Inkanek Siefwunnu Nu Ke Moul Ma Patpat
“Nga inkanek, a paye, a moul.”—JON 14:6.
KE Me Sramsram pengpeng lal Fwin Eol, Jisus el pupulyukin inkanek lun moul ma patpat nu ke sie inkanek su met se el ilyuk ka nu ke inkanek lun srungal se. Loang akmwoye meyen Jisus el akkalemye la inkanek se inge tia fwusesr, el fwak: “Komwos in ilyuk ke mutunpot ousriksrik; tu sralup mutunpotu, a sralup pa inkaneku, su kol nu ke kunausten, a met puspis elos ilyuk nu we; tu ousriksrik mutunpotu, a ousriksrik inkanek, su kol nu ke moul, a met puna elos konoiyuk.”—Mattu 7:13, 14.
2 Ya kom srukye ma saok ke me pupulyuk se inge? Ya ma inge tia akkalemye la oasr mutunpot ku inkanek sokofwunnu, kol nu ke moul, a oasr enenu nu sesr in taran yok tu kut in tia som liki inkanek in moul inge? Ke ma inge, mea inkanek sokofwunnu inge su kol nu ke moul ma patpat?
Kunokon Lal Jisus
3 Arulanu kalem la, oasr kunokon yok lal Jisus su kapsreni inkanek inge, oanu met sap lal su pangpang Piter el fwak: “A wangin lango ke siena, tu wangin siena e ye kosrao eyeyung [sayen Jisus] nu sin metu, tu kut fwa moul ka.” (Orekma 4:12) Ouyepa, met sap Poul el fwak: “A me kulang lun God, moul ma patpat in Kraist Jisus Leum lasr.” (Rom 6:23) Jisus el sifwanu akkalemye la inkanek siefwunnu nu ke moul ma patpat pa ke inkanek lal, meyen el fwak: “Nga inkanek, a paye, a moul.”—Jon 14:6.
4 Paenang arulanu yok sripe nu sesr in eis kunokon lun Jisus in akkalemye inkanek nu ke moul ma patpat. Ke ma inge, lela kut in tuni akmwoye kunokon lal. Tokin Edam el oru ma koluk, ya kom etu nge, Jeova God el akkalemye la met nu kemwa ku in engunkin moul ma patpat? Aok, tokin Edam el orala ma koluk. Lela kut in tuni akmwoye la fuka me sang kel Jisus Kraist in oanu Met Iumwe nu sin met akkalemyeyuk meet.
Fute Su Mwoleyukla
5 Jeova God el akkalemye in kas pupulyuk ke Met Iumwe se inge su el mwolela ka. El oru ou inge ke pal se ma el akkalemye nununku lal nu sin “serpent soko” ma sramsram nu sel If a srifwel la in seakos God ke inkanek in eis kang fwokinsak su el tia enenu in kal. (Genesis 3:1-5) Paye, serpent soko inge el tianu sramsram ke snake na paye. A sie ma orekla in ngun su ku su Baibel el inge akkalemye oanu “serpent matu, el su pangpang Devil a Setan.” Setan el orekmakin ma mwurakrak se inge in oanu kofwen me sramsram lal in sang kiapela If. Ke ma inge, oasr kas in kai sang lainul Setan, su God el fwak nu sel: “A Nga fwa filiye srunga in maslom a mutan se inge, a in maslon fute lom a fute lal. El [futen mutan se] fwa kunausla sifwom, a kom fwa kunausla kapiniel.”—Genesis 3:15.
6 Su “mutan” se inge su Setan el srunga, ku mulat se. Oanu “serpent matu” inge su akkalemyeyuk in Fwakyuk sapter 12, ou inge mutan se inge su Setan el srunga. Tuni akmwoye in fus 1 ke mutan se inge “nukomyukla ke fwat, a malem on ye niel, a fwin sifwil sie tefuro lun itu siengoul luo.” Mutan se inge el aoliyen u lun God in kosrao wikin lipufon sumwosmwos nu kemwa, a “tulik mokul” se su el oswela el aoliyen Togusrai lun God, ye koko lun Jisus Kraist oanu sie Togusra.—Fwakyuk 12:1-5, The Jerusalem Bible.
