Messias — Neriuut piviusoq?
Imminut Mosesimik taagorsivoq. Ativiali qangali eqqaamaneerutereerpoq. Ukiuni 400-kkunni qeqertaq Kreta angalaarfigisimavaa juutit tassani najugallit qularunnaarsinniarlugit nammineq Messiasiulluni utaqqisaasoq. Oqarpoq qunutitaanerat nunagisaminnillu qimaatitaanerat tigusaasimanerallu erniinnaq qaangiutissasut. Upperaat. Ulloq aniguiffissaat nalliummat juutit „Moses“ malippaat kangersuarmut Imammut Akullersuarmut isikkivilimmut. Oqarfigai immamut tingippata siornanni imaq avikkumaartoq. Amerlasuut naalallutik immamut pissigaapput, imarli avinngilaq. Inuppassuit ipillutik ajunaarput; ilaalli umiarsuarmiunit aalisartunillu annaanneqarput. Mosesili periarfeeruppaat. Messias taanna tammarpoq.
MESSIAS qanoq paasisariaqarpa? Oqaatsit makku „annaassisoq“, „utertitsisoq“ aamma „siulersuisoq“ eqqarsaatigineqarsinnaapput. Inuppassuit Messias takorloortarpaat tassaasoq inuk malitsiminut neriulersitsisoq pilliuteqarusussusermillu tunniussisoq, neriorsorlugit qunutitaajunnaarsikkumallugit kiffaanngissusermullu aniguisikkumallugit. Inuiaat oqaluttuarisaanerat ingammik qunutitaanermik oqaluttuarisaanerummat tupaallaatigisariaqanngilaq ukiut ingerlaneranni messiasit taama ittut arlalliit takkussimanerat. (Naleqqiuguk Nalunaajaasup oqaasii 8:9.) Taanna imminut Mosesiunerartoq Kretameersoq assigalugu messiasit taakku amerlanertigut aniguisitsinermik nassataqaratik pakatsisitsiinnartarsimapput ajunaartitsillutillu.
„Aajuna kunngi Messias!“ Rabbinerip Akiba ben Josephip ataqqineqangaartup ukiumi 132-mi u.n.k. Simon Bar Kokhba taama ilassisivaa. Bar Kokhba angutaavoq pissaaneqartoq sakkutoorpassuarnut siulersuisoq. Juutit amerlasuut isumaqarsimapput angutip taassuma Romamiut naalagaaffissuata qunutitsineranit kiisami aniguisikkumaaraatik. Kisiannili Bar Kokhba sapersippoq, tamannalu juutit hundrede-tuusintilikkuutaat inuunerannik akeqarpoq.
Ukiuni 1100-kkunni Yemenimi „messias“ alla juutiusoq takkuppoq. Kaliffip (naalagarsuup) qinnuigimmani messiasiunini uppernarsaqqullugu, messiasip taassuma niaquerneqarnissani siunnersuutigaa erniinnarooq makeqqikkumaarami taamalu messiasiunini uppernarsisikkumaarlugu. Kaliffi akuersivoq — Messiasilu Yemenimeersoq tamaanga killeqarujoq. Aamma 1100-kkunni angutip David Alroyimik atillip juutit Kangiani Qiterlermiittut kajumissaarpai piareersimaqqullugit nunamut illernartumukaqatigissagamigit inngilinit timmissunneqarlutik. Amerlasuut messiasiunera upperaat. Juutit Bagdadimiut illumik qaliaasa qaavini qasusuillutik ernumassuteqaratillu utaqqipput, uffa pigisatik tillinniat tilligaraat.
1600-kkunni Sabbatai Zevi Smyrnami takkuppoq. Juutit Europami sumi tamaniittut oqaluffigai messiasiunerarluni. Kristumiut ilaasa aamma tusarnaarpaat. Zevip malitsiminut kiffaanngissuseq neqeroorutigaa — qularnanngitsumik killeqanngitsumik inuunerlutsillugit. Malinnittaasa qaninnerusut nuannarisaraat nuannaterulunnerit, atisaajaqattarnerillu, aammalu kanngunartuliorneq ilaquttanillu nukarlernik atoqatiginnittarneq atorpaat, kingornalu imminnut pillarlutik iperartortarput, apummi tamataqaratik assakaallutik imaluunniit nunami nillertumi qungasertik tikillugu matoortarlutik. Tyrkiamukarami Zevi tigusarineqarpoq, qinigarsinneqarlunilu muuamaakkunnut ilanngutinngikkuni toqutaajumaartoq. Muuamaakkunngornissani qinerpaa. Malinnittaasa ilarpassuisa tamanna aalassaatigeqaat. Taamaattorli ukiuni 200-ni tulliuttuni ilaasa suli Zevi messiasiusorisarpaat.
