Jeova—“God Su Ase Misla”
“Lela tu God su ase misla nu sesr elan wi komwos nukewa.”—ROM 15:33, New Kosraean Version.
1, 2. Oiya upa fuka akkalemyeyuk in Genesis sapta 32 a 33, a mea sikyak?
OASR ma sikyak mwomwo apkuran in siti se inge su pangpang Penuel, apkuran ke infwalfwal lun an Jabbok leyen kutulap lun infwal Jordan. Iso el longak la Jekob, fak se wiyel, el folokla nu in an selos. Oasr ke yea 20 alukela tari ke pal se Iso el kukakin sumwos lal ke mwuonse nu sin mokul se wiyel inge, Jekob el srakna sangeng mu Iso, el srakna mulat nu sel a sruokye nunak koluk in unilye. Iso, wi met 400 lal, elos som nu ke an se ma mokul se wiyel oasr we. Ke sripen el nunku mu mokul se wiyel inge srakna mulat a akola in oru ma koluk nu sel, paenang Jekob el supwela kain in me sang puspus nu sel Iso, su pisen kosro puspus inge oasr ke 550. Kain in un kosro ma el supwela inge, met kulansap lal Jekob el fwak nu sel Iso la me sang inge tuku sin mokul se wiyel.
2 Mea sikyuk ke pal se Jekob a Iso elos osun sin sie sin sie? Jekob el akkalemye pulaik a inse pusisel. El fwasr nu yurol Iso a epasr, tia ke pal sefwanna a ke pal itkosr! Tusruktu meet liki ma inge, Jekob el orala tari inkanek su arlana yok sripe in akfusrasrye insien mokul se wiyel inge. Jekob el pre nu sin Jeova in molella liki in paul Iso. Ya Jeova el long pre lal inge? Aok. Baibel el akkalemye: “Iso el kasrusr in sonol, a kaukulmu, a keyung nu ke kaiwel, a ngokmutal.”—Genesis 32:11-20; 33:1-4.
3. Mea kut ku in lotela ke me sramsram kel Jekob a Iso?
3 Ma simusla kel Jekob a Iso akkalemye la kut enenu in kafweang yok a oru ma nukewa in aksumwosye ma upa puspus su ku in akkolukye misla su kut engunkin inmasrlon congregation lun met Kristian. Jekob el suk inkanek in orek misla nu sel Iso. Jekob el oru ma inge tia ke sripen oasr ma koluk su el oru nu sin mokul se wiyel inge a el enenu in siyuk nunak munas ka. Mo, tia ouinge, meyen Iso el pulesru sumwos lal ke me usru lun mwuonse a el kukakin ma inge nu sel Jekob ke sie alu in mongo. (Genesis 25:31-34; Hibru 12:16) Me srikasrak lal Jekob el akkalemye la kut enenu in oru kafweang yok in karungin misla yurin met Kristian wiyesr ke congregation. Ma inge akkalemye pa la kut fwin siyuk Jeova in kasre kut in oru ouinge, el a topuk pre lasr. Oasr me srikasrak puspus saye in Baibel su ku in luti kut in orek misla nu sin met puspus.
Sie Me Srikasrak Mwo Emeet Kut in Etawi
4. Mea akwuk su God el orala in molela metu liki ma koluk a mise?
4 Me srikasrak mwo emeet in orek misla pa Jeova, su “God lun misla.” (Rom 15:33) Nunku ke ma Jeova el oru tu kut in ku in engunkin fototo mwomwo nu sel. In oana tulik natul Adam a If, kut nukewa fwal in eis “molin ma koluk.” (Rom 6:23) Tusruktu, ke lungse yok lal nu sesr, Jeova el orala akwuk ke me molela lasr ke el supwema Mwen kulo natul in isusla oana met sumwosmwos. A Mwen natul inge el inse mulala in aksol. El lela tu met lokwalok puspus lun God in unilye. (Jon 10:17, 18) God paye el akmoulyeak Mwen kulo natul, su tia pat tokin pal se inge el akkalemye nu sin Papa tumal saokiyen sral su aksuroryeyukla, su oana sie me lango in molela met nukewa su auliyuk ke ma koluk lalos liki mise ma patpat.—Ridi Hibru 9:14, 24.
5, 6. Fuka me kise lun Jisus sang kasru nu sin metu elos in ekla met kawuk lun God?
5 Fuka akwuk lun God ke me kise lun lango sang kasru in akmwoye fototo lun met sesumwos nukewa nu sin God? Baibel el akkalemye: “Me kai upa nu sel ase misla nu sesr; a ke sringsring ma el eis akkeyela kut.” (Isaia 53:5, NW) Me kise lun Jisus oru met akosten nukewa elos in ku in met kawuk lun God. Baibel el akkalemye pa: “A in el [Jisus] oasr molela nu sesr ke sral, olla ma koluk lasr.”—Efesus 1:7.
