Uppersuseq tatitussuserlu Jehovap akilertarpai
’Guutitta kiffartuussatta uutsivissuarmit innerinnaasumit aniguisinneq sapinngilaatigut, assannillu, kunngi-aa, aniguisikkumaarpaatigut.’ — Dâniale 3:17.
1. Atuagassiap matuma siuliani suut oqaluttuarineqarpat, sunalu siunertaralugu maanna oqaluttuat tamakku misissoqqinniarpavut?
JEHOVA GUUTIP, qilammi nunamilu kisimi Oqartussaasup, silarsuarmi naalagaasut ilarpassui qutsinnerpaassutsiminik pingaaruteqartumik ilinniartittarsimavai. Atuagassiap matuma siuliani takuarput qanoq pisimasut Dânialip agdlagai-sa kapitaliini siullerni arfiniliusuni oqaluttuarineqartut kunnginut taamani inuusimasunut ilinniutaasut. Maanna oqaluttuat taakku misissoqqeriartigik paasiniarlugu qanoq uagut nammineq ilinniutigisinnaanerlugit, apustili Paulusip isumassarsisitaalluni oqaasii uku eqqaallugit: ’Siornagut allassimasut tamarmik allassimapput uatsinnut ilinniutissaallutik nerioqqulluta erinitsannata allakkallu tuppallersaatigalugit.’ — Rûmamiut 15:4.
2, 3. Kunngi Nebukadnezarip tigusaanut kikkut ilaappat, aqqisalu isumaannit suna paasineqarsinnaava?
2 Ukiumi 617-imi u.n.a.s., kunngi Jojakimip ernera Jojakin sivikitsumik kunngiutillugu, kunngi Nebukadnezarip peqqussutigaa juutit inuusuttut pinnernerit silatunerillu ilaat Babylonimut aallarunneqassasut. Taakkununnga ilaapput Daniel, Hananja, Misjael kiisalu Azarja. — Dâniale 1:3, 4, 6.
3 Taakkua aqqisa qanoq isumaqarneri qiviassagutsigik ersarippoq hebræerit inuusuttut taakkua angajoqqaavi, naak taamanikkut pissutsit Judami atuuttut ajoraluartut, Guutimik mianerinnittuusut. Ateq Daniel isumaqarpoq „Guuti eqqartuussisigaara“, ateq Hananja isumaqarpoq „Jehova saammaasuuvoq“, aterlu Misjael isumaqarluni „Kia Guuti assigaa?“ imaluunniit „Kina Guutimit pigineqarpa?“ kiisalu ateq Azarja isumaqarluni „Jehova ikiuisimavoq“. Guutimut ilumoortutuamut aalajaatsuunissaminnut qularnanngitsumik atitik kaammattuutigisimavaat. Aqqit tamakku taarserlugit hebræerit inuusuttut sisamat taakku Beltsazzarimik, Sjadrakimik, Mesjakimik kiisalu Abed-Negomik Kaldæerinit atserneqarput. Pissaanilinnut takornakkaminnut inussiaagamik tigusarinnitsimi qanoq taagussaneraatik soorunami aalajangersinnaanngilaat. — Dâniale 1:7.
Uppersusiat tatitussusiallu misilinneqartut
4. Suup takutippaa uumasut mingunnartuunngitsut mingunnartullu pillugit inatsisiliani maleruartariaqartutut innuttami isigissagaat Jehovap kissaatigigaa?
4 Angajoqqaavisa Guutimik mianerinnittuusut hebræerit sisamaasut taakkua inuunerat aallarnerluarsimavaat, isumatuumik atsernerisiguinnaanngitsoq, aammattaarli Mosesip inatsisai, nerisassat imigassallu pillugit malittarisassat ilanngullugit, naapertorluinnarlugit perorsarnerisigut. Jehova Guutip nammineq malittarisassat tamakku ima pingaartigisutut isigigamigit, nereqqusaanngitsut imeqqusaanngitsullu taareernerisigut ima oqarpoq: ’Illernartuussaasi, uanga illernartuugama.’ — 3 Môrsase 11:44, 45.