Aamma kristumiuuneraqatigiit akornanni messiasit takkuttarsimapput. Ukiuni 1100-kkunni angut Tanchelmimik atilik malitsiminik sakkutooqatigiiliorpoq illoqarfillu Antwerpen naalakkersugaralugu. Taanna imminut guutiunerarpoq; allaat imeq uffarfikuni malitsiminut nioqqutigaa imigassatut illernartutut! „Kristumiu“ alla messiasiunerartoq tassa Thomas Müntzer 1500-kkunni Tysklandimi inuusimasoq. Taassuma naalakkersuisunut pikitsitsineq pilersippaa, malitsini oqarfigalugit tassaasoq Harmagedonimi sorsunneq. Neriorsuivoq akeqqat qamutiliisa aqerlui igeriunneqaraangata akortarniarlugit. Kisiannili innuttai toqorarneqarput, Müntzerilu nammineq niaquerneqarpoq. Ukiut ingerlaneranni messiasit taama ittut arlalissuit kristumiuuneraqatigiinni takkuttarsimapput.
Upperisarsiornerni allani aamma messiasiusorisaqartarput. Muuamaakkuusut ilimasuutigaat Mahdi, isumaqartoq ’eqqortumik siulersorneqartoq’, naapertuilluarnermik pilersitsumaartoq. Hindusiortut akornanni inuit ilaat imminnut guutiunerarput inuttut pissusillit. Aamma, soorlu The New Encyclopædia Britannica-mi allassimasoq, „buddhasiortut Messiasimik ilimagisaqanngikkaluartut akornanni allaat isuma tamanna ineriartortinneqarsimavoq, tassami immikkoorniaqatigiit Mahāyānakkut ilimagimmassuk Buddha Maitreya qilammit aqqarumaartoq uppertut paratiisimut pisinniarlugit.
Ukiuni 1900-kkunni Messiasit
Ukiuni 1900-kkunni makkunani Messias piviusoq aatsaat taama pisariaqartigilerpoq. Amerlasuut Messiasiunerarsimapput. 1920-kkunni, 30-kkunni 40-kkunnilu Afrikami Congomi Simon Kimbangu taassumalu kingorartaa Andre „Jesus“ Matswa Messiasitut nersorneqarput. Taakku toqoreerput, malittaasali suli uteqqissangatippaat Afrikami ataavartussamik naalagaaffissualiussallutik.
Ukiuni hundredelinni makkunani New Guineami Melanesiamilu „cargo-kultit“ takkussimapput (Tuluit oqaasiat „cargo“ isumaqarpoq usit, pajugutit). Upperisarsiortut taakkua upperaat umiarsuaq imaluunniit timmisartoq angutinit qaqortumik amilinnit messiasiusunit aqunneqartoq tikikkumaartoq pisuunngortissallutik piffissarlu pilluarnartoq atuutilersissallugu, allaat toqusimasut makissallutik.
Aamma nunani suliffissuaqarnikkut siuarsimasuni Messiaseqarsimavoq. Ilaat upperisarsiornikkut siulersuisuupput, soorlu Sun Myung Moon, Jesus Kristusimut kingoraartaanerartoq, malitsini ajoqersukkat ataasiussusillit ikiortigalugit silarsuup minguiarneqarnissaanik suliniuteqartoq. Naalakkersuinikkut siulersuisuttaaq messiasitut inisissimaffeqarniartarsimapput. Tamatumunnga assersuutaasoq amiilarnarnerpaaq tassa Adolf Hitler, ukiuni tuusintilinni atuuttussamik naalagaaffissualiornissaanik oqarissaaruteqartarsimasoq.
Aammattaaq naalakkersuinikkut isummat tunngaviusut peqatigiiffillu messiasitut inisissimaffeqalertarsimapput. Soorlu The Encyclopedia Americana-mi allassimasoq Marxip Leninillu naalakkersuinikkut isumaliutaat messiaserpalaartutut saqqummiunneqartartut. Aamma Naalagaaffiit Peqatigiit silarsuarmi eqqissinissamut neriutissatuatut nersorneqartartut inuppassuit Messiasiusaatut isumaqarfigisarpaat.
Neriuut piviusoq?
Eqqartorneqartut tamakkua ersersilluarpaat messiasilerisut oqaluttuarisaanerat tammarnermik, pakatsinermik neriuutillu eqquutinngitsoortarnerannik ilisarnaateqartoq. Taamaattumillu tupaallaatissaanngilaq ullumikkut inuppassuit messiasimik neriuut asuleernerunerarmassuk.
