Sie Jerusalem Su Paye Nu Ke El Sifwanu
“A komwos insemwomwo a engun ma patpat in ma Nga orekla. Tu liye, Nga oru Jerusalem me insemwomwo, a met lal me engun.”—ISAIA 65:18.
OANU sie met lutlut mwo ke Kas lun God, met tol Ezra el arulanu aksaokye futoto lun Jerusalem ke alu nasnas lun Jeova ke sie pal. (Duteronomi 12:5; Ezra 7:27) Lungse lal ke siti lun God akkalemyeyuk ke sie ip lun Baibel su ke kasru lun ngun mutal el sifwanu simusla—Kronikel se meet a akluo a buk lun Ezra. Ke me sramsram inge, e se inge Jerusalem ku in konoiyukyuk apkurun sie tafwu akosr ke pal 800 el sikyuk in Baibel nu fon.
2 Ke kas Hibru lun Baibel, “Jerusalem” el eteyuk oanu kain in kas Hibru inge su su pangpang ma luo. Ma luo inge pal nu kemwa orekmakinyuk fwin pal in sramsram ke kutena ma su orekla ke ma luo, oanu muta, insre, po, a nie. Ke inkanek inge, e se inge Jerusalem ku in nunkeyuk oanu sie kas palu ke misla su met lun God elos fwa eis ke inkanek luo—ke ma lun ngun a ke ma lun ikwe. Ma Simusla el tianu aketeye fwin Ezra el kalem na paye ka. Aok, oanu sie met tol, el orekmakin ku lal nu kemwa tu lan ku in kasru met Ju in engunkin misla yurin God. A el kaifweung na paye meyen el lungse Jerusalem in paye nu ke el, in “Foundeson lun Misla Luo.”—Ezra 7:6.
3 Baibel el tianu aketeye an in muta lal Ezra ke lusen yiu 12 toko inmaslon muteta lal fwin an Jerusalem a tuku lal Niemaia ke siti se inge. Munas ke ma lun ngun lun mutanfwal inge el akkalemye la Ezra el wangin we ke pal inge. Tusruktu, kut ku in konaok la Ezra el sifwil orekma oanu sie met tol oaru tokin musaiyuk lun pot ke siti se inge.
Sie Len in Toeni Sakuruk
4 Pot lun Jerusalem aksafyeyukla ke pal se su arulanu fwal ke me akfulat saok ke malem lun Tishri, malem akitkosr ke calendar lun alu lun met Ju. Len se meet lun Tishri el sie kofwo ke malem sasu su pangpang Kofwo lun Ukye Me Ukuk. Ke len inge, met tol elos ukye me ukuk in pal se na me kise puspis kisekinyuk nu sin Jeova. (Oekyuk 10:10; 29:1) Ke len inge, el akola met Israel ke sie Len in Orek Iumwe ke yiu nu kemwa ke len ak10 lun Tishri a ke Kofwo in Esani mutamwauk len ak15 nu ke len ak21 lun malem se inge.
5 In “len se meet in malem se akitkosr,” “met nu kemwa” elos tukeni nu sie, kalem la Niemaia a Ezra elos kaifwe nu selos in oru ou inge. Mokul, mutan, a “elos nu kemwa su ku in long ke etu” elos wi. Ke ma inge, tulik srisrik elos wi a arulanu porongo ke pal se ma Ezra el tuyuk ke nien sramsram a rid Ma Sap lenelik me nu ke infwulwen len.” (Niemaia 8:1-4) Kais kutu pal, met Livai elos kasru met in kalem ke ma elos ridi. Ma inge mokle met Israel in tung ke pal se ma elos akilen tafongla lalos a tafongla lun papa matu a nine matu kielos ke seakos lalos ke Ma Sap lun God.—Niemaia 8:5-9.
6 Tusruktu, tia pa inge pal in tung ke sripen asor. Sie kofwo lulap pa inge, meyen metu elos tufwanu aksafyela orekma in musa lalos ke pot lun Jerusalem. Ke ma inge, Niemaia el kasrelos in srukye sie nunuk sumwos ke pal se ma el fwak: “Fwasr inkanek lomwos, kang ma fat, a nim ma emem, a supwela ma nelos su wangin ma akola nu selos; tu len se inge mutal nu sin Leum, a nik komwos toasr, meyen insemwomwo lun Jeova ku lomwos.” [NW] Elos akos, “a met e nu kemwa som inkanek lalos in mongo, a in nim, a in supwela me kite, a in orek engun lulap, tu elos etu kas su fwakak nu selos.”—Niemaia 8:10-12.
