Jehova kunnginik ilinniartitsisarallarmat
’Taassuma qanoq-iliorneri tamarmik ilumoornerinnaapput, aqqutigisaalu eqquilluarlutik; inornarniarlutillu saqisut makitanaveersarneq sapinngilai.’ — Dâniale 4:37.
1. Jehovap qanoq ittuunera naleqanngitsoq Elihup tikkuarpaa?
’ATA, GUUTI qutsippoq pissaanermini; kina taassumatut ajoqersuisuua?’ Jobimut naalliuttumut Elihup oqaasii taakku Pinngortitsisup, Jehova Guutip, pissusiisa asseqanngitsut ilaannik eqqaasitsissutaapput. Ilinniartitsinikkut, imaluunniit ajoqersuinikkut, taanna nallerneqarsinnaanngilaq. — Jûpe 36:22.
2, 3. (a) Ilinniagassat Jehovap inunnut ilinniartittariaqagaasa suna ilagaat? (b) Mosesip nalaani naalagaasoq kina Jehovap tamatuminnga ilinniartittariaqarsimavaa, qanorlu ililluni taamaaliorsimava? (c) Oqaatsimini qasseriarluni Jehova oqartarpa kinaanerminik inuit ilinniartikkumaarini?
2 Ilaatigut Guutip inuit ataasiakkaat aammalu inuiaat assigiinngitsut imminut naleqqiullugit inissisimaffiviannik ilinniartittariaqartarsimavai. Tamanna tussiaasiortup Davidip Tussiaat 9:19, 20-mi oqaasiisigut erseqqissarneqarpoq: „Nikuigit [Jehova], inuit pissaaneqalernaveersikkit, inuiaat eqqartuunneqartikkit ilinnit. [Jehova,] inuiaat annilaarnersuarmik misigitikkit, paasitillugit inuinnaammata.“
3 Farao, Mosesip nalaani nunami naalagaasunut ilaasoq, Jehova Guutip ilinniagassamik tamatuminnga ilinniartittariaqarsimasaanut ilaavoq. Perluit Ægyptenimiunut nalliutitani sakkugalugit Guuti taamaaliorpoq. Aammattaaq Jehovap Farao makitasooq ima oqaluuppaa: ’Tamanna pillugu atatippakkit, pissaanera ilinnut takutikkumallugu, ateralu oqaatigineqaqqullugu nunani tamani.’ (2 Môrsase 9:16) Aammattaaq Môrsasip agdlagaisa áipait 6:7-ip aammalu Jûîtdlip agdlagai 3:17-ip akornanni 70-it sinnerlugit Jehova oqaatsimini oqartarpoq tamatumunnga assingusunik killinnartuliortassalluni kunngit, inuiaqatigiit inuiaallu misiginiassammassuk tassaalluni Jehova, nunamut Qutsinnerussaartoq.
4. Danielip nalaani naalagaasut pingasut Jehovamit ilinniartinneqarsimasut kikkuuppat, suullu atorlugit ilinniartinneqarpat?
4 Dânialip agdlagai-ni kunngit pingasut Jehovap ilinniartissimasai oqaluttuarineqarput, tassaasut Nebukadnezar, Belsazzar kiisalu Darius. Qanga ilinniartissimavai? Ukiut 617-ip u.n.a.s. aammalu 535-p u.n.a.s. akornanni tamanna pisimannguatsiarpoq. Qanoq ililluni? Sinnattukkat taakkualu sukuiarneqarnerisigut, aammalu pissaanerminik kunnginut ersersitsisarnermigut. Jehovap naalagaasut nunamiusut taakku paasitippai qilammi nunamilu Kisimi Oqartussaalluni Qutsinneq taakkuli annikitsuinnaallutik inuinnaasut — ullumikkuttaaq naalagaasut pinngitsooratik paasiumaagassaat.
