla sifwana. Oasr orekma lun met meun inge in kaifwe a akkeye met puspus su muta we in wi ke u lun met meun inge ku in fwak ke kas in aksangeng in sang me kasru nu selos ke kutu inkanek saye. Met Lo lun Jeova elos nunku yok ka a elos etu la orekma inge tia fwal nu ke sulela lalos in oana sie met Kristian su tia wi ke kutena u. Ke sripen elos srunga in welulos paenang ma inge oru met meun inge elos in foloyuk selos. Oasr Met Lo 30 kutu mokul a mutan elos anwuki ke pal in ma upa inge sikyak, tusruktu wangin kutena ma fwinne ke me sensen lun mise tia ku in kunausla oiyen oaru lun met kulansap lun God.a In oana Devid, elos muteng ke orekma sesumwos tusruktu ke saflaiye elos eis kutangla.
Sie Me Esmakin su Tuku ke sie Me Srikasrak
9, 10. (a) Fuka kut ku in eis ma lane ke kutu me srikasrak su oasr ke ma Simusla? (b) Mea ma koluk ke orekma lal Ananaias a Sapfaira?
9 Kutu sin met puspus su akkalemyeyuk ke ma Simusla la oasr me esmakin ke me srikasrak lalos su kalem ke oiya ku ella lalos su enenu in tia etawiyuk. Paye la, oasr in Baibel me sramsram ke moul lun met puspus, fwinne inmasrlon met kulansap lun God, su oru ma koluk a elos keok ke fwako koluk lun orekma lalos. (1 Korint 10:11) Sie ke me sramsram inge pa kel Ananaias a Sapfaira, sie siyanyen su wi ke congregation lun met Kristian in century se meet su oasr in an Jerusalem.
10 Tokin Pentecost 33 C.E., oasr ma eneneyuk in orek nu ke me enenu nu sin met sasu ke lulalfongi su muta in an Jerusalem in eis ma lane nu ke asrouki lalos yurin met sap puspus. Kutu sin met su wi ke congregation elos kakukunla ma lalos a esani me mol inge nukemwa in kitelik a in sang akfwalye ma enenu lun met enenu nukemwa. (Orekma 2:41-45) Ananaias a Sapfaira elos kukakunla an selos a sang nu sin met sap kutu na sin me mol inge, a elos fwak mu me sang lalos inge tuku ke me mol nukemwa su elos eis ke molin an selos. Paye la, wangin lupan mani su sapkinyuk nu sel Ananaias a Sapfaira elos in sang fwin yok ku srik, tusruktu oiyen nunak lalos koluk, a orekma lalos tia paye. Elos lungse met sap a met nukemwa ke congregation in lulalfongi mu elos oru ma mwo. Met sap Piter su oasr kasru lun ngun mutal yurol, el akkalemye ke oiyen seoaru a tia paye lalos, a Jeova el onelosi.—Orekma 5:1-10.
11, 12. (a) Sang me pupulyuk ke kas in esmakin su oasr ke ma Simusla ke oiyen moul paye? (b) Me insemwomwo fuka tuku ke oiyen moul paye?
11 Fwin kut srifeyuk in tia akkalemye ma paye nu sin metu ke oiyesr in oru elos in nunku na ke ma mwo kesr, lela kut in esam me sramsram kel Ananaias a Sapfaira kut in sensenkin kain in inkanek lalos kut in tia oru. Kut ku in kiapela kutu met, tusruktu kut tia ku in kiapella Jeova. (Hibru 4:13) Ke pal puspus ma Simusla el kaifwe kut in akkalemye oiyen paye lasr nu sin sie sin sie, meyen met kikiap elos tia ku in moul ke sie fwal su wanginla oiyen moul sesumwos we. (Soakas 14:2; Fwakyuk 21:8; 22:15) Sripe nu ke ma inge el arulanu kalem. Meyen sropon ma kikiap nukemwa pa Setan su Devil.—Jon 8:44.