7 Met lun God misinge elos ku in lutlut yok ke me sramsram inge. Elos nu kemwa su oasr pal mwo in oasr kunokon ke meeting nu kemwa a toeni lulap nu kemwa elos enenu in srukye ke nunuk lalos ma e fwa orek we. Sayen orekma in sang kai su kutu pal eneneyuk, kain in toeni inge enenu in akfulatye ma lane a me insemwomwo su tuku ke tukeni nu sie su God el siyuk sesr in oru. Kas in kaksak enenu in orek ke orekma mwo puspis a kas in akkeye nu sin met tu in muteng enenu in sang. Met lun God elos enenu in folokola in loom selos ke insemwomwo meyen oasr me luti mwomwo su elos eis ke Kas lun God.—Hibru 10:24, 25.
Siepa Toeni Su Wise Insemwomwo
8 Ke len akluo lun malem inge, “leum lun loom sin met e nu kemwa tukeni nu sie, met tol, a met Livai, nu yurol Ezra met sim, aok in porongo kas in ma sap.” (Niemaia 8:13) Ezra el arulanu fwal in kol ke meeting se inge, meyen “el sang insiel in suk ma sap lun Jeova, a in oru, a in luti ma sap a ma lo in Israel.” (Ezra 7:10) Wangin allolo, meeting se inge akfulatye ma enenu puspis su met lun God enenu in akfwalye moul lalos a in futoto ke Ma Sap lun Mwoleung. Me sramsram yok su elos enenu in sramsramkin pa ke akola mwo su elos enenu in oru ke Kofwo lun Loom Aktuktuk su apkurun in tuku.
9 Kofwo se inge ke lusen wik se orekla ke inkanek sumwos, met nu kemwa elos muta ke sie loom su orek ke sak a sran kain in sak nu kemwa. Metu elos musa loom inge ke imwen aktuktuk lalos, ke inkul selos, ke inkul lun tempel, a ke an in muteta lun met fwin an Jerusalem. (Niemaia 8:15, 16) Sie pal mwo na paye pa inge in esani nu sie met nu kemwa a rid selos Ma Sap lun God! (Srike liye Duteronomi 31:10-13.) Ma inge elos oru ke len nu kemwa, “len se meet me nu ke len safla” lun kofwo, ma inge kol nu ke “engun lulap” lun met nu kemwa.—Niemaia 8:17, 18.
Lela kut in Tia Mulkunla Loom Sin God
10 Oasr pal fwal a an fwal in aksumwosye ma koluk inmaslon met lun God. Meyen elos akilen la pa inge pal fwal, paenang Ezra a Niemaia elos sulela sie len in lalo ke len ak24 lun malem lun Tishri. Sulpa, Ma Sap lun God elos ridi, a metu elos fwakak ma koluk lalos. Tokin ma inge, met Livai elos kalweni oiye pakoten lun God nu sin met lal su likkeke, elos orekmakin kas mwo in kaksakin Jeova, a orala “sie mwoleung paye” su leum lalos, met Livai, a met tol elos sang sil lalos ka.—Niemaia 9:1-38.
11 Met nu kemwa elos orek fulak in akos “mwoleung paye se” inge su simusyukla. Elos fwa “fwasr in ma sap lun God paye.” A elos insese in tia payuk nu sin “met in fwal sa.” (Niemaia 10:28-30) Sayen ma inge, met Ju elos oru ma sap nu selos sifwanu in liaung Sabat, in sang mani ke yiu nu kemwa in me kasru ke alu paye, in wise etong ke me kise ke loang, in sang mwuonsien kosro nutulos tu in me kise, a in wise fwako se meet lun fwokin kain sak e nu kemwa nu ke an in mongo lun Tempel. Arulanu kalem, elos kaifweung na paye in ‘tia fwasr liki loom sin God lalos.’—Niemaia 10:32-39.
