Jeova El Oru Ma Sumwos Pal Nu Kemwa
“Jeova el sumwos ke inkanek nu kemwa lal.”—SAM 145:17.
1. Kom fwa akkalemye fuka pulakin lom fwin sie met el nunak koluk keim, a me lutlut fuka kut ku in lotela ke sie ma sikyuk oinge?
YA OASR kutena met elos akkolukye nunak lom, saap elos akkalemye nunak in alolo ke orekma a nunak mwo lom, fwinne wangin me akpayeye nu ka? Fwin oinge, saap kom pulakin toasr—a ma na kalem se la kom pulakin oinge. Ke sripe inge, kut ku in lotela sie me lutlut yok sripe ka: Sie inkanek mwomwo in orek pa in tia sa in orala nununku fwin wangin yurosr kutena me akpayeye ku kut fwin tia kalem na paye ke ma se.
2, 3. Oiya fuka kutu met elos akkalemye ke ma simusla in Baibel su wangin me aketeye puspus in sang me top nu ke kais sie kusensiyuk, tusruktu mea Baibel el akkalemye nu sesr kel Jeova?
2 Kut enenu in filiye me lutlut inge ke nunak lasr fwin enenu in akkalemyeyuk oiyen nunak lun Jeova. Efu? Meyen oasr kutu ma simusla in Baibel upa in kalem ke mutamwauk. Ma simusla puspus inge—saap ma ke orekma puspus lun met kulansap lun God ku ma ke nununku puspus lun God in pal meeta—saap wangin me aketeye puspus ka in sang kasru me top nu ke kusensiyuk nu kemwa lasr. Sie me asor, fwin kutu met elos akkolukye ma simusla inge, a elos nunku a alolo ka fwin God el sumwosmwos a nununku sumwos. Fwinne oinge, Baibel el akkalemye nu sesr la “Jeova el sumwomwos in oiyel nu fon.” (Sam 145:17) Kas lal el mwolela nu sesr la el “fwa tia oru ma koluk.” (Job 34:12; Sam 37:28) Ke ma inge, nunku, la mea pulakin lal fwin met puspus elos nunak koluk kel!
3 Lela kut in nunku ku aketeye sripe limekosr la efu kut enenu in eis nununku nu kemwa lun Jeova. A, la sripe puspus inge oasr ke nunak lasr, lela kut in tuni ma simusla luo in Baibel su kutu met saap elos fwak mu upa in eteyuk.
Efu Kut in Eis Nununku Nu kemwa lun Jeova?
4. Efu ku kut enenu in fwokpap ke kut nunku ke orekma puspus lun God? Sang me pupulyuk.
4 Ma se meet, meyen Jeova el etu ma paye nu kemwa a kut tia, kut enenu in akkalemye inse pusisel ke kut nunku ke orekma puspus lun God. In pupulyukin ma inge: Srike nunku ke sie met nununku su eteyuk ke sripen oasr oiya mwomwo lal ke orekma in oru nununku sumwos lal nu ke kais sie court case. Mea kom nunku ke sie met su nukin ma paye ke sie ma su sikyuk a nukin na paye masap nu kemwa ka, a el akkolukye akwuk nu ke sulela lun sie met nununku? Sie inkanek lalfon nu sin sie met in akkolukye ku in oru nununku nu ke sie ma fwin el tia etu ma nu kemwa ke sie ma su sikyuk. (Soakas 18:13) Fuka yokiyen inkanek lalfon lun sie met in akkolukye “Met Nununku lun fwalu nu fon”!—Genesis 18:25.
5. Mea kut tia enenu in mulkunla fwin kut ridi me sramsram puspus in Baibel ke orekma lun God in sang nununku nu sin kutu met?