6 Baibel el akkalemye pa kel Jisus: “Me insemwomwo nu sin Papa tu ma nukewa in tingtinginu in el.” Kalmen ma inge pa God el orekmakunul Jisus in akpayeye akwuk lal. A mea akwuk lun Jeova? Akwuk lal pa in “akiumwela ma nukewa nu sel sifwana, ke el oru tari misla ke sran” Jisus Kraist. Ma puspus su God el akiumwela nu sel sifwana, ku ekla met kawuk lal, pa “ma in kosrao” a “ma fwin fwalu.” Mea kalmen ma inge?—Ridi Kolosse 1:19, 20.
7. Mea kalmen “ma in kosrao” a “ma fwin fwalu”?
7 Ke sripen me kise lun Jisus, met Kristian akmusrala elos “aksumwosyeyuk tari” a akkalemyeyuk oana met sumwosmwos oana tulik nutin God, a ‘oasr misla yurolos nu sin God.’ (Ridi Rom 5:1.) Elos akkalemyeyuk oana “ma in kosrao” meyen oasr fwinsrak lalos in moul nu in kosrao a “elos fwa togusra fwin fwalu” a orekma pa oana met tol nu sin God. (Fwakyuk 5:10) “Ma fwin fwalu” pa met puspus su auliyuk ke ma koluk lalos a elos fwa moul ma patpat fwin fwalu.—Sam 37:29.
8. Fuka me srikasrak lun Jeova ku in kasre kom fwin oasr ma upa puspus ke congregation?
8 Kas lal Poul nu sin met Kristian akmusrala fwin an Efesus akkalemye la el arlana aksaokye me lango. El fwak la “yoklana pakoten lun God” a “ke kut mise in ma koluk lasr, el akmoulyekutyuk yurin Kraist.” El fwak la God el molikutla ke “lungkulang lal.” (Efesus 2:4, 5, NW) Met nukewa su fwa moul in kosrao a nu selos su fwa moul fwin fwalu, kut nukewa arlana lungse in sang kulo ke pakoten lun God a ke lungkulang lal. Kut engun ma lulap ke ma nukewa su Jeova el orala tu metu elos ku in engunkin misla yurin God. Ke pal puspus, oasr ma upa puspus su ku in aksensenye inse sefwanna lun congregation, kut enenu in nunku yok ke me srikasrak mwomwo lun God a in oasr misla pal nukewa yurin met lili nukewa.
Lutlut ke Me Srikasrak lal Ebream a Isaak
9, 10. Ebream el akkalemye fuka la el lungse in karungin misla nu sin met puspus?
9 Baibel el akkalemye kel Ebream: “‘Ebream el lalalfongi God, a lanuk nu sel tari oana sumwosmwos,’ a pangpang el ‘met kawuk lun Jeova.’” (Jemes 2:23) Sie inkanek su Ebream el akkalemye lulalfongi nu sin Jeova pa ke el lungse in orek misla nu sin met puspus pal nukewa. Ke sie me pupulyuk, oasr sie akukuin sikyak inmasrlon met su karungin un kosro natul Ebream a sin un met liaung kosro puspus natul Lot, tulik nutin met lel. (Genesis 12:5; 13:7) Ebream el oru sulela mwomwo la in kasrelos in aksumwosye ma upa, elos enenu in sreloselik sie sin sie a som nu ke an su tia oana sie. Nunku akmwoye ke ma Ebream el oru ke ma upa se inge. El tia nunku mu el sifwana fwa oru sulela ka meyen el matu lukel a el kawuk fototo lun Jeova. A, el akkalemye la el lungse in orek misla nu sin tulik mokul nutin ma wiyel inge.
10 Ebream el fwak nu sel Lot: “Nga siyuk sum, tu in wangin akukuin in masloktal, a in maslon met liaung kosro nutik a met liaung kosro nutum, tu kut met lili.” A el fwak pa: “Ya tia fwal fon se on ye mutom? Nga siyuk sum, tu kom fwa srikomla liki yu. Kom fwin som nu lese, na nga fwa som nu leyut; ku kom fwin som nu leyut, na nga fwa som nu lese.” Lot el sulela an se ma mwo emeet. Ebream el insese ke ma Lot el sulela a el tia mulat nu sel. (Genesis 13:8-11) Kut etu ma inge meyen tokin kutu pal ke pal se met lokwalok elos eisel Lot oana met sruo, Ebream el silaklak in molella.—Genesis 14:14-16.
