“Aur Se Lal Tuku!”
“Tu aur se lal tuku tu el fwa som liki fwal se inge nu sin Papa.”—JON 13:1.
1. Ke pal se Kofwen Alukela ke yiu 33 C.E. apkurun, met fwin an Jerusalem elos sramsram yok ke mea, a efu?
KE pal in baptais lal in yiu 29 C.E., Jisus el mutamwauk ke sie orekma su kol nu ke “aur” ku pal in mise lal, sifwil moulyuk, wi mwolanu. Ke pulanpal lun spring yiu 33 C.E., Wik ekasr tokin court fulat lun met Ju, su pangpang Sanhedrin, papu in unilye Jisus. Meyen el etauk tari plan lalos, saap sel Nikodemus, sie met su wi ke Sanhedrin su arulanu kulang nu sel Jisus el som liki Jerusalem nu sie an su alukela Infwal Jordan. Ke pal se Kofwen Alukela apkurun, met puspis elos fwasryuk nu Jerusalem liki an sa, arulanu yok sramsram ke siti lun Jerusalem kel Jisus. “Mea komwos nunku?” metu elos siyuk sie sin sie. “Tu el fwa tia tuku nu ke kofwo?” Met tol fulat a met Farisi elos purakak met ke pal se elos sang ma sap, tu, kutena met fwin etu yen el oasr we, el fwa fwakak nu selos.—Jon 11:47-57.
2. Mea Mary el oru su purakak me sramsram yok, a topuk lal Jisus in akkeyel akkalemye mea ke nunuk yok lal ke “aur lal”?
2 Nisan 8, len onkosr meet liki Kofwen Alukela, Jisus el foloko nu ke sie an su futoto nu Jerusalem. El tuku nu Betani—an sin kamwuk futoto lal su pangpang Martha, Mary, a Lazarus—sie an pa inge su oasr ke mail luo nu Jerusalem. Fong in Friday se, a Jisus el akfulatye Sabat we. Fong se toko, ke pal se Mary el kulansapel a orekmakin me akmusra su arulanu yok molo, met tuma lutlut elos srunga ma el oru. Jisus el topuk a fwak: “Fullela inge, el srukye ma se inge nu ke len in pukinyuwi. Tu met sikasrup elos muta yuromwos pal e nu kemwa, a Nga tia muta yuromwos pal e nu kemwa.” (Jon 12:1-8; Mattu 26:6-13) Jisus el etu la ‘pal in som lal liki fwalu se inge nu yurin Papa tumal tuku tari.’ (Jon 13:1) Len na limekosr lula a el akola “in sang moul lal in moli met puspis.” (Mark 10:45) Ke ma inge, oiyen silaklak ku in liyeyuk ke orekma nu kemwa su Jisus el oru a ke orekma in luti lal. Sie me srikasrak sakuruk na paye pa inge ke kut sano saflaiyen akmwuk inge! Loang akmwoye nu ke ma sikyuk nu sel Jisus ke len toko.
Len in Ilyuk in Kutangla Lal Jisus
3. (a) Fuka utyuk lal Jisus fwin an Jerusalem ke Sunday, Nisan 9, a oiye fuka met nu kemwa elos akkalemye? (b) Kain in topuk fuka Jisus el sang nu sin met Farisi su torkaskas ke ma un met elos oru?
3 Sunday, Nisan 9, Jisus el tuku nu Jerusalem. Ke pal se el utyuk nu ke siti’u—el muta fwin ass soko in akpayeye kas palu lun Zekaraiam 9:9—apkurun met nu kemwa su tukeni nu yurol elos laknelik nuknuk lalos inkaneku, a kutu pa pakiye lesak wulin saku, a loela inkaneku. “Insemwomwo Togusra Se su tuku in En Jeova!” elos wowoyuk ke pusra lulap. Kutu met Farisi su muta inmaslon u lulap se inge sapkin nu sin Jisus in kai met tuma lutlut lal. Tusruktu, Jisus el topuk: “Nga fwakak nu sumwos tu elos inge fwin misla, na eotu fwa wowoyuk.”—Luk 19:38-40; Mattu 21:6-9.
4. Efu met puspis fwin an Jerusalem elos purakak ke pal se Jisus el ilyuk nu we?
4 Wik ekasr meet liki pal inge, pus sin met ke u se inge elos liyel Jisus ke pal se el akmoulyeak Lazarus. Met inge elos tafwela in fwakak nu sin kutu met ke menmen inge. Ke ma inge, ke pal se Jisus el ilyuk nu Jerusalem, sitiu nu fon fwak. “Su el inge?” A un met puspis elos fwak: “El inge Jisus met palu lun Nasaret in Galili!” Ke pal se elos liye ma sikyuk inge, met Faresi elos fwak: “Liye fwalu nu fon fwasr tokol.”—Mattu 21:10, 11; Jon 12:17-19.