5 Sripe akluo in eis nununku lun God pa el tia oana metu, God el ku in ridi ku etu inse nu kemwa. (1 Samuel 16:7) Kas Lal el fwak: “Nga, Jeova, su ilus inse, tuni kidney nu kemwa, aok in sang nu sin kais sie met fwal nu ke inkanek lal, fwal nu ke fwokin orekma lal.” (Jeremaia 17:10, NW) Paenang, kut fwin ridi ma simusla puspus ke nununku lun God nu sin kutu met, lela kut in tia mulkunla la ke sripen el liye ma nu kemwa, el liye pa ma lukma ke met se ke nunak, nien sun, a lungse su tia akkalemyeyuk ke Kas lun God.—1 Kronikel 28:9.
6, 7. (a)Jeova el akkalemye fuka la el orekmakin akwuk mwo a sumwos lal fwinne yok enenu su ku in paenang moul lun sie met in tula? (b) Mea kut enenu in esam kut fwin ridi kutu ma in Baibel su oru kut in nunku fwin God el orekmakin inkanek mwo a sumwos?
6 Liye sripe aktolu in eis ku lalalfongi nununku nu kemwa lun God: El oaru in orekma fwal nu ke akwuk sumwosmwos lal fwinne kalmeyen ma inge pa in sang ma nu kemwa nu sel. Nunku ke sie me pupulyuk. In sang Mwen natul oana sie lango in molela ku aksukosokye met akos nu kemwa liki ma kouk a mise, Jeova el lungse in orekmakinyen akwuk sumwosmwos lal. (Rom 5:18, 19) Tusruktu, in liye ke Mwen kulo natul el keok a mise fwin sak soko ku in oru Jeova in arulana pulakin ngal upa. Mea Baibel el akkalemye nu sesr ke God? In sramsramkin “molela se on in Jisus Kraist,” Baibel el fwak: “In fwakak sumwosmwos lal.” (Rom 3:24-26) Sie pa leng lun Baibel el fwak ke Rom 3:25 el fwak: “Ma inge akkalemye la God el oru pal nu kemwa ma sumwos a ma mwo.” (New Century Version) Aok, in akyokye pakoten lun Jeova su akkalemyeyuk ke inkanek mwolana lun me lango su el akfulatye in fwakak “inkanek sumwos a mwo.”
7 Ke ma inge, kut fwin ridi kutena ma in Baibel su oru kut in alolo ka la God el orekma fwal nu ke inkanek sumwos a oasr nununku sumwos ka ku tia, kut enenu in esam ma inge: Ke sripen oaru lal ke akwuk mwo lal ke ma sumwosmwos a nununku sumwos, Jeova el tia sruokye Mwen natul in sun ngal upa a mise. Ya el fwa kunausla akwuk mwomwo inge ke ma puspus saye? Paye, Jeova el tia kunausla akwuk sumwosmwos lal. Ke sripe inge oasr sripe puspus su fwal in lalalfongiyuk la el oru pal nu kemwa ma sumwos a ma mwo.—Job 37:23.
8. Efu ku tia fwal nu sin met in nunku mu nununku sumwos a orekma sumwosmwos wangin yurin Jeova ke kutu inkanek?
8 Nunku ke sripe akakosr la efu kut enenu in eis nununku nu kemwa lun Jeova: Jeova el orala metu ke lumal sifwana. (Genesis 1:27) Ke sripe se inge etukyung nu sin metu oiya mwo puspus oana oiya mwo lun God, wekunang in oasr pulakinyen nununku sumwos a paye. Tia fwal fwin pulakin lasr ke nununku sumwos a paye in oru kut in nunku mu oiya mwo puspus inge wangin yurin Jeova. Kut fwin nunku upa ku lut ke sie me sramsram in Baibel, kut enenu in esam la ke sripen ma koluk su kut usrui, pulakin lasr ke ma mwo a ma sumwos el tia sumwosmwos. Jeova God, su ke lumal kut orekla, el sumwosmwos ke nununku sumwos a ma sumwosmwos. (Duteronomi 32:4) Ke sripe inge tia mwo in nunkeyuk mu metu ku in mwo a sumwos liki God!—Rom 3:4, 5; 9:14.
9, 10. Efu ku Jeova el tia enenu in aketeye orekma nu kemwa lal nu sin metu?
