Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Kosraean
  • BIBLE
  • MWE RIT NUHKEWA
  • TOENI NUHKEWA
  • w15 6/1 sra 3-5
  • Kahsruh Fuhkah Science uh Oruh nuh ke Moul Lom?

Wacngihn video ma oasr ke selection se inge.

Sislah kuluk, oasr error in loading video se.

  • Kahsruh Fuhkah Science uh Oruh nuh ke Moul Lom?
  • Tower in San Fahkwack Tohkohsrahi luhn Jeova—2015
  • Sifac Srihsrihk
  • Mwe Lutlut Ma Oacna Sie
  • MA PUCSPUCS MA SCIENCE TIACNA KUH IN AHKUHTWEYAC
  • Science Tiac Kuh in Etuh Ma Nuhkewa
    Tower in San Fahkwack Tohkohsrahi luhn Jeova—2015
Tower in San Fahkwack Tohkohsrahi luhn Jeova—2015
w15 6/1 sra 3-5

SIFAC KE KOLO | YAC SCIENCE EISLAC ACN LUHN BIBLE UH?

Kahsruh Fuhkah Science uh Oruh nuh ke Moul Lom?

In fal nuh ke sie dictionary, science pa “sie oakwuck wo in lutlut ke ma orahkrahk, ke sahk ac ke kuhtuh pac ma sahyac fin facluh ma tiac oreklac sin mwet uh, oacyacpac ke ohiyen ma pucspucs inkuhsrao. Oakwuck wo in lutlut inge orek fal nuh ke orekma in tuni ahkwoyac ma uh, ke inkacnek luhn experiment, ac ke srihkasrak.” Ma inge nuhkewa orekma na upac, inkaiyen pacl uh oasr mwe ahsor kac. Scientist uh eltahl kampare in oruh experiment kuh in lohacng ahkwoyac ac tuni ma se ke lusen wik, mahlwem, kuh yac pucspucs. Kuhtuh pacl uh, eltahl tiac konwacack etwacack kuh kahlwem ke ma eltahl suk uh. Tuhsruhktuh ke pacl puhs, orekma laltahl inge sang kahsruh nuh sin mwet uh. Nuhnkuh ke mwe puhpuhlyuck ekahsr ten inge.

Oasr sie company fin acn Europe ma oracni puhlahstik na fokoko ac kuhtuh pac mwe lihklihk in oraclah sie kain in mwe lihklihk kof ma kuh in kahsruh sie mwet in tiac eis mas ke kof ma tiac nwacsnwacs. Kain in mwe lihklihk kof inge orekmakihnyuck fin acn Haiti ke pacl se ma sie kusrusr upac sikyak ke yac 2010.

Ke yen engyeng uh, oasr network ke satellites ma oraclah Global Positioning system, ma etweyuck sin mwet pucspucs oacna GPS. Ma inge oreklac in pacl meet ah in kahsruh oakwuck luhn military. Ke pacl inge, GPS uh sang pac kahsruh nuh sin mwet ma utuck stosah, pilot ke oaksohk, oak ten, mwet sruh kosro ac mwet fuhfahsryucsr in konwacack acn ma eltahl ac som nuh we uh. Kuloh nuh sin scientist pucspucs suc oraclah ma inge. Ke kahsruh luhn GPS, fihsracsruh nuh sum in sun acn ma kom luhngse in som nuh we uh.

Yac oasr cell phone, computer nuhtum, kuh internet lom? Yac kom nuh puhla muh kom kwelac ke mas lom ke srihpen ono na wo ma kom eis? Yac kom nuh wi tari oaksohk uh in som nuh ke acn sahyac? Fin ahok, kom eis ma wo ma tuhkuh ke kuhtuh inkacnek ma science uh sang kahsruh nuh sin mwet uh. Ahok, science uh sang kahsruh nuh ke moul lom ke inkacnek wo pucspucs.

