Engunkin Tukeni Lun Met Kristian
“A lela kut in nunku ke sie sin sie in akkeye kut nu ke lungse a orekma mwo, a kut in tia likiye tukeni nu sie lasr in alu.”—HIBRU 10:24, 25.
Fuka sie me sang yok na paye in wi ke sie tukeni lun met Kristian, fwinne pisen met lun Jeova su wi ka srik liki siengoul ku tausen puspis, Jisus el fwak: “Tu yen luo ku tulo tukeni in ek, Nga muta inmaslolos we”! (Mattu 18:20) Paye, ke pal se ma el orala mwolela se inge, Jisus el sramsram ke akmwuk in oru nununku su enenu in orek ke inkanek sumwos sin met kol lun congregation. (Mattu 18:15-19) Tusruktu ya kas inge lal Jisus ku in ouyepa orekmakinyuk oanu akmwuk nu ke tukeni lun met Kristian nu kemwa su elos ikasla a aksafyela ke pre? Aok. Esam, ke pal se ma Jisus el sang kunokon nu sin met kulansap lal in oru met tumal lutlut, el mwolela ou inge: “Liye! Nga wi komwos pal e nu kemwa, nu ke saflaiyen fwalu.”—Mattu 28:20.
2 Wangin alolo la Sifwen congregation lun met Kristian, Leum Jisus Kraist, el arulanu pwar ke tukeni nu kemwa lun met kulansap oaru lal. Aok, kut ku in lalalfongi na paye la el muta inmaslolos ke inkanek lun ngun mutal lun God. (Orekma 2:33; Fwakyuk 5:6) Jeova el ouyepa pwar ke tukeni nu sie lasr. Nien sun yok emeet lun tukeni puspis inge pa in sang kaksak nu sin God “in mwalilu.” (Sam 26:12) Oaru lasr in wi meeting pal nu kemwa lun congregation sie me akpayeye ke lungse lasr nu sel.
3 Oasr pa kutu sripe mwo efu kut enenu in akkalemye insemwomwo ke tukeni lun met Kristian. Meet liki el som liki fwalu, Jisus Kraist el pakiye met tumal lutlut akmusrala lal in oru orekma oanu “met kulansap oaru a lalmetmet” a kitakut me mongo in ngun in loom sel sifwanu. (Mattu 24:45) Sie inkanek yok tu elos in ku in kitakut me mongo in ngun pa ke meeting lun congregation wekunang tukeni lulap—assembly a convention. Leum Jisus Kraist el kol met kulansap oaru inge ke inkanek lalos in sang me sramsram saok ke tukeni se inge nu sin met nu kemwa su lungse in moula liki saflaiyen akmwuk koluk se inge a eis sie moul ke sie fwalu sumwosmwos lun God.
4 Ke ma inge, wangin kutena met Kristian su lungse in akkapye kain in oiye su arulanu sensen su met sap Poul el fwak, el simusla: “A lela kut in nunku ke sie sin sie in akkeye kut nu ke lungse a orekma mwo, a kut in tia likiye tukeni nu sie lasr in alu, oanu lia lun kutena, a kut in kaifwe sie sin sie, a akyokye, oanu komwos liye tu len apkurun me.” (Hibru 10:24, 25) In nunku ke me sang a ma lane su tuku ke oaru in wi meeting pal nu kemwa lun met Kristian ku in kasru kut in oaru a akkeye tukeni inge nu kemwa ke insiesr kemwa.