12 Ke len inge, met lun Jeova elos tia enenu in mulkunla pal mwo lalos in oru ‘kulansap mutal’ ke tempel lulap lun Jeova in ngun. (Fwakyuk 7:15) Wikin ma inge pa pre pal nu kemwa su tuku ke inse ke kapkapek lun alu lun Jeova. In moul fwal nu ke pre inge el siyuk sesr in akola ke meeting nu kemwa lun met Kristian a in wi akesrui ke top, in akesrui ke akmwuk in luti ke peng mwo, a in kasru met su insemwomwo in lutlut ke kom sifwil foloko nu selos, a lutlut Baibel nu selos. Met puspis su srunga in fwasr liki loom sin God elos sang kasru ke mani ke orekma lun forfor in luti a in kurunganang an in toeni lun alu paye. Kut ku in ouyepa sang kasru ke akmwuk in musa ke nien toeni su arulanu enenu a ke inkanek in kurunganang ma inge tu in nasnas a mwo. Sie inkanek saok in akkalemye lungse ke loom sin God in ngun pa in kaifweung in akesrui tu in oasr misla lasr yurin met lili wiesr in lalalfongi a in sang kasru nu sin kutena met su oasr enenu ke ma lun ikwe a ngun.—Mattu 24:14; 28:19, 20; Hibru 13:15, 16.
Sie Kise Su Wise Insemwomwo
13 “Sie “mwoleaung paye” su siliyuki in len lal Niemaia el akola met lun God in pal meeta ke len in kise lun pot lun Jerusalem. Tusruktu oasr siepa ma sikyuk su siyuk selos in loang nu ka. Meyen ke pal inge sie kalkal su oasr srungal lulap 12 raunelosla, paenang Jerusalem el enenu met puspis in muta lu. Fwinne kutu sin met Israel elos muta we, tusruktu siti se inge el “srulap a yok, a pu met su muta we.” (Niemaia 7:4) In aksumwosye ma upa se inge, metu elos “koto srifwe, in wise sie sin siengoul in muta in Jerusalem siti mutal.” Topuk lun met ke akmwuk se inge moklelos in akinsemomwoye “met nu kemwa su lungse in sifwanu eselosyung in muta in Jerusalem.” (Niemaia 11:1, 2) Sie me srikasrak mwo na paye pa inge nu sin met nu kemwa su wi ke alu paye misinge su ke sripen luma a ma sikyuk nu selos moklelos in som nu ke sie an su oasr enenu yok ke met Kristian su matu in ngun!
14 Tia pat toko orekma mwo el mutamwauk in akola nu ke len lulap in orek kise ke pot lun Jerusalem. Met on elos tukeni nu sie liki siti puspis lun an Juda. Elos inge sulela luo u lulap su sang kulo ke on, oasr march tokin kais sie u inge. (Niemaia 12:27-31, 36, 38) Met on a met su fwasr tokolos elos mutamwauk ke kalkal loes ke tempel, saap elos mutamwauk ke srungal lulap inge pangpang Srungal ke Infwalfwal, elos fwasrelik ke march lalos nu ke na elos sifwil osun ke loom sin God. “A elos kisekin me kise lulap in len sa, a engun tu God el oru tu elos in engun ke engun lulap. a mutan pa a tulik elos engun, a ou inge engun lun Jerusalem longyuk yen loesila.”—Niemaia 12:43.
15 Baibel el tianu aketeye pal lun kofwo lulap inge su wise insemwomwo. Wangin allolo, sie kofwo lulap pa inge, fwinne tia pa inge kofwo safla, ke pal in sifwil musaiyuk lun Jerusalem. Paye, oasr orekma yok su enenu in orek ke siti lu. Tia pat toko, met ma muta fwin an Jerusalem elos tula ku lalos ke ma lun ngun. Ke sie me pupulyuk, ke pal se ma Niemaia el muteta ke siti se inge ke pal akluo, el konaok la loom sin God elos tia sifwil kurunginyuk a met Israel elos sifwil payuk nu sin mutan pegan. (Niemaia 13:6-11, 15, 23) Kain in orekma koluk inge met palu Malakai el simusla paenang oasr me akpayeye ka. (Malakai 1:6-8; 2:11; 3:8) Ke ma inge kise su elos oru ke pot lun Jerusalem el tia sang me insemwomwo ma patpat.
Sie Sropon Me Insemwomwo Ma Patpat
16 Ke len inge, met lun God elos ngetuk nu ke pal fwasru ke kutangla lun God lain met lokwalok lal nu kemwa. Ma inge el mutamwauk ke kunanela lun “Babulon Lulap”—sie siti ke kas pupulyuk su lumeyuk nu ke kain in alu kikiap nu kemwa. (Fwakyuk 18:2, 8) Kunanela lun alu kikiap nu kemwa pa sie akul ke mutamweyen ongoiye lulap su apkurun in tuku. (Mattu 24:21, 22) Sie ma sakuruk na paye e fwa sikyuk ke pal fwasru—payuk in kosrao lun Leum Jisus Kraist nu sin mutan pusrla lal 144,000 su nien muta lalos oasr in “Jerusalem Sasu.” (Fwakyuk 19:7; 21:2) Kut tia ku in fwak na paye nge pal in payuk inge in kosrao el safla, tusruktu kut ku in fwak na paye la sie pal in engun pa inge.—Srike liye The Watchtower, August 15, 1990, sra 30-1.
