“Aur Lal Sumwenu Tuku”
“Wanginu met filiye paul nu fwel, meyen aur lal sumwenu tuku.”—JON 7:30.
1. Mea ma luo su me purakak yok ke orekma lal Jisus?
“OANU Mwen nutin met el tia tuku tu met in kulansap nu sel, a tu lan kulansap nu selos, a sang moul lal in moli met puspis,” Jisus Kraist el fwak nu sin met sap lal. (Mattu 20:28) Nu sin governor lun an Rom Pontius Pailat, el fwak: “Ke ma inge Nga na isusla, a ke ma inge Nga tuku nu fwalu, tu Nga fwa orek ma lo nu ke ma paye.” (Jon 18:37) Jisus el etu na paye efu el enenu in mise a kain in orekma fuka el enenu in oru meet liki el fwa mise. El ouyepa etu lupan pal lula lal in akpayeye kunokon lal. Orekma lun forfor lal fwin fwalu oanu sie Messaia enenu in orek ke lusen yiu tolu na tafwu. Mutamwauk ke pal in baptais lal ke Infwal Jordan (in yiu 29 C.E) ke mutamweyen wik 70 ke kas pupulyuk su kas palu el fwak a safla nu ke mise lal ke sak soko ke infwulwen wik inge (in yiu 33 C.E.). (Daniel 9:24-27; Mattu 3:16, 17; 20:17-19) Ke ma inge, orekma nu kemwa lal Jisus fwin fwalu mokleyuk yok ke sripe luo: sripen tuku lal a pal.
2. Fuka Gospel nu kemwa akkalemyel Jisus, a fuka el akkalemye la el akilen na paye orekma su el enenu in oru?
2 Me sramsram ke Gospel akkalemyel Jisus Kraist oanu sie mokul in orekma su fwafwasyesr an nu kemwa Palestine, sulkakin peng mwo lun Togusrai lun God a oru orekma sakuruk puspis. Ke mutamweyen orekma lun forfor fukoko lal Jisus, kas se inge fwakak kel: “Aur lal sumwenu tuku.” Jisus el sifwanu fwak: “Pal luk sumwenu akpayeyuk.” Ke saflaiyen orekma lun forfor lal, el orekmakin kas se inge “aur se summu.” (Jon 7:8, 30; 12:23) Loang yok lal Jisus ke aur, ku ke pal su pakiyuki nu sel in oru kunokon lal, wekunang mise lal, me purakak na paye ke ma el fwak a oru meet. In kalem ke ma inge, kasre kut in etu oiye a nunuk lal, ke ma inge kasre kut in “fwasr in fwalkel” ke inkanek mwo.—1 Piter 2:21.
Kaifweung In Oru Ma lungse lun God
3, 4. (a) Mea sikyuk ke kofwo in mari in an Kena? (b) Efu Mwen nutin God el tia lungse kas in kaifwe lal Mari nu sel ke ma el enenu in oru ke pal se lusr wain, a mea kut ku in lotela ke ma se inge?
3 Ke yiu 29 C.E. len ekasr na somla tokin Jisus el sulela met tuma lutlut lal. Elos tuku nu ke mura lun an Kena ke distrit lun Galili in wi ke sie kofwo in married. Nine kiel Jisus, Mary el wi pa. Wain lus. Mary el kaifwe el an oru kutena ma, paenang el fwak nu sin mwen nutul: “Lus wain.” Tusruktu Jisus el topuk: “Mutan mea inmaslok a kom? Aur luk sumwenu tuku.”—Jon 1:35-51; 2:1-4.
4 Topuk lal Jisus, “Mutan, mea inmaslok a kom?” kain in kusensiyuk inge in pal meeta akkalemye tia insese ke ma sapkinyuk ku kaifweyuk nu sin sie met in oru. Efu Jisus el tia insese ke ma Mary el kaifwe nu sel el an oru? Meyen, ke pal se inge el yiu 30 matwel. Ke wik ekasr somla el baptaisla, met akmusrala sin ngun mutal, a Jon Baptais el akkalemyel tari oanu “Lam lun God su wisla ma koluk fwin fwalu.” (Jon 1:29-34; Luk 3:21-23) Ke pal inge kutena ma sap ke ma el e oru enenu in tuku sin El Su Ku Liki Ku su supwelma. (1 Korint 11:3) Wangin sie met, fwinne sou futoto lal, oasr sukosok in sapsap ku kaifwe nu sel Jisus ke orekma su sapkinyuk lan oru fwin fwalu. Kaifweung lal na paye in akos ma lungse lun Papa tumal akkalemyeyuk ke topuk lal Jisus nu sel Mary! Lela kut nu kemwa in kaifweung pa in akpayeye “orekma mwo kemwa lasr” nu sin God.—Ekklisiastis 12:13.