5. Mea sikyuk ke pal se Jisus el som nu ke tempel?
5 Oanu fasin lal pal nu kemwa ke el muteta nu Jerusalem, Jisus, su Met Luti Lulap, el som nu ke tempel in luti. Ke tempel, met kun a ul elos tuku nu yurol, a akkeyelos nu kemwa. Ke pal se met tol fulat a met sim elos liye ma inge a ke tulik wowoyuk in tempel a fwak, “Molela, kut siyuk, Mwen nutul Devid!” elos arulanu mulat. “Ya kom long ma elos inge fwak?” elos akkalemye tia insese lalos. “Aok” Jisus el topuk. “Ya komwos sumwenu rid, ‘Kom aksumwosye kaksak liki oalin tulik srisrik a tulik fwusr’?” Ke Jisus el tafwela ke luti lal, el ngetung nu ke ma nu kemwa in tempel.—Mattu 21:15, 16; Mark 11:11.
6. Efu inkanek in liye lal Jisus ke pal inge siena liki meet ke el tufwanu mutamwauk, a efu?
6 Inkanek lal Jisus in oru orekma lal ke pal se inge siena liki ma el oru ke malem onkosr somla! El tuku nu Jerusalem nu ke Kofwen Imwen Aktuktuk “tia lemtalaiuk, a oanu in lukma.” (Jon 7:10) A el suk inkanek in kaengla pal nu kemwa moul lal oasr in me sensen. Ke pal se inge el utyuk nu in siti lemtalaiuk, tia in lukma fwinne oasr ma sap tari orekla in sroukilye! Tia pa inge pal ku akmwuk lal Jisus in akkalemye la el pa Messaia. (Isaia 42:2; Mark 1:40-44) El tia lungse sramsram sesumwos in illa liki oalin kais sie met. Ke pal inge met puspis elos akkalemye ye mutun met nu kemwa la el pa Togusra a Met Molela—a el kai met kol lun alu su siyuk sel in akmisye met inge nu kemwa! Efu oasr ekla lulap? Meyen “aur se summa, tu Mwen nutin met fwa naweyukla,” oanu Jisus el akkalemye len toko.—Jon 12:23.
Orekma Pulaik—Na Me Luti Su Ku in Molela
7, 8. Fuka ma Jisus el oru ke Nisan 10, 33 C.E., oanu sie ke ma el oru ke pal in kofwen alukela in yiu 30 C.E.?
7 Ke pal se el tuku nu ke tempel ke Monday, Nisan 10, oasr orekma Jisus el oru ke ma el liye ke tafun len tok. El mutamwauk in ‘siselosla su kuka a elos su moli in tempel, a topkakunla tebu lun met ayaol mani, a me muta lun met su kukakunla mwulioa; a el tia fulela kutena met in wis sie alu in tempelu.’ Ke el selngawi met koluk inge, el fwak: “Ya tia simusla, ‘Loom Sik fwa pangpang sie loom in pre sin mutanfwal nu kemwa’? A komwos orala lufin met pusrapasr.”—Mark 11:15-17.
8 Orekma lal Jisus inge oanu ma el oru yiu tulo somla ke pal se el tuku sun tempel nu ke Kofwen Alukela ke yiu 30 C.E. Tusruktu, kas in selngawi lal ke pal se inge upa liki na meet. El pangon met kuka ke tempel “met pusrapasr.” (Luk 19:45, 46; Jon 2:13-16) El pangnoloos ou inge meyen elos kukakin kosro ke sie molo su arulanu yok nu sin met nu kemwa su lungse moli in orekmakin nu ke me kise. Met tol fulat, met sim, a met lulap nu kemwa lun met inge elos long ma Jisus el oru a elos sulpa suk inkanek in unilye. Aok, elos tia etu fuka elos ku in unilye Jisus, meyen met nu kemwa, lut ke me luti lal, a met e nu kemwa kena longol.—Mark 11:18; Luk 19:47, 48.