7 Ke ma inge su “fute” sa, ku mwen nutin mutan sa, su akkalemyeyuk in Genesis 3:15, su fwa kunausla Setan ke “sifwel” tu lan mise ka? El inge supeyukme sin God in kosrao tu in isusla sin sie virgin ke inkanek lun menmen, aok mokul se inge pa Jisus. (Mattu 1:18-23; Jon 6:38) Sapter 12 in Fwakyuk akkalemye oanu ke sie su sifwil moulyuk in kosrao oanu sie Met Kol, Fute se inge pa, Jisus Kraist, su fwa kol in kutangla lain Setan a fwa oakiye, oanu Fwakyuk 12:10 el fwak, “togusrai lun God lasr, a ku lun Kraist lal.”
8 Ke ma inge, Togusrai se inge su oan ye koko lun Kraist el sie akmwuk sasu su God el oakiye in fwal nu ke akmwuk se meet lal nu sin metu in engunkin moul ma patpat fwin fwalu. Tokin tunyuna lun Setan, Jeova el silaklak na in suk inkanek in sang ekulla ma upa nu kemwa su tuku ke ma koluk in naweyukla ke inkanek lun Togusrai sasu ku guferment sasu se inge. In pal se ma el muta fwin fwalu Jisus el akkalemye la el e fwa tia mukena ke guferment se inge. (Luk 22:28-30) Oasr kutu met fwin fwalu fwa suleyukla, a elos inge fwa welul moul nu in kosrao in kol, a ke ma inge elos fwa ip se akluo ke fute lun mutan sa. (Galetia 3:16, 29) In Baibel, pisen met inge nu kemwa su fwa welul Jisus in kol—elos nu kemwa etukla sin met sesumwos nu kemwa fwin fwalu—su piselos oasr ke 144,000.—Fwakyuk 14:1-3.
9 Tusruktu, meet liki Togusrai se inge mutamwauk in kol, yok sripe ip se meet lun fute se inge, Jisus Kraist, in oasr fwin fwalu. Efu? Meyen el pa pakiyuki sin Jeova God in oanu El su fwa “kunausla [ku, ekulla] orekma nu kemwa lun Devil.” (1 Jon 3:8) Inmaslon kutu sin orekma lun Setan pa ke me sruf lal nu sel Edam in oru ma koluk, su oru tulik nutul Edam nu kemwa sremla ke ma koluk a mise. (Rom 5:12) Jisus el aksumwosyela orekma lun Devil inge ke El sang moul lal in oanu sie me lango. Ke ma inge el oakiye sie inkanek in molela nu sin met nu kemwa liki ma koluk a mise in ikasla inkanek nu ke moul ma patpat.—Mattu 20:28; Rom 3:24; Efesus 1:7.
Mea Me Lango El Oru
10 Meyen moul lun Jisus ma tuku in kosrao me nu ke insien sie mutan, paenang el sie met sumwosmwos ke pal in isusla lal, wangin kutena ma koluk kel Edam in el. Oasr pal mwo lal in eis moul ma patpat fwin fwalu. In oupanu, ke Edam el sie met sumwosmwos ke mutamwauk oasr pal mwo in eis insemwomwo lun moul ma patpat fwin fwalu. Oasr in nunuk lal met sap Poul ke met luo inge pasis el simusla: “ ‘Met se meet Edam orekla tu lan met su moul.’ Edam se tok orekla tu lan ngun in akmoul. Met se meet el sin fwalu, met fwalu; Met se akluo el ma in kosrao.”—1 Korint 15:45, 47.
11 Ma oanu sie ke met luo inge pa—mokul luo inge mukefwunnu moul sumwosmwos fwin fwalu—ma inge akkalemyeyuk ke kas in Baibel la Jisus “su sifwanu esalang tu in me mol fwal ke met e nu kemwa.” (1 Timote 2:6, NW) Jisus el fwal nu sin su? Efu, ku in nu sel Edam ke el srakna met sumwosmwos! Ma koluk lal Edam se meet paenang me keok mise lun sou nu kemwa. Me kise lun “Edam safla” ikasla inkanek nu sesr in sukosok la liki ma koluk a mise, tu kut fwa ku in eis moul ma patpat. Arulanu saok na paye me kise lun Jisus! Met sap Piter el simusla: “Etu tu komwos moliyukla tia ke ma kulamwi, ke silfer ku gold.” A, Piter el aketeye: “A ke sra saok, oanu lam wangin kuiye a tia fokfok, aok sran Kraist.”—1 Piter 1:18, 19.