11. Fuka Ebream el karungin misla yurin met Filistia su met atulani lal?
11 Nunku pa ke inkanek mwo su Ebream el oru in orek misla nu sin met Filistia, met atulani lal in an Kenan. Met Filistia elos eis lufin kof ke mulat a ku, su met kulansap lal Ebream elos pukunak in an Bier-siba. Ke pal se inge, Ebream el sulela in tia oru ku fwak kutena ma. Tok, togusra lun an Filistia el tuku nu yurol Ebream in oru sie mwuleang lun misla inmasrlolos. Ebream el insese in akkalemye kulang nu sin tulik nukewa nutin togusra se inge. Tokin ma inge orek, Ebream el fwak nu sin togusra ke lufin kof su met lun togusra eisla. Togusra se inge el lut na paye ke ma el long ke lufin kof, a el folokonma ma inge nu sel Ebream. A Ebream el moul in misla oana sie metsa in an se inge.—Genesis 21:22-31, 34.
12, 13. (a) Isaak el etawi fuka me srikasrak lun papa tumal? (b) Jeova el akinsemwomwoye fuka kafweang lal Isaak in orek misla?
12 Tulik natul Ebream su pangpang Isaak el lungse pa in orek misla oana papa tumal. El oru ke ku lal kewa in karungin misla yurin met Filistia. Ke sripen oasr sral ke mongo in an su el muta we, Isaak a sou lal elos som liki Negeb, nu ke an mwo in an Gerar. An se inge ma lun met Filistia. Jeova el akinsemwomwoyel Isaak ke ma el taknelik in fwal se a pisen kosro natul puseni na paye. Met Filistia elos sok sel. Elos srunga Isaak in yokelik me kasrup lal, ke ma inge elos fonosye a nekla lufin kof nukewa lal ke fok. A togusra lun met Filistia el fwak nu sel Isaak: “Fwala liki kut.” Isaak el oru oana ke ma togusra el fwak nu sel, elan ku in orek misla nu sin met Filistia.—Genesis 24:62; 26:1, 12-17.
13 Tokin Isaak a sou lal elos som liki an se inge, met seperd lal elos pukanak sie pa lufin kof. Met seperd lun an Filistia elos akukuin nu sin met seperd lal Isaak ke sripen lufin kof inge a fwak nu selos la ma inge ma lalos. Isaak el oana papa tumal su srunga in orek lokwalok nu sin metu. A, el fwak nu sin met kulansap lal in sifwilpa pukanak sie pa lufin kof. Met Filistia elos sifwilpa akukuin nu selos ke sripen luf se inge. Ke pal inge, Isaak el sifwilpa som nu ke an saye, wi sou lal a ma nukewa lal, tu elan ku in karungin misla. Met kulansap lal elos pukanak lufin kof in an se inge, a Isaak el pangon an se inge Riobot. Tok, el som nu ke sie an mwomwo in an Bier-siba. Jeova el akinsemwomwoyel we a fwak nu sel: “Nik kom sangeng, tu nga wi kom, a nga fwa akinsemwomwoye kom a akyokyelik fute lom, meyen Ebream met kulansap luk.”—Genesis 26:17-25.
14. Ke pal se togusra lun met Filistia el tuku in orala mwuleang nu sel Isaak, mea Isaak el oru in akkalemye la el lungse in orek misla nu sel?
14 Paye la Isaak el ku in tu ku a lainelos meyen oasr sumwos lal in orekmakin lufin kof nukewa su met kulansap lal pukanak. Togusra lun met Filistia el etu la Jeova el akinsemwomwoyel Isaak ke ma nukewa su el oru. Ke pal se togusra el tuku nu yurol Isaak wi met lulap puspus lal in an Bier-siba a orala sie mwuleang nu sel, el fwak: “Paye kut liye tu Jeova el muta yurom.” Tusruktu Isaak el enenu in som liki an saye ke pal puspus tu elan ku in karungin misla yurin met saye. El srunga in orek lokwalok nu sin met. Oayepa ke pal se inge, su togusra a met lulap puspus lal elos tuku nu yurol, Isaak el akkalemye la el lungse in orek misla nu sin togusra. Baibel el akkalemye nu sesr: “A el oru kofwo nu selos, a elos mongo a nim. A elos tukakek ke lututang, a fulak nu sin sie sin sie a Isaak el supalosla a elos som lukel in misla.”—Genesis 26:26-31.