Meeting Puspis Su Musaiyuk
5 Ke sripen met Kristian nu kemwa elos pre ke ngun mutal lun Jeova in orekma ke pal in meeting lun met Kristian, paenang kais sie met su wi elos enenu in kaifweung in oru orekma fwal nu ke kolyuk lun ngun mutal a in “tia aktoasrye ngun mutal lun God.” (Efesus 4:30) Ke pal se ma met sap Poul el simusla kas inge su etuku ke ngun lun God, el sramsram ke orekmakinyen kas sumwos. Kutena ma kut fwak enenu in “kas in musaiyuk fwal nu ke enenu, tu in sang kulang nu sin su porongo.” (Efesus 4:29) Ma inge arulanu yok sripe ke pal in tukeni lun met Kristian. Ke leta lal nu sin met Korint, Poul el akkalemye la meeting nu kemwa enenu in musaiyuk sie met, luti met, a in akkeye met. (1 Korint 14:5, 12, 19, 26, 31) Met nu kemwa su wi ke meeting elos eis ma lane ke kain in tukeni se inge, wekunang met sasu, su saap ku in fwak: “Tu paye God el muta in maslomwos.” (1 Korint 14:25) Ke sripe se inge, lela kut in tia patla in suli met sasu in asrouki nu sesr, meyen kut fwin oru ou inge, kut kasrelos in kapkapek ke ma lun ngun ke pal sa.
6 Met nu kemwa su oasr kunokon in sramsram, in wi ke interview, ku luma se ke meeting lun met Kristian, elos enenu in kaifweung na paye a oru kas lalos in musaiyuk met a fwal nu ke Kas lun God su simusyukla, Baibel. In tonei nu ke kas sumwos, kut enenu in akkalemye pulakin a oiye su fwal nu ke pulakin lun God a Kraist su akilenyuk ke lungse. Fwin met nu kemwa su oru kunokon lalos ke meeting elos nunku yok in akkalemye ‘fwako lun ngun mutal lun God,’ oanu engun, mongfwusesr, a lalalfongi, elos fwin oru ou inge, na met nu kemwa su wi ke tukeni elos fwa akkeyeyuk.—Galetia 5:22, 23.
7 Fwinne met ekasr na pa oasr kunokon ke program ke meeting lun congregation, tusruktu met nu kemwa elos ku in epeis ke tukeni in akkeye sie sin sie. Pal nu kemwa oasr pal mwo lun met ma wi ke tukeni in wi top. Pa inge pal in fwakak ke lalalfongi lasr. (Rom 10:9) Lela kut in tia orekmakin pal mwo inge in fwakak ma kut sifwanu nunku, ku in akkalemye kunkon ke oiyen moul lasr, ku in akkulokye met lili wiesr in lalalfongi. Ya ma inge tia akasorye ngun mutal lun God? Ma upa lasr nu sin met lili wiesr enenu in aksumwosyeyuk ke inkanek lun lungse, el a kut mukena a wangin met saye a tia ke pal in meeting. Baibel el fwak: “A komwos in kulang nu sin sie sin sie, ke mwo insiomwos, nunuk munas nu sin sie sin sie, oanu God el ouyepa nunuk munas nu sumwos in Kraist.” (Efesus 4:32) Meeting lun met Kristian pa sie pal mwo na paye in orekmakin kai mwomwo inge! Tu in akkalemye kulang nu sin kutu met, met puspis elos tuku ke meeting ke pal sa a asrouki nu sin met lili tokin meeting. Ma inge el ouyepa sang kasru nu sin met sasu, su enenu in pulakin la kut enenu elos. Ke ma inge met Kristian nu kemwa su mwolela tari oasr kunokon lalos in orala meeting in mwo a ku in musaiyuk met ke elos ‘akkeye kutu met nu ke lungse a orekma mwo.’
Akola Mwo
8 Fwinne luman fwusesr nu sin kutu met in wi ke tukeni lun met Kristian, tusruktu nu sin kutu met, in oru ou inge enenu orekma upa nu selos. Ke sie me pupulyuk, sie Kristian nine su enenu in oru orekma tu lan ku in sang ma enenu lun sou, pal nu kemwa el arulanu ullle el fwin tuku in loom sel. Saap ke pal se ma el tuku, el enenu in orek mongo a kasru tulik nutul in akola nu ke meeting. Kutu sin met Kristian elos enenu in fwafwasyesr elos fwin lungse in wi ke meeting, ku saap elos mas ku munas ke sripen matuo. Paye, Jeova el kalem ke luman kais sie met su wi ke meeting, oanu sie met seperd kulang su kalem nu ke ma enenu lun kais sie sip ke u lal. “Oanu sie met seperd,” Baibel el fwak:, “[Jeova] el fwa esani lam in paol, a wiselosla in imwel, a el fwa penalos mwo su oasr tulik nutu.”—Isaia 40:11.
