Ya Orekma Lom El Ku In Tu Ku Ke E?
“A lela kutena met in liaung fuka el musa fwe [foundeson].”—1 KORINT 3:10.
SIE seanyen payuk Kristian elos arle loang nu ke awowo nutulos su tufwanu isusla. Sie met orekma lun Togusrai el loang nu ke engun, insemwomwo su ku in liyeyuk ke mutun Baibel study lal. Sie met Kristian elder su luti ke nien sramsram el loang nu ke sie met sasu su long sramsram lal a kaifweung in ikasla Baibel nutul in suk ma simusla. Met kulansap oaru inge nu kemwa lun Jeova arulanu nenela insielos ke fwinsrak. Elos loang mwo a nunku yok, ‘Ya met inge el e fwa lungse a kulansap nu sin Jeova—a kaifweung na in oaru?’ Aok, kain in oiye se inge el tia tuku na fwinne wangin ma kut oru ka. Enenu orekma.
2 Oanu sie met luti usrnguk, met sap Poul el etu ma saok su tuku ke orekma in luti a in orala met tumal lutlut ke pal se ma el simusla: “Tu ke pal sa fwal komwos in met luti.” (Hibru 5:12) Met Kristian su eis leta lal inge tianu arle kapek, elos fwinne met lalalfongi tari ke lusen pal loes. Elos sonna akola in luti kutu met, a elos enenu pa in akismakinyeyuk pal nu kemwa ke me luti paye. Ke len inge, kais kutupal kut nu kemwa enenu in tuni ku lasr oanu sie met luti a kut liye fuka kut ku in akkapye ma inge. Moul lun met pa oasr ke me sensen. Mea kut enenu in oru?
3 Ke sie me pupulyuk lulap lal, Poul el pupulyukin orekma in orala met tumal lutlut ke orekma in musai sie loom. El mutamwauk ke pal se ma el fwak: “Tu kut met orekma yurin God. Komwos imae lun God, ma musa lun God.” (1 Korint 3:9) Ke ma inge oasr ip lasr ke orekma in musa ke met; kut kasru ke orekma in musa met tu elos in ekla met tumal lutlut lal Kraist. Kut oru ou inge oanu met orekma yurin El su “musai ma nu kemwa.” (Hibru 3:4) Me sang yok na paye pa inge nu sesr! Lela kut in liye fuka kai lal Poul nu sin met Korint su etuku ke ngun ku in kasru kut in ekla met usrnguk ke orekma lasr. Kut sramsram yok ingenu ke “ku lasr in luti.”—2 Timote 4:2.
Likiye Foundeson Fwal
4 Sie loom su fukoko a mwo, enenu foundeson mwo. Ke ma inge, Poul el simusla: “Fwal nu ke kulang lun God su etuku nu sik, oanu sie met musa usnguk, Nga likiye pelungu.” (1 Korint 3:10) Ke pal se ma el orekmakin me pupulyuk senpanu, Jisus Kraist el sramsram ke sie loom su tia musalla ke pal se ma sie paka tuku meyen met su musa ka el sulela sie foundeson fukoko. (Luk 6:47-49) Jisus el arulanu etu ma mwo su tuku ke foundeson fukoko. El muta a liye Jeova ke pal se ma el filiye foundeson lun fwalu.a (Soakas 8:29-31) Met nu kemwa su muta fwin an Israel elos etu pa ma mwo su tuku ke foundeson fukoko. Loom su oakiyuki ke foundeson fukoko mukena ku in tu ku a tia musalla fwin sronot su sa in tuku a kusrusr su sikyuk fwin an Palestine kais kutu pal el tuku. Ke ma inge, kain in foundeson fuka oasr ke nunuk lal Poul?
5 Poul el simusla: “Tu wangin sie met el ku in likiye siepa pelung, liki pelung se su likiyuki tari, su Jisus Kraist.” (1 Korint 3:11) Tia pa inge pal se meet su Jisus el pupulyukin nu ke sie foundeson. Ke ma paye, Isaia 28:16 el palye meet: “Ke ma inge Leum Jeova el fwak ou inge: ‘Liye, Nga filiye in Saion tu in sie foundeson eot si, eot si su srikeyuk tari, eot in srumwasrik su saok nu ke pelung.’ ” Ke lusen pal loes Jeova el akmwuki tari la Mwen nutul pa foundeson lun congregation lun met Kristian.—Sam 118:22; Efesus 2:19-22; 1 Piter 2:4-6.