9. Kain in me lutlut fuka Jisus el luti, a kain in me solsol fuka el tafwela nu sin met long nu kemwa lal in tempel?
9 Ke Jisus el tafwela in luti ke tempel, el fwak: “Aur se summa, tu Mwen nutin met naweyukla.” Aok, el etu la len na ekasr pa lula ke moul lal oanu sie met. Tokin el akkalemye fuka fute se el enenu meet in mise tu lan isus fwako—ma inge el pitse nu ke mise lal sifwanu tu lan ekla sie inkanek in sang moul ma patpat nu sin kutu met—Jisus el oru solsol lal nu sin met su longol a fwak: “Kutena met fwin kulansape yu, lela lan fwasr tukuk, a yen Nga muta we, met kulansap luk el fwa ouyepa muta we. Kutena met fwin kulansape yu, Papa el fwa sunakunul”—Jon 12:23-26.
10. Mea Jisus el pula ke me keok upa su tuku ke mise lal su apkurun in tuku?
10 Ke el nunku ke keok lun mise lal su e fwa tuku tukun len akosr, Jisus el tafwela in fwak: “Inge ngunik toasrnu, a mea Nga fwa fwak? Papa, moliyula liki aur se inge.” Tusruktu ma inge su enenu in sikyuk na paye, Jisus el tia ku in fwasr liki. “A ke sripe se inge,” el fwak, “Nga tuku nu ke aur se inge.” Aok, Jisus el insese na paye ke akmwuk nu kemwa lun God. El lungse na paye in lela ma lungse mutal in kol orekma lal nu ke mise oanu me kise se. (Jon 12:27) Sie me srikasrak na paye pa inge nu sesr—in pusisel na paye ke ma lungse lun God!
11. Kain in me luti fuka Jisus el akkalemye nu sin un met su tufwanu long sie pusra in kosrao me?
11 Meyen el nunuk yok ke ma mise lal el ku in oru nu sin Papa tumal, paenang Jisus el pre: “Papa nawela em.” Ke lut lulap lun met nu kemwa su tukeni in tempel, sie pusra tuku in kosrao me, a fwak: “Nga naweyukla tari, a fwa sifwil naweyukla.” Met Luti Lulap el orekmakin pal mwo inge in akkalemye nu sin un met efu pusra se inge longyuk in kosrao me, mea sripen mise lal, a efu elos enenu in akkalemye lalalfongi. (Jon 12:28-36) Len luo lula arulanu nenenla ke orekma lal Jisus. Tusruktu len saok emeet sonna tuku.
Len in Selngawi
12. Ke Tuesday, Nisan 11, fuka met kol lun alu elos srike in filiye me sruf sel Jisus, a mea fwokin ma inge?
12 Tuesday, Nisan 11, Jisus el sifwil som nu ke tempel in luti. Un met koluk elos oasr we. Ke pal se elos kaskas ke orekma lal Jisus ke len se somla, met tol fulat a met matu elos siyuk: “Ke mwal su kom oru ma inge? A su sot nu sum mwal se inge?” Met Luti usrnguk el akmwekinyelos ke topuk lal, a el akkalemye nu selos me pupulyuk mwo tolu—ma luo pa ke nien grep a ma se ke kofwo in mari—ma inge nu kemwa akkalemye fuka lupan ma koluk lun met su lainul inge. Meyen elos mulat ke ma elos long, met kol lun alu elos lungse in sroukilyel. Tusruktu elos sangeng ke un met, su nunku mu Jisus el sie met palu. Ke ma inge elos suk inkanek fuka elos ku in moklel in fwak sie ma su elos ku in orekmakin in sroukilyel. Topuk su Jisus el sang nu selos akmisyelos.—Mattu 21:23–22:46.
13. Kain in kas in kai fuka Jisus el sang nu sin met su longol ke met sim a met Farisi?
13 Ke sripen met sim a met Farisi elos fwakak la elos luti ke Ma Sap lun God, ke ma inge Jisus el kaifwe nu sin met nu kemwa su longol: “Ke ma inge ma nu kemwa elos sap nu sumwos, oru a liaung, a nik komwos oru oanu orekma lalos, tu elos fwak a tia oru.” (Mattu 23:1-3) Sie kas upa pa inge su el oru ye mutun met nu kemwa! Tusruktu, Jisus el sonna tari ke kas in selngawi lal nu selos. Pa inge len safla lal ke tempel, a el pulaik in tukakinelos ke ma puspis—sie tokin sie oanu pulal su wangin tui.
14, 15. Kain in kas upa fuka Jisus el akkalemye lain met sim a met Farisi?