Lutlut Ke Me Srikasrak lal Josef
15. Efu ku met lel Josef elos tia ku in kaskas mwo nu sel?
15 Baibel el akkalemye la Jekob, tulik natul Isaak el sie met su wangin meta a “sie met misla.” (Genesis 25:27) In oana ke ma kut lotela tari ke mutaweyen me lutlut se inge, Jekob el oru ke ku lal kewa in orek misla nu sel Iso, met lel. Jekob el lotela ke me srikasrak mwomwo lal Isaak, papa tumal. Ya tulik natul Jekob elos lotela ke me srikasrak mwo lal? Inmasrlon tulik mokul 12 natul, Jekob el lungsel Josef yok. El akos a akkalemye sunak nu sin papa tumal a Jekob el lulalfongi nu sel. (Genesis 37:2, 14) Tusruktu Baibel el akkalemye la tulik mokul matu wiyel Josef elos sok sel, a elos tia ku in kaskas mwo nu sel. Elos srungel na paye Josef paenang elos kukakunulla oana sie met kos a tokin ma inge elos kineuk ma se in oru papa tumalos in lulalfongi la soko kosro lemnak kanglella.—Genesis 37:4, 28, 31-33.
16, 17. Fuka ma Josef el oru nu sin met lel nukewa akkalemye la el lungse in orek misla nu selos?
16 Jeova el akinsemwomwoyel Josef. Pal se tuku, Josef el ekla met leum fwin an Ijipt, el akluo sel Fero. Ke pal se ma oasr sral upa ke mongo in an Kenan, met lel Josef elos tuku nu Ijipt in moli me mongo. Ke elos sonol Josef we, elos tia akilen la su el, saap ke sripen el nukomang nuknuk lun met Ijipt. (Genesis 42:5-7) Josef el ku in oru pa oana ke met lel elos oru nu sel a nu sin papa tumal. Tusruktu, Josef el oru ke ku lal kewa in orek misla nu selos. A ke pal se mokul wiyel inge elos akkalemye asor a auliyuk, Josef el akkalemyel nu selos. El fwak: “Komwos in tia asor, ku mulat yurumwos sifwana tu komwos kukakinyula nu inge, tu God el supeyume ye mutomwos in liaung moul. A el ngokmutun met lel nu kemwa a tung fwelos.”—Genesis 45:1, 5, 15.
17 Tokin Jekob el mise, mokul puspus wiyel Josef elos nunku mu Josef el fwa foloksak nu selos. Ke pal se elos sramsram nu sel ka, Josef “el tung” a fwak nu selos: “Nik komwos sangeng. Nga a fwa kite komwos, a tulik srisrik nutumwos.” Ke pal se inge, Josef el sifwilpa akkalemye la el lungse misla. El “akpwaryelos a el kaskas kulang nu selos.”—Genesis 50:15-21.
“Simla in Luti Kut”
18, 19. (a) Mea kom lotela ke me srikasrak puspus su kut sramsramkin tari ke me lutlut se inge? (b) Mea kut e fwa lutlutkin ke me lutlut toko?
18 Poul el simusla: “Tu ma nu kemwa su simusla meet simla in luti kut, tu ke mongfusesr a parak lun ma simusla fwa oasr fwinsrak lasr.” (Rom 15:4) Mea kut lotela ke me srikasrak mwo emeet lasr, Jeova, a ke me srikasrak lal Ebream, Isaak, Jekob, a Josef?
19 Kut fwin nunku ke ma nukewa su Jeova el orala tu kut in ku in met kawuk lal, kut e fwa lungse in oru ma nukewa ke ku lasr kewa in karungin misla nu sin met puspus. Ma kut lotela kel Ebream, Isaak, Jekob a Josef, akkalemye la papa a nine ku in sie me srikasrak mwomwo nu sin tulik natulos a in lotelos ke inkanek mwo in orek misla nu sin met puspus. Kut lotela pa la Jeova el akinsemwomwoye orekma mwo lun met nukewa su kafweang in karungin misla. Ma inge kasre kut in kalem la efu ku Poul el simusla la Jeova el “God su ase misla.” (Ridi Rom 15:33; 16:20, NKV.) Me lutlut toko e fwa sramsram yok la efu ku met sap Poul el fwak la kut enenu in karungin misla pal nukewa a ke inkanek mwomwo su kut ku in oru ma inge.
Mea Kom Lotela?
• Meet liki el sonol Iso, mea Jekob el oru in orek misla nu sel?
• Jeova el oru ma puspus tu metu elos ku in ekla met kawuk lal. Mea ma inge akkeye kom in oru?
• Mea kom lotela ke me srikasrak lal Ebream, Isaak, Jekob, a Josef?
[Petsac ke sra 12]
Mea inkanek mwo emeet su Jekob el oru in orek misla nu sel Iso?