9 Sripe aklimekosr in eis nununku lun Jeova pa ke sripen el “Fulatlanu fwin fwalu nu fon.” (Sam 83:18) Ke sripen el oinge, el tia enenu in aketeye orekma puspus lal nu sin metu. El pa Met Potter Lulap, a kut oana kle su lumeyukla nu ke alu puspus, nu sel fwal in oru ma el lungse in oru nu sesr. (Rom 9:19-21) Su kut u—sie srukwal in kle in paul—in siyuk la mea el oru ku sulela fuka el oru? Ke pal se Job in pal meeta el tia kalem ke orekma lun God nu sin metu, Jeova el aksumwosyel, a siyuk sel: “Ya kom fwa akwanginye sripen nununku luk? Ya kom fwa lisyula, tu kom fwa ku in aksumwosyeyuk?” Ke el akilen la el kaskas fwinne wangin yurol kalem na paye la, Job el auliyuk tok. (Job 40:8; 42:6) Lela kut in tia tafongla in suk ma tafongla lun God!
10 Kalem la, oasr sripe mwomwo lasr in lalalfongi mu Jeova el oru pal nu kemwa ma sumwos. In eis etauk mwo ke inkanek lun Jeova, lela kut in tuni akwuk luo in Baibel su kutu met elos fosak ka. Ma se meet el sikyuk ke ma God el oru nu sin met su alu nu sel, a ma se saye, pa ke oreyen nununku su God sifwana fwa oru.
Efu Ku Lot el Sang An Luo Natul nu sin Sie U lun Met Koluk su Kasrkusrak?
11, 12. (a) Aketeye la mea sikyuk ke pal se lipufon luo su ekla nu ke mano lun ikwe su God el supwela nu Sodom. (b) Kusensiyuk puspus fuka sikyuk ke nunak lun met puspus ke me sramsram inge?
11 In Genesis sapta 19, kut koneak me sramsram ke ma sikyuk ke pal se God el supwela lipufon luo su orekmakin mano lun ikwe nu in an Sodom. Lot el kaifwe siyuk sin met muteta inge in mutana in loom sel. Tusruktu, in fong sa, un met koluk in siti inge elos raunela loom sa a siyuk met muteta luo inge in etukyung nu selos elos in orek kosro nu selos. Lot el srike in sramsram nu sin un met inge a kaifwelos in tia oru ma koluk inge, tusruktu wangin sripen sramsram lal. In suk inkanek in karungin met muteta lal, Lot el fwak: “Nga siyuk sumwos, met lili, tu komwos in tia orek ma koluk oinge. Liye inge, oasr luo an nutik su tia etu met. Nga siyuk sumwos, lela nga in wiseltal mu nu yurumwos. A komwos oru nu seltal oana mwo ye mutomwos. A tia oru kutena ma nu sin met inge, tu eltal utyuk nu in lulin loom sik.” Un met inge srunga in long a apkurun na in kunausla srungul lal. Ke saflaiye, lipufon luo su muteta inge elos akkunyela met koluk puspus inge.—Genesis 19:1-11.
12 Fwin oasr kalem yok, me sramsram inge ku in oru met puspus in siyuk. A elos ku in nunku: ‘Fuka tu Lot el suk inkanek in karungin met muteta luo lal inge a in sang an luo natul nu sin un met koluk inge? Ya el tia oru ma sufwal, ku el sangengtot?’ In nunku ke me sramsram inge, paenang oasr kusensiyuk in suk la efu ku God el kasrel Piter in panglol Lot sie “met sumwos”? Ya ke Lot el oru ma inge oasr insemwomwo lun God ka? (2 Piter 2:7, 8) Lela kut in liye sripe mwomwo nu ke ma se inge tu kut in tia akkalemye ku oru sie nunak koluk nu ka.
13, 14. (a) Mea mwo in esamyuk ke me sramsram lun Baibel ke ma Lot el oru? (b) Fuka Lot el akkalemye la orekma lal el tia oru ke inkanek in sangengtot?