5. Kain in menmen fuka Jisus Kraist el oru fwin an Kena, a mea ma inge oru nu sin kutu met?
5 Mary el akilen mea mwen nutul el lungse in akkalemye, paenang el silaklak in fulela a fwak nu sin met kulansap: “Kutena ma el fwak nu sumwos, komwos oru.” A Jisus el sang topuk nu ke ma upa inge. El sapkin nu sin met kulansap in nekla alu in kof ke kof, a el ekulla kof inge nu ke wain mwo. Ma inge sikyuk oanu mutamweyen ku lal Jisus in orek menmen, a ma inge sang akul la ngun mutal lun God oasr yurol. Ke pal se met tuma lutlut sasu elos liye menmen inge, lalalfongi lalos akkeyeyuk.—Jon 2:5-11.
Moniyuk ke Loom lun Jeova
6. Efu Jisus el koskosrok ke ma el liye ke tempel fwin an Jerusalem, a mea el oru?
6 Tia pat toko ke pulanpal lun spring 30 C.E., Jisus a met tumal lutlut lal sifwil oru fwafwasyesr lalos nu Jerusalem in wi akfulatye Kofwen Alukela. Ke pal se elos muta we, met tuma lutlut elos liye Met Kol lalos ke sie oiye su el tianu oru meet. Met kuka rapku Ju elos kukakin kosro a mwon su metu orekmakin oanu me kise in tempel. A elos kukakin ma inge nu sin met Ju oaru ke sie molo su arulanu yok. Sesesla ke mulat, Jisus el orekma. El oru sie me sringsring ke fwu, a el siselosla met kuka nu kemwa liki in tempelu. El okoila mani lun met ayaol mani a topkakunla tebu lalos. “Wisla ma inge!” El sapkin nu sin met kuka mwulioa. Ke pal se met tuma lutlut lal Jisus elos liyel ou inge, elos esam kas palu ke Mwen nutin God: “Tu moniyuk ke loom sum kangyula.” (Jon 2:13-17; Sam 69:9) Kut enenu pa in moniyuk in kurungin moul lasr lain kena koluk lun fwalu se inge in akfokfokye alu lasr
7. (a) Mea moklel Nikodemus in muteta nu yurol Messaia? (b) Mea kut ku in lotela ke orekma lo lal Jisus nu sin mutan Samaria?
7 Ke pal se el muta fwin an Jerusalem, Jisus el oru akul puspis, a met pukanten elos lalalfongel. Fwinne Nikudimus, sie met lulap lun Sanhedrin, ku court fulat lun met Ju, el pwar sel Jisus a el tuku ke eku in akyokye lutlut lal yurol. Na, Jisus a met tuma lutlut lal elos muta in “fwal Judia” ke lusen malem alkosr, luti a oru met tuma lutlut. Tusruktu, ke pal se Jon Baptais el muta ke nien kapur, elos som liki Judia nu Galili. Ke pal se elos fwafwasyesr ke district lun an Samaria, Jisus el eis pal mwo lal in sang ma lo nu sin sie mutan Samaria. Ma inge ikasla inkanek nu sin met Samaria puspis in ekla met lalalfongi. Lela kut in akola pal nu kemwa in sramsramkin Togusrai.—Jon 2:23; 3:1-22; 4:1-42; Mark 1:14.
Luti Yok Fwin An Galili
8. Kain in orekma fuka Jisus el oakiye fwin an Galili?
8 Meet liki “aur” ku pal in mise lal Jisus, oasr orekma pukanten lun Papa tumal su el enenu in oru. Fwin an Galili, Jisus el mutamwauk ke sie orekma lun forfor lulap yok liki ma el oru fwin an Judia a Jerusalem. El som “fwafwasyesr yen nu kemwa Galili, luteang in lolngok lalos, a luti mwosasu lun togusraiu, a akkeye kain in mas e nu kemwa a kain in atuk nu kemwa yurin metu.” (Mattu 4:23) Kas yok lal pa: “Komwos auliyuk, tu togusrai in kosrao apkurun me,” ma inge sulkakinyukelik in an we nu kemwa. (Mattu 4:17) Tokin malem nu ekasr, ke pal se met tuma lutlut luo lal Jon Baptais elos tuku in oru report kel Jisus, el fwak nu selos: “Fwala a fwakak nu sel Jon ma komtel liye a long, met kun elos liye, met ul elos fwasr, met leper elos aknasnasyeyukla, a met silongkas long, met mise elos akmoulyeyukyuk, mwosasu lutiyuk nu sin met sikasrup. A insemwomwo el su fwa tia konoiyuk kutena me tukulkul in Nga.”—Luk 7:22, 23.