5. Dânialip agdlagai-sa ilumoornerannik qularinnittut qanoq uppernarsaatissiilluni akineqarsinnaappat?
5 Ullumikkulli isornartorsiuisartut ilarpassuisa Dânialip agdlagai-sa uppernartuunerat qularutiginnginnerpaat? Isornartorsiuisartut taakku illuatungilerniarlugit Bibelimik immikkut paasisimasallit ilaat eqqortumik ima oqaaseqarpoq: „Allakkani taakkunani paasinarpoq tupinnartuliat Danielimit taamani inuusumit allanneqarsimasut, takutinneqarlunilu siulittuutit aamma taassumannga allanneqarsimasut. Tupinnartuliat siulittuutillu tamarmik ilumuunngikkaluarpata, allakkat tamarmik peqquserluttuliaassagaluarput.“ (Daniel the Prophet E. B. Puseymit allanneqartoq, qupperneq 75.) Allattup kinaanini arlaleriarluni qulaartarpaa, soorlu allakkaangami: ’Uanga Daniel.’ (Dâniale 8:15; 9:2; 10:2) Allagai peqquserluttuliaasinnaappat? Ukiut 1700-kkut aallartilernerata siornagut Danielip allakkanik taakkuninnga allattuunera juutinit kristumiunilluunniit qularutigineqanngilaq. Kisianni Dânialip agdlagai pillugit Bibelimi namminermi allaaserisat ullumikkut Bibelimik immikkut paasisimasallit isumaannit naleqarnerupput. Hisĩkialip agdlagai-ni Daniel pingasoriarluni taaneqartarpoq. (Hisĩkiale 14:14, 20; 28:3) Uppernarsaalli naleqarnerusoq tassaavoq Jesusip, Guutip ernerata, oqaasii Matîuse 24:15, 16-imi allassimasut: ’Maajunnartoq nungutitsisoq pruffiitikkut Danielikkut oqaatigisaq inimi illernartumi ittoq takulerussiuk, (tamakkuninnga atuartup qarsupiinnarnaveerligit,) taava Judæamiittut qaqqamut qimaalit.’
Nebukadnezarip ilinniarpaa kina Guutiusoq ilumoortoq
6. Babylonip kunngiata suut pingaakujuutigisimannguatsiarpai, allakkaminilu imminut qanoq eqqartorpa?
6 Soorlu pruffiitip Esajasip takutikkaa, Babylonip kunngii pingaarniartorujussuupput. (Isaia 14:4-23) Nebukadnezar aamma upperisarsiorumatuujuvoq. Allakkamini eqqartorpaa „sanaartortitsinini Babylonillu guutiinut tunniussisimanini“. Jerusalemimik Judæamillu tamarsuarmik tigusisinnaasimanini pingaakujuutigilersimassavaa Sankerib taamaaliorniaraluarnermini iluatsitsinngitsoorsimammat ajunaarnersuarmik kinguneqartumik.
7. Pisimasup suup Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa siullianni allagaasup Nebukadnezar hebræerit Guutiannik ataqqinnilersissimasussaagaluarpaa?
7 Daniel ikinngutaalu pingasut imminut sassartitaanerisa kingorna, taakkua Guutiat ataqqissallugu Nebukadnezar pissutissaqarlualersimavoq, ’sunimmi ilisimanermilluunniit siuneqarnermilluunniit pisariaqartunik kunngip apersoramigit, tamatigut malugai quleriarlutik titagarsiortut ilisiinniusiortullu tamaasa naalagaaffimmini tamarsuarmi ittut pitarsimagaat’. Aap, ilisimasut Jehovamik Guutillit allanik guutilinnit tamanit ilisimanerungaarput. Nebukadnezarip tamanna maluginngitsoorsimanavianngilaa. — Dâniale 1:20.
