Met Kristian Elos Akkalemye Mwolana Lun Jeova
“A insemwomwo mutomwos, tu elos liye, a sremwos, tu elos long.”—MATTU 13:16.
1. Kusensiyuk fuka ku in siyuk ke oiya su met Israel akkalemye in Eol Sainai?
MET Israel nukemwa su tukeni ke Eol Sainai oasr sripe mwomwo lalos in kaifweang in futoto nu sin Jeova. Paye, El molelosla liki an Ijipt ke po kulanu lal. El sang ma enenu lalos, sang mongo nelos a kof nimelos yen mesis. Tok, el kasrelos in kutangla liki un met meun lun met Amalek su lainelos. (Exodus 14:26-31; 16:2–17:13) Ke elos muta yen mesis ye mutun Eol Sainai, metu elos pulakin sangeng upa a rarrar ke sripen sarom a pulal puspus su sikyak we. Tok kutu, elos liyel Moses fwani liki Eol Sainai, a mutal saromromelik a akkalemye mwolana lun Jeova. Tusruktu, elos sangeng, a tia akkalemye oiya mwo in aksaokye a akilen ku in etu Jeova. “Elos sangeng in apkurun nu yurol [Moses].” (Exodus 19:10-19; 34:30) Efu ku elos arulanu sangeng ke elos liye mwolana lun Jeova, el su oru ma mwo puspus nu selos?
2. Efu ku Met Israel sangeng ke elos liye mwolana lun Jeova su Moses el akkalemye?
2 Saap, met Israel elos pulakin sangeng yok ke pal inge ke sripen ma sikyak tari meet liki pal inge. Ke pal se elos seakos Jeova ke elos orala sie ma srolela ke calf gold, el sang kai nu selos. (Exodus 32:4, 35) Ya oasr ma elos lotela ke me kai lun Jeova a aksaokye ma inge a sang kulo nu ka? Mo, pus selos tia oru. Nu ke saflaiyen moul lal, Moses el esamek ma sikyak ke elos orala calf gold soko wekunang kutupa ma sikyak ke pal se met Israel elos seakos Jeova God. El fwak nu sin metu: “Komwos tunyuna lain masap lun Jeova God lomwos, a komwos tia lalalfongi El ku porongo pusral. Komwos srangesr nu sin Jeova liki len se meet ke nga ete komwos.”—Duteronomi 9:15-24.
3. In sang me afwunye ke mutal mea Moses el oru ka?
3 Nunku ke oiya su Moses el akkalemye nu ke sangeng su pulakinyak sin met Israel. Ma simusla el fwak: “A ke Moses el aksafyela kaskas lal yurolos, el filiye veil fwin mutal. A ke Moses el ilyuk ye mutun Jeova in kaskas nu Sel, el sarukla veil sa, nu ke pal el illa; a el illa, a fwak nu sin tulik natul Israel ma sapkinyuk nu sel. A tulik natul Israel elos liye mutal Moses, tu kulin mutal Moses saromrom; a Moses el sifwil filiye veil fwin mutal, nu ke pal el ilyuk in kaskas Yurol [Jeova].” (Exodus 34:33-35) Efu ku Moses el sang veil nu ke mutal pal puspus? Mea kut ku in lotela ke ma sikyak inge? Me top puspus nu ke kusensiyuk inge ku in kasre kut in tuni futoto lasr sifwana nu sin Jeova.
Pal Mwo Puspus su Tia Aksaokyeyuk
4. Kalme fuka met sap Poul el akkalemye ke Moses el orekmakin veil in afunla mutal?
4 Met sap Poul el aketeye la Moses el sang veil nu ke mutal ke sripen ma sikyak ke nunak a insien met Israel sifwana. Met sap Poul el simusla: “Tulik nutin Israel elos tia ku in suiye mutal Moses ke mwolanu lun mutal, . . . A upa insielos.” (2 Korint 3:7, 14) Sie me asor na paye ke ma sikyak inge! Met Israel pa met su suleyukla lun Jeova, a el lungselos in futoto nu sel. (Exodus 19:4-6) Tusruktu, elos srunga in suiye mwo me akkalemye ke mwolana lun God. Elos tia furokla insielos a nunak lalos nu sin Jeova ke orekma lalos su akkalemye lungse nu sel, a orekma puspus lalos akkalemye la elos forla lukel.
5, 6. (a) Ma sikyak oana sie fuka oasr inmasrlon met Ju in century se meet a met Israel puspus in len lal Moses? (b) Mea ma tia oana sie oasr inmasrlon met puspus su longul Jisus a nu selos su tia?