5. Inuusuttut hebræerit perorsarluagaanerat qanoq misilinneqarpa?
5 Hebræerit inuusuttut sisamaasut taakkua perorsarluagaanerat misilinneqarasuarpoq. Qanoq ililluni? ’Pissaqartinneqaramik ullut nungullugit ullup pissaanik kunngip nerisassaataanit mamarsakkanit viinnimillu imissaataanit.’ (Dâniale 1:5) Nalunngilaat Mosesip inatsisaani nereqqusaanngitsunut puulukit neqaat, kaniinat neqaat, uiluiit nimerissallu ilaasut. Mosesip inatsisai naapertorlugit neqit nereqqusaagaluartut allaat immaqa Babylonimi kunngikkormiut najugaanni nerissallugit nalorninartoqarpoq, eqqortumik aaverneqarsimanersut paasineqarsinnaanngimmat. Aammattaarlu neqit taamaattut immaqa guutipilussiortut ileqqulersuutigisaasigut mingunnartunngorsimassapput. — 3 Môrsase 3:16, 17.
6. Hebræerit sisamat misilinneqarnermikkut qanoq iliorpat?
6 Hebræerilli sisamat taakku qanoq iliorsinnaappat? Atuarparput Daniel uummammigut aalajangersimasoq nerisassanik taama ittunik mingutsikkumanani, qularnanngitsumillu inuusuttoqatai pingasuusut taamatuttaaq aalajangerput. Taamaattumik kunngip nerisassaatai mamarsakkat pinnagit naatitanik mamarsagaanngitsunik viinnilu pinnagu imermik qinnuteqartuarput. Nerisassat suut mamarnerusut eqqarsaatiginngilaalluunniit. Qularnanngitsumik taama piumasaqarnerminni uppersuseq tatitussuserlu pisariaqartissimavaat. Inuusuttut sisamat taakku soqutigigamigit, Jehovap kunngikkormiunut kiffaaneq Danielimut inussiarnilersippaa. Kisiannili pisortap taassuma Danielip kissaataa akuersissutigiumanngilaa, taama ittunik nerisaqarnerup Danielip peqqinneranut sunniutipiloqarnissaa siooragigamiuk. Taamaattumik Danielip qinnuigaa ulluni qulini taama ittunik nerisaqarneq misilissagitsik. Qularutiginngivippaa Guutip inatsisaanik maleruaanini tarnimigut ilerasuuteqanngissutigiinnassanagu aammattaarli peqqinnermigut iluaqutigissallugu. (Isaia 48:17, 18) Hebræerit sisamat taama aalajangersimanertik pissutigalugu assut illaruaatigisassanngortitaasimassapput. — Dâniale 1:8-14.
7. Hebræerit inuusuttut taakku ersisuitsumik iliornermikkut qanoq akilerneqarpat?
7 Nerisassanik allanik qinnuteqaramik hebræerit uppersuseq tatitussuserlu pisariaqartissimavaat, kisiannili taamaalioramik akilerneqangaarput. Ullut qulit qaangiummata inuusuttoqaminnit tamanit pinnernerullutillu peqqippalunnerupput! Jehovap ajoqersormatik, siuneqarsuseqartimmatik ilisimassuteqartillutillu, ukiuni pingasuni pikkorissarneqareerlutik kunngimut sassartitaagamik taassuma ’malugai quleriarlutik titagarsiortut ilisiinniusiortullu tamaasa naalagaaffimmini tamarsuarmi ittut pitarsimagaat’. — Dâniale 1:20.