9 Elos nu kemwa su oru orekma upa tu elos in ku in wi ke meeting pal nu kemwa saap arulanu srik pal mwo lalos in akola nu ke me lutlut ke pal in meeting. In akola ke ridi nu ke schedule ke ridi Baibel ke wik nu kemwa sang me insemwomwo yok ke pal se ma sie met el wi ke Theocratic Ministry School. In oupanu, in akola ke pal sa ke kutu meeting, oanu Lutlut ke Watchtower a ke Buk Study lun Congregation, oru meeting inge nu kemwa in arulanu yok sripe. In ridi me lutlut ke pal sa a in sang pal in ridi ke kutu fus in Baibel, ma inge sang kasru nu sin papa ku nine su kafofo ke sou in akola a in wi epeis nu ke me sramsram mwo inge su tuku ke Baibel.
10 Kutu sin met su tianu arle kafofo, elos ku in orekmakin pal yok lalos ke akola nu ke meeting. Ke sie me pupulyuk, elos ku in tuni a lutlut ke kutu fus in Baibel su orekmakinyuk tusruktu tia simusyukla koanon fus inge ke me rid. Ke ma inge met nu kemwa elos ku in akola tu elos in ku in eis ma lane su tuku ke meeting a in wi musaiyuk congregation ke inkanek lun konokon lalos a top. Meyen elos akola na paye, paenang met elder nu kemwa a ministerial servant elos ku in sang me srikasrak mwo ke pal se ma elos sang topuk futoto, a sumwos. Ke sripen sunak nu ke me sang lun God, paenang elos nu kemwa su wi ke tukeni elos enenu in taran in tia oru kutena orekma fos ku losrong ke pal in meeting.—1 Peter 5:3.
11 Orekma puspis a me akengun su tia yok sripe nu ke ku lasr in ngun, saap pal yok lasr el eisla liki kut. Fwin ou inge, na kut enenu in tuni moul lasr sifwanu a “in tia lalfon” fwin ke orekmakinyen pal lasr. (Efesus 5:17) Nien sun lasr pa in ‘molela pal’ ke kutu orekma su tianu arle yok sripe tu kut in ku in orekmakin pal yok ke lutlut lasr ke Baibel a in akola nu ke meeting a ke kutupa orekma lun Togusrai. (Efesus 5:16) Kut nu kemwa etu la, ma inge tia fwusesr pal nu kemwa a ma inge el siyuk sesr in kai kut sifwanu. Met fwusr nu kemwa su orekmain pal lalos ke lalmetmet elos oakiye sie foundeson mwomwo su e fwa kapkapek ke pal fwasru. Poul el simusla nu sin met asrouki fwusr lal pangpang Timote: “Kom in alken in ma inge, [Poul el kai Timote]; a sifwanu eskomyung nu ka, tu kapkapek lom in kalem nu sin met e nu kemwa.”—1 Timote 4:15.
Me Srikaskrak Su Tuku ke Kas lun God
12 Tuni me srikaskrak mwo lun sou lal Samuel, su wi pal nu kemwa ke akmwuk in tukeni nu sie lun met lili ke pal se ma loom nuknuk in alu lun God srakna oasr fwin an Shailo. Mokul mukena pa enenu in muteta ke kais sie yiu ke kofwo. Tusruktu papa tumal Samuel, Elkena, el wis met nu kemwa in sou lal ke el “utyuk liki sel yiu nu kemwa tu lan alu a kise nu sin Jeova lun un met meun in Shailo.” (1 Samuel 1:3-5) An sel Samuel pa, Ramathaim-zophim, su ku in konoiyukyuk ke an se ma futoto nu ke mwea pangpang Rentis ke len inge, a futoto nu ke “fwulan eol Ifreim.” (1 Samuel 1:1) Ke ma inge fwafwasryesr in som nu ke an Shailo enenu in orek ke lusen mail 20, sie fwafwasyesr upa in len ingo. Pa inge ma sou lal Elkena oru ke oaru “yiu nu ke yiu, pal nu kemwa [elos] utyuk nu ke loom sin Jeova.”—1 Samuel 1:7.