6 Mea foundeson lun kais sie met Kristian? Oanu Poul el fwak, wangin foundeson lun sie met Kristian paye sayen foundeson su likiyuki tari ke Kas lun God—Jisus Kraist. Wangin allolo Poul el likiye kain in foundeson inge. In an Korint, an se ma lalmetmet lun met arulanu akfulatyeyuk, el tia suk tu lan purakak met ke lalmetmet lun met. A, Poul el luti ke “Kraist su anwuki ke sak soko,” su met pegan nu kemwa elos nunku oanu ma “lalfon” yok. (1 Korint 1:23) Poul el luti la Jisus pa key ke akmwuk lun Jeova.—2 Korint 1:20; Kolosse 2:2, 3.
7 Poul el akkalemye la el luti “oanu sie met musa usnguk.” Kas lal inge tia akkalemye fulang. El akilen na me sang sakuruk su Jeova el sang nu sel—in orala mwo a in kol ke orekma. (1 Korint 12:28) Paye, wangin yurosr ke pal inge me sang in orek menmen oanu ma God el sang nu sin met Kristian ke century se meet. A saap kut tia nunku sifwanu oanu sie met luti ke sripen ma inge sie me sang nu sesr. Tusruktu ke sie inkanek yok, oanu kut ou inge, Nunku: Jeova el ase nu sesr ngun mutal lal in kasru kut. (Srike liye Luk 12:11, 12.) A oasr yurosr lungse lun Jeova a sie etauk ke me luti saok lun Kas lal. Ma inge nu kemwa me sang sakuruk su kut ku in orekmakin in luti kutu met. Ke ma inge lela kut in orekmakin ma inge in likiye sie foundeson fukoko.
8 Kut fwin likiye Kraist oanu sie foundeson, kut tia luti kel oanu sie awowo su tia ku in kasru a on ke nien mongo lun kosro ku sie met ke Trinity su ku lal oanu ku lun Jeova. Mo, tia ou inge, kain in me luti se inge su wangin in Baibel sie foundeson lun met Kristian kikiap. A, kut luti kel oanu sie met su yok emeet su moul fwin fwalu, el oru moul sumwosmwos lal in mise kasr, a ke pal inge el sie Togusra in kosrao su pakiyuki sin Jeova. (Rom 5:8; Fwakyuk 11:15) Kut ouyepa purakak nunuk lun tulik lutlut in fwasr tokin Jisus a etawi oiye lal. (1 Piter 2:21) Kut lungse tulik lutlut in mokleyuk ke moniyuk lal Jisus ke orekma lun forfor, ke pakoten lal nu sin met srisrik a met su toasr, ke pakoten lal nu sin met tafongla su akkolukyeyuk inse ke sripen ma koluk lalos sifwanu, ke pulaik lal in sun me srifwe a tia fuleak. Paye, Jisus el sie foundeson mwo na paye. Tusruktu mea tokin ma inge?
Orekmakin Kofwen Me Musa Fwal ke Pal in Musa
9 Poul el simusla: “A kutena met fwin musa fwin pelung inge, gold, silver, eot saok, sak maa pao, ka, orekma lun kais sie met fwa kalem, tu len ingo fwa fwakak ka, tu e fwa fwakyuk ke e; a e sa fwa srike orekma lun kais sie met la fuka.” (1 Korint 3:12, 13) Mea kalmen kas lal Poul inge? Nunku ke ma sikyuk. Poul el sie met su likiye pelung. Ke orekma lal oanu sie missionary, el fwafwasyesr siti nu ke siti, a luti nu sin met puspis su sonna long kel Kraist. (Rom 15:20) Ke pal se ma met puspis elos eis ma paye su el luti nu selos, congregation puspis oakiyuki. Poul el arulanu kurunganang na paye met oaru inge nu kemwa. (2 Korint 11:28, 29) Tusruktu, orekma lal enenu fwafwasyesr pal nu kemwa. Ke ma inge tokin el muta ke lusen malem 18 fwin an Korint in musaiyuk foundeson we, el som liki tu lan ku in sifwil luti ke siti saye. Fwinne ou inge, el srakna pwar in etu fuka kutu met elos kurunganang orekma su el oru fwin an we.—Orekma 18:8-11; 1 Korint 3:6.