8. Qanoq ililluni Jehovap Babylonimi ilisimasut inunnit allanit paasisimasaqarnerunnginnerat qulaarpaa?
8 Jehovap Nebukadnezar allamittaaq ilinniartikkusuppaa. Ilinniagassaq tulliuttoq Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa aappaanni allaaserineqarpoq. Guutip kunngi sinnattukkamik annilaarnartorujussuarmik sinnattortippaa taavalu puiortillugu. Babylonip kunngiata sinnattukkani aalaterneqaatigingaarpaa ilisimasortanilu tamaasa aggeqquai sinnattukkani pillugu oqaluttuunniassammanni sukuiaallunilu. Soorunami taamaaliornissartik sapersimavaat, taamaalillutillu toqqaannanngikkaluartumik inunnit allanit ilisimasaqarnerunnginnertik nassuerutigaat. Kunngip tamanna kamaatigingaaleramiuk tamarmik pillagaallutik toqunneqarnissaat peqqussutigaa. Danielip ikinngutaasalu kunngip peqqussutigisimasaa tusaramikku, Daniel tamanna pinngikkallaqqullugu qinnuteqarpoq, qinnutaalu akuerineqarpoq. Taava Danielip ikinngutaasalu pingasuusut ilungersorlutik qinnutigisaqattaalerpaat, tamatumalu kinguneraa Jehovap sinnattukkamik sukuiaatissaanillu Danielimut nalunaarutiginninnera. — Dâniale 2:16-20.
9. (a) Kia taamaallaat Nebukadnezarip sinnattugaa sukuiarsinnaasimavaa, tassuunalu suut nassuiarneqarpat? (b) Tamatuma kinguneranik kunngi qanoq isumaqalerpa?
9 Daniel imminut sassartinneqarmat, kunngi Nebukadnezarip ima aperaa: ’Illit nalunaarfigisinnaavinga sinnattukkamik takorluukkannik sukuiaatissaanillu?’ Sinnattukkaminik sukuiaatissaanillu ilisimasortaminit nalunaarfigineqarsinnaasimannginneranik kunngi pingaarniartoq eqqaasereerlugulu, Daniel ima oqarpoq: ’Kisianni qilammi Guuteqarpoq anngigisanik anngiiaasumik, taassuma kunngi Nebukadnezar nalunaarfigisimavaa sunik ullussani kingullerni piumaartussanik.’ Oqaatsini nangillugit Danielip kunngi inuusaliarsuarmik sinnattorisimasaanik taassumalu sumut assersuutaaneranik oqaluttuuppaa. Kunngi tamatumannga ima killinneqarsimatigigami ima oqarpoq: ’Nakimanngilaq, Guutersi guutit Guutigigaat, kunngillu Naalagarigaat, anngigisallu anngiiartarai; anngigisaq tamanna anngiiarneq sapinnginnakku.’ Taamaalilluni Jehovap kunngi Nebukadnezar ilinniartippaa tassaalluni Guuti ilumoortutuaq. — Dâniale 2:26, 28, 47.
10, 11. (a) Pingaakujulluni kunngi Nebukadnezar sumik sanatitsiva, tulliullugulu sumik naalakkiilluni? (b) Kunngip naalakkiutaanut naalakkumannginnamik, hebræerit pingasut apeqqut akerleriissutaasoq suna apeqqutaalersippaat, sunalu kinguneralugu?
10 Naak kunngi Nebukadnezarip hebræerit Guutiata ilisimassusia ilisimatussusialu qularnanngitsumik tupigusuutigisimagaluaqalugu, suli ilinniagassaqaqaaq. Pingaarniarnermit inuusaliarujussuaq kuultiusoq Durap qooruani napparteqquaa. Inuusaliaq 60 alenisut portutigivoq alenisullu arfinilittut silitsigaluni, aammalu ’nersutip kisitsisaanut’, sarĸúmersitat 13:18-imi eqqartorneqartumut eqqaanarluni. (Alen tassaammat 45 centimeterit missaat, inuusaliaq meteritut 27-ngajattutut portutigisimassaaq 2,5 meteritullu silitsigaluni.) Atorfikkaanut naalagaaffigisaminiittunut tamanut kunngi peqqusivoq inuusaliap atoqqaartinneqarnissaanut aggissasut, naalakkiillunilu nipilersoqatigiit tutsiukkaangata tamarmik seeqqummertariaqartut inuusaliarlu pallorfigalugu. Atorfikkaat Kaldæamiut sinngaginnittut ilaasa hebræerit pingasuusut najuukkaluarlutik pallorfiginneqataanngitsut malugigamikkik, kunngimut nalunaarutigaat. — Dâniale 3:1, 2.
