Ya Oasr Moul Ma Patpat Na Paye?
“Met Luti, ma mwo se su Nga fwa oru, tu Nga fwa ku in eis moul ma patpat?”—MATTU 19:16.
TOGUSRA Xerxes I lun an Persia, su eteyuk in Baibel oanu Ehasuirus, el tuni solse lal meet liki meun in yiu 480 B.C.E. (Ester 1:1, 2) Fwal nu ke sie met sim lun an Greek pangpang Herodotus, togusra el tung ke pal se el liye met lal. Efu? “Sie me asor yok nu sik,” Xerxes el fwak, “ke pal se Nga nunku ke lusen moul futoto lun met. Ke met inge nu kemwa, wangin fwinne sie su srakna moul tokin yiu siefok.” Saap kom ouyepa akilen la moul lun met arulanu futoto a wangin met su lungse in kapek matuo, mas a mise. O, ke kut fwin ku in engunkin moul lasr ke sie moul fwusr a insemwomwo!—Job 14:1, 2.
2 Sie ma sakuruk, The New York Times Magazine ke September 28, 1997, el akkalemye ke sie me lutlut inge “Elos Lungse In Moul.” El sramsram ke sie met lutlut su fwak: “Nga lalalfongi na paye la kut pa fwil se meet su ku in moul ma patpat”! Saap kom wi pa lalalfongi la oasr moul ma patpat na paye. Saap kom lalalfongi ou inge meyen Baibel el mwolela la kut ku in moul ma patpat fwin fwalu se inge. (Sam 37:29; Fwakyuk 21:3, 4) Aok, kutu met elos lalalfongi la oasr moul ma patpat ke kutu sripe puspis sayen ma oasr in Baibel su ku in konoiyukyuk. In lutlut ke kutu sripe inge ku in kasru kut in engunkin la oasr moul ma patpat na paye.
Orekla In Moul Ma Patpat
3 Sie sripe la efu met puspis elos lalalfongi mu metu ku in moul ma patpat pa kalem ke inkanek sakuruk lun manosr su kut nu kemwa orekla ka. Ke sie me pupulyuk, arulanu sakuruk na paye in liye la fuka metu lumeyuk la insien nine kiesr. Sie met kol su kurungin matwen metu el fwak: “Tokin orekla lun sie menmen ke mutamwauk lun sie mano nu ke pal in isusla a tok ke kapek a matu, ku lun ma orekla el sulela in tia oru akmwuk fwusesr in onna menmen se inge nu tok ma patpat. Aok, kut fwin tuni liksreni luma sakuruk lun manosr, e ku in paenang kusensiyuk se la, efu kut enenu in mise?
4 Millennium puspis somla met sim lun Baibel Devid el esam menmen inge, el fwinne tia ku in liye na paye ma oasr ke insien met oanu scientist elos ku in oru misinge. Devid el lut na paye ke pal se ma el lumala, oanu ke el simusla, el ‘afwinyuki ke el muta insien nine kiel.’ Ke pal ingo, el fwak, ‘kidney lal orekla.’ Akkalemyeyuk pa sel aten “sri” ke manol, oanu el fwak, “ke Nga orekla in lukma.” Tok Devid el sramsram ke “mano ke sumwena orekla” a ke mano se inge ke insien nine kiel: “Simla laa nu kemwa keil.”—Sam 139:13-16, New World Translation.
5 Paye, wangin ma simusla na paye in oanu sie blueprint ke pal se ma Devid el lumala insien nine kiel. Tusruktu ke nunuk lal Devid ke pal orekla “kidney” lal, “sri” ke manol a ke kutu laan manol, orekla a kapek lalos fwal nu ke sie plan—oanu ma inge nu kemwa, ke kas pupulyuk, “simusyukla.” Oanu cell inge su oasr ke insien nine kiel oasr infwokil se su nenela ke buk su aketeye la fuka in lumeyen sie awowo a me aketeye ke ma sakuruk inge nu kemwa su etukyung nu ke kais sie cell su sikyuk. Ke ma inge, magasin inge Science World el orekmakin kas in pupulyuk ke ‘kais sie cell su kapek ke inse oanu oasr cabinet lal su nenela ke blueprint.’
