Ma Upa Su Tuku Ke Keok Lun Met
“EFU GOD EFU?” Kas inge sikyuk ke kolin sie newspaper pengpeng tokin ke sie kusrusr lulap su kunausla ma puspis fwin an Asia Minor. Sie pitse su oasr ka akkalemye ke sie papa su arulanu fosrnga ke el tofwoki liki loom sel su musalla a wis tulik mutan se nutul su kinet a keok.
Meun, sral, mas su fwusesr in fwasrelik, a ongoiye su tuku ke pulanpal orala keok a ngal lulap, tung puspis, a mise puspis. Wekunang ma inge pa keok lun met su sruinku, tulik srisrik su akkolukyeyuk, a kutupa orekma silolel. Loang akmwoye nu ke pise lulap lun met puspis su musalla a mise ke sripen ongoiye. A keok lulap su billion puspis sin met su elos pulakin ke sripen mas, matu, a mise lun met su elos lungse.
Century ak20 el liyeyuk a pulakinyuk ke me keok lulap su upa liki na meet. Mutamwauk ke 1914 nu ke 1918, Meun Lulap Se Meet uniye met meun puspis apkurun nu ke siengoul million. Kutu sin met sramsram lun fwalu elos fwak la ma inge uniye pa civilian puspis su oanu pise se inge. Ke Meun Lulap Akluo, apkurun nu ke 50 million met meun a met su tia solse anwuki, wikin ma inge pa million puspis sin mutan su wangin ku lalos in lain, tulik srisrik, a met matu. Ke lusen century puspis somla, million puspis sin met anwuki ke inkanek lun genocide, meun, ethnic violence, sral, a sikasrup. Buk inge Historical Atlas of the Twentieth Century akkalemye la pus liki 180 million met anwuki ke sripen “ma koluk yok.”
Mas inge Spanish influenza in yiu 1918/19 uniye 20 million met. Ke lusen yiu lungoul somla, apkurun nu ke 19 million met elos mise ke sripen AIDS, a 35 million kutu met elos wi ke virus inge su orala kain in mas inge. Million puspis sin tulik srisrik wangin papa a nine kielos—meyen elos mise ke AIDS. A awowo puspis su tia eteyuk piselos elos arulanu keok ke AIDS, elos usrui ke pal se elos srakna muta ke insien nine kielos.
Mea Sikyuk ke Pal Fwasru?
Met puspis elos nunku la oasr ma upa su e sikyuk ke pal fwasru. Sie un met scientist elos fwak: “Orekma lun met . . . ke inkanek yok ekulla fwalu oru in tia ku in akkeye ma moul ke pal fwasru fwal nu ke inkanek su kut etu tari.” Elos tafwela fwak: “Fwinne ke pal inge, sie met inmaslon met limekosr el arulanu sikasrup na paye a wangin mongo nel, a sie inmaslon met siengoul el keok ke kain in mas upa inge malnutrition.” Scientist puspis elos orekmakin pal inge in “sang kas in sensen nu sin met nu kemwa su ma e fwa sikyuk ke pal fwasru” a fwak: “Ke sie ekla lulap ke orekma lasr in kurunganang fwalu a ma moul nu kemwa su oasr ka eneneyuk, kut fwin lungse in fwasr liki ma upa lulap.”
Efu God el lela me keok lulap a ma koluk? Akmwuk fuka el orala in aksumwosye ma upa inge? Nge?
[Picture Credit Lines on page 3]
Lung, wheelchair: UN/DPI Photo 186410C by P.S. Sudhakaran; infwulwe, tulik srisrik su musrensral upa: WHO/OXFAM; ten, mokul srikolo: FAO photo/B. Imevbore