10 Kutu met su musa ke foundeson su Poul el likiye fwin an Korint luman tianu akmwoye orekma lalos. Tu in kalem nu ke ma upa, Poul el akkalemye ma tia oanu sie ke kofwen me musa luo: gold, silfer, a eot saok, lain; sak maa pao, ka. Kofwen musa lun sie loom el ku in tuku ke ma mwo, fukoko, a kofwen me musa su e el tia ku in kunausla; ku sie loom ku in musaiyuk ke pal sa orekmakinyen kofwen me musa munas su fwin musalla kom tia ku in sifwil orala, ma tia on nu tok, a kofwen me musa su sa in fururyuk. Wangin alollo arulanu pukanten kain in loom su orek ke kofwen me musa luo inge ke siti lulap inge lun Korint. Oasr tempel lulap su orek ke, eot saok su yok molo, saap elos toeni nu ka ku akkatoye ma inge ke gold a silfer.b Kain in loom mwomwo inge kato liki loom puspis su orek ke maa, loom srisrik, a infwokil srisrik puspis ke market orek ke sak a ka.
11 Mea sikyuk ke loom inge nu kemwa ye mutun e? Top ke kusensiyuk inge arulanu kalem in len lal Poul a ouyepa e len lasr misinge. Ke ma paye, sie General lun an Rom pangpang Mummis el eisla ke meun a esukak siti se inge lun Korint in yiu 146 B.C.E. Loom puspis su orek ke sak, maa, ku ka arulanu musalla na paye. Fuka loom lulap puspis su orek ke eot? Wangin alollo ma inge nu kemwa tia musalla. Tulik lutlut lal Poul fwin an Korint elos fwasr alukela loom puspis inge ke len nu kemwa—loom lulap puspis su tia musalla fwinne oasr ongoiye puspis somla a kunausla loom munas puspis siskel. Ke ma inge, Poul el oru in kalem na paye ma el lungse in aketeye! Ke pal se ma kut luti, kut enenu in nunke kut sifwanu oanu met musa. Kut lungse in orekmakin kofwen me musa su mwo emeet, a fukoko. Kut fwin oru ou inge, na orekma lasr el onnu. Mea kofwen me musa mwomwo inge, a efu arulanu yok sripe in orekmakinelos?
Ya Orekma Lom El Ku in Tu Ku ke E?
12 Arulanu kalem, Poul el pulakin la kutu sin met Kristian fwin an Korint elos musa sie loom munas. Mea ma tafongla? Oanu kutu fus el akkalemye, congregation fwin an we arulanu akkolukyeyuk ke srisri a kitakatelik, kutu met elos arulanu akfulatye ma mwo lun sie met liki kutupa met fwinne ma inge sang me sensen in kunausla inse siefwunnu lun congregation. Kutu sin met elos fwak: “Nga ma lal Poul,” a kutu elos liksreni in fwak, “Nga [ma] lal Apollus.” Kutu sin met elos arulanu nunku yok ke lalmetmet lalos sifwanu. Tia me lut, fwokin ma inge pa, nunuk yok ke ma lun ikwe, tia kapek ke ma lun ngun, a yokyokelik lun “sok a akukuin.” (1 Korint 1:12; 3:1-4, 18) Kain in oiye se inge ku in akilen na paye ke orekma in luti in congregation a ke orekma lun forfor. Fwokin ma inge pa, orekma lalos in oru met tumal lutlut arulanu munas, oanu sie orekma in musa su orekmakin kofwen me musa munas. El tia ku in tu ku ke “e.” Mea e se inge su Poul el fwak?