6 Ya oasr pal kom muta nunku ke orekma sakuruk lun manosr? Biologist Jared Diamond el fwak: “Kut sifwanu aolla cell lining lun intestine lasr ke pal se inmaslon kutu len, lining ke urinary bladder lasr pal se inmaslon malem luo a red blood cells pal se inmaslon malem akosr.” El aksafyela kas lal ou inge: “Ku lun ma orekla lun manosr sifwanu orekutelik a sifwilpa orekuteni ke len nu kemwa.” Mea kalmen kas inge? Kalmen ma inge pa fwinne kut moul ke lusen yiu puspis—fwinne yiu 8, 80, ku 800—manosr el arulanu fwusr a fukoko. Sie pal oasr sie scientist mokul el fwak: “Ke lusen yiu se apkurun percent 98 ke atom su oasr ke manosr ke pal inge e fwa ekla nu ke kutupa atom su kut eis ke eng, mongo a me nim.” Paye e fwal nu ke ma Devid el fwak, kut nu kemwa “orala luman in sie me aksangeng a me lut.”—Sam 139:14.
7 Fwal nu ke luma lun ma orekla lun manosr, sie met kol su lutlut ke oiyen kapek a matu el fwak: “Tia kalem la efu kut kapek a matu.” Arulanu kalem la kut enenu na paye in moul ma patpat. Pa inge sripe su paenang met puspis misinge elos srike in sun nien sun inge ke inkanek lun ma sasu puspis misinge su elos orala. Tia pat tok, Dr. Alvin Silverstein el arulanu pulaik in simusla ke buk lal inge Conquest of Death: “Kut fwa ikasla ma saok lun moul. Kut fwa ku in kalmekin . . . la efu sie met el matu.” Mea fwokin ma inge? El fwak: “Wanginla met ‘matu,’ meyen etauk su ku in kasre eisla mise ku in ouyepa use moul in fwusr nu tok ma patpat. Lutlut lun science in pal inge ekulla oiyen moul lun met, ya fwinsrak nu ke moul ma patpat wangin la me akpayeye? Oasr pa kutu sripe fukoko su paenang in fwal in lalalfongiyuk la oasr moul ma patpat na paye.
Kena in Moul Ma Patpat
8 Ya oasr pal kom akilen tari la kena in moul ma patpat oasr yurin metu? Sie taktu el simusla ke sie journal fwin an German: “Meme ke moul ma patpat el nuna ma matu se fwafwasru yurin metu.” Me sramsram ke lalalfongi lun met Europe meet, The New Encyclopædia Britannica el fwak: “Met fwal elos fwa moul ma patpat ke sie nien muta su orek ke gold.” A, metu kaifweung ke lusen pal loeloes in akfwalye kena se ke moul ma patpat inge!
9 The Encyclopedia Americana el liye la in an China pus liki yiu 2,000 somla, “emperor a met srisrik nu kemwa, ye koko lun met tol lun Taoist, elos mulkunla orekma lalos elos in mu ku in suk ono in moul”—su pangpang sie unon in kof moul lun met fwusr. Paye la, ke lusen me sramsram puspis lun fwalu, metu lalalfongi la oasr inkanek in nim kain in ono puspis su elos orala, ku ke pal se elos nim kain in kof, ma inge ku in oralos in fwusr na tia matu u.
10 Yok naweyuk orek in len inge in akfwalye kena lun metu nu ke moul ma patpat su arulanu eneneyuk. Oasr sie orekma pengpeng ke oiye se inge pa in filiye sie met mise ke mas ke icebox elan mu kekela. Elos oru ma inge meyen elos fwinsrak mu met inge e ku in sifwil akmoulyeyukyuk fwin konaok ono nu ke mas lalos ke pal fwasru. Oasr sie met su lalalfongi ke kain in orekma inge, su pangpang cryonics, el simusla: “Fwin akpayeyuk fwinrak lasr ke pal fwasru in arulanu fwal a in konoiyukyuk la e fuka in akkeyela ku in orala ma musalla nu kemwa—wekunang munas la lun matuo—na elos nu kemwa su ‘mise’ ke pal inge elos fwa ku in eis moul ma patpat ke pal fwasru.”
11 Efu, kom e ku in siyuk, ya kena se inge ke moul ma patpat oasr na paye ke nunuk lasr? Ya meyen “[God] el filiye kena lun moul ma patpat ke insien metu”? (Ekklisiastis 3:11, Revised Standard Version) Ma inge orala me purakak yok ke nunuk! Nunku: Efu ku oasr yurosr kena lun moul—ma patpat—fwin tia akmwuk lun God in akfwalye kena lasr inge? Ya pa inge lungse lun God in orekutla wikin fwinsrak lun moul ma patpat a tok keok asor apunkutla ke sripen kena lun me fwinsrak se inge el tianu wise?—Sam 145:16.