13 Jisus el ouyepa kapek oanu sie ipen sou lulap. Kais sie yiu sou inge fwafwasyesr ke lusen mail 60, an Nazareth me nu ke an Jerusalem in akfulatye Kofwen Alukela. Oasr inkanek luo su elos ku in orekmakin. Sie inkanek su elos ku in orekmakin pa in fwasr fwanni nu ke infwalfwal lun Meggido a sulpa fwanyuk som nu ke an fulat ke territory lun met Samaria su oasr ke feet 2,000 nu ke na elos sun an Jerusalem. Siepa inkanek pengpeng pa, inkanek su Jisus Kraist el orekmakin ke fwafwasryesr safla lal som nu Jerusalem ke yiu 33 C.E. El enenu in fwasr ke infwalfwal lun Jordan su arulanu pusisel liki mwea nu ke na el sun siskenfwal Judia . . . lefwalyat Jordan.” (Mark 10:1) Mutamwauk ke an inge, lusen “inkaneku in fwasyuk nu Jerusalem” oasr ke mail 20, wikin ma inge pa fwafwasyesr in som nu ke an fulat su oasr ke feet 3,700. (Mark 10:32) Pal nu kemwa u lulap lun met oaru su wi ke kofwo elos fwafwasryesr ke an upa inge, An Galili me nu Jerusalem. (Luk 2:44) Fuka sie me srikaskrak mwo nu sin met kulansap lun Jeova su muta ke an kasrup ke len inge, pus selos ku in wi ke meeting lun met Kristian ke inkanek fwusesr, kulo ke me kasrusr ke len inge!
14 Siepa me srikaskrak mwo pa mutan katinmas inge pangpang Anna su 84 matwe. Baibel el akkalemye la el “tia som liki in tempel.” (Luk 2:37) Sayen ma inge, Anna el akkalemye lungse nu sin kutu met. Ke pal se ma el liye awowo Jisus a akilen la el pa Messaia su mwoleyukla, mea el oru? El sang kulo nu sin God a el mutamwauk in “kaskas kel nu selos kemwa su sano molela in Jerusalem.” (Luk 2:38) Fuka sie oiye mwo pa inge, sie me srikaskrak nu sin met Kristian ke len inge!
15 Aok, orekma lasr in wi pal nu kemwa a akesrui ke meeting enenu in ase nu sesr insemwomwo, oanu Anna, kut tia lungse in tia wi. Met sasu puspis elos pulakin pa kain in insemwomwo inge ke meeting. Meyen elos som liki losr nu ke kalem mwolanu lun God, paenang elos lungse in lutlut ke ku lalos nu kemwa, a pus selos akkalemye pwar na paye ke meeting lun met Kristian. Tusruktu ke inkanek saye, elos nu kemwa su muta pat in ma paye elos enenu in taran tu elos in ‘tia som liki lungse lalos meet.’ (Fwakyuk 2:4) Mas a kutu ma upa su wangin ku lun sie met in aksumwosye ma inge ku in kutupal aksrikye ku lalos in wi meeting. Tusruktu lela kut in tia fulela lungse ke ma lun fwalu, me akengun, ku srikeni lun pwar lasr in kutongye kut tu kut in tia akola, kut wi na ke sripen kutu met elos wi, ku kutupal kut wi kutupal kut tia wi.—Luk 8:14.