MA PUCSPUCS MA SCIENCE TIACNA KUH IN AHKUHTWEYAC

Scientist ke pacl inge kwacfeacng na in ahkyohkye etwacack laltahl, pwacnacng eltahl kampare in lutlut ac tuni ahkwoyac ma orahkrahk, sahk ac kuhtuh pac ma sahyac fin facluh ma tiac oreklac sin mwet uh. Scientist suc lutlut ke ma na srihsrihk se inge pahngpahng atom, eltahl tuni ahkwoyac ke ip srihsrihk nuhkewa ma oan lun atom uh. Scientist pucspucs eltahl srihke in lutlut ke ma nuhkewa inkuhsrao oacna itu ac planet in etuh ma sikyak ke billion yac somlah ah ac in kahlwem ke muhtwacwackiyen kuhsrao ac facluh. Ke eltahl kwacfeacng in suk ac konwacack mwe ahkpwacyeye pucspucs, finne ke ma tiac kuh in liyeyuck, kuhtuh sin scientist inge nuhnkuh muh fin God se ma sruhmuhnyuck in Bible uh moul, eltahl kuh in liyacl ac konwaclwack.

Kuhtuh sin scientist ac mwet lahlmwetmwet uh nuhnkuh ac fahk pac kuhtuh ma sahyac. Ke inkacnek luhn science eltahl srihke in “ahkpwacyeye lah wacngihn God,” suc pa inge ma sie mwet sihm ke puk luhn science pahngpahng Amir D. Aczel el fahk. Ke sie mwe puhpuhlyuck, sie scientist suc arlacna pwengpweng fin facluh el fahk muh “ke srihpen wacngihn mwe ahkpwacyeye nuh kac lah oasr God suc oraclah ma nuhkewa inkuhsrao ac fin facluh, ma inge sang mwe ahkpwacyeye lah wacngihn na pwacye god.” Kuhtuh sin scientist inge fahk pac muh orekma luhn God ma ahkkahlwemyeyuck in Bible uh oacna “mwenmwen” ac “orekma usrnguck ma tiac kuh in ahkuhtweyucki.”a

Tuhsruhktuh oasr kihsen siyuck se ma enenuh in siyuckyuck: Yac fal tari etwacack luhn science ke ma nuhkewa fin facluh ma tiacna oreklac sin mwet uh in fahk ma eltahl motko muh pwacye? Top uh pa moh. Arlacna yohk kapkapack luhn science ke ma pucspucs, tuhsruhktuh puhs scientist akihlen lah srackna yohk ma eltahl tiacna kahlwem kac ac tiac kuh in etuh kac. Ke kwacfeacng lal in etuh ma pucspucs fin facluh, sie scientist suc pahngpahng Steven Weinberg el fahk ohinge: “Puhs ma kuht ac tiac na etuh ac kahlwem kac.” Professor Martin Rees, Astronomer Royal ke acn Great Britain, el suhmuhslah: “Sahp puhs ma mwet uh tiacna kuh in kahlwem kac.” Pwacyeiyac uh pa inkaiyen ma ma tiac oreklac sin mwet uh, ke ma srihsrihk pahngpahng cell nuh ke ma pucspucs inkuhsrao, soenna kahlwem na pwacye sin scientist ke pacl inge. Liye kuhtuh mwe puhpuhlyuck tohkoh inge:

● Scientist ma lutlut ke mukuikui ac ohiyac luhn ma moul uh eltahl tiac arlac kahlwem kac lah meac na pwacye sikyak ke cell lun ma moul nuhkewa. Srackna oasr kihsen siyuck ma scientist uh soenna konwacack top nuh kac, oacna ke orekma luhn cell pucspucs, in eis energy, oraclah protein, ac kihtakatwelihk la.

● Gravity uh kahsre kuht kais sie second ke lwen nuhkewa. Tuhsruhktuh tiac kahlwem na pwacye sin scientist lah ma inge orekma fuhkah. Eltahl tiac arlac etuh lah fuhkah tuh gravity uh ul kom nuh ten ke pacl se kom sro nuh lucng uh, kuh lah fuhkah ma inge oruh mahlwem uh in tiac som liki inkacnek la in rauni facluh.