9. Efu un met puspis elos fwasr nu yurol Jisus, a mea kut ku in lotela ke ma inge?
9 ‘Me sramsram mwo kel Jisus fwasrelik in an nu kemwa,’ a u lulap lun met fwasr nu yurol—elos tuku liki an Galilee, Decapolis, Jerusalem, Judia, a lefwalyut Jordan. (Luk 4:14, 15; Mattu 4:24, 25) Elos tuku nu yurol tia ke sripen ku lal mukena in akkeye met mas ke inkanek lun menmen, a elos tuku pa ke sripen me luti sakuruk lal. Kas lal purakak na paye inse a me akkeye. (Mattu 5:1–7:27) Kas lal Jisus arulanu mwo a sang insemwomwo nu sin met. (Luk 4:22) U lulap lun met “elos lut ke me luti lal,” meyen el sramsram ke Ma Simusla oanu sie su oasr mwal la. (Mattu 7:28, 29; Luk 4:32) Ya oasr kutena met su tia ku in mokleyuk in futoto nu sin kain in met inge? Lela kut in akkapye pa kain in inkanek in luti mwo inge in purakak met fwokpap nu kemwa nu ke ma paye.
10. Efu met nu kemwa su muta fwin an Nasarit elos srike in unilye Jisus, a efu elos tia kutangla?
10 Aok, tia met nu kemwa su longol Jisus elos insemwomwo. Fwinne ke mutamweyen orekma lun forfor lal, ke pal se el luti ke imwen lolngok in an sel pangpang Nazaret, kutu met elos srike in unilye. Fwinne met puspis in an sel pwar ke “kas kulang” lal, tusruktu ma elos lungse in liye pa menmen. Tusruktu, el tia oru menmen fwin an we, a el tukakin oiyen rapku a silalalfongi lalos. Sesesla ke koskosrok, elos nu kemwa su muta ke imwen lolngok elos tuyuk, srukilyel Jisus, a kolol nu fwin mangon toktok se yen elos musai siti selos, tu elos in sisella nu ten. A el fwasr sasla in maslolos, a somla. “Aur” ku pal in mise lal sonna tuku.—Luk 4:16-30.
11. (a) Efu kutu met kol lun alu elos tuku in long Jisus? (b) Efu met puspis elos fwak la Jisus el kunausla ma sap lun Sabat?
11 Met kol lun alu—met sim, met Farisi, Met Saddusi a kutupa—elos tuku pa nu ke an nu kemwa Jisus el oru luti lal we. Elos tuku tia in porongo a lutlut sel, a elos tuku in suk ma tafongla ke me luti lal tu elos in ku in srukilye. (Mattu 12:38; 16:1; Luk 5:17; 6:1, 2) Ke sie me pupulyuk, ke pal se el oru muteta lal fwin an Jerusalem ke len in Kofwen Alukela in yiu 31 C.E., Jisus el akkeye sie mokul su mas ke lusen yiu 38. Met kol lun alu lun met Ju elos fwak la Jisus el kunausla Sabat. El topuk a fwak: “Papa tumuk el orekma, aok nu inge a Nga orekma.” Ke ma inge met Ju elos fwak la el kaskou meyen el pangon God papa tumal. Elos suk in unilye Jisus, tusruktu el a met tumal lutlut lal som liki an Jerusalem a som nu Galili. Oupanu, kut lalmetmet kut fwin fwasr liki akukuin su wangin sripe nu sin met su lain kut ke kut orekmakin ku lasr kemwa nu ke orekma in luti ke Togusrai a orala met tuma lutlut.—Jon 5:1-18; 6:1.
12. Fuka lupan orekma lun forfor lun Jisus ke territory lun an Galilee?
12 Ke lusen yiu se tafwu toko, Jisus el oru orekma lun forfor lal fwin an Galili mukena, el som mukena nu fwin an Jerusalem in wi ke me akfulat lun met Ju su orek pal tolu ke yiu nu kemwa. Pal tolu el oru orekma in luti lal fwin an Galili: pal se meet, yurin met tuma lutlut 4, pal su akluo, yurin met sap 12, a sie pal ke inkanek yok, yurin met sap nu kemwa su usrnguk tari ke orekma lalos. Sie orekma ke ma lo lulap na paye akkalemyeyuk fwin an Galili!—Mattu 4:18-25; Luk 8:1-3; 9:1-6.