Me srikasrak Mwo Emeet
16 Jisus el sang me srikasrak mwo emeet ke insemwomwo su el akkalemye ke tukeni in ngun. Fwinne el srakna fwusr a yiu 12 matwe, el akkalemye lungse lal ke loom sin God fwin an Jerusalem. Sie pal papa a nine kiel eltal sukol, tokin kutu pal elos liyel ke tempel el sramsram nu sin met luti ke Kas lun God. In topuk nu ke fosnga lun papa a nine kiel, Jisus el siyuk ke sunak: “Ya komtel tia etu tu fwal nu sik in muta in loom sin Papa tumuk?” (Luk 2:49) Ke inse pusisel, Jisus el wi sin papa a nine kiel folokla nu fwin an Nazareth. Fwin an we el tafwela in akkalemye lungse lal ke tukeni in alu ke el wi pal nu kemwa ke imwen lolngok. Ke ma inge, ke pal se ma el mutamwauk in oru orekma lun forfor lal, Baibel el reporti: “A el tuku nu Nazareth, yen el matula we; a el ilyuk, oanu el oru pal e nu kemwa, nu in imwen lolngok ke len Sabat, a tuyuk in rid.” Tokin Jisus el rid a aketeye koanon Isaia 61:1, 2, met nu kemwa su wi ke tukeni elos “lut ke kas kulang su tuku liki oalul.”—Luk 4:16, 22.
17 Meeting lun met Kristian ke len inge fwasr tokin akmwuk senpanu inge. Tokin tukeni se el ikasla ke on a pre, fus puspis su tuku ke Baibel ridiyuk a akkalemyeyuk. Oasr kunokon lun met Kristian paye in etawi fasin mwomwo lal Jisus Kraist. Fwin luma a ma sikyuk nu selos fulela elos in wi, na elos insemwomwo in wi pal nu kemwa ke tukeni lun met Kristian.
Me Srikasrak ke Len Inge
18 Ke an sikasrup puspis fwin fwalu, pus sin met lili wiesr elos orala me srikasrak mwo ke insemwomwo lalos ke tukeni lun met Kristian. In an Mozambique oasr enenu nu sin sie district overseer we, Orlando, a mutan kiel, Amélia, in fwasr ke lusen aur 45 ke mail 55 fwin eol fulat soko tu lan ku in kulansap ke sie toeni lulap. Tokin toeni se inge elos sifwil foloko a fwafwasyesr ke luse siefwunu in som nu ke siepa toeni lulap. Orlando el reporti ke inse pusisel: “Kut pulakin la oanu wangin sripe ma kut oru tukun kut osun nu sin met lili wiesr su tuku ke Bawa Congregation. In tuku nu ke tukeni lulap a in folokla nu ke an selos elos enenu in fwasr ke lusen len onkosr ke mail 250, a inmaslon met lili inge oasr sie brother su yiu 60 matwe!”
19 Fuka insemwomwo su akkalemyeyuk ke meeting lun congregation ke wik nu kemwa? Kashwashwa Njamba el sie sister munas su oasr ke 70 yia matwe. El muta fwin an Kaisososi, sie mura su oasr ke lusen mail tulo ke Kingdom Hall fwin an Rundu, Namibia. Tu in wi meeting, el enenu in fwasr ke insak ke lusen mail onkosr ke pal in som ke meeting a foloko. Kutu sin met elos sun ongoiye ke inkanek se inge, tusruktu Kashwashwa el tafwela in wi ke meeting pal nu kemwa. Ma lane fuka el konaok ke el wi pal nu kemwa? “Ke pal se ma Nga loang nu ke Ma Simusla,” Kashwashwa el fwak, “Nga liksreni na in tuni mea sie me sramsram el lungse in akkalemye.” Tusruktu el sie met su tia wi lutlut ke loom lutlut paenang fuka el ku in loang nu ke Ma Simusla? “Nga long mwo ke Ma Simusla su Nga etu ke insiuk,” el fwak. A ke lusen yiu puspis, el esam Ma Simusla pukanten ke nunuk lal. In akkapye lalmetmet lal in orekmakin Baibel, el wi ke sie class su lutlut su oakiyuki sin congregation, “Nga lungse na paye in wi meeting nu kemwa,” el fwak. “Oasr ma sasu pal nu kemwa su Nga ku in lotela ka. Nga lungse in asrouki nu sin met lili wiuk mutan a mokul. Fwinne Nga tia ku in sramsram nu sin kais sie selos, tusruktu elos tuku pal nu kemwa a paing yu. A ma yok emeet pa, meyen Nga etu la fwin Nga wi meeting pal nu kemwa, Nga oru insien Jeova in engun.”