Su Kut Ku in Lalalfongi?
12 Oiye, ku ke mea, kut ku in filiye lalalfongi lasr in eis moul ma patpat? Ya ke kapek lun ma puspis su met ke century ak20 ku century ak21 inge? Me lutlut se ke The New York Times Magazine su oasr sifwe se “Elos lungse in moul” sramsramkin ke “god: lalmetmet sasu fwin fwalu” a ke “insemwomwokin me fwinsrak lun ma sasu.” Oasr sie mokul su lutlut ke ma inge el “arulanu lalalfongi . . . la inkanek in ekulla genetic lun met e fwa orekla ke pal na sa in langokutla liki matu u, saap ma inge ku in ekla.” Paye, lane, yok sukye in akkeyela munas lun met matu ku akwanginye la mise tia ku in konoiyukyuk.
13 Ya ma inge ku in kalmekin la wanginla inkanek in eis moul ma patpat? Mo tia ou inge! Oasr sie inkanek! Su kalem ke akmwuk usrnguk lun brain, wikin ku lal in srukye me lutlut nu kemwa, ou inge enenu kut in filiye lalalfongi lasr ke ma inge. Sie molecular biologist pangpang James Watson el pangon brain lasru “sie ma usrnguk emeet su soenna oasr eteye ke ma orekla in kosrao a fwalu.” Oasr sie neurologist pangpang Richard Restak el fwak: “Kut tia ku in konaok kutena ma in kosrao a fwin fwalu su fwal in srikeyuk nu ke brain fwinne ke inkanek srisrik.” Efu ku brain lasr u ku in nunuk me lutlut puspis, a in suk insemwomwo su wangin safla ka a wikin sie mano su akmwuki in kulansap nu tok fwin wangin akmwuk in engunkin moul ma patpat?
14 Ke ma inge, piye ma paye su kut nu kemwa fwal in fwak? Ya kom tia paye la kut nu kemwa lumeyukla a orekla sin El su kulanu, Srupon Lalmetmet oasr yuro in ase nu sesr moul ma patpat? (Job 10:8; Sam 36:9; 100:3; Malakai 2:10; Orekma 17:24, 25) Ke ma inge, ya tia fwal nu sesr in loang akmwoye nu ke ma sap mutal su met sim lun Sam in Baibel el simusla: “Nik komwos filiye lalalfongi lomwos in met fwisrak, ku in tulik nutin met su wangin kasru yuro”? Efu tia mwo in lalalfongi met? Meyen, met sim ke Sam el simusla, “mongol wanginla, a el folokla nu ke kutkut, in len sana nunkal wanginla.” Paye la fwinne oasr pal mwo lun met in eis moul ma patpat, tusruktu wangin ku lun met in kutangla mise. Met sim ke Sam el aksafyela ke kas inge: “Insemwomwo el su . . . fwinsrak in Jeova God lal.”—Sam 146:3-5, NW.
Ya Pa inge Akmwuk Na Paye lun God?
15 Tusruktu kom ku in siyuk, Ya akmwuk na paye lun Jeova pa kut in engunkin moul ma patpat? Aok, ou inge! Pal puspis Kas lal mwolela ou inge. “Me kulang lun God, moul ma patpat,” Baibel el fwak ou inge nu sesr. Met kulansap Jon el simusla: “A pa inge mwoleaung se su el mwolela nu sesr, aok moul ma patpat.” Tia me lut ke sie mokul fwusr el siyuk sin Jisus: “Met Luti, ma mwo se su Nga fwa oru, tu Nga fwa ku in eis moul ma patpat?” (Rom 6:23; 1 Jon 2:25; Mattu 19:16) Ke ma paye, met sap Poul el simusla ke “fwinsrak nu ke moul ma patpat, su God, su koflanu kikiap, mwolela tari ka meet liki pal omeeta.”—Taitus 1:2.