12 In moulkin sie moul fwal nu ke ma paye el ase nu sesr me insemwomwo puspus. Wekunang ma inge pa nunak nasnas a mwo a pulakinyen me insemwomwo ke sripen met puspus oasr lulalfongi lalos nu sesr. Oasr ma sikyak puspus, ke sripen elos oaru, met Kristian elos koneak kain in orekma puspus lalos a tia sisila elos ke orekma lalos. Me insemwomwo yok emeet lasr pa, ke sripen kut akkalemye oiyen paye lasr paenang kut kawuk nu sin God Fulatlanu.—Sam 15:1, 2.
In Karunganang Oiyen Nasnas
13. Mea ma sikyak nu sel Josef, a oiya fuka el akkalemye ka?
13 Josef, mwen natul patriarch Jekob, el kukakinyukla oana sie met kos ke el yea 17. Ke saflaiye el muta ke loom sel Potifar, sie met kol lun an Ijipt, su ke loom se inge mutan kiyen leum lal el suk inkanek mwo nu sel Josef. El lungse in oru orekma lun kosro yurol Josef, su sie met fwusr kato, a len nu kemwa el kaifwel: “Onnu yuruk.” Josef el muta loes liki sou lal a el muta ke sie an su wangin met etel. Fusrasr nu sel in orek ako yurin mutan se inge a met puspus elos fwa tia ku in etu ka. Tusruktu, ke pal se mutan kiyel Potifar el sruokilye, Josef el kaengla lukel.—Genesis 37:2, 18-28; 39:1-12.
14, 15. (a) Efu ku me sramsram kel Josef el yok sripe nu sesr? (b) Efu ku sie sin mutan Kristian el sang kulo ke sripen el porongo me esmakin lun God?
14 Josef el kapkapek a matula ke sie sou su oasr sangeng lalos nu sin God, a el etu la osun lun mano lun mokul a mutan su tia payuk el tia mwo. “Na fuka nga ku in oru ma koluk lulap se inge, a oru ma sito lain God?” el siyuk. Etauk lal ke masap lun God nu sin met su akkalemyeyuk in imae Eden, akkalemye kalem la sie met el ku in payuk nu sin sie mokul ku mutan mukena, su sang me kasru nu sel in akkalemye kas inge. (Genesis 2:24) Met kulansap lun God ke pal inge elos ku in eis ma lane fwin elos nunku ke oiya su Josef el akkalemye ke ma sikyak nu sel. Nu ke kutu ma sikyak, oasr mokul a mutan puspus yen nukemwa su lungse in orek ako ku kosro paenang met fwusr puspus su srunga in oru orekma sufwal inge elos akkolukyeyuk sin met kawuk lalos. Oasr mokul a mutan puspus su payuk tari elos orek ako ku kosro pa nu sin mokul ku mutan saye. Ke ma inge, me sramsram kel Josef el sie me esmakin su arulanu fwal nu sesr ke pal inge. Masap lun God el srakna akkalemye la orekma lun kosro su orek sin met su soenna payuk a sin met su payuk tari el ma koluk se. (Hibru 13:4) Met puspus su fuleak ke sripen me srife in oru orekma lun kosro elos insese ka la oasr sripe mwo in tia oru ma inge. Wekunang ke fwako koluk su tuku ka su ku in me akmwekin, ku oru sie nunak a pulakin koluk, sok, mutan elos ku in puteteyuk fwinne wanin mokul tumalos, a mas upa su tuku ke orekma lun kosro. In oana ke ma Simusla el akesmakinye kut ka, sie met su oru orekma lun kosro el “oru ma koluk nu ke manol sifwana.”—1 Korint 5:9-12; 6:18; Soakas 6:23-29, 32.
