Met Kristian A Fwal Lun Metu
“Komwos in fwasr in lalmetmet nu selos su muta lik.”—KOLOSSE 4:5.
KE sie pre lal nu sin Papa tumal in kosrao, Jisus el fwak ou inge ke met tumal lutlut lal: “Fwalu srungalosla, meyen elos tia ma lun fwalu, oanu Nga tia ma lun fwalu.” Na el tafwela: “Nga tia pre tu Kom fwa eselosla liki fwalu, a tu kom fwa liyelosyung liki ma koluk.” (Jon 17:14, 15) Met Kristian nu kemwa tia ku in etukla liki na paye ke fwalu kut fwin sramsram ke mano—ke sie me pupulyuk, oanu in mukena muta ke sie loom pangpang monastery. A, Kraist el “supwelosla nu fwalu” tu elos in met orek lo kel” ke yen loesilanu fwalu.” (Jon 17:18; Orekma 1:8) Fwinne ou inge, el siyuk nu sin God in kurunginelos meyen Setan su “leum lun fwalu se inge,” el purakak mulat nu sin met lainelos ke sripen En Kraist.—Jon 12:31; Mattu 24:9.
2 In Baibel kas se inge “fwalu” (Greek, koʹsmos) pal nu kemwa el sramsram ke un met sesumwos, su “on in ma koluk.” (1 Jon 5:19) Meyen met Kristian elos akos ma sap lun Jeova a ouyepa elos porongo ma sap in luti ke peng mwo lun Togusrai fwin fwalu, paenang kutupal oasr ma upa su sikyuk inmaslon met Kristian a fwalu. (2 Timote 3:12; 1 Jon 3:1, 13) Tusruktu, koʹsmos el ouyepa orekmakinyuk in Ma Simusla el fwin sramsram ke sou nu kemwa fwin fwalu. Ke pal se ma el sramsram ke fwalu ke oiye se inge, Jisus el fwak: “Tu God el lungsel fwalu ou inge, tu el ase Mwen siefwunnu isusla nutul, tu el su lalalfongel fwa tia tula, a el fwa eis moul ma patpat. Tu God el tia supamu Mwen nutul nu in fwalu in nununku fwalu; a tu fwalu in moul Kel.” (Jon 3:16, 17; 2 Korint 5:19; 1 Jon 4:14) Ke ma inge, Jeova el srunga ma koluk puspis ke akmwuk lal Setan, in pal se na el akkalemye lungse lal nu sin metu ke pal se ma el supwema Mwen nutul fwin fwalu tu lan ku in molela met nu kemwa “su auliyuk.” (2 Piter 3:9; Soakas 6:16-19) Oiye sumwosmwos lun Jeova su el akkalemye ke fwalu se inge enenu in oanu me srikasrak nu sin met nu kemwa su alu nu sel.
Me Srikasrak lal Jisus
3 Meet liki el mise, Jisus el fwak nu sel Pontius Pilate: “Togusrai luk tia ma lun fwal se inge.” (Jon 18:36) Fwal nu ke kas se inge, meet liki pal inge, Jisus el tia lela Setan in kutangla ke me srifwe lal nu sel in eis kolyuk ke togusrai nu kemwa fwin fwalu, a el ouyepa tia insese ke pal se ma met Ju elos lungse in aktogusra el. (Luk 4:5-8; Jon 6:14, 15) Aok, Jisus el akkalemye lungse yok nu sin metu. Sie me srikasrak nu ke ma inge met sap Mattu el reporti: “A ke el liye un met puspis, el pakomutalos, tu elos ongoiye, a fwasrelik, oanu sip su wangin met sropu.” Ke sripen lungse, paenang el luti nu sin met puspis ke mura lalos. El luti a akkeye kain in mas nu kemwa lalos. (Mattu 9:36) El ouyepa loang nu ke ma enenu in ikwe lun met nu kemwa su tuku in lutlut sel. Kut ku in rid: “A Jisus el pangon mu met tumal lutlut, a fwak: ‘Nga pakomuta un met puspis inge, meyen elos muta yurok inge len tulo, a wangin ma nelos; a Nga tia lungsik in supalosla ke lalo, saap elos fwa mulalla inkaneku.’ ” (Mattu 15:32) Fuka sie lungse lulap pa inge!