Asuleerneraasinnatali misissoqqaartariaqarparput messiasimik eqqarsaat sumit pisimanersoq. Oqaaseq nagguia „messias“ Biibilimeersuuvoq. Oqaatsip nagguia hebriiarisooq tassa ma·shiʹach, isumaqartoq „tanitaq“. Biibilip nalaani ilaanni ileqquuvoq kunngit palasillu atorfinitsinneqartarlutik uuliamik tipigissumik niaquisigut kuillutik. Taamaattumik ma·shiʹach-imik taaneqartarsimapput. Ilaannili atorfimmut aalajangersimasumut ivertitsisoqartarpoq taniinertaqanngitsunik. Eprîarit 11:24-26-imi Moses ’Kristus’-imik taaneqarpoq Guutip pruffiitiatut Guutimullu sinniisutut toqqarneqarsimanera pissutigalugu.
Messiasip „tanitaq“-mik isumaqarnerata Biibilimi messiasimik taaneqartut messiasinit eqqunngitsunit ilanngutassiami matumani eqqartorneqartunit immikkoortippai. Biibilimi messiasit imminnut toqqarsimanngillat, aammalu ajoqersukkaminnit toqqagaasimanatik. Aap, Jehova Guutip toqqarsimavai.
Biibilimi messiasit arlallit eqqaaneqaraluartut ilaat ataaseq nuimanerpaavoq. (Tussiaat 45:7) Messias taanna Biibilimi siulittuutini pingaarnerpaavoq neriorsuutigisallu eqquutinneqarnissaannut immikkut pingaaruteqarluni. Messiasillu taassuma ullumikkut ajornartorsiutigisartakkavut ajugaaffiginiarpai.
Inuiaat annaassisuat
Messiasip piviusup Biibilimi eqqartorneqartup ajussutsip pissutivia sammivaa. Anersaamit pikitsitsisumit Satanimit kajumissaarneqarlutik siuaasatta siulliit Adamikkut Pinngortitsisoq pikitsitsiffigigamikku naalakkersuisinnaassuseq kisermaannialerpaat. Namminneq aalajangerniarpaat suna ajunngitsoq sunalu ajortoq. Taamaalillutik Jehovap asannilluni illersuillunilu naalakkersuinera itigartippaat — namminnerlu naammalluinnanngitsumik naalakkersuilernermikkut — inuiaat tamaasa uivernermut, nallinnassutsimut ajorsangaarnermullu pisippaat. — Rûmamiut 5:12.
Piffissami taartumi tamatumani Jehova Guutip asannilluni inuiaat neriuutissaqalersippai. Inunnut pikitsitsisunut eqqartuussutissaq nalunaarutigigamiuk siulittuutigaa kinguaassaat annaassisoqarumaartut. Annaassisussap taassuma „kinguaassaq“-mik taaneqartup Satanip Edenimi aseruisimanera iluarsiumaarpaa. Kinguaassap taassuma pulateriaarsuup, Satanip niaqua, aserortissavaa taanna piuneerullugu. — 1 Moses 3:14, 15, NV.
Itsarsuarli juutit siulittuut manna Messiasimut atuumassuteqartissimavaat. Targumerit, tassa juutit Allakkanik Illernartunik allaqqiinerisa, ukiuni hundredelinni siullerni atorneqartartut nassuiarpaat siulittuut „kunngip Messiasip ullussaani“ eqquukkumaartoq.
Tupinnanngilaq uppertut aallaqqaammulli kinguaassamik annaassisussamik neriorsuut taanna qiimmattaatigisarmassuk. Takorloorsinnaavarput Abraham qanoq misigisimasoq Jehovap oqarfigimmani kinguaassaq nammineq kinguaassaani takkukkumaartoq aammalu nammineq kinguaassai kisimik pinnatik ’nunarsuarmili inuiaqatigiit tamarmik’ kinguaassakkut taassumuuna ’pilluaqqunarsissasut’. — 1 Moses 22:17, 18.
Messias naalakkersuineralu
Kingorna siulittuutit allat neriuut tamanna naalakkersuinissamik pitsaasumik neriuummut attavilerpaat. 1 Moses 49:10-mi Abrahamip ernutaqqiutaa Juda ima oqarfigineqarpoq: „Piissanngilaq Judamit kunngip tigumiaa naalagaassusermulluunniit nalunaaqqut isigaasa akornannit tikiutserlugu naalagaasussaq — taanna inuiaat naalassavaat!“ Nalunanngilaq naalagaajumaartoq — juutinut piinnarnani, aammali ’inuiaannut’. (Naleqqiuguk Daniel 7:13, 14.) Itsarsuaq juutit paasisimavaat taanna „naalagaasussaq“ tassaajumaartoq Messias. Juutit targumeriisa ilaanni oqaaseq „naalagaasussaq“ oqaatsimik „Messias“-imik imaluunniit „kunngi Messias“-imik taarserneqartarsimavoq.