13 Ma se meet, lela ma inge in akilenyuk mwo la Baibel el akkalemye mukena la mea sikyuk, a el tia akkalemye fwin orekma lal Lot el eis insemwomwo ka ku tia. Baibel el tia akkalemye nu sesr la mea Lot el nunku ku la mea moklel in oru oana ma el orala tari. Fwin el sifwil moulyuk ke pal in “sifwil moulyuk lun . . . met sumwos,” saap el fwa ku akkalemye ma nu kemwa su sikyuk.—Orekma 24:15.
14 Lot el tia sie met sangengtot. El sun tari me keok upa. Ke el fwak la met muteta luo inge elos “utyuk nu in lulin” loom sel, Lot el akkalemye la el pula mu el enenu in sang me karungin a me loeyuk mwomwo nu selos. Tusruktu ma inge tia ma fusrasr se. Met Ju se su pangpang Josephus el sie met sim ke me sramsram matu el fwak mu Met Sodom elos “tia mwo nu sin met puspus, a wangin sangeng lalos nu sin God . . . Elos srunga met sa puspus, a akkolukyelos sifwana ke orekma koluk puspus lalos ke orekma fokfok.” Fwinne oinge, Lot el tia sangeng sin un met sulallel inge. A, el tufwoki a sramsram nu sin un met sulallel inge. El oayepa “kaliye srungal tukol.”—Genesis 19:6.
15. Efu ku ma inge ku in akkalemye la Lot el orekma fwal nu ke lalalfongi?
15 ‘Fwinne oinge,’ saap oasr kutu met elos siyuk, ‘efu ku Lot el sang an luo natul nu sin un met sa?’ Efu ku el tia nunku ke kutu pa ma saye, a tia in nunku mukena mu nunak lal Lot koluk? Ma se meet, saap Lot el orala ma inge fwal nu ke lalalfongi lal. Fuka in oinge? Wangin alolo ka la Lot el etu la Jeova el karunganul Sera, mutan kiyel Ebream, su ma wiyen papa tumal Lot. Esam la ke sripen Sera el arulanu kato, paenang Ebream el siyuk sel in fwak mu el pa tamulel se lal, ke sripen el sangeng mu kutu met elos fwa unilye in eis mutan kiel.a Tok, Sera el utukla nu in loom sel Fero. Tusruktu, Jeova el sang kasru, el tulokinilye Fero in tia akkolukyel Sera. (Genesis 12:11-20) Saap oasr lalalfongi yok lal Lot mu an luo natul ku in karunginyuk ku moliyukla pa ke kain in inkanek oinge. Arulanu yok sripe, Jeova ke inkanek lun lipufon luo lal el orala inkanek in karunginelos, mutan fwusr inge elos moliyukla.
16, 17. (a) Ke inkanek fuka Lot el srike in aklutye ku akfosye mokul puspus lun an Sodom? (b) Ke sripe nu kemwa su oasr yurul Lot, mea kut ku in akpayeye ka?
16 Nunku pa ke sie ma su ku in sikyuk. Saap Lot el kaifwe in aklutye ku akfosye mokul puspus inge. El lalalfongi mu saap un mokul puspus inge su oasr kena lalos in oru ma koluk nu sin mokul nu sin mokul oana oiya lun met Sodom elos srunga an luo natul ke sripen wangin kena lalos in oru orekma fokfok nu sin mutan. (Jud 7) Sayen ma inge, mutan fwusr inge elos akola tari in payukyak nu sin mokul in siti inge, paenang sou puspus, met kamwuk puspus, ku met puspus su wi ke business lun mokul inge fwa ekla mokul tuman an luo natul saap elos oasr ke u inge. (Genesis 19:14) Saap Lot el pulakin ku fwinsrakkin mu kutu sin met su wi ke u inge elos futoto nu sin mokul su apkurun in payuk nu sin an luo natul inge elos fwa kaskas in sang karungin an luo natul inge. Sie un met fwin kitakitelik fwa wangin me sensen ka.b
17 Kutena sripe a nunak su oasr yurol Lot, kut ku in lalalfongi: Ke sripen Jeova el oru pal nu kemwa ma sumwos, oasr sripe mwo lal in liyel Lot oana sie “met sumwos.” A kut fwin nunku ke mukuikui ku orekma lun un met Sodom puspus oana met wel, ya oasr kutena kain in nunak in alolo ka la Jeova el sumwos ke inkanek nu kemwa in sang nununku nu sin met nu kemwa ke siti koluk se inge?—Genesis 19:23-25.
