Kas lun Jeova El Moul
Kas Fulat su Tuku ke Buk lun Ester
AKWUK se el ku in akpayeyuk. Akwuk se inge pa in uniye a kunausla met Ju nukemwa. Ke len se su pakiyuki tari, met Ju nukemwa su muta in an India nu in an Itiopia ye kolyuk lun togusrai inge, fwa anwuki a kunausyukla. Pa inge akwuk orekla sin met su nunkela a oakiya akwuk inge. Tusruktu, oasr sie ma su yok sripe, su el mulkunla in nunku ka. God in kosrao el ku in molela met sulela nukemwa lal ke kutena ma su sikyak su sensenkinyuk nu ke moul. Orekma in molela inge simusyukla ke buk in Baibel inge Ester.
Buk lal Ester el simusyukla sin sie met matu sin met Ju su pangpang Mordikai, a me sramsram ka sikyak ke lusen yea 18 kutu ke lusen pal in kolyuk lal Togusra Ehasuirus, ku Xerxes I lun an Persia. Me sramsram inge el akkalemye ke orekma lun Jeova ke el molela met kulansap nukemwa lal ke orekma koluk a kutasrik lun met lokwalok lal. Ke pal inge, kain in akwuk wi etauk oinge el sie me akkeye lulalfongi nu sin met kulansap nukemwa lun Jeova, su oru orekma in kulansap lalos nu sel in an 235. Sayen ma inge, oasr oiya lun met puspus su akkalemyeyuk ke buk lal Ester su oakiya me srikasrak mwomwo nu sesr kut in etawi a oasr pa me srikasrak saye su kut tia enenu in etawi. Paye, “kas lun God moul a ku.”—Hibru 4:12.
MUTAN KASRA SE EL ENENU IN KUNAUSLA AKWUK INGE
(Ester 1:1–5:14)
Ke yea aktolu in kolyak lal (493 B.C.E.), Togusra Ehasuirus el orala sie kofwa. Mutan kasra se inge Vashtai, su eteyuk ke sripen oiyen kato lal, itukla lukel mwal lal oana sie mutan kasra ke sripen togusra el tila insemwomwo kel ke sripen oiya koluk su el akkalemye. Oasr sie mutan fwusr Ju su pangpang Hadassa el suleyukla liki un mutan kato nukemwa lun an u in aolal. Ke inkanek in kas in kasru lun cousin se lal su pangpang Mordikai, el mwukunla e Ju se lal inge a el orekmakin e Persia lal, su pangpang Ester.
Tia pat, oasr sie mokul insefulat su pangpang Heman el akfulatyeyuk oana sie met kol ku prime minister. Heman el mulat ke Mordikai el srunga in ‘epasr a sang pas nu sel Heman,’ paenang el orala akwuk in kunausla met Ju nukemwa in an Persia nafon. (Ester 3:2) Heman el kaifwel Ehasuirus in insese nu ke akwuk lal a el akkeyeyuk ke siyuk wi kaifwe lal nu sin togusra in orala sie masap in akpayeye orekma in akmas inge. Mordikai el “nukomang nuknuk yok eou wi apat.” (Ester 4:1) Ester el enenu in kunausla akwuk koluk inge ke pal na sa. El solel togusra a Heman nu ke sie kofwa su el akola. Ke elos insemwomwo in tuku, Ester el sifwil pa siyuk elos in tuku ke siepa kofwa ke len toko. Heman el insemwomwo ka. Tusruktu, ke sripen Mordikai el srunga in akfulatyel paenang ma inge aktoasryel Heman. El orala sie plan in unilye Mordikai meet liki kofwa sa fwa orek ke len toko a.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Me Top Ka:
1:10-12—Efu ku Kasra Vashtai el srunga in tuku nu yurin togusra? Kutu scholar elos fwak mu mutan kasra se inge el srunga in akos masap lun togusra meyen el sulela in tia “akpusiselyel sifwana ye mutun met muteta puspus lun togusra.” Ku saap mutan kasra se inge su arulanu kato el tia akpusiselyel nu sin mokul tumal. Fwinne Baibel el tia akkalemye nunak lal ka, met lalmetmet in pal ingo elos nunku mu akosten lun mutan nu sin mokul tumalos pa ma se su enenu in aksumwosyeyuk a me srikasrak koluk lal Vashtai fwa akkolukye mutan payuk nukemwa in an Persia.