Orekma Lo ke Moniyuk Fwin An Judia a Perea
13, 14. (a) OPal fuka met Ju elos suk in srukilye Jisus? (b) Efu met meun elos kofla in sroukilye Jisus?
13 Pulanpal lun autumn 32 C.E. tuku, a “aur” lal Jisus srakna oasr ke pal fwasru. Kofwen Imwen Aktuktuk apkurun me. Tulik wiel Jisus saye ke nine kiel elos kaifwe nu sel: “Fwala liki an inge, a som nu in Judia.” Elos lungse tu Jisus el an akkalemye ku lal in orek menmen nu sin met nu kemwa su tukeni nu sie ke kofwo fwin an Jerusalem. Tusruktu, Jisus el etu la oasr me sensen nu sel. Ke ma inge el fwak nu sin met lel: “Nga tia fwasyuk inge nu ke kofwo se inge, meyen pal luk sumwenu akpayeyuk.”—Jon 7:1-8.
14 Tokin muta lal kitin pal fwin an Galili, Jisus el som nu Jerusalem, tia lemtalaiuk,a oanu in lukma.” Met Ju elos sukol na paye ke kofwo, a fwak: “Ela ya mokul se?” A ke infwulwen kofwo, Jisus el utyuk nu in tempel a luti ke pulaik. Elos suk in srukilye, in filiyel nu in kalpous tu elos in unilye. Tusruktu, elos tia kutangla meyen ‘aur lal sonna tuku.’ Met puspis elos mutamwauk in filiye lalalfongi lalos nu sel Jisus. Fwinne met solse su met Farisi orekmakin in srukilye elos foloko a tia wisella Kraist, a fwak: “Wanginu met kaskas ou met se inge omeet me.”—Jon 7:9-14, 30-46.
15. Efu met Ju elos srukak eot in tungalye Jisus, a kain in orekma lun forfor fuka el oakiye tok?
15 Amei inmaslon Jisus a met Ju nu kemwa su lainul yokyokelik ke el luti ke Papa tumal in tempel ke lusen pal in kofwo. ke len safla lun kofwo, meyen elos foloyuk ke sramsram lal ke moul lal meet liki el ekla met, met Ju elos srukak eot in tunglal. Tusruktu el mwukla a illa lukeltal. (Jon 8:12-59) Inge ke el muta likin Jerusalem, Jisus el oakiye orek lo lulap fwin an Judia. El sulela met tuma lutlut 70 a, tokin el luti nu selos, el supelosla kais luo in oru orekma nu ke territory lalos. Elos som meet nu ke an nu kemwa a siti nu kemwa su Jisus, a met sap nu kemwa lal akola in som nu we.—Luk 10:1-24.
16. Kain in me sensen fuka Jisus el kaengla liki ke lusen pal in Kofwen Esung, a ke kain in orekma fuka el sifwil kafofo in oru?
16 Ke pulanpal lun winter lun 32 C.E., “aur” lal Jisus’ futotoeni. El tuku nu Jerusalem ke Kofwen Esung. Met Ju elos srakna suk in unilye. Ke pal se Jisus el fwasr ke temple colonnade, elos raunella. Sifwil akkalemyel oanu sie su kaskou, elos srukak eot in unilye. Tusruktu, oanu ma el oru tari meet, Jisus el kaeng. Tia pat toko, el sifwil oru orekma lun forfor, ke pal inge, siti nu ke siti, mura nu ke mura ke district lun Perea, lefwalyut Jordan an Judia me. A met puspis lalalfongel. Tusruktu, sie peng kel Lazarus sie kamwuk futoto lal moklel in foloko nu an Judia.—Luk 13:33; Jon 10:20-42.
17. (a) Kain in kas in salka fuka Jisus el eis ke pal se el oru orekma in luti fwin an Perea? (b) Mea ma inge su akkalemye la Jisus el etu na paye orekma lal a ke pal lun ma sikyuk nu kemwa?