4 Met Ju elos arulanu srisri nu sin met Samaria, tusruktu Jisus el sramsram ke lusen pal loes nu sin sie mutan Samaria a el muta ke lusen len luo ke siti lun met Samaria tu lan ku in sang ma lo nu sin met puspis. (Jon 4:5-42) Fwinne God El supwella nu sin “sip tula lun Israel,” tusruktu kais kutu pal Jisus el loang nu ke orekma lun met saye su lalalfongi fwinne elos tia met Ju. (Mattu 8:5-13; 15:21-28) Aok, Jisus el akkalemye la sie met el ku in “tia ma lun fwalu” a in pal se na el ku in lungse metu. Ya kut ouyepa akkalemye pakoten nu sin met su muta ke an sesr, ke an in orekma lasr, ku ke an se ma kut oru shopping lasr? Ya kut akkalemye la kut loang nu ke ma enenu lalos—tia ke ma enenu lalos ke ma lun ngun mukena, a ouyepa ke ma saye fwin oasr ku lasr in oru ou inge? Jisus el oru ou inge, ke sripe se inge el ikasla inkanek lal in luti metu ke Togusrai. Paye, kut tia ku in orala menmen oanu Jisus el oru. Tusruktu sie orekma kulang pal nu kemwa el sang kasru, in akwanginye srisri.
Oiye Lal Poul Nu Sin Metu “Su Muta Lik”
5 Ke leta puspis lal, met sap Poul el sramsram ke met su muta “lik,” ku tia met Kristian, met Ju ku met Pegan. (1 Korint 5:12; 1 Tessalonika 4:12; 1 Timote 3:7) Mea el oru ke kain in met inge? El akla ‘ma nu kemwa nu sin met nu kemwa, tu ke ma nu kemwa Nga in molela kutu.’ (1 Korint 9:20-22) Ke pal se ma el tuku ke sie siti, inkanek in luti lal el akfwalye meet nu sin met Ju su muta we. Fuka inkanek in osun lal? El kulang a usrnguk ke el sang nu selos me akpayeye su tuku ke Baibel ke tuku tari lun Messaia, mise lal oanu me kise, a sifwil moulyuk lal.—Orekma 13:5, 14-16, 43; 17:1-3, 10.
6 Ke inkanek se inge Poul el musaiyuk nu sin met Ju etauk ke Ma Sap lal Moses a ke met palu, tu lan ku in luti nu selos ke Messaia a Togusrai lun God. A el kutangla in purakak kutu selos. (Orekma 14:1; 17:14) Fwinne oasr me lain su tuku nu sin met kol lun met Ju, Poul el akkalemye pwar nu sin met su oanu el ke pal se ma el simusla: “Met lili, lungse lun insiuk a kaifwe luk nu sin God kalos tu elos fwa moul. Tu Nga orek ma lo nu selos, tu elos moniyuk nu sin God, a tia fwal nu ke etauk.”—Rom 10:1, 2.
Sang Kasru Nu Sin Met Lalalfongi Su Tia Ju
7 Met Proselyte elos tia met Ju tusruktu elos ekla met kosroila a elos wi ke alu lun met Ju. Arulanu kalem la oasr met proselyte fwin an Rom, Syrian Antioch, Ethiopia, a Antioch Pisidia—paye, in an puspis met Ju elos fwasrelik. (Orekma 2:8-10; 6:5; 8:27; 13:14, 43; srike liye Mattu 23:15.) Tia oanu met kol lun met Ju, met proselyte elos met fwokpap, a elos tia ku in orek fulang oanu tulik nutul Ebream. (Mattu 3:9; Jon 8:33) A, elos som liki god lun met Pegan a elos forla nu sin Jeova ke inse pusisel, elos eis etauk Kel a ma sap Lal. A elos eis fwinsrak lun met Ju ke tuku lun Messaia. Meyen elos akkalemye tari insemwomwo lalos in ekla ke sripen elos suk ma paye, paenang pus sin met inge akola in ekula oiyen moul lalos nu fon in sang topuk nu ke orekma in luti lal met sap Poul. (Orekma 13:42, 43) Fwin sie met proselyte su alu nu sin god lun met Pegan meet, el ekla nu ke Kristian, el akola na paye in orek lo nu sin kutu met Pegan su srakna alu nu sin god kikiap puspis inge.