2:14-17—Ya Ester el orek kosro yurin togusra? Me top nu ka pa mo. Ma simusla el akkalemye la ke lututang mutan puspus saye su utukla nu yurin togusra a folokunyukla nu in loom akluo lun me karunginyuk lun yunuk lun togusra, su “met liaung ke concubain puspus.” Mutan puspus su oan yurin togusra ke fong sa elos ekla concubain, ku mutan puspus saye kiyen togusra. Tusruktu, Ester el tia utukla nu in loom sin concubain puspus tokin el liye ku osun nu sin togusra. Ke pal se Ester el utukla nu ye mutun Ehasuirus, “togusra el lungsel Ester yok liki mutan nu kemwa, a el eis me kasru yok a kulang ye mutal yok liki mutan virgin nu kemwa.” (Ester 2:17) Fuka tu el eis insemwomwo a me kulang lal Ehasuirus? Ke inkanek sepana el eis ke me insemwomwo lun met puspus, ke lumal ku atel a oiya mwomwo puspus lal.
3:2; 5:9—Efu Mordikai el srunga in epasr nu sel Heman? Tia ma koluk se nu sin met Israel in akilen an ku mwal fulat lun sie met ke elos epasr in akkalemye sunak. Tusruktu, ke ma sikyak inge kel Heman, oasr pa ma saye su weang nu ka. Heman el sie met Egag, saap met Amalek, a Jeova el orala tari sulela lal in kunausla met Amalek nukemwa. (Duteronomi 25:19) Nu sel Mordikai, in epasr nu sel Heman el oana sie orekma in seakos Jeova. El srunga in oru ma inge, el fwak la el sie met Ju.—Ester 3:3, 4.
Me Lutlut nu Sesr:
2:10, 20; 4:12-16. Ester el eis kas in kasru a kas in kai sin met matu su alu nu sin Jeova. Kut eis lalmetmet kut fwin “akos met kol lasr, a akpusiselye kut nu selos.”—Hibru 13:17.
2:11; 4:5. Kut enenu in ‘tia nunku ke ma lasr sifwana, a kais sie sesr in ouyepa nunku ke ma lun met ngia.’—Filippai 2:4.
2:15. Ester el akkalemye oiyen fwokpap a sifwana leumi ke el tia siyuk kutupa ring ku me mwalwal ku nuknuk su mwo liki ma Hegai el sang tari nu sel. In oana oiya su Sera el akkalemye in pal meeta meet liki pal lal, oana oiya mwo inge “fulpap a ngun okak” ke insiel kasrel Ester in eis me insemwomwo lun togusra.—1 Piter 3:4.
2:21-23. Ester a Mordikai elos me srikasrak mwomwo nu ke oiyen “akosten nu sin ku su fulat liki kut.”—Rom 13:1.
3:4. Ke kutu ma sikyak, saap sie inkanek lalmetmet in misla a tia akkalemye me akul lasr, oana ma Ester el oru. Tusruktu, oasr pal se su kut enenu in tu na ku ke oiya yok sripe puspus, oana ke sumwos lun Jeova in kol a ke oiyen oaru lasr, kut tia enenu in sangeng in akkalemye la kut sie sin Met Lo lun Jeova.
4:3. Ke kut sun me srife puspus, kut enenu in forla nu sin Jeova a siyuk ke ku a lalmetmet.
4:6-8. Mordikai el suk me kasru lun masap lun an u in lain me sensen su orekla sel Heman in kunausla met Ju nukemwa.—Rom 13:1.
4:14. Lulalfongi lal Mordikai nu sin Jeova el me srikasrak na mwomwo.
4:16. Ester su oasr lulalfongi yok nu sin Jeova el oaru a pulaik in aksumwosye ku lain sie ma upa yok su sikyak su ku in eisla moul lal. Arulanu yok sripe kut in lutlut in lulalfongi Jeova a tia nu sesr sifwana.
SIE MA EKYEK SU SIFWIL PA EKLA
(Ester 6:1–10:3)
Ke ma puspus su sikyak, oasr ma ekla yok su sikyak. Heman el srupsrukyuk ke me sripsrip su el akoela nu sel Mordikai a mokul inge su fwa anwuki el ekla met kol lun leum nukemwa! Mea sikyak nu ke akwuk in kunausla lun met Ju nukemwa? Oasr ma ekla su sikyak ka.