8. Ullumikkut Jehovap kiffaasa tamanna sumik ilinniarfigisinnaavaat?
8 Ullumikkut Jehova Guutimut kiffartortut tamarmik tamanna ilinniutigisinnaavaat. Inuusuttut taakku isumaqarsinnaasimagaluarput Mosesip nerisassanik malittarisassiai pingaanngitsuusut, ingammik inatsisinut qulinut aammalu pilliutit ukiumoortumillu nalliussiviit pillugit inatsisinut naleqqiukkaanni pingaanngitsuusut. Naaggali, hebræerit aalajaatsut taakkua Guutip inatsisaani pineqartut tamaasa maleruarusuppaat. Taamaaliornerat eqqaanarpoq tamatigut najoqqutaasumut Jesusip oqaaserisimasaanut, Lúkarse 16:10-mi allassimasumut: ’Minnikkut ilumoortoq amerlasuutiguttaaq ilumoorpoq, minnikkullu ilumuunngitsoq amerlasuutiguttaaq ilumuunngilaq.’ — Naleqqiuguk Matîuse 23:23.
9. Nalunaajaasut ilaat tatitussutsimik taama ittumik qanoq ersersitsisimappat?
9 Jehovap Nalunaajaasuisa amerlasuutigut taamatut uppersuseq tatitussuserlu ersersittarpaat, soorlu aasakkut ataatsimeersuarnermut peqataasinnaajumallutik sulisitsisutik sulinngiffeqarnissaminnik qinnuigisariaqaraangamikkik. Qassiitigut immikkut ittumik akuerineqartarput. Nalunaajaasut pionerinngorusuttut (piffissaq annertooq atorlugu oqaluussisartunngorusuttut) imaluunniit ikiortaasutut pionerinngorusuttut qasusuillutik ullup ilaannaa suliffissarsiortarput amerlasuutigullu iluatsitsisarlutik.
10. Tamakku nalunaajaasunit angajoqqaajusunit sumik ilinniarfigineqarsinnaappat?
10 Ullumikkut angajoqqaat Guutimik mianerinnittuusut inuusuttut hebræerit sisamat perorsarluagaanerat ilinniutigilluarsinnaavaat. Angajoqqaat kristumiuusut qitornamik anersaakkut ittumik pisariaqartitaat eqqarsaatigisarunikkik Matîuse 6:33 naapertorlugu namminneq inuunerminni tamakku salliutittuassavaat. Taamaaliorunik, ilimagisinnaassavaat qitornamik inuuissiornissamut nalliuttorsiornissamullu allatigulluunniit Bibelimi najoqqutassianik unioqqutitsinissamut meeraqatiminnit ilinniartitsisuminnillu misilinneqarnitik tatineqarnitillu akiorsinnaassagaat. Angajoqqaat Guutimik mianerinnittut taakkua taamaaliornermikkut ússatit 22:6-ip ilumoorsusia uppernarsassavaat.
Nebukadnezarip sinnattugaanik ersisuilluni sukuiaasoq
11. Danielip ikinngutaasalu pingasuusut maligassiaat uagut ullumikkut qanoq ililluta malinniarsinnaavavut?
11 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa aappaanni uppersusermut tatitussusermullu assersuut alla oqaluttuarineqarpoq. Babylonimi ilisimasut sinnattukkaminik sukuiaatissaanillu oqaluttuussinnaanngimmanni tamarmik toqunneqarnissaannik kunngip peqqussutaa tusaramikku, Daniel ikinngutaalu pingasut annilaangalerpat? Naaggarluinnaq! Akerlianilli, paasissutissanik kunngip tusarusutaanik Jehovap tunissagaani upperilluinnarlugu, Daniel kunngimut sassarpoq akissutissarsiniarnissaminillu piffissaqarnissaminik qinnuteqarluni. Qinnutaa akuerineqarpoq. Taava Danielip ikinngutaasalu pingasut ilungersorlutik tamanna qinnutigilerpaat. Jehovap uppersusiatigut akilerpai paasissutissanik pisariaqartunik tunillugit. Taavalu Danielip Jehova uummammigut iluunngarluni qutsavigaa. (Dâniale 2:23) Sinnattukkamik, kapitalit 4-anni oqaluttuarineqartumik, sukuiaanermigut Danielip kunngi Nebukadnezar oqaluttuuttariaqarpaa ukiut arfineq-marluk nersutit nujuartat ilagalugit nersutitut issasoq. Taamaaliornermigut uppersusermik tatitussusermillu, ullumikkut Guutip innuttaasa Satanip silarsuaanik Guutip akiniaanissaa pillugu tusarliussamik kimittuumik tusarliussinermikkut ersersittariaqagaannik, pisariaqartitsivoq.