13 Oasr sie e su kut nu kemwa sun ke moul lasr—me srifwe ke lalalfongi lasr. (Jon 15:20; Jemes 1:2, 3) Met Kristian fwin an Korint elos enenu in etu, oanu kut nu kemwa misinge enenu pa in etu, la met nu kemwa su kut luti ke ma paye elos fwa srifweyuk. Kut fwin luti ke inkanek munas, saap oasr ma upa su ku in siyuk. Poul el sang kas in sensen: “Fwin orekma lun kutena, su el musa fwe, fwa on, el fwa eis ma lane; fwin orekma lun kutena met fwa fururyuk, el fwa musalla, a el sifwanu fwa moul, a oanu ke e.”c—1 Korint 3:14, 15.
14 Sie kas yok na paye pa inge! Arulanu ngal na paye kut fwin oru orekma yok in kasru sie met in ekla met tumal lutlut, tusruktu tia pat toko el putatla ke me srifwe ku kolyai a ke saflaiye el som liki ma paye. Poul el akilen ou inge ke pal se ma el fwak la kut keok ke ma tula se inge. Ma sikyuk inge nu sesr saap arulanu ngal paenang molela lasr akkalemyeyuk oanu kut “sasla ke e”—oanu sie met su tula lukel ma puspis ke sripen e a el lakan pa in tia kaeng. Kut fwin sramsram ke ip lasr, fuka kut ku in aksrikye me sensen ke ma tula? Orekmakin kofwen me musa mwo ke pal se ma kom musa. Kut fwin luti tulik lutlut lasr ke inkanek se su ku in sun insielos, kut fwin purakak insielos in aksaokye oiye fulat lun met Kristian oanu, etauk, liyaten, sangeng sin Jeova, a lalalfongi paye, na kut orekmakin kofwen me musa mwo su tia ku in fururyuk. (Sam 19:9, 10; Soakas 3:13-15; 1 Piter 1:6, 7) Elos nu kemwa su eis kain in oiye mwo inge nu kemwa elos fwa tafwela in oru ma lungse lun God; oasr yurolos fwinsrak na paye in muta na a moul ma patpat. (1 Jon 2:17) Ke ma inge, fuka kut ku in orekmakin mwo me pupulyuk la Poul inge? Lela kut in tuni kutu me srikasrak.
15 Ke pal se kut luti tulik lutlut ke Baibel, lela kut in tia luti ke kutena pal ke kutena met oanu elos fwa fulat liki Jeova God. Tia nien sun lasr in luti tulik lutlut in nunku la kut pa sropun etauk. Kut lungse tulik lutlut in ngetuk nu sin Jeova, ke Kas Lal, a ke u lal oanu me kol ke inkanek lasr. Ke sripe se inge kut tia sang nu selos nunuk lasr sifwanu in sang topuk ke kutena kusensiyuk su el siyuk. A, kut luti nu selos fuka in suk a eis top ke kusensiyuk lalos, ke pal se ma kut orekmakin Baibel, a me rid su “met kulansap oaru a lalmetmet” elos ase nu sesr. (Mattu 24:45-47) Ke sripe siefwunnu inge, kut arulanu taran in tia sromwoskin Baibel study lasr. Lela kut in tia akkalemye supwar fwin kutu met elos akkalemye pwar lalos ke Baibel study lasr, a kut enenu in kaifwe nu sin tulik lutlut nutusr in “akyokye” futoto lalos nu sin kutu met, in kaifweung in etu a akkalemye pwar ke kutu met in congregation lasr.—2 Korint 6:12, 13.