17 Aok kut etu la saflaiyen akmwuk in musa lun Jerusalem Sasu el arulanu apkurun. (Mattu 24:3, 7-14; Fwakyuk 12:12) Tia oanu Jerusalem fwin fwalu, Jerusalem sasu el tia ku in sropon me asor ke kutena pal. Meyen elos nu kemwa su welul elos met akmusrala ke ngun mutal, srifweyuk tusruktu elos oaru, a elos aksumwosyeyuk tari oanu met kulansap lal Kraist. Ke sripen oaru lalos nu ke mise, kais sie selos sang me akpayeye la elos oaru ma patpat nu sin El Su Kol Kosrao a Fwalu, Jeova God. Ma inge oasr kalme yok nu sin met nu kemwa—elos su moul a mise!
18 Nunku ke ma e fwa sikyuk fwin Jerusalem Sasu el mutamwauk in loang nu sin met su akkalemye lalalfongi ke me kise lal Jisus. “Liye!” Met sap Jon el simusla. “Loom sin God on yurin metu, a el fwa muta yurolos, a el fwa God lalos. A el fwa ela sroninmutalos nu kemwa, a a fwa wangin pa mise, a elos fwa tia sifwil asor, ku tung, ku ngal. Tu ma meeta wanginla.” (Fwakyuk 21:2-4) Sayen ma inge, God el orekmakin akmwuk inge su oanu akmwuk ke sie siti in sang kasru nu sin met nu kemwa tu elos in ekla met sumwosmwos. (Fwakyuk 22:1, 2) Sripe sakuruk puspis pa inge in orala sie met in ‘insemwomwo a engun ma patpat ke ma God el orala ke pal inge’!—Isaia 65:18.
19 Aok, met nu kemwa su auliyuk elos tia enenu in sano pal fwasru inge tu in eis kasru sin God. In yiu 1919, Jeova el mutamwauk in esani nu sie ip safla lun 144,000 nu ke sie paredais in ngun, an se ma ngun mutal lun God—oanu lungse, engun, a misla—arulanu yokyokelik. (Galetia 5:22, 23) Sie ip yok emeet ke paredais in ngun inge pa lalalfongi lun met akmusrala su muta tari ka, su arulanu kapkapek ke inkanek sakuruk ke orekma in akpisrpisrye orekma in luti ke peng mwo lun Togusrai fwin fwalu nu fon. (Mattu 21:43; 24:14) Fwokin orekma lalos pa, apkurun million onkosr ke “sip ngie,” su oasr fwinsrak in moul fwin fwalu, elos ouyepa eis pal mwo in ilyuk nu ke paredais in ngun a engunkin orekma su arulanu kapkapek. (Jon 10:16) Elos fwal nu ke ma inge ke pal se ma elos mwolela moul lalos nu sin Jeova God ke sripen lalalfongi lalos ke lango su kisekinyuk sin Mwen nutul, Jisus Kraist. Asrouki lalos nu sin met puspis su e fwa wi ipen Jerusalem Sasu kol nu ke sie me insemwomwo na paye. Ke ma inge, ke sripen oiye su el akkalemye nu sin met akmusrala, Jeova el oakiye sie foundeson fukoko ke “sie fwalu sasu”—sie un met su sangeng sin God, su akola in usru fwalu su muta ye koko lun Togusrai in kosrao.—Isaia 65:17; 2 Piter 3:13.