Efu Ku Jeova El Unilye Uzza?
18. (a) Mea sikyuk ke pal se Devid el srike in usla Tuptup lun mwuleang nu Jerusalem? (b) Kusensiyuk puspus fuka sikyuk ke me sramsram inge?
18 Siepa ma simusla su upa in eteyuk sin met puspus pa ke me sramsram in kaifweang lal Devid in us tuptup in mwuleang nu in an Jerusalem. Tuptup se inge el filiyuki fwin soko wagon, a Uzza a mokul wiyel elos kol orekma inge. Baibel el fwak: “Ke elos tuku nu ke nien sisla kulin wit sel Nekon, a Uzza el asroela paul nu ke tuptup lun God a srukye, meyen kao el tukulkulyak. A mulat lun Jeova fwolak lainul Uzza a God paye el unilye we ke orekma lal su wangin sunak, a el mise we ke sisken tuptup lun God.” Ke kutu malem tok, el sifwil oru kaifweang akluo lal fwin el ku in orala su ke pal se inge Tuptup sa utukla ke inkanek su God el sapkin in orek, su tuptup inge utuk fwasr ke fin pihsen Met Kohat ke sruf lun Livai. (2 Samuel 6:6, 7, NW; Oekyuk 4:15; 7:9; 1 Kronikel 15:1-14) Saap oasr kutu met elos siyuk: ‘Efu ku Jeova el arulanu kasrkusrak? Meyen Uzza el srike mukena in karungin Tuptup sa.’ Oasr kutu ma ke me sramsram inge su kut enenu in nunku ka a fwin akosyuk ma inge fwa kasre kut in tia oru me top sito ku nunak koluk ka.
19. Efu ku God el tia ku in oru ma sesumwos?
19 Kut enenu in esam la God el tia ku in oru kutena ma sesumwos. (Job 34:10) Nu sel fwin orek oinge efwa tia pa inge inkanek lun lungse, a kut lotela ke inkanek in lutlut lasr ke Baibel la “God el lung.” (1 Jon 4:8) In wekunang, ma Simusla el akkalemye nu sesr la “sumwosmwos a nununku foundeson lun tron Lom.” (Sam 89:14) Ke ma inge, fuka Jeova el ku in oru orekma sesumwos.
20. Ke sripe puspus fuka Uzza el enenu in etu masap nu kemwa ke Tuptup?
20 Esam la Uzza el enenu in etu na paye ke akwuk lun Masap. Tuptup el aoliyen oasr lun Jeova. Masap el fwak la tuptup el tia enenu in kalyuk sin met puspus su wangin ku lalos in oru ku wangin sapkinye in liyeyuk ku in kalyuk ma inge, a oasr kas in sensen nu ka la fwin oasr met su kunausla masap inge fwa eis kaiyuk ka ke inkanek lun mise. (Oekyuk 4:18-20; 7:89) Ke ma inge, in us tuptup inge nu ke an fwal el tia sie kunokon su fwal in nunkeyuk mu tia yok sripe. Uzza el sie met Livai (tusruk el tia sie met tol), paenang el enenu in etu na paye Masap. Sayen ma inge, yea puspus meet liki pal inge Tuptup se inge utukla nu in loom sin papa tumal in karunginyuk we. (1 Samuel 6:20–7:1) El on we ke lusen yea 70, nu ke pal Devid el oru sulela lal in utukla ma inge. Paenang ke el tulik me fwasru, Uzza el etu tari masap puspus ke Tuptup.
