Kas lun Jeova el Moul
Kas Fulat su Tuku ke Leta nu sin Met Galetia, Met Efesus, Met Filippai, a Met Kolosse
KE PAL se el long la kutu sin met Kristian elos tia oru akwuk lun alu paye ke sripen akwuk lun alu sin met Ju, oinge met sap Poul el simusla sie leta su oasr kas in kai upa ka nu sin “congregation nukewa in an Galetia.” (Galetia 1:2) Leta se inge simusyukla in yea 50-52 C.E., a ke leta inge oasr kas in kasru a me akkeye yok ka.
Tokin yea singoul kutu ke pal se el oasr in an Rom oana sie “met prison ke Kraist Jisus,” Poul el simusla nu sin congregation nukewa in an Efesus, an Filippai a in an Kolosse, a el sang kas in kai a kas in akkeye mwomwo. (Efesus 3:1) Ke pal inge kut ku in eis ma lane yok ka fwin kut loang akmwoye nu ke kas mwomwo su oasr ke buk lun Baibel inge su pangpang leta nu sin Met Galetia, Met Efesus, Met Filippai, a met Kolosse.—Hibru 4:12.
“AKKALEMYEYUK OANA MET SUMWOSMWOS”—KE INKANEK FUKA?
Ke sripen met puspus su wi ke alu lun met Ju elos suk inkanek in akkolukyel Poul paenang elos fwak mu el tia met sap mwo a paye se, oinge Poul el sang me top mwo in akkalemye ma puspus ke moul lal. (Galetia 1:11–2:14) Poul el lain me luti kikiap lalos, a el akkalemye me luti mwomwo inge: “Sie met el tia aksumwosyeyuk ke orekma lun masap, a ke lulalfongi Kraist Jisus.”—Galetia 2:16.
Kraist el ‘molela met puspus su muta ye masap’ a el aksukosokyelosla in engankin oiyen sukosok lun met Kristian, Poul el fwak. El kaifwe met Kristian in an Galetia: “Ke ma inge, komwos in tu ku, a tia sifwil sremla ke enu lun sruo.”—Galetia 4:4, 5; 5:1.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
3:16-18, 28, 29—Ya mwuleang nu sel Ebream el srakna orekma? Aok, el srakna. Mwuleang ke masap el kupasr nu ka a tia in aolla mwuleang lun God nu sel Ebream. Ke ma inge, mwuleang nu sel Ebream el srakna fwal a orekmakinyuk tokin Masap el “sisla” tari ku aksafyeyukla. (Efesus 2:15) Mwulela lun God su akkalemyeyuk ke mwuleang se inge el itukyang nu sin “fute” paye lal Ebream—su Jisus Kraist, su fute se meet ka, a nu sin met nukewa su “sran Kraist.”
6:2—Mea se inge “masap lun Kraist”? Masap se inge el fwakak ke ma nukewa su Jisus el luti a sapkin. El akkalemye yok ke masap inge in “lungse sie sin sie.”—Jon 13:34.
6:8—Fuka kut ku in ‘taknelik nu ke ngun’? Kut oru ma inge kut fwin moulkin moul fwal nu ke akwuk su kut lela ngun mutal in orekma a in kol moul lasr. Taknelik nu ke ngun el kalmekin pa la kut enenu in wi ke orekma nukewa su akkeye ngun in orekma in kut.
Me Lutlut Nu Sesr:
1:6-9. Met Kristian elder elos enenu in sa in oru me aksumwos fwin oasr ma upa su sikyak ke congregation. Elos ku in sa in aksumwosye nunak tia sumwos lun met puspus fwin elos orekmakin me top a me lutlut lun ma Simusla.
2:20. Me lango ku me molela el me sang lun God nu sesr. Kut enenu in nunku pal nukewa la ma inge el me sang lun God.—Jon 3:16.
5:7-9. Me asrouki koluk el me kunausla a ku in ‘ikolkuti tu kut in tia akos ma paye.’ Mwo kut in fwasr liki me asrouki koluk nukewa.
6:1, 2, 5. Nu selos su ‘fukoko ke lulalfongi lalos’ elos ku in kasre kut in us me utuk toasr lasr, oana ke kut fwin oru ma tafongla ke sripen nunikin lasr su orala me aktoasr nu sesr. Fwin ke orekma in us me toasr lasr ke kunokon lasr nu sin God, kut sifwana enenu in us me toasr lasr inge.