20 Oanu Kashwashwa, million puspis sin met su alu nu sin Jeova fwin fwalu nu fon elos akkalemye insemwomwo na paye ke tukeni lun met Kristian. Meyen fwal lal Setan se inge som nu ke kunanela lal paenang kut tia ku in pilesru tukeni nu sie lasr. A, lela kut in tia mutol in ngun pal nu kemwa a akkalemye insemwomwo yok ke meeting a tukeni lulap. Ma inge tia akinsemwomwoye insien Jeova mukena, ma inge ku in ouyepa akinsemwomwoye kut meyen kut eis me luti mutal su ku in kol nu ke moul ma patpat.—Soakas 27:11; Isaia 48:17, 18; Mark 13:35-37.
Kusensiyuk ke Kalweni
◻ Efu ku sie me sang nu sesr in wi ke tukeni lun met Kristian?
◻ Fuka met nu kemwa su wi ke tukeni elos ku in akesrui ke sie meeting su ku in musaiyuk met?
◻ Kain in me srikasrak mwo fuka Jisus Kraist el akkalemye?
◻ Mea kut ku in lotela ke me srikasrak lun met lili wiesr su muta in an sikasrup puspis?
[Study Questions]
1, 2. (a) Efu ku sie me sang na paye nu sesr in wi ke sie tukeni lun met Kristian? (b) Ke inkanek fuka Jisus el wi ke tukeni lun met tumal lutlut lal?
3. Mea sripe yok puspis paenang kut engunkin tukeni lun met Kristian?
4. Kain in “fasin” koluk fuka akkalemyeyuk in Baibel, a mea ma inge su ku in kasru kut in fwasr liki ma inge?
5. (a) Mea kas lasr su kut orekmakin ku in orekma nu ke tukeni lasr? (b) Efu kut tia enenu in patla in suli met sasu in wi ke meeting lasr?
6. Mea kutu me kasru su ku in kasru meeting lasr in musaiyuk met?
7. Fuka met nu kemwa su wi ku in sang kasru ke sie tukeni su musaiyuk metu?
8. (a) Mea kutu orekma yok su kutu met elos oru tu elos in ku in wi ke meeting? (b) Kain in me srikasrak fuka Jeova el orala oanu sie met seperd?
9, 10. Fuka kut ku in eis ma lane yok su tuku ke meeting?
11. Efu ku in kai kut sifwanu eneneyuk tu kut in akola nu ke meeting?
12. Kain in me srikasrak mwo fuka oakiyuki sin sou lal Samuel?
13. Kain in me srikasrak mwo fuka akkalemyeyuk sin met Ju oaru ke lusen pal lal Jisus fwin fwalu
14, 15. (a) Kain in me srikasrak fuka Anna el akkalemye? (b) Mea kut ku in lotela ke oiye mwo su akkalemyeyuk sin met puspis su tufwanu wi ke meeting?
16, 17. (a) Oiye fuka Jisus el akkalemye ke tukeni in ngun? (b) Kain in fasin mwo fuka met Kristian nu kemwa enenu in oru?
18, 19. Kain in me srikasrak mwo fuka akkalemyeyuk sin met lili wiesr su muta in an sikasrup puspis fwin ke meeting, a tukeni luiap?
20. Efu kut tia enenu in likiye tukeni lun met Kristian lasr?
[Picture on page 18]
Met Lo inge fwin an Romania elos akkalemye me srikasrak mwo ke insemwomwo lalos ke tukeni lun met Kristian