SIFAC KE KOLO | KE PACL SE SIE MWET LASR MISAC
Ahkkweye Mwet Ahsor
Nuh oasr tari pacl kom ahsor ke srihpen wacngihn ma kom kuh in oruh in kahsruh sie mwet kom fototo nuh se suc ahsor ke srihpen misac luhn sie mwet lal? Sahp, kuhtuh pacl uh kuht tiac etuh na pwacye lah meac kuht ac fahk kuh oruh, na ke sahflahiyac uh wacngihn na ma kuht fahklah kuh oraclah. Tuhsruhktuh, oasr na pwacye mwe kahsruh ma kuht kuh in oruh.
Inkaiyen pacl uh, ma enenweyuck an pa oasr lom yohrohltahl ac kahs na fihsracsr, oacna “Nga pahkomotom.” Ke facsin pucspucs, sie inkacnek wo in ahkkahlwemye lah kom nuhnkuh ke mwet sacn pa ke kom asruhilac nuh sin mwet sacn kuh sruokyac pahol. Mwet ahsor se fin luhngse in sramsram, lohacng ahkwoyac. Fin lweyucklac nuh sum, ma wo emeet kom in oruh an pa sie orekma ma sucu sacn tiac kuh in oruh ke pacl sacn, sahp oraclah sie mongo ah, liyacacng tuhlihk an kuh kahsruh ke oakwuck nuh ke mas sacn. Kain in orekma inge yohk kahsruh kac liki na kuhtwena kahs wo.
Ke pacl kom nuhnkuh muh wo ac fal, sahp kom luhngse in sramsramkihn ohiyac wo ac pacl in engan luhn mwet misac sacn ke el srackna moul ac. Kain in sramsram inge ac kuh pac in ahkenganye mwet ahsor se. Ke sie mwe puhpuhlyuck, Ian suc mukul tuhmwacl Pam, el misac ke yac ohnkohsr somlah. Pa inge ma Pam el fahk: “Oasr pacl mwet uh sruhmuhn ma wo ma nga tiacna etuh kacl Ian ac ma inge ahkenganye insiuck.”
Report luhn mwet suc orek research kac uh eltahl konwacack lah ke muhtwacwacackiyac arlacna yohk kahsruh ma ituckyang nuh sin sie mwet ahsor. Tuhsruhktuh, ke kawuck laltahl uh sifwil kahfofolac ke moul laltahl sifacna, eltahl muhlkuhnlah mwet ahsor inge ac ke mwe enenuh laltahl uh. Pwacnacng, kwacfeacng in ohsun kuh muhtwacta yurin sie kawuck lom ma ahsor ke srihpen oasr mwet lal wacngihnlac ac oruh ma inge pacl nuhkewa.a Puhs mwet ahsor suc arlacna srui ke oasr mwet eltahl kuh in sramsram nuh se ke ahsor ma eltahl puhla ke lusen pacl na loes inge.
Nuhnkuh ke mwe puhpuhlyuck se kacl Kaori, sie muhtwacn fuhsr fin acn Japan suc arlacna ahsor ke srihpen misac luhn ninac kiyacl ac ke mahlwem 15 tohkoh, tuhlihk muhtwacn mahtuh se wiyacl misac pac. Kuht arlacna kulohkihn lah oasr mwe kahsruh ma ituckyang nuh sel sin kawuck na wowo. Sie sin kawuck lal inge pa Ritsuko, sie muhtwacn suc mahtuh luhkel Kaori. El siyuck elan kawuck fototo se lal. Kaori el nuhnkuh, “Ke ma na pwacye uh, nga tiacna engankihn. Nga sruhnga kuhtwena mwet in eislah acn luhn ninac kiyuck uh, ac nga muh wacngihn na pwacye mwet ac kuh. Tuhsruhktuh, ke srihpen oruh lal Ninac Ritsuko nuh sihk ac, nga arlacna fototoyang nuh sel. Ke kais sie wik, kuht tuhkweni ke orekma in luti uh ac tuhkweni som nuh ke toeni uh. El suliyuc in weluhl nihm tea, el utuck mongo nak ac sihm lwacta ac card nuh sihk pacl puhs. Ohiyac wo lal Ninac Ritsuko inge arlacna kahsreyuc na pwacye.”
Sun tari yac singucul luo ma ninac kiyacl Kaori uh misac. Mihsenge el ac mukul tuhmwacl uh kuhlwacnsuhpuh Jeova ke inkaiyen pacl laltahl uh. Pa inge ma Kaori el fahk, “Ninac Ritsuko el tiac tui in ahkkahlwemye luhngse lal nuh sihk. Ke pacl nuhkewa nga fohlohk muhtwacta yen sihk ac, nga ac som muhtwacta yohrohl ac engankihn fototo wo lal nuh sihk uh.”
Sie pac mwe puhpuhlyuck ke mwet suc eis kahsruh pacl nuhkewa pa Poli, sie Mwet Loh luhn Jeova fin acn Cyprus. Sozos, mukul tuhmwacl Poli ac mwet na kuhlwacng se suc sie mwe srihkasrak wo ke mwet suc karihngihn mwet ke congregation uh. Ke pacl puhs, el ac suli tuhlihk suc wacngihn pahpah ac ninac kiyac wekuhnacng muhtwacn katinmas nuh ke lohm sel ah in engankihn asruoki wo ac in weluhltahl mongo. (James 1:27) Mwe ahsor se lah Sozos el misac ke sie brain tumor ke el yac 53. Poli el fahk, “Mukul na wo se tuhmuhk inge wacngihnlac likiyuc tukun yac 33 ke pahyuck lasr uh.”
Tukun misac luhn mukul tuhmwacl Poli uh, el ac Daniel, tuhlihk mukul se nahtuhl suc yac 15 eltahl som muhta fin acn Canada. Ke acn se inge, eltahl muhtwacwacack in asruoki nuh sin mwet ke sie congregation luhn Mwet Loh luhn Jeova. Poli el esam ac fahk, “Mwet ke congregation sasuc se lasr inge tiac etuh ma sikyak nuh sesr ac ke ma upac lasr uh. Tuhsruhktuh, eltahl tiac tui in paing kuht ac ahkkweye kuht ke kahs kuhlwacng ac ke kahsruh laltahl. Mwe kahsruh inge arlacna yohk srihpac nuh sesr, yohkna ke pa inge puhlan pacl ma tuhlihk mukul se nuhtihk inge enenuh na pwacye pahpah tuhmwacl uh! Mwet elder ke congregation uh ahkkahlwemye luhngse yohk nuh sel Daniel. Oasr sie seltahl suc pahnglol Daniel pacl nuhkewa in weluhltahl engankihn asruoki luhn kawuck pucspucs kuh in som sritacl pohl.” Kewana ninac se inge ac tuhlihk mukul se nahtuhl inge kuhna nwe mihsenge.
In kahlwem na pwacye, puhs inkacnek ma kuht kuh in sang kahsruh ac ahkkweye mwet ahsor uh. Bible uh oacyacpac ahkkweye kuht ke sie finsrak wo nuh ke pacl fahsruh uh.
a Kuhtuh mwet uh mahkiyac ke calendar nahtuhltahl uh lwen in misac luhn sie mwet in ahkacsmakihnyacltahl in som sang mwe ahkkweye ke pacl ma enenweyuck na pwacye uh kuh ke apkuhranyang nuh ke lwen in misac luhn mwet sacn.