17 Peng inge tuku sel Marta a Mary, ma wiel Lazarus, su muta fwin an Betani lun Judia. “Leum, liye! el su kom lungsum el mas,” met ma us kas el fwak. “Mas se inge tia ma nu ke mise,” Jisus el topuk a fwak, “a ma nu ke mwolanu lun God, tu Mwen nutin God fwa naweyukla ka.” In akpayeye akmwuk inge, Jisus el muta na len luo in pal sa yen el muta we. Na el fwak nu sin met tuma lutlut lal: “Lela kut in sifwil som nu in Judia.” Meyen elos lut ke ma el akola in oru, paenang elos fwak: “Rabai, met Ju elos tufwanu suk in tungal kom, a ya kom fwa sifwil som nu we?” Tusruktu, Jisus el etu la “aur lun len se,” ku pal su God el lela ke orekma lun forfor lal fwin fwalu arulanu futoto. El etu na paye ma el enenu in oru a efu el enenu in oru ou inge.—Jon 11:1-10.
Sie Menmen Su Wangin Met Ku In Pilesru
18. Ke pal se Jisus el tuku nu an Betani, mea ma sikyuk we, a mea sikyuk tokin el tuku?
18 In Betani, Martha pa met se meet su sonol Jisus a fwak: “Leum kom fwin muta inge, ma louk elnu tia mise. Mary a elos nu kemwa su muta in loom sel elos tuku pa in sonol, elos nu kemwa tung. “Piye an komwos fililye we? Jisus el siyuk. Elos topuk a fwak: “Leum fwasru a liye.” Ke pal se elos tuku nu inkulyuku—inkulyuk se inge sie luf, a sie eot on fwe—Jisus el fwak: “Komwos sisla eot se.” Meyen el tia kalem ke ma Jisus el akola in oru paenang Martha el fwak: “Leum ke pal se inge el pusrosr, tu el nu mise len akosr la.” Jisus el fwak: “Ya Nga tia fwak nu sum, tu kom fwin lalalfongi, kom fwa liye mwolanu lun God?”—Jon 11:17-40.
19. Efu Jisus el pre ye mutun met nu kemwa meet liki el akmoulyeak Lazarus?
19 Ke pal se etukla tari eot ma afwunye inkalyuku lal Lazarus, Jisus el pre ke pusra lulap in oru met in long la ma el akola in oru tia ma lal, a ma tuku ke ku lun God. Na el wowoyuk ke pusra lulap a fwak: “Lazarus ilme!” Lazarus el tuku pupla paul a niel ke nuknuk lun inkulyuku, a mutal pupla ke napkin. “Tulalla a lela lan som.—Jon 11:41-44.
20. Mea pulakin lun met nu kemwa su liye sifwil moulyuk lal Lazarus?
20 Ke pal se elos liye menmen inge, met Ju puspis su tuku in akpwarye Martha a Mary elos lalalfongi Jisus. Kutu met elos som in fwakak ma sikyuk inge nu sin met Farisi. Mea elos pula? Ke pal sana elos nu kemwa wi a met tol puspis silaklak in orala sie meeting in Sanhedrin. Ke sie forsnga lulap, elos fwak ke asor: “Mea kut e oru, tu met se inge el oru me akul puspis? Kut fwin fulella ou inge, met e nu kemwa fwa lalalfongel, a met Rom elos fwa tuku a eisla an sesr a ouyepa mutanfwal lasr.” Tusruktu, Met Tol Fulat Kaiefas el fwak nu selos: “A komwos tia nunku tu fwal nu sumwos tu sie met fwa mise ke metu, a tu mutanfwal lasr nu fon in tia tula.” Ou inge mutamwauk ke len se inge elos papu tu elos in unilye.—Jon 11:45-53.
21. Menmen ke sifwil moulyuk lal Lazarus pa mutamweyen mea?
21 Ke ma inge ke inkanek in tia silaklak in som nu Betani, Jisus el oru sie menmen sakuruk su wangin kutena met ku in pilesru. Ke sripen ku su tuku sin God, Jisus el akmoulyeak sie mokul su mise len akos la. Fwinne court lun Sanhedren su arulanu akfulatyeyuk mokleyuk in akilen a oakiye sie ma sap in uniye Met Orek Menmen Se! Ke ma inge, menmen se inge el orekma oanu ma yok se ke orekma lun forfor lun Jisus—sie ekla pa inge ke “aur lal su sonna tuku” nu ke “aur lal su tuku tariu.”
Fuka Kom Topuk?
• Fuka Jisus el akkalemye la el akilen na paye orekma su God el pakiye nu sel?
• Efu Jisus el akkalemye tia insese ke ma nine kiel kaifwe nu sel ke wain?
• Mea kut ku in lotela ke inkanek lal Jisus in osun nu sin met su lainul?
• Efu Jisus el tia silaklak in loang nu ke mas lal Lazarus?
[Pictures on page 8]
Jisus el kisekin ku lal ke kunokon su God el pakiye sel