14 “A we nu sumwos met sim a met Farisi, mwosounkas!” Jisus el fwak ou inge pal onkosr. Elos ou inge meyen, oanu el aketeye, elos kaliye togusrai in kosrao liki metu, tia lela elos in ilyuk su fwasr nu we. Met mwousunkas inge rauni mwea a fwal in oru sie met in forla, a ke elos forla, elos oral tu lan tulik nutin kunausten ma patpat. Elos tia oru ma yok in “ma sap, nununku sumwos a pakoten a oaru,” a elos nunku yok ke tafwu siengoul ke ma puspis. Ke ma inge, elos aknasnasye “likin kup a pulet, a seseslanu an lu ke ma pusr a ma koluk” meyen ma koluk lalos elos mwukunla ke inkanek lun orek luma lalos oanu elos mutal. Sayen ma inge, elos insemwomwo in musai inkalyuk lun met palu a yunela in purakak met in nunku ke orekma kulang lalos, elos fwinne “mwen nutin met su su uniye met palu.—Mattu 23:13-15, 23-31, New World Translation.
15 In selngawi munas in ngun lun met inge su lainul. Jisus el fwak: “We nu sumwos met kol kun.” Elos oanu met kun ke oiye lalos meyen elos loang yok ke gold lun tempel liki me kasrup in ngun su oasr ke an in alu inge. Ke el tafwela, Jusus el akkalemye kas upa emeet ke kas in selngawi lal. “Komwos serpent, komwos tulik nutin vaiper,” el fwak, “komwos fwa kaengla fuka liki nununku lun Gehenna?” Aok, Jisus, el aketeye nu selos la ke sripen kaifweung lalos in oru orekma koluk, elos fwa sun kunausyuten ma patpat. (Mattu 23:16-22, 33, NW) Lela kut in akkalemye pa pulaik in sulkakin kas lun Togusrai, fwinne oasr enenu in tukakin alu kikiap.
16. Ke pal se el muta Fwin Eol Olive, kain in kas palu saok fuka Jisus el sang nu sin met tuma lutlut lal?
16 Jisus el illa liki tempel. Ke pal in tili lun fwat ke tafwun len tok, el a met sap lal elos fwanyuk nu Fwin Eol Olive. Ke pal se elos muta we, Jisus el sang kas palu ke kunanela lun tempel a ke akul lun oasr tari lal a saflaiyen akmwuk inge. Ma saok su tuku ke kas palu inge sun pallasr. Ke fong ingo, Jisus el fwak pa nu sin met tuma lutlut lal: “Komwos etu tu tokin len luo kofwen alukela a tuku, a Mwen nutin met el fwa tukakinyukyuk in mise fwin sak soko.”—Mattu 24:1-14; 26:1, 2, NW.
Jisus ‘Lungse Elos nu ke Safla’
17. (a) Ke lusen pal in Kofwen Alukela ke Nisan 14, kain in me lutlut fuka Jisus el luti nu sin met sap 12 lal? (b) Kain in me akfulat fuka Jisus el oakiye tokin el sapkin nu sel Judas Iskariot in som?
17 Ke lusen len luo toko—Nisan 12 a 13—Jisus el tia tuku in tempel. Met kol lun alu elos suk in unilye, a el tia lungsde kutena ma in kutongyel ke akfulat lal ke Kofwen Alukela yurin met tuma lutlut lal. Tili lun fwat ke Thursday pa mutamweyen Nisan 14—pa inge len safla lun moul lun Jisus fwin fwalu oanu sie met. Ke fong se inge, Jisus a met tuma lutlut lal elos tukeni nu sie in sie loom fwin an Jerusalem an se su akoeyukla nu selos in akfulatye Kofwen Alukela. Ke pal in akfulat lalos ke Kofwen Alukela, el luti met sap 12 lal ke sie me lutlut mwo ke inse pusisel ke el tanla nielos. Tokin el sapkin nu sel Judas in som, el su insese in tukakin Leum lal ke ipen silfer 30—molin sie met kulansap fwal nu ke Ma Sap—Jisus el akkalemye nu selos Memorial ku me esmakin ke mise lal.—Exodus 21:32; Mattu 26:14, 15, 26-29; Jon 13:2-30.
18. Kain in met luti saye fuka Jisus el oru ke lungse nu sin met sap oaru 11 lal, a fuka el kasrelos in akola ke pal in som lal?
18 Tokin el oakiye Memorial lal, met sap nu kemwa elos sroang nu ke akukuin se la su selos fulat liki nu kemwa. Jisus el tia akkalemye mulat lal nu selos, a el mongfwusesr in luti nu selos ke ma saok su tuku ke kulansap nu sin kutu met. El akkalemye insemwomwo lal nu selos meyen elos fulyung nu sel ke pal in ma upa lal, paenang el pakiye nu selos sie mwoleaung ke togusrai. (Luk 22:24-30) Jisus el sapkin pa nu selos in lungse sie sin sie oanu lungse lal nu selos. (Jon 13:34) Ke el muta pat ke infwokil se inge, Jisus el kulang in akola met tuma lutlut ke pal in som lal. El fwak la elos met kamwuk lal, a kaifwe nu selos in lalalfongi, a mwolela nu selos ke kasru lun ngun mutal. (Jon 14:1-17; 15:15) Meet liki el som liki loomu, Jisus el siyuk sin Papa tumal: “Papa, aur se summa; nawela Mwen nutum, tu Mwen nutum fwa nawekomla.” Aok, Jisus el akola met tuma lutlut lal ke pal in som lal, a el akkalemye na paye la el ‘lungsel elos nu ke safla.’—Jon 13:1; 17:1.