21. Ke ma su sikyuk kel Uzza, efu ku yok sripe in esamyuk la Jeova el liye kena lun inse?
21 Oana ke ma akkalemyeyuk tari ke mutamwauk, Jeova el ku in etu in ridi inse nu kemwa. Ke sripen Kas Lal el pangon mu orekma lal Uzza oana “orekma su wangin sunak,” saap Jeova el liye kutu nunak koluk su oasr rapku ka su tia akkalemyeyuk in ma simusla. Ya Uzza el saap sie met fulang, su lungse in oru kutena ma fwinne tia fwal nu sel in oru? (Soakas 11:2) Ya in kol met puspus in usla Tuptup sa su sou lal elos liaung in loom selos sang nu sel sie akwuk in akfulatyel sifwana ku in orek konkun? (Soakas 8:13) Ya wangin na paye lalalfongi lal Uzza in nunku mu poun Jeova el tia ku in sang kasru in tia mukuikui tuptup sa su lumeyuk nu ke oasr Lal? Ke kutena ma sikyuk, kut ku in lalalfongi la ma Jeova el oakiye pa inge ma sumwos paye. El liye kutu ma ke insiel Uzza su oru El an silaklak in sang nununku ka.—Soakas 21:2.
Sie Sripe Yok nu ke Lalalfongi
22. Fuka lalmetmet lun Jeova liyeyuk fwinne kutu pal Kas lal tia akkalemye kutu ma su sikyuk ka?
22 Lalmetmet lun Jeova tia ku in srikeyuk nu ke kutena ma liyeyuk su ke Kas Lal kutupal el tia oru nu ke kutena ma srisrik. Ke sripe inge Jeova el lela pal mwo nu sesr in akkalemye la kut lalalfongel. Ke ma kut aketeye tari, ya tia ma na kalem se la oasr sripe mwo puspus lasr in eis ku lalalfongi nununku nu kemwa lun Jeova? Aok, kut fwin lutlut ke Kas lun God ke inse paye a sruokye sie nunak mwo, kut ku in lotela ma pukanten kel Jeova in oru kut in lalalfongi la el oru pal nu kemwa ma mwo a ma sumwos. Ke ma inge, fwin kutu ma simusla in Baibel oasr kusensiyuk ka su kut kofla in sa koneak me top mwomwo nu ka, lela kut in lalalfongi ke inkanek nu kemwa la Jeova el oru pal nu kemwa ma mwo a ma sumwos in kasre kut.
23. Lalalfongi fuka oasr yurosr ke orekma lun Jeova ke pal fwasru?
23 Kut ku in lalalfongi ke orekma puspus lun Jeova ke pal fwasru. Paenang, ke pal se el ako in oru nununku lal ke pal in ongoiye lulap su apkurun in tuku, kut ku in lalalfongi la el fwa tia “kunausla met sumwosmwos wi met koluk.” (Genesis 18:23) Lungse lal nu ke ma sumwosmwos a nununku sumwos fwa tia na lela el an oru ma inge. Kut ku in lalalfongi pa la ke fwal sasu su fwa tuku, el fwa wise ma nu kemwa su kut enenu ke inkanek nu kemwa.—Sam 145:16.
[Footnotes]
a Oasr sripe mwo ke sangeng lal Ebream, ke sripen sie me rid in pal meeta pangpang papyrus el fwak ke sie Fero su oasr un met lal su oasr kofwen me meun elos orekmakin in sang sruokye sie mutan a uniye mokul tumal.
b Ke kutupa me akkalemye, liye The Watchtower lun December 1, 1979, sra 31.
Ya Kom Esam?
• Ke sripe puspus fuka kut enenu in eis ku lalalfongi nununku nu kemwa lun Jeova?
• Mea fwa kasre kut in fwasr liki nunak koluk ku me top tia sumwos nu ke orekma lal Lot in sang an luo natul nu sin met sulallel puspus?
• Ma puspus fuka ku in kasre kut in kalem ka la efu ku Jeova el unilye Uzza?
• Lalalfongi fuka ku in oasr yurosr ke orekma puspus lun Jeova ke pal fwasru?