5 Ke oiya inge, oasr pa ma oana sie su sikyak in century se meet C.E. Ke pal se Poul el ekla sie met Kristian, mwuleang ke Masap el tari a mwuleang sasu ayaola ma inge, met iumwe ka pa Jisus Kraist, oana Moses Lulap. Kemwana ke kas a orekma, Jisus el akkalemye ke inkanek sumwosmwos mwolana lun Jeova. Poul el simusla kel Jisus su akmoulyeyukyak tari: “El su saromrom lun mwolanu Lal, a Lumal ma paye.” (Hibru 1:3) Sie pal na mwomwo pa inge nu sin met Ju! Elos ku in long nu ke kas puspus ke moul ma patpat su tuku sin Mwen Nutin God sifwana! Sie me asor, pus sin met su Jisus el luti elos tia long. Jisus el orekmakin nu selos kas palu lun Jeova su Isaia el simusla: “Tu insien met inge ekla upa, a srelos matoltol, a elos kaliye mutalos; saap elos fwa akilen ke mutalos, a long ke srelos, a etu insielos, a fwa sifwil formu, a Nga fwa akkeyelosla.”—Mattu 13:15; Isaia 6:9, 10.
6 Ma na paye se la oasr ma tia oana sie inmasrlon met Ju puspus a met tuma lutlut nukemwa lun Jisus, su Jisus el fwak kelos: “A insemwomwo mutomwos, tu elos liye; a sremwos, tu elos long.” (Mattu 13:16) Met Kristian paye elos arulanu lungse in etu a kulansapu Jeova. Elos insemwomwo in akpayeye ku oru ma lungse lal, in oana ma akkalemyeyuk in Baibel. Fwokin ma inge pa, met Kristian akmusrala elos akkalemye mwolana lun Jeova ke orekma in kulansap lalos ke mwuleang sasu, a met Kristian nukemwa su wi ke u lun sip ngia elos oru pa oiya oana sie.—2 Korint 3:6, 18.
Efu ku Peng Mwo el Afwunla ke sie Veil
7. Efu ku tia sie me lut la pus sin met elos pilesru peng mwo?
7 In oana ke ma kut liye tari, in len lal Jisus a len lal Moses kemwana, pus sin met Israel elos pilesru pal mwomwo su ikak nu selos. Oasr pa oiya su oana sie ke len lasr. Met puspus elos srunga in long peng mwo su kut luti. Ma inge tia aklutye kut. Poul el simusla: “A fwin mwukla mwosasu lasr, el mwukla nu selos su tula. In elos su god lun fwal se inge el akkunye nunak lun met selalalfongi tu kalem lun mwosasu lun mwolanu lun Kraist, su luman God, tia tololosyuk.” (2 Korint 4:3, 4) In wekunang nu ke kaifweang lal Setan in okanla peng mwo, met puspus elos sang me afwunye ku veil nu ke mutalos sifwana meyen elos srunga in liye.
8. Ke inkanek fuka met puspus akkunyeyukla ke sripen ninukin, a fuka kut ku in fwasr liki in tia akkolukyeyuk ke oiyen ninukin?
8 Muta in pupulyuk lun met puspus kunla ke sripen ninukin lalos ke peng mwo. Baibel el sramsram ke met lun mutanfwal puspus oana met su “etu lalos losla, musalelik liki moul lun God, ke nukin in elos.” (Efesus 4:18) Meet liki Poul el ekla met Kristian, sie mokul su etu Masap, ke sripen ninukin lal nunak lal akunyukla paenang el kalyai congregation lun God. (1 Korint 15:9) Ne oinge, Jeova el akkalemye ma paye nu sel. Poul el aketeye: “Tusruktu ke sripe se inge nga eis lungkulang, tu Jisus Kraist lan fwakak in nga, oana met se su koluk yok lukelos, mongfusesr nu kemwa Lal, tu in me srikasrak nu selos su fwa lalalfongi in El tok nu ke moul ma patpat.” (1 Timote 1:16) In oana Poul, met puspus in pal meet su lain ma paye ke kas lun God elos ekla a ingena kulansapul. Pa inge sie sripe mwomwo in tafwela in sang ma lo fwinne nu selos su lain kut. Ke inkanek in lutlutkin Kas lun God a lotela ma puspus ka a orekmakin ma inge, kut karunginyuk liki orekma koluk ke sripen ninukin su ku in aktoasrye insien Jeova.
9, 10. (a) Fuka met Ju puspus in century se meet akkalemye la elos tia ku in lutiyuk a srunga in ekulla nunak tia mwo lalos? (b) Ya oasr ma oana sie nu sin met puspus ke alu nukemwa lun Kristendom ke pal inge? Aketeye.