11 Nebukadnezarip tamanna qaangiinnagassaanngitsutut isigaa, qangami pingaakujulluni oqarsimagami tassaalluni „inunnik guutersuarnik ataqqinnilersitsisoq“. Taamaattumik taamaalilluni Nebukadnezarip kunngitut qutsinnerussusia upperisarsiorumatussusialu narrunarsarneqarput. Kamangaarluni narrujuummingaarlunilu kunngip anneruniartup hebræerit pingasut taakku naggammik periarfissippai una pinngitsaaliiniutigalugu: ’Pallunngikkussili, taavaannaq uutsivissuup innerinnaasup qeqqanut iginneqassaasi. Kiami taava guutiusup assannit aniguisissanerpaasi?’ Nebukadnezarip pinngitsoorani paasisussaavaa taakkua Guutiat kunngip pingaanngitsup assaanit kiffaminik aniguisitsisinnaalluartoq aammalu allamik guuteqanngitsoq hebræerit Guutiattut aniguisitsisinnaasumik. — Dâniale 3:15.
Orpik pillugu sinnattugaq
12, 13. (a) Nebukadnezarip orpimmik sinnattugaa qanoq sukuiarneqarsimava? (b) Nebukadnezarip qanoq ersersippaa sinnattukkap sukuiaataata allamik isumaqalersissimanngikkaani?
12 Illit taamatut ilinniartinneqarsimagaluaruit qanoq qisuariarsimassagaluarpit? Ilinniartitsinerit pingasuusut taakku naammassimannginnguatsiarput kunngi Nebukadnezarip qanoq inissisimaffeqarneranik paasitinniarnissaanut. Taamaattumik Jehovap suli allamik ilinniartittariaqarpaa. Kunngi sinnattoqqippoq, tamatumuunakkuttaarlu Babylonimi ilisimasut arlaannaannilluunniit sukuiarneqarsinnaanngilaq. Kiisalu Daniel aggeqquneqarpoq, taassumalu sinnattukkap isumaanik kunngi sukuiaassinnaavaa, tassa: ukiut arfineq-marluk ’narsap nersutaani najugaqassasoq’ taavalu silaqassutsi ateqqikkumaaraa. — Dâniale 4:1-37.
13 Tulliullugu pisimasut takutilluarpaat sinnattukkap Nebukadnezar allamik isumaqalersissimanngikkaa. Ukiup ataatsip missaa qaangiuttorlu, kunngi illussaarsuarmini saqisaartilluni anneruniarluni pingaakujullunilu oqarpoq: ’Tassaannginnerpa Babylon angisooq, uanga kunngimut illussaliara, pissaanikkut artorsajuitsukkut usornarsutsinnut tusaamasaassutissiara?’ Ila imminut angisuutissusia! Taavaannarlu nipip qilammit tutsiuttup kunngi makitasooq oqarfigaa naalagaaffimminik arsaarneqassasoq narsallu nersutaani najugaqassasoq ullut kaajallanneri arfineq-marluk qaangiutserlugit, ’misigitserlutit Qutsinnerussaartup pisartaraa inuit naalagaaffiat’. — Dâniale 4:30-32.
14. Orpimmik sinnattugaq qanoq eqquuppa, Nebukadnezarimullu qanoq sunniuteqarluni?
14 Ullut kaajallanneri imaluunniit ukiut arfineq-marluk Nebukadnezar nersutitut inooreersorlu, Jehovap silattoqqilersippaa, kunngillu miserratigisinnaajunnaalerpaa ’Qutsinnerussaartup assaanik inerterisinnaasoqanngitsoq oqarfigissallugu: Suit?’ Aammattaaq Babylonimut naalagaasup ersersippaa misigisani ilinniarfigisimallugit, ima oqarami: ’Maanna uanga Nebukadnezar qilaap kunngianik unnersiutiginnippunga angisuutillugulu ataqqillugulu; taassuma qanoq-iliorneri tamarmik ilumoornerinnaammata, aqqutigisaalu eqquilluarlutik; inornarniarlutillu saqisut’ — soorlu kunngi taamaaliorsimasoq — ’makitanaveersarneq sapinngilai.’ Jehovap kisimi oqartussaanerminik arlaleriarluni qularunnaarsitsineranut nalunaajaatit tamakku toqqaannanngikkaluartumik imminni uppernarsaataannginnerpat oqaluttuat taakkua oqaluttualiaannaannginnerannut, tassaanerannulli Guutimit isumassarsisitaalluni allattup pisimasuinnik allagai? — Dâniale 4:35, 37.