16 Mea kalmen God el mwolela moul ma patpat “meet liki pal omeeta?” Kutu met elos nunku mu met sap Poul el lungse in akkalemye la meet liki God el orala seanyen se meet, Edam a If, el oakiye tari nu sin met nu kemwa in eis moul ma patpat. Tusruktu, fwin Poul el sramsramkin sie pal tokin orekla lun met, a ke pal Jeova el akkalemye akmwuk lal, ma inge srakna akkalemye la God el akola in sang moul ma patpat nu sin met.
17 Baibel el akkalemye ke imae Eden la, “Jeova God el akkapyeak liki in foko . . . sak in moul.” Sripe su paenang Edam lan som liki imae sa pa elan “tia asroela paol, a ouyepa eis liki sak in moul, a mongo, a moul”—aok, moul ma patpat! Tokin el supwela Edam a If liki imae eden, Jeova el filiye “Kerubim a kutlas furur su forfor, in liaung inkanek nu ke sak in moul.”—Genesis 2:9; 3:22-24.
18 Fwin Edam a if filfil la in eis pal mwo in mongo ke sak in moul ingo mea e fwa kalme nu seltal? Aok, e oasr pal mwo lalos in moul ma patpat in Paredais! Oasr sie met lutlut ke Baibel el fwak ke ma el sifwanu nunku: “Oasr ma se ke sak in moul inge su ku in kasru monin met in sukosok la liki ma upa ke mano su tuku ke matuo, ku ponoela su tuku ke sripen mise.” El ouyepa fwak la “oasr ono su tuku ke sak soko ke paredais su ku in ekulla ma koluk” su sikyuk ke matuo. Tusruktu, Baibel el tia fwak mu oasr ku lun sak in moul in sang moul. A, sak inge el aoliyen ku lun God in sang moul ma patpat nu sin sie met su fwal in mongo fokinsak sa.—Fwakyuk 2:7.
Akmwuk lun God Tia Ekla
19 Tokin Edam el orala ma koluk, tula lukel sumwosmwos lun moul ma patpat a sumwos lun tulik nutul nu kemwa su sonna isusla. (Genesis 2:17) Tokin ekla lal nu ke sie met koluk, ke sripen seakos lal, mutamwauk in ekla nu ke sie met koluk, sesumwos. Mutamwauk in pal sa fwasru, moul lal Edam sesumwos la, fwal nu ke mise. Oanu Baibel el fwak, “Molin ma koluk mise.” (Rom 6:23) Sayen ma inge, tulik nutul Edam nu kemwa usrui pa mise, a tia moul ma patpat. Baibel el aketeye: “Ke ma inge, oanu ke sie met [Edam] ma koluk ilyuk nu fwalu, a mise ke ma koluk, a ou inge mise tuku nu fwin met nu kemwa meyen elos nu kemwa oru ma koluk.”—Rom 5:12.
20 A fuka fwin Edam el tia oru ma koluk? Fuka fwin el tia seakos God a sapkinyuk elan mongo ke sak in moul? Piye an su el fwa insemwomwo in usrui ke me sang lun God ke moul ma patpat? In kosrao Mo! God el tia sramsram ke akmwuk in usalla Edam nu in kosrao. Kunokon lal oasr fwin fwalu. Baibel aketeye la “God el akkapyeak liki in foko sak nu kemwa su mwo in liye, a mwo in mongo,” a fwak: “A Jeova God el eis met sa, a fililye in imae Eden tu lan orekmakin a liuang.” (Genesis 2:9, 15) Tokin orekla lal If tu elan mutan kiel Edam, seanyen se inge eis kutupa kunokon in kurungin fwalu se inge. God el fwak nu seltal: “Komwos in kapak, a yokelik, a nekla fwalu, a kutangla, a leum fwin ik in mwea, a fwin mwon yen engyengu, a fwin ma moul nu kemwa, su mokuikui fwin fwalu.”—Genesis 1:28.
21 Nunku ke fwinsrak mwolanu nu fwin fwalu su kas lun God akkalemye nu sel Edam a If! Elos in isus fwako mwolanu lun mokul a mutan puspis a in kurunginelosyung ke sie paredais fwin fwalu. In pal se tulik nutulos matula, elos fwa isus fwako in kapek puseni a in sang kasru nu ke orekma in imae a in kurunganang Paredais sa. Ma mwurakrak nu kemwa fwa muta ye liaung lalos, paenang met nu kemwa arulanu insemwomwo. Nunku ke me insemwomwo su tuku ke orekma in akyokyelik masrol in imae lun Eden in sie pal nekla fwalu nu fon nu ke sie paredais! Ya kom fwa insemwomwokin moul wi tulik sumwosmwos nutum ke sie kain in fwal kato, su tia sifwil fosrnga ke kapek matu a mise? Lela pulakin lun insiom in topuk kusensiyuk inge.