● Scientist ma lutlut ke muhtwacwackiyen inkuhsrao ac facluh eltahl motko muh percent 95 ke ma oasr inkuhsrao uh tiac kuh in liyeyuck ac tiac kuh in konweyuckyak ke kuhfwen orekma luhn scientist. Eltahl fahk pac muh ma usrnguck inge oasr ke kain in ma luo, sie pa dark matter ac sie pac pa dark energy. Ohiyen ma pucspucs inge soenna oasr etweyac.

Oasr ma pucspucs sahyac ma soenna etweyuck ma ahkfohsye scientist uh. Efuh kuh ma inge yohk srihpac? Sie mwet sihm suc pwengpweng ke science el suhmuhslah: “Science uh oruh kom in arlacna fwefwelac ac luhngse in lutlut ke ma pucspucs, ac in tiac kain in mwet se ma sruhnga lohng kuh orekmakihn nuhnak sahyac.”

Ke ma inge kom fin nuhnkuh muh science ac fah ahollah Bible in ahkwacngihnyelah luhlahlfongi luhn mwet ke God, nuhnkuh ke ma se inge: Scientist suc arlacna lahlmwetmwet wi kuhfwen mwe orekma laltahl ma arlacna wo inge eltahl tiacna kahlwem ke ma pucspucs fin facluh. Yac wo kuht in luhlahlfongi ma pucspucs ma science uh soenna konwacack? In ahkkahlwemye srihpac na pwacye uh, ke sahflahiyen sie mwe lutlut ma ahkuhtweyac sramsram mahtuh ac kapkapack luhn scientist suc lutlut ke yen engyeng uh, puk se inge Encyclopedia Britannica fahk ohinge: “Tukun yac 4,000 ke lutlut yohk ma orek ke yen engyeng uh, ma soenna etweyuck sin mwet ke pacl inge oacpacna nuh ke ma pucspucs ma mwet Babylon in pacl meet ah tiacna konwacack.”

Mwet Loh luhn Jeova uh suhnakihn suwohs luhn kais sie mwet in oruh sulaclah laltahl sifacna nuh kac. Kuht kwacfeacng in orekmakihn ma Bible uh fahk inge: “Lwelah nuhnak wo lowos in etweyuck sin mwet nuhkewa.” (Philippi 4:5, NW) In fal nuh ke ohiyac inge, kuht suli kom in tuni lah fuhkah science ac Bible insese ac kahsruh sie sin sie.

[Footnote]

a Kuhtuh mwet uh tiac luhlahlfongi ke Bible ke srihpen mwe luti luhn alu in pacl meet ah ac nuh ke pacl inge. Oacna ke sie luhlahlfongi ma luti muh facluh pa infulwacn ma nuhkewa inkuhsrao. Kuh sie pac luhlahlfongi muh God el oraclah facluh ke lwen ohnkohsr suc oasr ao 24 kac.​—Liye pohk inge “Bible ac Kuhtuh Ma Konweyuckyak Ke Science.”

[Pohk ke sra 5]

Bible ac Kuhtuh Ma Konweyuckyak Ke Science

Bible uh tiac fahk muh ma inge sie puk ma nwacnwaclah ke etwacack ma tuhkuh ke science. Tuhsruhktuh, arlacna suwos kahs ma mwet sihm luhn Bible inge ahkkahlwemye kac uh ac ma inge kuh in oruh scientist pucspucs in nuhnkuh yohk kac. Pa inge kuhtuh mwe puhpuhlyuck kac uh.