20 Misla su met lun Jeova ke pal inge elos engunkin ke paredais in ngun elos fwa engunkin ma inge ke sie paredais na paye fwin fwalu ke sie pal na futoto. Ma inge el sikyuk na paye fwin Jerusalem sasu el oatui kosrao me in akinsemwomwoye metu. Ke akpayeye lal ke inkanek luo, met lun God elos fwa engunkin na paye misla su mwoleyukla in Isaia 65:21-25. Oanu met su alu nu sin Jeova ke inse siefwunnu in paredais in ngun, met akmusrala su sonna eis an selos in Jerusalem Sasu in kosrao a elos nu kemwa su wi ke “sip ngie” elos pulakin ingenu misla su tuku sin God. A kain in misla inge el onna nu ke Paredais na paye, ke pal se ‘ma lungse lun God el orek, oanu in kosrao, ou inge fwin fwalu.’ (Mattu 6:10) Aok, siti mwolanu lun God in kosrao, Jerusalem e fwa paye nu ke el oanu sie ‘Foundeson lun Misla Luo.’ Aok, nu tok ma patpat, el tu oanu sie me kaksak nu sin Met Lulap Su Orala ma nu kemwa, Jeova God, a nu sin Met Pusla Togusra, Jisus Kraist.
Ya Kom Esam?
◻ Mea ma sikyuk ke pal se ma Niemaia el esani nu sie met fwin an Jerusalem?
◻ Mea met Ju in pal meeta elos enenu in oru tu elos in tia mulkunla loom sin God, a mea ma inge el siyuk sesr in oru?
◻ Fuka “Jerusalem” el orekmakinyuk in wis insemwomwo a misla ma patpat?
[Study Questions]
1. Mea pulakin lal Ezra ke siti su God el sulela?
2. Kain in kalme fuka ke sie kas palu kut ku in liye su arulanu yok sripe ke e se inge Jerusalem?
3. Yia ekasr somla meet liki kut sulpa liye orekma lal Ezra, a ke luma a ma sikyuk fuka kut ku in liyel?
4. Mea ma yok ke len se meet lun malem se akitkosr lun Israel?
5. (a) Fuka Ezra a Niemaia elos orekmakin mwo “len se meet lun malem akitkosr”? (b) Efu met Israel elos tung?
6, 7. Mea met Kristian elos ku in lotela ke ma Niemaia el oru ke pal se ma el sapkin nu sin met Ju in tui ke tung lalos?
8, 9. Kain in toeni mwo fuka sikyuk ke len akluo lun malem akitkosr, a mea ma inge el oru nu sin met lun God?
10. Efu sie toeni mwo oakiyuki ke len ak24 lun malem akitkosr?
11. “Mwoleaung paye” fuka met Ju elos insese in oru?
12. Mea kut ku in toeni nu ke orekma in tia mulkunla loom sin God ke len inge?
13. Kain in ma ilya fuka enenu in aksumwosye meet liki elos ku in kisekin pot lun Jerusalem, a kain in me srikasrak mwo fuka met puspis elos oakiye meet?
14. Mea sikyuk ke len in kise ke pot lun Jerusalem?
15. Efu ku kise ke pot lun Jerusalem tia wise me insemwomwo ma patpat?
16. Kain in ma sikyuk yok fuka met lun God elos ngetuk in liye ke pal fwasru?
17. Mea ma kut etu ke saflaiyen akmwuk in musa lun Jerusalem Sasu?
18. Efu kut enenu in ‘engun a insemwomwo ma patpat’?
19. Mea se inge paredais in ngun su met Kristian nu kemwa elos esani nu sie?
20. Fuka Jerusalem sasu el paye na paye ke el?
[Picture on page 19]
Pa inge luman lupan pot lun Jerusalem ke pal in kunanela lun siti se inge a ke pal se ma Niemaia el kol in sifwil musaiyuk pot we
[Map on page 19]
(For fully formatted text, see publication)
SRUNGAL KE POT LUN JERUSALEM
Numbu nu kemwa el aoliyen elevation ke len lasr ke meter
SISEBALL ER A NGIKL
A SISEBALL ER A CHUODEL EL MATS
SISEBALL ER A EFRAIM
SAUS EL SISEBALL
A Meteu el Cheuatel
Mekesokes er a Buai
SISEBALL ER A DELLAS
ONGERUNG EL TEDEBECHEL
A Kot el Siseball er a Diluches
MATS ER A DAVID
SISEBALL ER A CHAB
Dellas er a Hinom
Blil a King
SISEBALL ER A SIB
SISEBALL ER A REMENGKAR
Basio er a Templo
SISEBALL ER A OMERRITER
SISEBALL ER A UOS
OFEL
Mekesokes er a Buai
SISEBALL ER A RALM
Madedok er a Gihon
SISEBALL ER A CHIDO
Sersel a King
En-rogel
Tyropoeon (Deleongel) ellas
Torrent Dellas er a Kidron
740
730
730
750
770
770
750
730
710
690
670
620
640
660
680
700
720
740
730
710
690
670