‘ESANI MA NUKEWA LUN KRAIST’
Poul el akkalemye yok me lutlut ke inse sefwanna lun met Kristian ke leta lal nu sin met Efesus, paenang el kaskaskin ke “orekma lal in pal fwal . . . in esani nu sie ma nukewa in Kraist, ma on lung a ma on fwalu.” Kraist el eis “mokul puspus oana me sang” in kasru met Kristian nukewa in “sun inse sefwanna ke lulalfongi.”—Efesus 1:10; 4:8, 13.
Met Kristian elos enenu in “nukomang met sasu” a in “akpusiselyelos nu sin sie sin sie in sangeng sin Kraist,” fwin elos lungse in akfulatye God a in akkeye oiyen inse sefwanna. Elos enenu pa in “tu ku in lain kutasrik lun Devil” ke elos nukomang me meun nukewa lun God.—Efesus 4:24; 5:21; 6:11.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
1:4-7—Ke inkanek fuka met Kristian akmusrala elos pakiyuki tari meet liki elos isusla? Elos pakiyuki tari oana sie u, a tia oana met se met se. Ma inge orek meet liki met sesumwos nukewa orekla. Kas palu se su simusyukla in Genesis 3:15, el akkalemyeyuk meet liki Ebel el orekla ke insien nine kiyel, a el akkalemye pa ke akwuk lun God in oasr met tuma lutlut puspus lun Kraist in welul in kol in kosrao.—Galetia 3:16, 29.
2:2—Ke inkanek fuka ngun lun fwalu el oana eng, a fuka el orekmakin ku lal nu sin fwalu? “Ngun lun fwalu”—su kalmekin nu ke oiyen sukosok a seakos—el oasr yen nukewa oana eng su kut momongkin. (1 Korint 2:12) El orekmakin ku lal nu sin met nukewa fwalu ke inkanek lun me sruf su arulanu fukoko a oasr pal nukewa.
2:6—Fuka met Kristian akmusrala elos oasr “ke an selos in kosrao” ke elos srakna oasr fwalu? Kas inge “in kosrao” ke fus se inge el tia sramsramkin me usru lalos in kosrao su God el mwulela ka nu selos. A, el akkalemye ke oiya mwomwo lalos ye mutun God su akmwoyeyukla ke sripen elos “siliyuki ke ngun mutal lun mwuleang.”—Efesus 1:13, 14.
Me Lutlut Nu Sesr:
4:8, 11-15. Jisus Kraist el “utukla met kos puspus,” kalme pa, el eisla liki ku lun Setan a el orekmakinelos oana me sang in musai a akkeye congregation lun met Kristian. Ke inkanek lun lungse kut ku in “kapak in ma nukewa in . . . Kraist” a ke inkanek lun akosten a kut fwa pusisel nu sin met nukewa su oru kolyuk lalos inmasrlosr a kut fwa akos akwuk nukewa su elos orala.—Hibru 13:7, 17.
5:22-24, 33. Sayen oiya mwo lal in akpusiselyel nu sin mokul tumal, sie mutan payuk el enenu in akkalemye sunak nu sel. El oru ma inge ke el akkalemye kain in oiyen “fulpap a ngun okak” a in kafweang in akfulatyel ke el kaskaskin ma mwo kel a akesrui in sang kasru nu ke sulela lal in akpayeyuk.—1 Piter 3:3, 4; Taitus 2:3-5.
5:25, 28, 29. In oana ke orekma lal su el “kitel” sifwana, sie mokul su payuk tari el enenu in karungin a sang ma enenu lun muta kiyel—ke mano, ke nunak a pulakin lal, a el enenu pa in kasrel in akkeye pal nukewa futoto lal nu sin Jeova. El enenu pa in aksaokyel ke el orekmakin pal yok a fwal nu sel a in akkalemye oiya mwomwo nu sel ke kas a orekma.
6:10-13. In lain ku lun dimon puspus, kut enenu in akpayeye ke inse kewa lasr in nukomang me meun nukewa lun God.
“LELA KUT IN FWASR KE INKANEK SE INGE”
Poul el akkalemye yok ke lungse ke leta lal nukewa nu sin met Filippai. “A ma inge nga pre ka,” el fwak, “tu lung lomwos fwa yokyokelik in lalmetmet a etauk nukewa.” El lungse in kasrelos in fwasr liki me sruf lun lulalfongi nu selos sifwana, paenang el kaifwelos: “Sifwana orekmakin lango lomwos ke sangeng a rarrar.”—Filippai 1:9; 2:12.