’Innerup ikumarna qamikkaat’
12, 13. Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa pingajuanni Danielip ikinngutaasa qanoq misilinneqarnerat oqaluttuarineqarpa?
12 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa pingajuanni kiffami hebræerit pingasut uppersusiannik tatitussusiannillu Jehovap akiliineranik asseqanngitsumik oqaluttuaqarpoq. Takorluuiniariarit: Babylonimi atorfikkaat tamarmik Durap narsarsuani katersuussimapput. Sioraanniippoq inuusaliarsuaq kuultimik sanaaq meterinik 27-ngajannik portutigisoq meterinillu 2,5-imik silitsigisoq. Najuuttut misigissusii qaffakaatinniarlugit kunngip nipilersoqatigiit peqataanissaat isumagisimavaa. Nipilersorneq tutsiuttaraangat katersuuttut ’seeqqummertariaqarput inuusaliarlu kuultimik sanaaq kunngi Nebukadnezarip napparteqqusaa pallorfigalugu. Kinaluunniillu seeqqumminngitsoq pallunngitsoq taavaannaq uutsivissuup innerinnaasup qeqqanut iginneqassaaq’. — Dâniale 3:5, 6.
13 Qularutissaanngivissumik uppersuseq tatitussuserlu pisariaqarsimassapput naalakkiut tamanna naalakkumanngikkaanni. Kisiannili ’minnikkut ilumoorsimagamik’ ’amerlasuutigut ilumoornissaminnut’ piareersimapput. Qanorluunniit pisoqassagaluarpat inuusaliaq pallorfigiumanngilluinnarpaat, juutinik allanik navianartorsiortitsissagaluarunilluunniit allaat. Palloqataannginnerat najuuttut ilaasa angutit sinngaginnittut malugaat, tuaviinnarlu tamanna kunngimut nalunaarutigiartorlugu.
14. Pallorumanngimmata Nebukadnezar qanoq qisuariarpa, pinngitsaaliiniutaalu kingulleq qanoq akissuteqarfigaat?
14 Taava kamattorujussuulluni Nebukadnezar peqqusivoq hebræerit pingasut imminut sassartinneqassasut. Apeqquteqarnermigut: ’Piaaralusi pivisi?’ ersersippaa seeqqumiarumannginnerat inuusaliamillu kuultiusumik pallorfiginnikkumannginnerat paasisinnaanngivikkini. Periarfissaqarteqqikkumavai, sulili pallorumanngittuarunik uutsivissuarmut innerinnaasumut iginneqassapput. ’Kiami taava guutiusup assannit aniguisissanerpaasi?’ Babylonip kunngia makitasooq aperivoq. Tatituumik Jehovamillu upperinnilluarlutik hebræerit pingasut kunngi pissuserissumik ima akivaat: ’Tamanna ilinnut akiorniutigisariaqartinngilarput. Ata, Guutitta kiffartuussatta uutsivissuarmit innerinnaasumit aniguisinneq sapinngilaatigut, assannillu, kunngi-aa, aniguisikkumaarpaatigut. Pinngikkaluarpalluunniit, taamaattoq ilisimassaatit, kunngi-aa, guutisit kiffartuukkumanngikkivut, inuusaliarlu kuultiusoq napparteqqusat pallorfigiumanngikkipput.’ — Dâniale 3:13-18.
15. Taava Nebukadnezar qanoq peqqussuteqarpa?
15 Nebukadnezar siornagut kamassimaguni, maanna kamattorujussuanngorpoq, imami atuarpugut: ’Kiinaata taattua allanngorpoq’ hebræerinut pingasuusunut. (Dâniale 3:19) Kissatsittarnera arfineq-marloriarlugu uutsivissuarmik kissatsinneqaqqusinera kamangaarneranut erssiutaavoq. Taava angutit nukittuut taassuma sakkutooqatigiivineersut hebræerit pingasut tiguaat uutsivissuarmullu innerinnaasumut igillugit. Uutsivissuup naaralaarneri sualungaarmata angutit igitsisut ikuallallutik toqupput.