Ester mutan oaru se el sifwil tuyuk a kaskas. El sikyak ye mutun togusra a siyuk sin togusra in kunausla akwuk koluk su Heman el orala in anwuki met Ju nukemwa, fwinne in oru ma inge el filiye moul lal nu ke me sensen. Ehasuirus el etu la mea eneneyuk in orek. Paenang ke pal se len su met Ju fwa anwuki, tia elos pa anwuki, a elos su suk inkanek in akkolukyelos elos pa anwuki. Mordikai el sapkin la Kofwa ke Purim fwa akfulatyeyuk ke yea nukemwa in esmakin molela lulap lalos inge. Mordikai su met akluo nu sel togusra Ehasuirus, el ‘suk ma mwo nu sin met sral, a kaskas misla nu sin fute lal nu kemwa.’—Ester 10:3.
Kusensiyuk Puspus ke Ma Simusla Eis Me Top Ka:
7:4—Fuka tu orekma in kunausla met Ju nukemwa fwa sang “ma koluk nu sin togusra”? Ke inkanek mwo in akkalemye la fwin met Ju elos kukakinyukla oana met sruo, Ester el akkalemye yok la ma inge mwo liki fwin elos anwuki ku kunausyukla su ku in oru ma koluk nu sin togusra. Ipen silver 10,000 su Heman el mwolela ka el arulanu srikla nu ke me kasrup lun togusra in pa me kasrup se su fwa ku in eis fwin Heman el orala akwuk in kukakinla met Ju in oana met sruo. Fwin akwuk koluk lal Heman inge akpayeyuk mutan kasru inge fwa wanginla pa.
7:8—Efu ku leum puspus ke loom sin togusra elos afwunye mutal Heman? Orekma inge akkalemye me mwekin ku oasr ma koluk su fwa sikyak nu sin met se. In fwal nu ke sie buk, “la kutu pal met puspus in pal meeta elos afwunye sifwen met puspus su fwa anwuki.”
8:17—Ke inkanek fuka “met puspus sin met lun fwal sa elos ekla met Ju” ku akkalemyelos oana met Ju? Kalem la pus sin met Persia elos ekla met Ju, elos nunku mu ekla ke masap pa me akul ke insemwomwo lun God nu sin met Ju. Akwuk mwomwo inge el orekma pa nu ke me akpayeyen sie kas palu in buk lun Zekaraia. El akkalemye: “Met siengoul fwa srukye, liki kas nu kemwa lun mutanfwalu, elos fwa srukye nuknuk lun sie met Ju, fwakang: ‘Kut fwa wi kom som, tu kut long tu God El oasr yurumwos.’”—Zekaraia 8:23.
9:10, 15, 16—Fwinne masap el lelosla in eis ma wap, efu ku met Ju elos fwasr liki in oru ma inge? Oiya lalos inge akkalemye la elos lungse in molela nu selos sifwana, a tia in eis me kasrup.
Me Lutlut nu Sesr:
6:6-10. “Fulang fwasr meet liki kunausten, a sie inse fulat meet liki putatla.”—Soakas 16:18.
7:3, 4. Ya kut pulaik in akkalemye la kut met lo lun Jeova, fwinne in oru ma inge kut fwa sun me kalyai?
8:3-6. Kut ku in siyuk a enenu in siyuk kasru lun guferment a judicial court puspus ke me karungin liki met lokwalok lasr.
8:5. Ke inkanek mwo lal Ester in sramsram nu sin togusra el tia fwak kunokon lun togusra ke masap su orekla in uniye met nukemwa lal Ester. Ke inkanek oapana, kut enenu in sramsram ke inkanek mwo ke kut sang ma lo nu sin met kol fulat lun an u.
9:22. Kut tia enenu in mulkunla met sekasrup inmasrlosr.—Galetia 2:10.
Jeova El Fwa Sang “Me Kasru a Molela”
Mordikai el akkalemye akwuk lun God ke Ester el eis mwal fulat. Ke pal se elos sensenkinyuk, met Ju elos lalo a pre ke kasru. Fwinne tia suliyukla mutan kasru el sikyak ye mutan togusra a togusra el insemwomwo in painglul pal nukemwa. Ke fong se inge su oasr me sensen nu sin met Ju togusra el kofla motul. Paye la, buk lal Ester el sramsram ke orekma lun Jeova in akkalemye ma puspus su sikyak in kasru met kulansap nukemwa lal.
Me sramsram mwomwo ke Ester el sang me akkeye nu sesr su moul ke “len safla.” (Daniel 12:4) “Ke saflaiyen len safla,” Gog lun Magog—Setan su Devil—fwa oru sie orekma koluk nu sin met kulansap nukemwa lun Jeova. Nien sun lal pa in kunausla met nukemwa su wi ke alu paye. Tusruktu oana in len lal Ester, Jeova el fwa sang “me kasru a molela’ nu sin met nukemwa su alu nu sel.—Ezikiel 38:16-23; Ester 4:14.