Belsazzarip iikkami allannerit takuai
15. Belsazzarip Guutimik ilumoortumik, Jehovamik, asissuinini qanoq ersersippaa?
15 Kunngi alla Jehovap ilinniartittariaqarsimasaa tassaavoq Belsazzar. Taanna kunngi Nabonidip (Nebukadnezarip kingoraartaata) erneraa kunngioqatigalugulu. Nalliuttorsiorluni nerersuaqatigiinneqarnerani Belsazzar ima sorraatsigaluni issoraaffit (qummuattat) kuultiusut, Jehovap Jerusalemimi naalaffiutaanit aatami tigusimasai, aaqquai nammineq, naalagaaffimmini annertaasut, nuliaasa panerfaasalu imertarfigissammatigik. ’Viinnisoramik guutit kuultiusut sølviusut kannussaasut saviusut qisuusut ujaraasut unnersiutigaat.’ — Dâniale 5:3, 4.
16, 17. (a) Suut atorlugit Jehovap Belsazzar annilaangalersippaa? (b) Iikkami allannerit Danielip qanoq sukuiarpai, sukuiaataatalu ilumoornera qanoq takutinneqarpa?
16 Babylonip naalagaassusia soraarsissallugu piffissaq Guutip aalajangersagaa nalliussimavoq — taamaattuminguna allannerit eqqumiitsut iikkamut takkutsikkai. Kunngip tupinnartuliaq tamanna annilaangassutigingaaleramiuk taavaannaq ilisimasortani tamaasa aggeqquai allannerit sukuiassammatigik. Arlaannaalluunniilli saperpoq. Taava arnaata eqqaasippaa Danielip, Nebukadnezarip sinnattugaanik sukuiaasimasup, allannerit sukuiarsinnaassagai. (Dâniale 5:10-12) Daniel kunngimut sassartinneqarami aperineqarlunilu sapinnginnerluni, Danielip kunngi eqqaasippaa qanoq aataa makitasooq Guutip nikanarsarsimagaa Qutsinnerussaartup inuit naalagaaffiinut tamanut naalagaaneranik paasinninnissaata tungaanut. — Dâniale 5:20, 21.
17 Danielip Belsazzar ima oqaluttuuteqqippaa: ’Guuti inna anersaarnernik ingerlavigisannillu tamanik najumminnittoq ataqqinngilat.’ (Dâniale 5:23) Iikkami allannerit Babylonimi naalagaasoq nalunaarfigaat kunngiussusia naasimasoq, uuttuutinik uuttorneqarsimasoq paasineqarsimallunilu oqippallaartoq, naalagaaffialu Mediamiunut Persiamiunullu tunniunneqartoq. Unnuaq taannarpiaq Belsazzar, Kaldæerit kunngiat makitasooq, ilinniagassamik pisariaqartitaminik Jehovamit ilinniartinneqareerlunilu toqutaavoq. — Dâniale 5:30.
18. Ullumikkut suut atorlugit Jehovap silarsuarmi naalagaasut kisimi oqartussaanini aniguisitsisinnaaninilu pillugit ilinniagassanik ilinniartissavai?
18 Soorlu Jehovap kunngit anneruniartut, Nebukadnezar Belsazzarilu, kisimi oqartussaanini aniguisitsisinnaassutsilu pillugit ilinniagassanik ilinniartissimagai, taamatut Harmagedonimi Guutip nunami naalagaasut tamaasa ilisimatissavai tassaalluni Naalagaasoq Qutsinneq, qilammi nunamilu Kisimi Oqartussaalluni ajugaqanngitsoq. Illit inuuninnut tamanna sunniuteqassaaq. Qanoq ililluni? Taamanikkussamut Jehovap kiffani aalajaatsut aniguisikkumaarmagit, soorlu hebræerit pingasut uutsivissuarmit innerinnaasumit aniguisissimagai. — Dâniale 3:26-30.