8 Sayen met proselyte inge su kosroila tari, kutu sin met su tia met Ju elos mokleyuk pa ke alu lun met Ju. Sie selos su ekla met Kristian pa Kornelius, su fwinne tia met proselyte tusruktu, “el sie met oawi, a el sangeng sin God.” (Orekma 10:2) Ke me sramsram ke buk lun Orekma, Professor F. F. Bruce el simusla: “Kain in met Pegan inge elos eteyuk a pangonyuk ‘met sangeng sin God’; fwinne tia pa inge kas na paye su fwal in orekmakinyuk nu selos, tusruktu pa inge inkanek fwusesr fuka in pangnolos. Met Pegan puspis in len ingo, elos fwinne sonna akola in sroang na paye ke alu lun met Ju (me siyuk ke kosroila pa me tukulkul yok nu sin metu) tusruktu elos pwar ke lalalfongi ke God siefwunnu ke imwen lolngok lun met Ju a ke oiyen moul nasnas lalos. Kutu sin met inge elos wi ke pal in alu ke imwen lolngok oru etauk lalos in yokelik ke pre a ke lutlut ke ma simusla, su elos long ke pal in ridi ke ma simusla lun Greek.”
9 Met sap Poul el osun nu sin met puspis inge su sangeng sin God ke pal se ma el luti ke imwen lolngok fwin an Asia Minor a Greece. In an Pisidian Antioch el sramsram nu selos su oasr ke imwen lolngok oanu “met Israel, a komwos su sangeng sin God.” (Orekma 13:16, 26) Luk el simusla la tukun Poul el luti ke Sabbat tulo ke imwen lolngok fwin an Tessalonika, “kutu selos [met Ju] lalalfongi [ekla Kristian] a oelul Poul a Sailas, a sie u lulap sin met Grik su oawi, a mutan kato tia pu.” (Orekma 17:4) Arulanu kalem, kutu sin met Greek elos met sangeng sin God su tia kosroila. Oasr me akpayeye su akkalemye la pus sin met Pegan inge elos asrouki nu sin met Ju.
Oru Orekma in Luti Nu Sin “Met Silalalfongi”
10 Ke Ma Simusla lun Kristian Greek, kas se inge “met silalalfongi” el sramsram nu sin met nu kemwa su tia wi ke congregation lun met Kristian. Pal nu kemwa el sramsram ke met Pegan. (Rom 15:31; 1 Korint 14:22, 23; 2 Korint 4:4; 6:14) In an Athens met silalalfongi puspis elos lutlut ke lalmetmet lun Greek a wangin etauk lalos ke Ma Simusla. Ya ma inge akmunasye Poul tu lan tia orek lo nu selos? Mo, el tia, ma el oru pa, el akfwalye me sramsram lal nu selos. El akkalemye usnguk lal ke pal se ma el sromon nu selos lalmetmet lun Baibel el fwinne tia srukak kutena fus ke Ma Simusla lun Hibru, su met Athenian tianu etu. El usrnguk in akkalemye ma apkurun in oanu sie inmaslon ma paye lun Baibel a kutu me sramsram su akkalemyeyuk sin met stoic in pal meeta. A el akkalemye nu selos sie God paye lun met nu kemwa, sie God su akola in oru nununku ke inkanek sumwos ke inkanek lun sie met su mise a sifwil moulyuk. Ke ma inge Poul el luti ke Kraist ke inkanek kulang nu sin met Athenian. Mea fwokin ma inge? Fwinne met puspis elos aksruksrukel ku alollo, tusruktu “kutu met elos fulyung nu sel a lalalfongi, sie selos Daionisius met Areopagus, a sie mutan su e Damaris, a kutupa oelulos.”—Orekma 17:18, 21-34.
11 In an Korint oasr sie u lun met Ju fwin an we, ke ma inge Poul el mutamwauk ke orekma in luti lal ke imwen lolngok. Tusruktu ke pal se ma met Ju elos akkalemye srunga lalos, Poul el som nu ke un met pegan. (Orekma 18:1-6) A kain in met fuka elos! An Korint el sie an kafofo, an pengpeng se fwin fwalu, sie an lun met kuka, pengpeng ke fwal lun Greco-Roman ke moul sukosok. Paye, “tu in srukye oiyen met Korint” sie met el enenu in oru orekma lun kosro ku ma fokfok nu kemwa. Aok, tukun met Ju elos akkalemye srunga lalos ke orekma in luti lal Poul, Kraist el sikme nu sel a fwak: “Nik kom sangeng, a kaskas a tia misla . . . , tu oasr met puspis srak in siti se inge.” (Orekma 18:9, 10) Paye na paye, Poul el oakiye sie congregation fwin an Korint, fwinne kutu sin met we su wi ke congregation elos moulkin moul “oanu met Korint” in pal meeta, meet liki elos ekla Kristian.—1 Korint 6:9-11.