9 Nu sin met puspus, elos kofla liye mwo ku etu ma puspus in ngun, meyen elos srunga in lotela ka a srunga in ekulla nunak lalos. Met Ju puspus elos pilesrel Jisus a me luti nukemwa lal meyen elos srakna fwasr nu ke Masap lal Moses. Aok, oasr kutu met su tia oana elos. Ke sie me pupulyuk, tokin Jisus el akmoulyeyukyak, “met puspus sin met tol elos akos ma lalalfongi.” (Orekma 6:7) Ne oinge, Poul el simusla ke met Ju puspus: “A nu misenge, kutena pal elos rid ma simusla lal Moses, veil sa onnu fwin insielos.” (2 Korint 3:15) Poul el ku in etu ma Jisus el fwak tari nu sin met kol puspus ke alu lun met Ju: “Komwos tuni in ma Simusla tu komwos nunku mu komwos eis moul ma patpat in ma inge, a ma inge orek ma lo keik.” (Jon 5:39) Ma Simusla su elos arulanu tuni enenu in kasrelos in etu la Jisus pa Messaia. Tusruktu, oasr nunak sifwana lun met Ju puspus inge, a fwinne Mwen nutin God su orala mwenmwen puspus tia ku in kaifwelos in lulalfongi.
10 Oiya oana sie inge paye pa nu sin met puspus ke alu nukemwa lun Kristendom ke pal inge. In oana nu sin met Ju puspus in century se meet, “elos moniyuk nu sin God, a tia fwal nu ke etauk.” (Rom 10:2) Aok fwinne kutu met elos lutlut Baibel, tusruktu elos srunga in lulalfongi ke ma el akkalemye. Elos srunga in lulalfongi la Jeova el luti met kulansap nukemwa lal ke inkanek lun met kulansap oaru a lalmetmet lal ke u lun met Kristian akmusrala. (Mattu 24:45) Tusruktu, kut etu a kalem ka la Jeova el luti met nukemwa lal a kalem lasr ke ma paye ke kas lun God el yokyokelik pal nukemwa. (Soakas 4:18) In lela kut sifwana in lutiyuk sin Jeova, kut akinsemwomwoyeyuk ke etauk ke ma lungse lal a akwuk lal.
11. Ke met puspus elos lulalfongi mukena ma elos lungse in lulalfongi fuka ma inge sang kasru in okanla ma paye?
11 Met puspus akkunyeyukla nunak lalos meyen elos lulalfongi mukena ma elos lungse in lulalfongi ka. Oasr ma palyeyuk tari la kutu met elos fwa aksruksruk koluk nu sin met kulansap lun God a nu ke peng su elos akkalemye ke oasr tari lun Jisus. Met sap Piter el simusla: “Tu elos lungse in mulkunla ma inge,” la God el supwema sie sronot lulap fwin fwalu in pal lal Noa. (2 Piter 3:3-6) Ke luma su oana sie, met puspus su fwak mu elos met Kristian elos sa akilen mu Jeova el akkalemye pakoten, kulang, a sang nunak munas; ne oinge elos pilesru ku srunga in lulalfongi ke ma paye la God el fwa sang me kai nu sin met nukemwa su oru ma koluk. (Exodus 34:6, 7) Met Kristian paye elos akkalemye kaifweang yok in etu mea Baibel el luti na paye.
12. Fuka nunak lun met puspus akkunyeyukla ke fasin puspus?
12 Met puspus su wi ke alu puspus akkunyeyukla ke fasin lun met. Jisus el fwak nu sin met kol puspus lun alu in pal lal: “Komwos aklusrongtenye masap lun God ke kas matu lomwos.” (Mattu 15:6) Met Ju elos folokonla alu paye tokin elos folokla liki an Babulon oana met sruo, tusruktu met tol puspus sifwana elos ekla inse fulat a lulalfongi mu elos sumwosmwos. Akwuk nukemwa ke kofwa lun alu elos oru oana me kunokon na, a elos tia akkalemye sangeng paye lalos nu sin God. (Malakai 1:6-8) Ke pal lun Jisus, met sim a met Farisi elos toeni fasin puspus lun met nu ke Masap lal Moses. Jisus el akkalemye met puspus inge oana met mwosounkas meyen elos tila ku in akilen akwuk sumwosmwos su Masap el fwal nu ka. (Mattu 23:23, 24) Met Kristian paye elos enenu in taran in tia lela fasin puspus ke alu su metu orala in kufwusla nunak lalos liki alu paye.