16. Hebræerit pingasut taakku uppersutsimikkut qanoq akilerneqarpat?
16 Angutit sisamat, pingasuunngitsut, ajoqusersimanatik innerup qeqqani ingerlasut takuleramigit kunngi annilaartorujussuuvoq! Kunngip hebræerit pingasut aneqqugamigit, paasivaa nujaat ilissimanngitsulluunniit allaallu atisaat pujorsunninnatik. Taakkua uppersusiat tatitussusiallu Jehovap akilingaarsimavai! Qularnanngitsumik taakkua maligassiaat apustili Paulusip pivaa nalunaajaasunik eqimasunik eqqartuinermini ’innerup ikumarnanik qamitsisut’ taagamigit. (Eprîarit 11:34) Taamanimiilli Jehovap kiffaanut tamanut taakkua maligassiuilluangaaramik!
17. Taakkununnga assingusunik ullumikkut maligassaalluartunik sunik takusaqartarpugut?
17 Ullumikkut Jehovap kiffai uutsivissuarmut innerinnaasumut piviusumut iginneqarnissaminnik sioorasaarneqarneq ajorput. Ilarpassuili assuarnaassutsimikkut sakkortuumik misilinneqartarsimapput nunagisamut ilisarnaatinik pallorfiginnippaluttumik ataqqinnippaluttumillu iliuuseqaqquneqaraangamik. Allat ilumoorfigisassaminnut ilumoornermikkut misilinneqartarsimapput politikkikkut partiit arlaannut ilaasortat allagartaannik pisinissaminnik imaluunniit sakkutuunngornissaminnik piumaffigineqaraangamik. Jehovap tamaasa tapersersortuarsimavai, ikiorlugillu assuarnaassutsimminnik misilinneqarnerminnik akiuussinnaaqqullugit taamaalillutillu takutitsisinnaaqqullugit Diaavulup sallutuujuneranik aamma Jehovap tassaaneranik Guuti ilumoortoq.
Daniel uppersuseqartoq tatitussuseqarlunilu
18. Belsazzarip Jehovamik, juutit Guutiannik, asissuinini qanoq ersersippaa?
18 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa tallimaanni Danielip uppersutsiminik tatitussutsiminillu ersersitseqqinnera oqaluttuarineqarpoq. Belsazzar, Babylonip kunngia, naalagaaffimmini atorfikkaartaminut tuusintinut, aammattaaq nuliaminut nuliasumminullu, Guutimut mitallerpalaartumik naammangaartumik nererssuaqatigiissitsivoq. Tassanngaannaq allannerit eqqumiitsut iikkami takkupput. Tamatuma kunngi ima annilaartitsigaa allaat quttoraata mannguata nagguaa qasukkarluni seeqquilu imminnut aportalerlutik. Babylonimi ilisimasut tamarmik paatsiveerummata Daniel, Guutimut ilumoortumut kiffaasoq, allannernik sukuiaaqquneqarpoq.