Jehovap aniguisitsisinnaassusianik Darius ilinniarpoq
19, 20. Danielimut pisimasup suup Darius ilinniartippaa Jehovap aniguisitsisinnaaneranik?
19 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa arfernanni ilinniagassamik — Guutip aniguisitsisinnaassusianik — kunngi Dariusip Jehovamit ilinniartinneqarnera oqaluttuarineqaqqippoq. Perullulioqatigiinniarnerup kinguneraa kunngip liivit inaannut itersaliamut Danielimik igitseqqusinera, naak tamanna kissaatiginngikkaluaqalugu. Taanna makitasuulluni Guutimut ilumoortumut akerliliisimanngilaq. Soqutiginarporli, allaat naak nammineq qulakkiivissinnaanngikkaluarlugu Dariusip Daniel qularunnaarsinniarsimavaa Guutip aniguisikkumaaraa. Taamaanngippat sooq unnuakkut ullulernerata tungaanut isumakulunnermit sinissaarussimassagaluarpa, ullaannguarlu liivit inaannut itersaliamukarasuarluni? Tassani ima suaarpoq: ’Danieliaa, Guutip uumasup kiffaa uumaa, Guutivit kiffartuuttuinnakkavit liivinit annaanneq sapersimannginnerpaatit?’ — Dâniale 6:19-21.
20 Aap, Guutip Daniel sernissorsinnaavaa. Kunngi Dariusip tamanna ima nuannaarutigitigaa allaat ima inatsisilluni: ’Naalagaaffimma ilagisaani tamani Danielip Guutia uullutigalugulu mianerissagaat, taanna Guutiummat uumasoq ittuinnartoq; naalagaaffia aserujuippoq, naalagaassusialu atassaaq. Aniguisitsisuullunilu annaassisuuvoq, nalunaaqqutinik tupinnartulianillu pisartoq qilammilu nunamilu; taassuma Daniel liivinit aniguisippaa.’ — Dâniale 6:27, 28.
21. (a) Dânialip agdlagai-sa kapitaliini siullerni arfiniliusuni suna killinnartumik ilinniartitsissutigineqarpa? (b) Tamakkuninnga oqaluttuat allagaasut qanoq isumaqalissutigisariaqarpavut?
21 Dânialip agdlagai-sa kapitaliini siullerni arfiniliusuni killinnartumik oqaluttuarineqartarpoq qanoq Jehovap, atini pillugu ilungersorluni, allaallu sinngalluni, silarsuarmi matumani kunngit pissaanilissuit ilinniartissimagai tassaalluni Ajugaqanngitsoq, qilammi nunamilu Kisimi Oqartussaasoq, naalagaasunik anneruniartunik nikanartitsisinnaasoq kiffaminillu aniguisitsisinnaasoq. Pisimasuinnik oqaluttuat tamakkua peqqinnartumik Guutimik mianerinnilersittariaqarpaatigut Jehovallu ajugaqannginneranik aammalu kisimi oqartussaaneranik ataqqinnilersissalluta. Aammattaaq Dânialip agdlagai Guutimit isumassarsiarititaasut uppernikkut nakussatsinnaqaat, taakkunanimi oqaluttuarineqarput Jehova Guutimut kiffaasut aalajaatsuunermikkut maligassaalluartut, uppersuseqarluarnermik assullu tatitunermik ersersitsisut, soorlu atuagassiami tulliuttumi sammineqassasoq. (wD 1/12 88)
Illit qanoq akissavigit?
□ Jehovap silarsuarmi naalagaasut ilinniagassamik sumik ilinniartittariaqarsimavai?
□ Dânialip agdlagai-sa uppernartuunerat qanoq oqaatigineqarsinnaava?
□ Ilinniagassaq suna kunngi Nebukadnezarimut nikanarsaataaqqippa?
□ Jehovap kunnginik ilinniartitsisarnerata uagut qanoq isumaqalersittariaqarpaatigut?