12 Baibel aketeye arulanu mwo kalem inkanek in aksukosokyela lun sou liki ma koluk su kol nu ke mise, el fwak: “Na ou inge ke sie [Edam] ma koluk nu kemwa tuku nu sin met nu kemwa nu ke lusla, aok ouyepa ke sie orekma lun sumwosmwos [inkanek sumwosmwos nu kemwa lal lal Jisus, su kol nu ke mise lal] me kulang tuku nu sin met nu kemwa nu ke akmsumwosyeyuk in moul. Tu oanu ke seakos lun sie met [Edam] ma puspis elos kolukla, aok, ouyepa ke akos lun sie [Jisus], ma puspis elos fwa sumwosla..”—Rom 5:18, 19.
Sie Fwinsrak Mwolanu
13 Me sang se inge lun God enenu in akinsemwomwoye kut! Ya kom tia engunkin la oasr sie Met Lango lasr? Fwin siyukyuk sum: “Ya fwinsrak ke moul ma patpat purakak insiom?” Oasr sie me lut, meyen ke survey lun sie newspaper ke sie siti lulap fwin an Merike, sikyuk percent 67.4 lun met elos fwak, “Mo.” Efu ku elos fwak mu elos tia lungse in moul ma patpat? Meyen moul lun met fwin fwalu arulanu nenela ke ma upa. Oasr sie met el fwak: “Nga srunga in nunku a ngetla nu ke yiu 200 matwe.”
14 Tusruktu, Baibel tiana sramsramkin moul ma patpat in sie fwal su metu keok ke mas, matu, a kutupa ongoiye. Mo tia ou inge, meyen Met Kol ke Togusrai lun God, Jisus el e fwa ekulla kain in ma upa nu kemwa su Setan el orala. Fwal nu ke ma Baibel el fwak, Togusrai lun God fwa “kunausla a aksafyela” guferment koluk nu kemwa fwin fwalu. (Daniel 2:44) In pal san, topkin pre su Jisus el luti nu sin met tuma lutlut lal, ma “lungse” lun God in “orek oanu in kosrao, ou inge fwin fwalu.” (Mattu 6:9, 10, Today’s English Version) In fwal sasu lun God, tokin fwalu nu fon aknasnasyeyukla tari liki ma koluk, na ma lane su tuku ke lango lun Kraist e fwa orekmakinyuk na paye ke inkanek yok. Aok, elos nu kemwa su fwal fwa folokla nu ke moul sumwosmwos!
15 Nu sin met nu kemwa su muta ke fwalu sasu, kas se in Baibel inge e fwa akpayeye: “Ikwel fwa mwo liki ikwen sie tulik; el folokla na in len in fwusr lal.” (Job 33:25) Oasr siepa mwolela lun Baibel fwa ouyepa akpayeyuk: “Na mutun met kun fwa ikakla, a sren met silongkas fwa patla. Na met ul fwa srosro oanu soko kosro hart, a loan met su koflanu kaskas fwa on.”—Isaia 35:5, 6.
16 Nunku akmwoye: Kut fwinne yiu 80, ku 800 matwe, ku matu liki, manosr el ku na pal nu kemwa. El oanu ma Baibel el mwolela: “A met su muta we fwa tia fwak: ‘Nga mas.’ ” Ke pal ingo mwolela se inge fwa ouyepa akpayeyuk: “[God] el fwa ela sroninmutalos nu kemwa’ a a fwa wangin pa mise’ a elos fwa tia sifwil asor, ku tung, ku Ngal. Tu ma meeta wanginla.”—Isaia 33:24; Fwakyuk 21:3, 4.
17 In fwalu sasu sa, kut fwa ku in orekmakin brain usrnguk lasr fwal nu ke inkanek lun Met Su Orekutla in pal se el orala ma inge wikin pa in ku in srukye me lutlut nu kemwa. Efu, ku fwal in nunku ke ma sakuruk puspis su kut ku in oru! Fwinne met sesumwos elos orala tari ma puspis su tuku ke kofwen me musa puspis fwin fwalu su raunikutla a kut liye—cellular phones, microphones, watch, pager, computer, oaksok, aok, fwak pa kutu ma su kom etu. Wangin kutena ma su orekla ke ma inge su kofwen me musa ka tuku yen loeslanu in kosrao. Meyen moul ma patpat oasr ye mutusr, paenang pal mwo lasr in orala ma puspis nu ke Paredais fwin fwalu su apkurun in tuku fwa wangin saflaiye!—Isaia 65:21-25.