19. Danielip iikkami allannernik sukuiaaneranut atatillugu suna malugisariaqarpa?
19 Daniel taaka ilaqarani nikorfavoq — alutornangaartut avatangiiseralugit akeraannarnillu najorteqarluni. Annilaangava? Tusarliussani sakkukillisippaa imaluunniit suna akerleriissutaasoq pingaartikkunnaarallarlugu? Naagga. Eqqissisimalluni annilaangananilu, ersarissumik ataqqinartumillu oqaluuseqarluni, Guutini nalunaajaassutigaa. Danielip allannerit iikkamiittut sukuiaannanngilai, aammattaarli kunngi eqqaasippaa taassuma aataa Jehova Guutip nikanarsarsimagaa nersutitut pissuseqalersillugu, Guutip Qutsinnerussaartup inuiaat naalagaaffiannik naalagaanerpaanera taassumunnga paasitserlugu. ’Naak tamakku tamaasa nalunngikkaluaritit,’ Danielip Belsazzar oqarfigaa, ’nikanartinngilatit kisiannili qummuattat Jehovap naalaffiutaanit tigusat illernassusiiarpatit guutillu sølviusut, kuultiusut, kannussaasut, saviusut, qisuusut ujaraasullu isigisaqanngitsut tusaasaqanngitsullu unnersiutigaatit. Guutili aqqutigisannik tamanik piginnittoq ataqqinngilat. Taamaattumik imaapput taassuma tusarliuteqqusai: Uuttuutinik uuttorneqaravit oqippallaarputit, naalagaaffiillu avinneqarpoq Mediamiunut Persiamiunullu tunniussaalluni.’ Aap, suli aamma Danielip uppersutsimigut tatitussutsimigullu ullumikkut Guutip kiffai nersornangaartumik maligassiuuppai. — Dâniale 5:22-28.
20. Darius kunngiutillugu Daniel aamma qanoq uppersuseqangaarnerminik takutitsiva?
20 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa arfernanni uppersutsimik tatitussutsimillu ersersitsineq oqaluttuarineqaqqippoq. Kunngi Darius Babylonimut naalaganngorsimavoq naalagaaffimminilu naalakkersuisuunernut pingasunut Daniel ilanngutsissimallugu. Danielimik sinngaginnittut kunngi kimigiiserfigaat inatsisilioqqullugu ulluni 30-ni allamut, kunngimuunngitsoq, qinuneq inerteqqutaatillugu. Nalunngilaat Danielimut allamik pasilliutissarsisinnaanaviarnatik. Danielip inatsit tamanna soqutiginngilaa ineeqqaminilu qaliap initaani igalaaq ammasoq, Jerusalemip tungaagut sammilluni, qinusaannarluni. Kunngip inatsisiliaanik unioqqutitsinerminut pisuutinneqarami Daniel liivit inaannut iginneqarpoq — tamanna inatsit naapertorlugu pillaatissiaammat. Aamma suli uppersusiatigut tatitussusiatigullu Guutip Daniel akilerpaa. Qanoq ilillugu? Soorlu Eprîarit 11:33-mi allaatigineqartoq, Jehovap ’liivit qarni akornuserpai’.
21. Uppersutsimik tatitussutsimillu maligassaalluartut Dânialip agdlagai-sa kapitaliini siullerni arfinilinni oqaluttuarineqartut eqqarsaatigalugit, uagut aalajaatsumik qanoq aalajangissaagut?
21 Dânialip agdlagai-sa kapitaliisa siullianniit arfernannut oqaluttuarineqartut uppernikkut ila nakussatsinnassusii! Uppersutsimik tatitussutsimillu ersersitsisut Jehovap angisuumik akilertarpai! Taamaaliortarpoq ilaatigut qutsissisittaramigit ilaatigullu tupinnartuliornermigut aniguisittaramigit. Misilinneqaraangatta nalunaajaasut aalajaatsut taakkua misigisimasaat tuppalliutigisarlugillu neriussutigisinnaavavut. Tamannarpiarmi siunertaralugu tamakku allagaapput. Taamaattumik uppersutsimik tatitussutsimillu ersersitsisut taamaattut uagut malinniartigik. — Rûmamiut 15:4; Eprîarit 6:12. (wD 1/12 88)
Uteqqiineq
□ Inuusuttut hebræerit sisamaasut perorsagaanerat pillugu aqqisa suna takutitsiarpaat?
□ Hebræerit taakkua nerisassat pillugit misilinneqarnermikkut iliuusiat uagut sumik ilinniarfigisinnaavarput?
□ Hebræerit pingasut misilinneqarsimanerannut assingusumik ullumikkut Jehovap kiffai assuarnaassutsimikkut qanoq misilinneqartarsimappat?
□ Belsazzarimut nalunaajaagami Danielip qanoq ililluni uppersutsi tatitussutsilu ersersippai?
[Qupp. 11-mi assiliartaq]
Danielip ikinngutaasalu naaggaarneq ilikkarpaat