16 Met Kristian elder nu kemwa elos ku in oru orekma saok in musaiyuk met tumal lutlut. Ke pal se elos luti ke congregation elos kaifweung in musa orekmakinyen kofwen me musa su tia sa in fururyuk ke e. Ku lalos in luti, experience lalos, a oiye lalos tia oanu sie, tusruktu elos tia orekmakin ma inge in purakak kutu met in fwasr tokolos. (Srike liye Orekma 20:29, 30.) Kut tianu etu na paye efu kutu met fwin an Korint elos fwak, “Nga ma lal Poul” ku “Nga ma lal Apollos.” Tusruktu, kut ku in fwak na paye la wangin fwinne sie sin met elder oaru inge purakak nunuk in kitakatelik inge. Poul el tianu pwar ke kain in oiye inge; el arulanu lainelos na paye ke ma se inge. (1 Korint 3:5-7) Oupanu misinge, met elder nu kemwa elos srukye ke nunuk lalos la elos met seperd lun “u lun a God.” (1 Piter 5:2) U se inge tia ma lun kutena met. Ke ma inge, met elder nu kemwa elos tu ku lain kutena lungse lun sie met in filiye u ku un met elder ye koko lal sifwanu. Fwin met elder nu kemwa elos mokleyuk ke inse pusisel in kulansap ke congregation, in sun insien met in congregation, a in kasru sip in kulansap nu sin Jeova ke insielos kemwa, na elos musa a orekmakin kofwen me musa su tia ku in fururyuk.
17 Papa a nine Kristian elos ouyepa nunkeyuk yok ke ma inge. Fuka elos arulanu kena na paye in liye tulik nutulos in moul ma patpat! Paenang elos orekma upa in “luti” akmwuk a ma sap nu kemwa lun Kas lun God nu ke insien tulik nutulos. (Duteronomi 6:6, 7) Elos lungse tulik nutulos in etu ma paye tia oanu in etu na akmwuk ku ma sap puspis, a elos enenu in etu nu fon, me insemwomwo, a inkanek mwo lun moul. (1 Timote 1:11) Tu in musai tulik nutulos in ekla met tumal lutlut oaru lal Kraist, papa a nine elos kaifweung in orekmakin kofwen me musa su tia ku in fururyuk. Elos mongfwusesr ke orekma lalos nu sin tulik nutulos, el kasrelos in sisla kutena oiye su Jeova el srunga a el kasrelos in musai sie oiye su Jeova el lungse.—Galetia 5:22, 23.
Su Oasr Kunokon?
18 Me sramsram inge el srukak sie kusensiyuk yok. Fwin sie met su kut kaifweung in kasru el som liki ma paye, ya kalmen ma inge pa kut tia oru na paye kunokon lasr oanu sie met luti—oanu kut musa sie kofwen me musa munas? Mo, tia ou inge. Kas lal Poul el akismakinye kut na paye la sie kunokon yok na paye in wi ke orekma in musa met tumal lutlut. Kut lungse in oru ma nu kemwa ke ku lasr kemwa in musa ke inkanek mwo. Tusruktu Kas lun God el tia fwakak nu sesr in srukak kunokon nu kemwa a in pulakin toasr na upa fwin sie met su kut kasru el som liki ma paye. Oasr pa kutu ma enenu su kut enenu in oru sayen kunokon lasr oanu met musa. Ke sie me pupulyuk. Tuni ma Poul el fwak ke met luti su oru orekma munas ke orekma in musa lal: “A el sifwanu fwa moul.” (1 Korint 3:15) Fwin met luti el sifwanu moul—tusruktu oiye Kristian su el kaifweung in musaiyuk nu sin tulik lutlut nutul el oanu “fururyuk” ke sie me srifwe lun e—na mea ma inge el luti nu sesr? Paye, Jeova el oru tulik lutlut in oasr pa kunokon yok ke sulela su el oru el fwin lungse in fwasr tokin inkanek sumwos ku tia.
19 Kunokon lun kais sie met, ku met se met se arulanu yok sripe na paye. Ma inge el sun kais sie sesr. Kut fwin sramsram na paye ke ma se inge, mea Baibel el luti ka? Me lutlut lasr toko el sramsramkin ma inge.