El Srike In Molela “Kain in Met nu Kemwa” ke Len Inge
12 Ke len inge, oanu ke century se meet, “kulang lun God . . . ase lango nu sin met nu kemwa.” (Taitus 2:11) Territory ke orekma in luti ke peng mwo arulanu yokelik in sun an lulap nu kemwa a apkurun tuka nu kemwa in mwea. A oanu in len lal Poul, orekma se inge sun “kain in met nu kemwa.” Ke sie me pupulyuk, pus inmaslosr, oru orekma in luti ke an puspis su alu lun Kristendom oakiyuki tari ke century puspis. Oanu met Ju ke century se meet, met lalos arulanu sremla ke fasin ke alu. Fwinne ou inge, kut srakna pwar in sukok elos nu kemwa su oasr inse mwo a musaiyuk kutena etauk ke Baibel su oasr yurolos. Kut tia pilesrelos fwinne met kol ke alu lalos elos lain kut ku akkeokye kut. A, kut akilen la kutu selos oasr “moniyuk nu sin God” fwinne wangin etauk lalos. Oanu Jisus a Poul, kut akkalemye lungse na paye nu sin met, a oasr yurosr kena yok tu elos in moul.—Rom 10:2.
13 Ke pal se ma kut oru orekma lun forfor, kut osun nu sin met puspis su wanginla lalalfongi ke alu. Tusruktu, saap, elos srakna sangeng sin God, elos lalalfongi nu sin God fwinne tianu arle yok a elos srike in moulkin moul sumwos. Ke fwal se inge su ku a wangin sangeng sin God, ya kut tia engun in osun nu sin met su srakna oasr lalalfongi sin God? Ya kut tia engun in kasrelos in wi ke sie alu su wangin kikiap a mwosounkas?—Filippai 2:15.
14 Ke me pupulyuk lal ke sie kwa, Jisus el fwak la oasr territory yok ke orekma lun forfor. (Mattu 13:47-49) In aketeye ma inge, The Watchtower lun June 15, 1992, el fwak ou inge ke sra 20: “Ke lusen century puspis met puspis lun Kristendom elos oru orekma yok ke leng, in orek copy, a in kitelik Kas lun God. Tia pat toko alu puspis elos oakiye ku sang kasru ke u puspis su orala Baibel, a langasla Baibel nu ke kain in kas puspis ke an loes puspis. Elos ouyepa supwela missionary puspis su taktu a met luti, su orala met puspis in ekla met Kristian ke sripen ma lane ku rapku. Ma inge oanu sruukeni pise yok lun ik koluk, su wangin insemwomwo lun God. Tusruktu ke inkanek se inge million puspis sin met elos liye Baibel a wi ke alu puspis su ekin Kristian, fwinne tia paye.”
15 Orekma lun Kristendom in ekulla alu lun met puspis arulanu fukoko fwin an South America, Africa, a kutu tuka ke mwea. Ke len lasr, met fwokpap puspis konoiyukyuk ke an inge, a kut ku in akyokye orekma lasr kut fwin srukye nunuk sumwos a lungse nu sin kain in met fwokpap inge, oanu Poul el oru nu sin met Ju proselyte. Inmaslolosr su enenu kasru lasr pa million puspis sin met su ku in pangonyuk “sympathizers” ku met su lungse Met Lo lun Jeova tusruktu elos sonna wi. Pal nu kemwa elos lungse in liye kut ke pal se ma kut muteta nu yurolos. Pus sin met inge elos wi kut lutlut Baibel a wi meeting pal nu kemwa, yokna ke pal in Memorial ke mise lal Jisus ke kais sie yiu. Ya ma inge nu kemwa tia akkalemye sie nien orekma yok ke orekma lun forfor in luti ke peng mwo lun Togusrai?
16 Sayen ma inge, mea nunuk lasr ke kain in met nu kemwa su tia tuku ke alu lun Kristendom—kut fwin sunolos in an selos ku elos su muta in an saye fwin an Roto? A fuka million puspis sin met su forla liki alu, a ekla met silalalfongi ke God ku met su tia lalalfongi fwin oasr God ku wangin. Sayen ma inge, fuka met puspis su loang nu ke kutena me purakak lun alu ke lalmetmet pengpeng su oasr ke buk puspis su ku in konoiyukyuk ke sto? Ya kut enenu in pilesru kain in met inge, a nunku la wanginla fwinsrak lalos? Mo, kut fwin etawi met sap Poul.