“In Liye El Su Tia Liyeyuk”
13. Ke inkanek fuka lukwe Moses el liye kutu mwolana lun Jeova?
13 Moses el siyuk in liye mwolana lun God fwin eolu, a paye el liye saromrom ke mwolana lun Jeova. Ke pal se el som nu in loom nuknuk in alu, el tia orekmakin sie veil. Moses el sie mokul su lulalfongi paye su arulanu lungse in oru ma lungse lun God. Oasr pal mwomwo etukyang nu sel in liye kutu mwolana lun Jeova ke aruruma, ke sie oiya ku me luma el liye tari God ke mutun lulalfongi lal. Baibel el fwak la Moses el “el tafwela in akkalemye lalalfongi paye in oana el liye el su tia liyeyuk.” (Hibru 11:27, NW; Exodus 34:5-7) A el akkalemye mwolana lun Jeova tia ke saromrom su oan ke mutal mukena a ke orekma lal in kasru met Israel in etu a kulansapul Jeova.
14. Fuka Jisus el liye mwolana lun Jeova, a ke mea el insemwomwo ka?
14 In kosrao, Jisus el liye sumwos mwolana lun God ke lusen pal su arulanu loes, fwinne meet liki pal se ma kosrao a fwalu orekla. (Soakas 8:22, 30) Ke lusen pal nukemwa ingo, Jeova a Jisus Kraist elos akkeye sie futoto su oasr lungse a karungin. Jeova el akkalemye pulakin ke lungse a karungin lal nu sin mwuonsien ma orekla nukemwa. Jisus el akkalemye pa lungse paye lal nu sin God su Sang Moul nu sel. (Jon 14:31; 17:24) Lungse inge inmasrlon Papa a Mwen arulanu sumwosmwos. Jisus, in oana Moses el pulakin insemwomwo in akkalemye mwolana lun Jeova ke ma puspus su Jisus el luti ka.
15. Ke inkanek fuka met Kristian elos nunku yok ke mwolana lun God?
15 In oana Moses a Jisus, Met Lo lun God ke pal inge fwin fwalu elos arulanu lungse in nunku yok ke mwolana lun Jeova. Elos tia forla liki peng mwo mwolana. Met sap Poul el simusla: “Tusruktu, ke el forla nu sin Leum, veil sa fwa wanginla.” (2 Korint 3:16) Kut lutlutkin ma Simusla meyen kut lungse in oru ma lungse lun God. Kut insemwomwo ke mwolana su akkalemyeyuk ke mutun Mwen nutin Jeova a Togusra akmusrala se, Jisus Kraist, a kut etawi me srikasrak lal. In oana Moses a Jisus, kut sapkinyuk in oru orekma in luti peng mwo, in luti met puspus ke mwolana lun God su kut alu nu se.
16. Fuka kut eis ma lane in etu ma paye?
16 Jisus el pre: “Nga sot kulo nu Sum, O Papa, . . . tu Kom mwukunla ma inge liki met lalmetmet a met etauk, a fwakak ma inge nu sin tulik fwusr.” (Mattu 11:25) Jeova el sang etauk ke akwuk lal a oiya mwomwo lal nu selos su paye a inse pusisel. (1 Korint 1:26-28) Kut tuku ke me karungin mwo lal, a el luti kut in akinsemwomwoye kut sifwana—in akinsemwomwoye moul lasr ke inkanek nukemwa. Lela kut in orekmakin pal mwomwo nukemwa in kalukyung nu yurin Jeova, in aksaokye inkanek nukemwa lal in kasre kut in etel na paye.
17. Fuka kut ku in etu oiya mwomwo puspus lun Jeova ke inkanek yok?
17 Poul el simusla nu sin met Kristian akmusrala: “A kut nukemwa, wangin veil fwin mutasr, kut suiye, oana in selngun, mwolena lun Jeova, a kut ekla nu ke luma sana in mwolana, nu ke mwolana.” (2 Korint 3:18) Fwinne fwinsrak lasr pa in moul in kosrao ku moul fwin fwalu, ke kut lotela ma puspus kel Jeova—ke oiya mwomwo lal a ke ma el lungse oana ma akkalemyeyuk in Baibel—kut ku in etawi el ke inkanek yok. Kut fwin insemwomwo in nunku ke moul, orekma in luti, a me luti puspus lun Jisus Kraist, kut e fwa akkalemye oiya mwomwo lun Jeova ke inkanek nukemwa. Sie me insemwomwo na paye in etu la kut sang kaksak nu sin God lasr, su kut suk ke mwolana kut in etawi!
Ya Kom Esam?
• Efu ku met Israel elos sangeng in liye mwolana lun God su akkalemyeyuk sel Moses?
• Ke inkanek fuka puspus oasr veil su afwunla peng mwo in century se meet? ke len lasr?
• Fuka kut ku in akkalemye mwolana lun God?
[Petsa ke sra 9]
Met Israel elos tia ku in ngetla nu ke mutal Moses
[Petsa ke sra 11]
In oana Poul, met puspus su lain ma paye lun God in pal meet a ke pal inge elos ekla a kulansapu Jeova
[Petsa ke sra 13]
Met kulansap lun Jeova elos insemwomwo in akkalemye mwolana lun Jeova