18 A kom fwa tia tasek in moul. In pal inge kut sano pal in mongo ke pal nu kemwa, kut fwinne mongo tari pal siengoul tausen ke pal in mongo. In pal se moul lun metu sumwosmwos la, na kut fwa ku in engunkin na paye fwokinsak eueu ke Paredais fwin fwalu. (Isaia 25:6) Kut fwa eis insemwomwo ma patpat in kurungin kain in moul puspis lun kosro fwin fwalu a in engunkin in liye tili lun fwat, fwin eol, infwal, a infwalfwal puspis. Paye, moul fwa wangin tasek na paye ka nu sin metu ke fwal sasu lun God!—Sam 145:16.
Oru Ma God El Siyuk Sesr
19 Ya kom fwinsrak in eis me sang yok lun God ke moul ma patpat in Paredais fwinne wangin kutena ma kom oru? Ya tia fwal nu sin God in siyuk ke kutu oiye? Paye, fwal nu sel in oru ou inge. God el tia lela nu sesr me sang inge ke wangin sripe. A el ase nu sesr ke sripe, paenang kut enenu in kaifweung a fwa ku in eis ma inge. Aok enenu kaifweung. Kom ku in siyuk kusensiyuk lun met kasrup sa in oanu ke el siyuk sin Jisus meet. “Ma mwo se su Nga fwa oru, tu Nga fwa ku in eis moul ma patpat?” Ku kom ku in siyuk kusensiyuk su met liaung ke nien kapur el siyuk sel met sap Poul: “Mea Ngan oru tu Nga in moliyukla?”—Mattu 19:16; Orekma 16:30.
20 In fong se meet liki el mise, Jisus el akkalemye sie ma enenu yok ke pal se ma el oru pre lal nu sin Papa tumal in kosrao: “A pa inge moul ma patpat, tu elos fwa ete kom God paye mukefwunnu, a Jisus Kraist su kom supwelma.” (Jon 17:3) Ya tia fwal me eneneyuk inge in eis etauk kel Jeova, su ase moul ma patpat, a in eis etauk kel mise kasr, Jisus Kraist? Aok, oasr ma eneneyuk yok sayen in eis etauk inge.
21 Baibel el ouyepa fwak: “El su lalalfongi Mwen moul ma patpat lal.” Na el tafwela: “A el su tia lalalfongi Mwen fwa tia liye moul, a koskosrok lun God on fwel.” (Jon 3:36) Kom ku in akkalemye la kom lalalfongi Mwen kom fwin ekulla oiyen moul lom a aksumwosye fwal nu ke lungse lun God. Kom enenu in fwasr liki kutena inkanek koluk su kom oru a oru ma su akinsemwomwoye God. Kom enenu in oru ma met sap Piter el fwak: “Ke ma inge, komwos in auliyuk, a forla, tu ma koluk lomwos in iyukla, tu ou inge pal in mutalelik fwa tuku ye mutun Jeova me.”—Orekma 3:19.
22 Lela kut in tia mulkunla ke kutena pal la lalalfongi Jisus Kraist mukefwunnu pa ku in kasru kut in eis moul ma patpat. (Jon 6:40; 14:6) Kut akkalemye la ku lalalfongi Jisus ke kut ‘arulanu taran in fwasr tokin fwalkel.’ (1 Piter 2:21) Mea pa eneneyuk in orek? Aok, in pre lal nu sin God, Jisus el fwak: “Liye! Nga tuku tari . . . in oru lungse lom, O God.” (Hibru 10:7) Arulanu yok sripe in etawi Jisus ke kom insese in oru ma lungse lun God a in mwolela moul lom nu sin Jeova. Tokin ma inge, kom enenu in akkalemye mwolela lom ke kom eis baptais ke kof; Jisus el ouyepa esalang sifwanu in baptaisla. (Luk 3:21, 22) In oru ou inge arulanu fwal. Met sap Poul el fwak la “lungse lal Kraist kaifwe kut.” (2 Korint 5:14, 15) Ke inkanek fuka? Aok, lungse moklel Jisus in sang moul lal kasr. Ya ma inge tia mokle kut in topuk ke inkanek in akkalemye lalalfongi nu sel? Aok, ma inge enenu in mokle kut in fwasr tokin me srikasrak lal ke lungse su el oru in sang moul lal in kasru kutu met. Kraist el moul in oru ma lungse lun God; kut enenu pa in oru ou inge, kut tia enenu in moul fwal nu ke lungse lasr sifwanu.