17 Ke pal se ma el luti fwin an Athens, Poul el tia lela lan sremla ke akukuin ke lalmetmet lun met nu sin met su longol. Ma el oru pa, el akfwalye me sramsram lal nu sin met nu kemwa su longol, el akkalemye ma paye lun Baibel ke inkanek lalmetmet. In oupanu ou inge, kut tia enenu in ekla met lalmetmet ke kain in alu nu kemwa ku kut enenu in etu lalmetmet lun met nu kemwa su kut osun nu sa ke lutlut. Tusruktu, kut akfwalye inkanek in osun lasr tu in fukoko orek ma lo su kut oru, ke ma inge kut ekla “ma nu kemwa nu sin met nu kemwa.” (1 Korint 9:22) Ke pal se ma el simusla leta nu sin met Kristian fwin an Kolosse, Poul el fwak: “Komwos in fwasr in lalmetmet nu selos su muta lik, a kurunganang pal. Lela kas lomwos in kulang pal nu kemwa, solela ke sol, tu komwos fwa ku in etu fuka fwal in topuk nu sin kais sie met.”—Kolosse 4:5, 6.
18 Oanu Jisus a met sap Poul, lela kut in akkalemye lungse nu sin kain in met nu kemwa. Yokna, lela kut in kaifweung in sulkakin nu sin kutu met peng mwo lun Togusrai. Ouyepa, lela kut in tia mulkunla ma Jisus el fwak nu sin met tumal lutlut lal: “Elos tia ma lun fwalu.” (Jon 17:16) Kalmen ma inge nu sesr e fwa sramsramkinyuk ke me lutlut toko.
Ke Inkanek lun Kalweni
◻ Aketeye oiye sumwos lal Jisus su el akkalemye ke fwalu.
◻ Fuka met sap Poul el luti nu sin met Ju a met Proselyte?
◻ Fuka met sap Poul el osun nu sin met puspis su oasr sangeng sin God a nu sin met silalalfongi?
◻ Fuka kut ku in “ma nu sin met nu kemwa” ke orekma in luti lasr?
[Study Questions]
1. Mea Jisus el fwak fwin ke met tumal lutlut lal a fwalu?
2. (a) Fuka Baibel el orekmakin kas se inge “fwalu”? (b) Kain in oiye sumwos fuka Jeova el akkalemye ke fwalu?
3, 4. (a) Kain in oiye fuka Jisus el akkalemye fwin ke orekma in kol? (b) Fuka nunuk lal Jisus nu sin metu?
5, 6. Fuka orekma lal Poul nu sin met Ju su “muta lik”?
7. Fuka met proselyte puspis elos loang nu ke peng mwo su Poul el luti nu selos?
8, 9. (a) Sayen met proselyte, u saye fuka lun met Pegan el loang nu ke alu lun met Ju? (b) Fuka met puspis su “sangeng sin God” tusruktu tia kosroila elos topuk nu ke peng mwo?
10. Fuka met sap Poul el luti nu sin met Pegan su wangin etauk ke Ma Simusla, a mea fwokin ma inge?
11. Kain in siti fuka an inge pangpang Korint, a mea fwokin orekma in luti lal Poul ke an se inge?
12, 13. (a) Fuka territory lasr misinge oanu sie ke territory in len lal Poul? (b) Kain in oiye fuka kut akkalemye ke territory puspis su alu lun Kristendom oakiyuki tari ke lusen yiu puspis, ku met puspis su muta we elos tilli lalalfongi alu nu kemwa?
14, 15. Fuka an in orekma lun forfor yok ikakla nu ke orekma in luti ke peng mwo?
16, 17. (a) Kain in met fuka kut nu kemwa osun ke inkanek lun peng mwo? (b) Fuka kut ku in etawi Poul ke inkanek in luti lal nu sin kain in met nu kemwa?
18. Kain in kunokon fuka oasr yurosr, a mea se inge su kut tia enenu in mulkunla ke kutena pal?
[Pictures on page 22]
Ke inkanek lun orekma kulang nu sin met tulan, met Kristian nu kemwa elos ku in oru in wanginla srisri