Siulittuummik isumassarsiarititaasumik paasisaqarneq annertusiartortillugu Messiasip naalakkersuinissaa pillugu paasisat amerlipput. (Ussatit 4:18) 2 Samuel 7:12-16 naapertorlugu kunngi David Judamut kinguaasoq paasitinneqarpoq kinguaassaq nammineq kinguaarissagini. Kinguaassaq tassaajumaarpoq kunngi qaqutigoorluinnartoq. Naalagaassusia naassaanngitsumut atassaaq! Jesaja 9:6, 7-ip eqqarsaat tamanna tapersersorpaa: „Naalungiarmi uatsinnut erniuvoq, erneq uatsinnut tunniussaavoq. Taassuma naalagaassuseq tuimiugissavaa. . . . Naalagaaffia angissaqaaq eqqissinerlu ataavassalluni Daavip issiavissaarsuani naalagaaffianilu, tunngavilissagamiuk aalajangersarlugulu iluassutsikkut naapertuilluarnikkullu, maannamiit naassaanngitsumullu. Katersaarsuit Naalagaata [Jehovap] ilungersornera taamaalisitsiumaarpoq.“
Naalagaaffik taama ittoq takorloorsinnaaviuk? Naassaanngitsussamut naalakkersuisoq naapertuilluartoq eqqissisitsisoq. Oqaluttuarisaanermi Messiasioqqusersunit nallinnaannartunit allaanerulluinnartoq. Biibili malillugu Messias tassaanngilaq inuk tammartitaq imminut siulersuisunngortittoq, tassaallunili silarsuarmut naalakkersuisoq silarsuarmi pissutsit aaqqissorneqarnissaannut naammattumik pissaanilik pisinnaatitaaffilillu.
Ullutsinni ajornartorsiuteqangaarfiusuni siunissaq pillugu neriuut tamanna nuanneqaaq. Inuiaat neriuummik tamatuminnga aatsaat taama pisariaqartitsitigaat. Neriugisanit eqqunngitsunit salloqqittarneqarsinnaagatta tamatta nammineq apeqqummik matuminnga misissuinissarput pingaartorujussuuvoq: Jesus Nazaretimiu ilumut Messiasiua neriorsuutigisaasoq, soorlu inuppassuit upperigaat? Ilanngutassiami tulliuttumi apeqqut tamanna sammissavarput. (wD 1/10 92)
[Qupp. 6-mi ungalusaq]
Messias Brooklynimi najugaqarpa?
Ungasinngitsukkut Israelimi allagartatigut qaammartitakkatigullu manna kajumissaarutigineqarpoq: „Messiasip tikinnissaanut piareerit.“ Kajumissaarineq tamanna 2,5 millioninik koruuninik akilik Lubavitchikkut, juutit immikkoorniaqatigiit upperissamik aalajangiussiinnartut chassidistiskiusunik taaneqartut aallartissimavaat. Immikkoorniaqatigiit taakku 250.000-iusut ilarpassuisa upperaat ajoqersuisuunertik Menachem Mendel Schneerson New Yorkimi Brooklynimeersoq Messiasiusoq. Sooq? Schneersonip ajoqersuutigimmagu Messias kinguaariit maanna inuusut nalaanni takkukkumaartoq. Atuagassiaq Newsweek naapertorlugu Lubavitchikkunnut sinniisuusut isumaqarput rabbineri taanna 90-inik ukiulik toqussanngitsoq Messias tikiutsinnagu. Ukiuni hundredelikkuutaanni immikkoorniaqatigiit taakkua ajoqersuutigisimavaat kinguaariit tamarmik angummik minnerpaamik ataatsimik Messiasiunissamut piukkunnartumik inunngortoqartassasut. Malitsimi isaanni Schneersoq angutaavoq taama ittoq, kingorartissaminillu toqqaasimanngilaq. Newsweek-ili naapertorlugu juutit amerlanersaasa taanna Messiasitut akuerinngilaat. Avisimi Newsday-imi allassimavoq unammillertaata rabbinerip allap Eliezer Schachip, 96-inik ukiullip, „Messiasioqqusersoq“-mik taasimagaa. (wD 1/10 92)
[Qupp. 7-mi assiliartaq]
Inuppassuit inuunertik annaavaat Moses Kretamiu Messiasiusoq upperigamikku