Poul el akkeyelos su fukoko ke lulalfongi in akwot nu ke “niyen sun me sang lun pang fulat lun God.” El fwak: “Yen kut sun tari, lela kut in fwasr inkanek se inge.”—Filippai 3:14-16.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
1:23—Ke “ma luo” fuka Poul el pulakin me aktoasrye, a mea el kena in oru? Ke sripen ma sikyak nu sel, paenang Poul el sun me aktoasr luo su oasr ye mutal: moul ku mise. (Filippai 1:21) Fwinne tia akkalemye ma el sulela, el akkalemye ma el lungse—pa “in som a muta yurin Kraist.” (Filippa 3:20, 21; 1 Tessalonika 4:16) Orekma inge in “som” ke pal in oasr tari lun Kraist el sang kasru nu sel Poul in eis me sang lal su Jeova el akoeyukla nu sel.—Mattu 24:3.
2:12, 13—Ke inkanek fuka God el oru kut in “lungse a oru”? Ngun mutal lun Jeova ku in orekma ke insiesr a nunak lasr in akyokye kena a lungse lasr in oru ke ku lasr kewa orekma in kulansap lasr nu sel. Ke ma inge, oasr me kasru yok lasr kut fwin ‘orekmakin lango lasr’ pal nukewa.
Me Lutlut Nu Sesr:
1:3-5. Fwinne elos sekasrup ke ma puspus, met Kristian fwin an Filippai elos akkalemye me srikasrak mwomwo in akkalemye oiyen kulang lalos su lungse in sang.—2 Korint 8:1-6.
2:5-11. In oana ke me srikasrak lun Jisus el akkalemye, oiyen inse pusisel el tia me akul ke me munas, a ma inge el akkalemye la sie met pusisel el ku. Sayen ma inge, Jeova el akfulatye met pusisel nukewa.—Soakas 22:4.
3:13. “Ma puspus su on tok” ku in kalmekin nu ke orekma mwomwo, oiyen moul mwomwo lun sou kasrup, ku ma koluk upa ke pal su orek ke pal somla su kut auliyuk tari liki a “aknasnasyeyuk tari” ka. (1 Korint 6:11) Kut enenu in mwulkunla ma nukewa inge, kalme pa, kut in tia nunku yok ka, a kut in ‘saplakot nu ke mao ma on meet.’
“OKALA A KU IN LULALFONGI”
Ke leta lal nu sin met Kristian in an Kolosse, Poul el akkalemye nunak tia sumwos lun met luti kikiap. El akkalemye la molela el ku in sikyak ke sripen sie met el akkalemye ‘lulalfongi’ pal nukewa, a tia ke sripen akwuk lun masap. Poul el akkeye met Kristian nukewa in an Kolosse in “fwufwasryesr in el [Kraist], okala a musa in el a ku in lulalfongi.” Fuka oiya se inge in akkeyelos in lulalfongi ku in kasrelos?—Kolosse 1:23; 2:6, 7.
“Sayen ma inge nukewa,” Poul el simusla, “komwos in nukomang lungse, su me kapur lun sumwosna. A, lela misla lun Kraist in leumi insiomwos.” Met sap el fwak nu selos: “Kutena ma komwos oru, komwos in oru ke insiomwos oana nu sin Leum [“Jeova,” NW], a tia nu sin met.” Ke met nukewa su tia wi ke congregation, el fwak: “Komwos in fwasr in lalmetmet nu selos su muta lik.”—Kolosse 3:14, 15, 23; 4:5.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
2:8—Mea se inge “me sramsram sramtauk lun fwalu” su Poul el sang kas in sensen ka? Ma sramtauk lun fwalu pa akwuk puspus ke fwal lun Setan—ma puspus ku akwuk a me luti yok su sang me kasru a me akkeye yok nu ke ma inge. (1 Jon 2:16) Wekunang ma inge pa lalmetmet lun fwalu, lungse ke ma puspus a alu kikiap nukewa lun fwal se inge.
4:16—Efu ku leta nu sin met Kristian in an Leodisia el tia wi ke koanon Baibel? Ma inge el tia wi saap ke sripen leta se inge el tia akkalemye ke kas mwomwo puspus su kut enenu ke pal inge. Ku saap el kalweni na me lutlut yok su oasr tari ke buk puspus lun Baibel.
Me Lutlut Nu Sesr:
1:2, 20. Akwuk ke me lango ku me molela su God el orala ke sripen kulang yok lal, el ku in aknasnasye ella lasr ku oiyesr liki pulakin tia mwo lasr ke sripen ma koluk a el ase nu sesr inse misla.
2:18, 23. “Oiyen inse pusisel su tia paye”—el sie kain in inse pusisel in akkalemye nu sin met puspus mu el mwo ke el pulesru ma puspus lun fwalu ku in akngalye a akkolukye manolos—a kain in oiya se inge el me akul la sie met el ‘lungse in akfulatyel sifwana ke nunak lal su fwal nu ke ikwe.’