22 Ke ma inge, ke pal se Edam a If seakos God a sapkinyuk in som liki imae Eden, ya God el ekulla akmwuk lal nu sin metu in moul ma patpat ke sie Paredais fwin fwalu? Mo! Meyen fwin God el oru ou inge el akkalemye la wanginla ku lal in akpayeye akmwuk se meet lal. Kut ku in lalalfongi na paye la God el ku in oru ma el mwolela, oanu ke el sifwau fwak: “A fwa ou inge ke kas luk su fwala liki oalik, a fwa tia foloko nu yurok a wangin sripe, a a fwa oru ma Nga lungse, a a fwa kapkapek in ma Nga supwala nu ka.”—Isaia 55:11.
23 Akmwuk lun God fwin fwalu tia ekla a ma inge akkalemyeyuk in Baibel, God el mwolela: “Met sumwosmwos elos fwa usru fwalu, a muta we ma patpat.” Ou inge Me Sramsram lal Fwin Eol a Jisus Kraist el fwak la met fwokpap elos fwa usrui fwalu. (Sam 37:29; Mattu 5:5) Aok, e fuka kut in ku in eis moul ma patpat, a mea kut enenu in oru in engunkin kain in moul inge? Ma inge e fwa sramsramkinyuk ke me lutlut toko.
Fuka Kom Topuk?
◻ Efu met puspis elos lalalfongi la oasr moul ma patpat?
◻ Mea ma inge su oru kut in lalalfongi la kut nu kemwa orekla in moul ma patpat?
◻ Mea akmwuk se meet lun God nu sin metu a ke fwalu?
◻ Efu kut ku in lalalfongi na paye la God el akpayeye akmwuk se meet lal?
[Study Questions]
1. Mea kut ku in fwak ke lusen moul lasr?
2. Kain in fwinsrak fuka oasr yurin met puspis, a efu?
3, 4. (a) Efu kutu met elos lalalfongi la kut ku in moul ma patpat? (b) Mea Devid el fwak ke lumal?
5. Kain in menmen fuka ku in sikyuk nu ke lumeyukla lasr ke insien nine kiesr?
6. Kain in me akpayeye fuka su oasr yurosr, oanu Devid el simusla, “orala in luman in sie oiyen me aksangeng a me lut”?
7. Fwal nu ke luman manosr, mea kutu met elos fwak?
8, 9. Kain in kena fuka ke lusen me sramsram nu kemwa oasr yurin met?
10. Kain in kaifweung fuka orekla in eis a in akloesye moul?
11. Efu oasr kena lun met in moul ma patpat?
12. Kain in lalalfongi fuka oasr yurin kutu met, tusruktu kom nunku mu oasr sripen lalalfongi lalos inge?
13. Fuka luman brain lasr akkalemye la kut nu kemwa orekla in moul ma patpat?
14. (a) Kas safla fuka ke moul lun met sim lun Baibel elos akkalemye? (b) Efu kut enenu in filiye lalalfongi lasr nu sin God a tia nu sin met?
15. Mea akkalemye la akmwuk lun God nu sesr pa in moul ma patpat?
16. Ke inkanek fuka God el mwolela ke moul ma patpat “meet liki pal omeeta”?
17. Efu ku Edam a If lullulla liki imae Eden, a efu ku lipufon cherub filiyuki in kurunganang mutonoaoa in utyuk?
18. (a) Mea kalmen mongo ke sak in moul nu sel Edam a If? (b) Mongo ke sak inge aoliyen mea?
19. Efu Edam el mise, a efu kut, oanu tulik nutul wi pa mise?
20. Mea ma inge su akkalemye la met nu kemwa orekla in moul ma patpat fwin fwalu?
21. Kain in fwinsrak mwolanu fuka seanyen se meet elos engunkin?
22. Efu kut ku in lalalfongi na paye la God el tia ekulla akmwuk nu fwalu?
23. (a) Mea me akpayeye su akkalemye la akmwuk na paye lun God nu sin met sumwosmwos pa in moul ma patpat fwin fwalu? (b) Mea kut fwa sramsramkin ke me lutlut toko?