15 Jenny,b sie mutan su soenna payuk a el sie sin Met Lo lun Jeova, oasr sripe mwo lal in aksaokye a sang kulo nu ke kas in esmakin lun God. Ke niyen orekma, oasr sie mokul kato su welul orekma el akkalemye la el lungse in orek ako ku kosro nu sel. Ke pal se Jenny el tia loang mwo nu sel, mokul se inge el liksreni in kafweang suk in oru nunak lal inge. “Nga liye la arulanu upa nu sik in sruokye oiyen nasnas luk,” el fwak, “meyen sie mutan el ku in aklukukyeyuk fwin oasr sie mokul el lungse in oru ma inge.” Ne oinge, el akilen la mokul se inge el srike na in akkolukyel mukena oana el oru nu sin mutan puspus su el oru orekma lun kosro nu selos meet. Ke pal se el pulakin mu el mutamwauk in munasla ke sulela lal in lain me srife se inge, el pre nu sin Jeova in kasrel in sruokye oiyen oaru lal nu sel. Jenny el koneak la ma el lotela ke pal se el oru lutlut lal sifwana ke Baibel a ke me rid nukemwa su tuku ke Baibel su ma inge el orekmakin oana kas in esmakin su oasr ke pal nukemwa in akkeyel in karunganul sifwana pal nukemwa. Sie ke kas in esmakin mwomwo pa oasr ke me sramsram kel Josef a mutan kiyel Potifar. El fwak, “Ke Nga akesmakinyeyu sifwana ke lupan lungse yok luk nu sin Jeova, Nga tia enenu in sangeng ku alolo la Nga fwa oru ma koluk yok inge nu sel.”
Akos Me Esmakin lun God!
16. Fuka kut ku in eis me insemwomwo ke orekma in kalweni a sifwilpa nunku ke moul lun met puspus su akkalemyeyuk in Baibel?
16 Kut nukemwa ku in arulanu aksaokye masap lun Jeova ke kut kafweang in eis etauk ka la efu ku el oru me sramsram puspus su simusyukla ke ma Simusla nu sesr. Mea me sramsram nukemwa inge el luti? Kain in oiya ku nunak fuka ke me srikasrak lun met nukemwa in Baibel kut enenu in etawi ku in fwasr liki? Oasr me sramsram ke met puspus su simusyukla ke Kas lun God. Met nukemwa su lungse masap lun God elos ku in eis me insemwomwo ke elos akkeye lungse lalos ke lalmetmet ku etauk su ku in sang moul, wekunang me luti puspus su kut ku in lotela ke me srikasrak puspus su simusyukla ke kas lun Jeova. Magasin se inge el akkalemye pal nukemwa me lutlut puspus ke met nukemwa su me sramsram lalos ku in luti kut. Efu ku kom tia orekmakin pal lom in ridi ma inge?
17. Mea pulakin lom nu ke kas in esmakin lun Jeova, a efu?
17 Kut arulanu insemwomwo a sang kulo nu sin Jeova ke el akkalemye kulang nu sin met nukemwa su kafweang na paye in oru ma lungse lal! Aok kut tia met sumwosmwos, oapana mokul puspus a mutan puspus su akkalemyeyuk in Baibel la elos sesumwos pa. Tusruktu, ma simusla ke orekma lalos el arulanu yok sripe nu sesr. Ke inkanek in porongo kas in esmakin lun Jeova, kut ku in fwasr liki orekma koluk upa, a kut ku in etawi me srikasrak mwomwo lun met nukemwa su fwufwasryesr ke inkanek sumwosmwos. Kut fwin oru oinge, kut ku in akkalemye pa kas su oasr ke on lun met sim lun sam: “Insemwomwo elos su liaung kas Lal [kas in esmakin lun Jeova, NW], su sokol ke insie na fon. Ngunik akos kas in luti [me esmakin] lom, a nga arulana lungse ma inge.”—Sam 119:2, 167.
[Footnotes]
a Srike liye 1996 Yearbook of Jehovah’s Witnesses (1996 Yearbuk lun Met Lo lun Jeova), sra 160-2.
b Inen mutan el ikulyukla.
Kom E Topuk Fuka?
• Mea kut ku in lotela ke oiya su Devid el akkalemye nu sel Soul?
• Mea me sramsram kel Ananaias a Sapfaira luti nu sesr?
• Efu ku me sramsram ke moul lal Josef arulanu yok sripe nu sesr ke pal inge?
[Petsa ke sra 24]
Efu ku Devid el srunga in unilye Soul?
[Petsa ke sra 25]
Mea kut ku in lotela ke me sramsram kel Ananaias a Sapfaira?
[Petsa ke sra 26]
Mea oru Josef el an srunga in oru orekma lun kosro?