[Footnotes]
a ‘Foundeson lun fwalu’ el sramsram ke ku lun ma orekla su srukye ma inge—a ma orekla nu kemwa in kosrao—su tia ku in mokuikui nu tok. In toeni nu ke ma inge, fwalu se inge musaiyuk ke sie inkanek “in tia mokuikui nu tok,” ku musalla.—Sam 104:5.
b “Eot saok” su Poul el fwak tia enenu in eot saok na paye oanu diamond a ruby. Elos inge ku in eot saok su yok molo su ku in orekmakin in musai loom sa oanu marble, alabaster, ku granite.
c Poul el filiye ke me alollo tia moul lun met musa, a “orekma lal.” The New English Bible el kas ou inge ke fus inge: “Fwin loom su met musa el orala el tu, na el fwa eis ma lane; fwin fururyuk, el enenu in keok ke ma tula; tusruktu el sifwanu fwa moul, oanu sie met su kaengla liki e.”
Fuka Kom Ku in Topuk?
◻ Mea “foundeson” nu sin met Kristian paye, a fuka ma inge likiyuki?
◻ Mea kut ku in lotela ke kain in kofwen me musa puspis?
◻ “E” el lumeyuk nu ke mea, a fuka ma inge el ku in oru kutu met in keok ke ma “tula” lukelos”?
◻ Fuka met luti ke Baibel, met elder, a papa a nine elos musa sie loom su tia ku in fururyuk?
[Study Questions]
1. Kain in fwinsrak fuka oasr yurin met Kristian oaru fwin ke met puspis su akola in ekla met tumal lutlut?
2. Fuka met sap Poul el akismakinye met Kristian Hibru fwin ke ma saok ke orekma in luti, a kain in lutlut fuka ke moul lasr sifwanu mokle kut in oru?
3. (a) Met sap Poul el pupulyukin nu ke mea akmwuk in orala met tumal lutlut Kristian? (b) Oanu met Kristian su musa, kain in me sang yok fuka oasr yurosr?
4. (a) Mea orekma lal Poul ke orekma in musa lun met Kristian? (b) Efu kut ku in fwak la Jisus a met su longol elos etu ma saok su tuku ke foundeson fukoko?
5. Su foundeson lun congregation lun met Kristian, a fuka ma inge el palye tari meet?
6. Fuka Poul el likiye foundeson mwo nu sin met Kristian fwin an Korint?
7. Mea kut ku in lotela ke kas lal Poul su pangnolos sifwanu “sie met musa usnguk”?
8. Fuka kut likiye Kraist oanu foundeson nu sin met puspis su akola in ekla met tumal lutlut?
9. Fwinne Poul el met lulap su likiye foundeson, tusruktu kain in forsnga fuka oasr yurol nu sin met nu kemwa su eis ma paye ke ma el luti?
10, 11. (a) Fuka Poul el akkalemye ma tia oanu sie ke kofwen me musa luo? (b) Kain in loom fuka saap oasr fwin an Korint in pal meeta? (c) Kain in loom fuka el ku in tu ku ke e, a kain in me luti fuka ma inge el sang nu sin met Kristian su oru met tumal lutlut?
12. Ke inkanek puspis fuka kutu sin met Kristian fwin an Korint elos oru orekma munas ke orekma in musa?
13. E ke me pupulyuk lal Poul el lumeyuk nu ke mea, a ke mea met Kristian nu kemwa elos enenu in nunku?
14. (a) Fuka met Kristian su oru met tumal lutlut oasr ma “tula” lukelos, tusruktu fuka elos ku in molela sifwanu oanu elos kaengla liki e? (b) Fuka kut ku in aksrikye me sensen ke keok ke ma tula?
15. Ke inkanek puspis fuka kut ku in fwasr liki na paye tu kut in tia oru orekma munas ke orekma in musa lasr kut fwin sramsram ke Baibel study lasr?
16. Fuka met elder elos ku in musa orekmakinyen me musa su tia ku in fururyuk?
17. Fuka papa a nine Kristian elos ku in kaifweung in musa orekmakinyen kofwen me musa su tia ku in fururyuk?
18. Fwin sie met tumal lutlut el som liki me luti mwo, efu ma inge tia sang meta nu sin met su kaifweung in luti a kasrel?
19. Me kut akola in lutlutkin ke me lutlut toko?
[Picture on page 22]
Ke siti puspis in pal meeta, loom lulap puspis su tu ku lain e elos musaiyuk wikin loom puspis su sa in fururyuk ke e