23 Tia pa inge saflaiye. Baibel akkalemye la in pal se 3,000 met elos baptaisla ke len in Pentekost 33 C.E., “elos toeni.” Toeni nu ke mea? “A elos muta ku in luti lun met sap a in aenguni a kasru sie sin sie,” Luk el aketeye. (Orekma 2:41, 42) Aok, elos tukeni nu sie in lutlut ke Baibel a in asrouki, paenang elos inge toeni nu sie nu ke congregation lun met Kristian. Met Kristian in pal meeta elos wi meeting pal nu kemwa in eis kas in luti ke ngun. (Hibru 10:25) Met Lo lun Jeova ke len inge elos ouyepa oru ou inge a elos lungse in kaifwe kom in welulos ke toeni inge.
24 Million puspis sin met ke pal inge elos fwasr ke inkanek u sriksrik su kol nu ke moul. In muta na ke inkanek inge enenu kaifweung na paye! (Mattu 7:13, 14) Poul el akkalemye ou inge ke kas in kaifwe lal su tuku ke insiel: “Kom in meuni meun mwo lun lalalfongi, a srukye ku moul ma patpat, su kom pangonyuk nu ka.” Meun inge eneneyuk tu kom in “srukye moul paye.” (1 Timote 6:12, 19) Kain in moul inge tia pa ke moul in len lasr inge su nenela ke ma upa a ngal a keok su tuku ke ma koluk lal Edam nu sesr. A, pa inge kain in moul ke fwal sasu lun God, su ke pal futoto e fwa tuku ke pal se wanginla akmwuk koluk inge a ma lane su tuku ke me kise lun lango lal Kraist su fwa mutamwauk orekmakinyuk nu selos nu kemwa su lungse Jeova God a Mwen nutul—“moul paye”—moul ma patpat ke sie fwal mwolanu lun God.
Fuka Kom Topuk?
◻ Su serpent, mutan, a fute in Genesis 3:15?
◻ Fuka Jisus el fwal nu sel Edam a mea lango el oru?
◻ Mea kom ku in liye ke pal fwasru su ku in orala fwalu sasu lun God in me insemwomwo nu sum?
◻ Kain in ma enenu fuka kut enenu in sun tu kut in muta ke fwalu sasu lun God?
[Study Questions]
1, 2. Jisus el pupulyukin nu ke mea inkanek nu ke moul ma patpat, a mea ma yok ke me pupulyuk lal inge?
3, 4. (a) Fuka Baibel el akkalemye kunokon yok lal Jisus ke molela lasr? (b) Nge God el akkalemye la met nu kemwa elos ku in eis moul ma pat?
5. Fuka kut ku in akilen serpent soko su keapela If?
6, 7. (a) Su mutan se inge su oswela “fute”? (b) Su fute se inge su mwoleyukla, a mea el oru?
8. (a) Mea ma sasu su God el wise in kapsreni nu ke akmwuk se meet lal? (b) Su wi ke guferment sasu lun God?
9. (a) Efu Jisus el enenu in tuku nu fwin fwalu oanu sie met? (b) Fuka Jisus el ekulla orekma lun Devil?
10. Fuka Jisus a Edam elos oanu sie?
11. (a) Mea orekma lal Edam a Jisus nu sin met nu kemwa? (b) Nunuk fuka kut enenu in akkalemye ke me kise lal Jisus?
12. Fuka Baibel el akkalemye inkanek in sukosokla liki mise?
13. Efu met puspis elos pulakin ma elos pula tari misinge ke moul ma patpat?
14. Efu ku in moul ma patpat sie me insemwomwo na paye?
15, 16. Kain in luma fuka ku in sikyuk ke fwalu sasu lun God?
17. Kain in orekma fuka kut ku in lalalfongi nu sin met nu kemwa ke fwalu sasu?
18. Efu ku moul lasr tia me tasek se ke fwalu sasu lun God?
19. Efu ku fwal in lalalfongi la oasr me enenu nu sin met in eis me sang lun God ke moul?
20. Mea ma enenu saok tu in eis moul ma patpat?
21. Fuka kut akkalemye la kut oru ma enenu in akkalemye lalalfongi?
22. Kain in orekma fuka pa eneneyuk nu ke fwasr in fwalkel Jisus?
23. (a) Elos inge su eis moul enenu in toeni nu ke mea? (b) Mea ma enenu nu selos nu kemwa su muta ke congregation lun met Kristian?
24. Mea se inge “moul paye,” a fuka a nge ma inge e fwa tuku?
[Picture on page 10]
Nu sin met fwusr a met matu, Jisus mukena pa inkanek nu ke moul ma patpat
[Picture on page 11]
Ke pal pakiyuki lun God, met matu elos foloko nu ke pal in fwusr