19. Efu Jisus el pulakin keok ke imae lun Gethsemane?
19 Saap alukela tari infwulwen fong ke pal se Jisus a met sap 11 oaru lal elos sun nien eok pangpang Gethsemane. El a met sap lal som nu we pal nu kemwa. (Jon 18:1, 2) Ke lusen aur ekasr lula, Jisus el fwa mise oanu sie met koluk. Inse keok su tuku ke ma el akola in sun a fuka ma inge ku in sang me mwekin nu sin Papa tumal arulanu yok paenang ke lusen pal in pre lal Jisus, fiyo kel ekla oanu tulin sra lulap su putatla nu in foko. (Luk 22:41-44) “Aur se summa!” Jisus el fwak nu sin met sap lal. “Liye! El su tukakinyukyuk apkurun me.” Ke el srakna kaskas, Judas Iskariot el tuku, a un met puspis oelul wis lam, kutlas a sak. Elos tuku in sroukilyel Jisus. El tia lainelos. “Na fuka,” el aketeye, “Ma Simusla in akpayeyuk, tu a fwa ou inge?”—Mark 14:41-43; Mattu 26:48-54.
Mwen Nutin Met Naweyukla!
20. (a) Kain in orekma silolel fuka sikyuk nu sel Jisus tokin elos sroukilyel? (b) Ke lusen pal futoto meet liki el mise, efu Jisus el wowoyuk ke kas inge: “Tari”?
20 Tokin elos sroukilyel, met lo kikiap puspis elos fwakak kas kikiap lainul Jisus, lisyukla sin met nununku koluk, nununkeyuk sel Pontius Pailat, akkolukyeyuk sin met tol a un met koluk, akkeokyeyuk a akkolukyeyuk sin met solse. (Mark 14:53-65; 15:1, 15; Jon 19:1-3) Ke infwulwen len lun Friday, elos patkilye nu fwin sak soko a el sun keok ke ngal upa ke pal se toasr lun manol ulye kinit ke paol a nie su patikye nu ke sak soko. (Jon 19:17, 18) Apkurun nu ke aur tolu ke tafun len tok, Jisus el wowoyuk ke pusra lulap: “Tari!” Aok, el aksafyela ma nu kemwa su el enenu in oru fwin fwalu. El sang ngunal nu sin God, el kupata kaiwel a mise. (Jon 19:28, 30; Mattu 27:45, 46; Luk 23:46) Tokin len se aktolu, Jeova el akmoulyeak Mwen nutul. (Mark 16:1-6) Len akngoul tokin moulyuk lal, Jisus el somwak nu in kosrao a naweyukla.—Jon 17:5; Orekma 1:3, 9-12; Filippai 2:8-11.
21. Fuka kut ku in etawi Jisus?
21 Fuka kut ku in ‘fwasr in fwalkel Jisus’? (1 Piter 2:21) Oanu el, lela kut in kaifweung ke orekma in luti ke Togusrai a ke orekma in orala met tuma lutlut a akkalemye moniyuk a pulaik ke kut sramsram ke kas lun God. (Mattu 24:14; 28:19, 20; Orekma 4:29-31; Filippai 1:14) Lela kut in tia mulkunla pal su kut muta inge ku mulkunla in akkeye sie sin sie ke lungse a orekma mwo. (Mark 13:28-33; Hibru 10:24, 25) Lela orekma lasr nu kemwa in muta ye koko lun Jeova a tia mulkunla la kut moul misinge ke “len safla.”—Daniel 12:4.
Fuka Kom Topuk?
• Etauk lal Jisus ke mise lal su apkurun in tuku sang me purakak fuka ke orekma lun forfor safla lal in tempel fwin an Jerusalem?
• Mea ma inge su akkalemye la Jisus el lungse ‘ma lal nu ke safla’?
• Mea ma sikyuk puspis ke aur safla lal Jisus akkalemye kel
• Fuka kut ku in etawi Jisus Kraist ke orekma lun forfor lasr?
[Picture on page 14]
Jisus el “lungse elos nu ke safla”