Matwacn facluh ac ma inkuhsrao

Oasr scientist motko muh matwacn facluh oasr ke yac billion ahkosr, ac matwacn kuhsrao oasr ke yac 13 nuh ke 14 billion. Bible uh tiac fahk lah piyac pacl se ma kuhsrao ac facluh oreklac ah. Wacngihn na fuhs fahk lah facluh oreklac ngac kuh ke yac tausin ekahsr somlah. Fuhs se emeet in Bible uh ahkkahlwemye ohinge: “Ke muhtwacwacack . . . God el oraclah kuhsrao, facluh, ac ma nuhkewa.” (Genesis 1:1) Kahs inge oruh scientist pucspucs in orekmakihn oakwuck wowo luhn science in konwacack matwacn ma nuhkewa inkuhsrao ac facluh.

Ahkoeyacn facluh tuh mwet uh in muhta kac

Genesis sapta 1 orekmakihn kahs se inge “lwen” in ahkuhtweyac oakwuck pucspucs in ahkolah facluh tuh kain in ma moul kuh in muhta kac. Ma sahflah se ke orekma se inge pa in oraclah mwet uh. Bible uh tiacna fahk lusen kais sie “lwen” ohnkohsr inge ma orekmakihnyuck in oraclah ma nuhkewa. Tuhsruhktuh, ma inge oruh scientist ke pacl inge in lutlut kac ac pakiyac lusen kais sie lwen inge, suc arlacna fal. Kuht etuh lah kais sie “lwen” ma orekmakihnyuck in oraclah ma nuhkewa, loes liki sie lwen ma oasr ao 24 kac.

Srihpsrihpyak facluh ke yen wacngihn ma oan we

Bible uh ahkuhtweyac lah facluh srihpsrihpyak ke “yen wacngihn ma oan we.” (Job 26:7) Bible uh tiacna fahk muh facluh oan fin pihsen sie mwet luhlahp, kuh fin tukun elephant soko ma tu fin ngoe na luhlahp se, in oacna pihlenfong ke pacl luhn mwet mahtuh somlah ah. A, Bible uh oruh scientist in lutlut kac ac konwacack. Nicolaus Copernicus ac Johannes Kepler ahkuhtweyac lah ke kahsruh luhn gravity, sie kuh na yohk ma koflah in liyeyuck, planet pucspucs inge kuh in rauni faht uh. Tok kuhtuh, Isaac Newton el ahkkahlwemye lah gravity uh kahsruh fuhkah mukuikui luhn ma nuhkewa yen engyeng uh.

Masap ke karihngihnyen mas ac nwacsnwacs luhn mahno

Ke puk luhn Leviticus oasr masap ma ituckyang nuh sin mwet Israel lah eltahl ac kosraclah fuhkah mas upac in tiac fahsrelihk, wekuhnacng oakwuck in sraclihk mwet ma upac mas la. Ac ke masap ma sihmihsyucklac in Deuteronomy 23:12, 13 sapkihnyuck nuh sin mwet Israel in som nuh ke sie acn lihkihn nien ahktucktuck laltahl, puhkanack sie luhf ac afihnyac ma fahlac luhkeltahl ke pacl eltahl fahsr tok. Yac 200 somlah ah scientist ac doctor eltahl akihlen lah enenuh na pwacye in orekmakihnyuck kain in oakwuck wo inge.

Kahs in Bible ma yohk etwacack kac ma kom tuhfahna riti inge sihmihsyucklac in pacl meet ah. Mwet sihm nuhkewa inge etuh ke kain in etwacack na yohk ac suwohs inge fuhkah, ke mwet lahlmwetmwet in pacl laltahl ah nihkihn ke ma inge nuhkewa? God suc oraclah Bible uh el topuk ke el fahk: “Oacna ke kuhsrao arlacna fuhlwact liki facluh, ohinge inkacnek luhk siena liki inkacnek lowos, ac nuhnak luhk liki nuhnak lowos.”—Isaiah 55:9.

    Kosraean Publications (2008-2026)
    Log Out
    Log In
    • Kosraean
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pensylvania
    • Masap nuhke Orekmakihnyac
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share