Silarsuaq Qimerloorparput
Illaatissaqarpallaanngillat
Ungasinngitsukkut Schweizimi Quiasaarnermut tunngatillugu Ataatsimeersuarnermi Nunanit Tamalaanit Peqataaffigineqartumi nalunaarutigineqarpoq ukiuni 1950-ikkunni aningaasatigut ajornartorsiorfiusuni inuit agguaqatigiissillugu ullormut minutsini 18-ini illartarsimasut, 1990-ikkunni pigissaarfiusuni minutsini arfiniliinnarni ullormut illartarsimapput. Sooq inuit illannginnerugajuppat? „Immikkut ilisimasallit ilimagaat pigissaqarnerujartorneq, qaffakkiartorniarneq inuttullu iluatsitsiniarneq tamatumunnga pissutaasut, taamaalillutik pilluarnerup pisiarineqarsinnaannginneranik ussatitoqaq uppernarsarlugu,“ Lodonimi aviisimi Sunday Times-imi allassimavoq. Taamaattumik atuakkiortoq Michael Argyle isummerpoq: „Aningaasanik pingaartitsinerusut allanit naammagittaannerusartut isumakkullu peqqiinnerusarlutik. Immaqa taamaappoq aningaasat atorlugit taamaallaat qarsupittumik nalerisimaarneq anguneqarsinnaammat.“
Ilaqutariit tatineqartut
Canadamiunik apersuinermi qanittukkut pisumi paasineqarpoq ullumikkut ilaqutariit aningaasatigut misigissutsikkullu tatineqarnerusutut misigisimasut ilaqutariinnut ukiut hundredelillit affaat matuma siorna sorsunnersuup naanerata nalaani inuusunut naleqqiullugit. Aviisimi National Post-imi avinnerit ilaqutariillu avissaartuunnerat pisuunerpaasuutut eqqaaneqarput. Pisuunerpaasutut tatineqartut allat tulleriinneri malillugit tassaapput: „angajoqqaat suleruloortarnerat, sivisuuallaartumik sulisarnerat, suliffinni pissutsit artornartut, annertuallaartumik akileraartarneq aamma angajoqqaat meeqqanik perorsaanermi nukinnut atugaannut ataqqinninnginneq“. Apersorneqartut oqarsimapput ilaqutariinni kisimiittunik pilersuisulinni tamakku pissutigalugit tatineqarneq annertunerujussuusoq.
Ilulissanik „piniarneq“
„Newfoundlandimiut nalunngittuarsimavaat imeq ilulissanit pineqarsinnaasoq minguilluinnartuusoq,“ Londonimiut aviisiani Financial Times-imi allassimavoq, maannakkulli „iluliarpassuit sinerissaminnut pisartut ilaat katersortalersimavaat“. Ulinngatillugu iluliaq tissukartoq qassutinik pisiarinereeraangat kalittaammit sissap tungaanut kalinneqartarpoq. Ingerlanissaq tamakkerlugu kalittaat sissamukartarpoq, sissarlu tikiliivillugu sangoruloortarluni qassutiqanikkunilu sangulluni qassutillu iperartillugit, iluliaq sissamut pisillugu. Tininngakkaangat iluliaq nunamiiginnartarpoq. Amortaaterujussuaq atorlugu iluliaq aserorneqartarpoq prammimullu usilersuunneqarluni, „tassani aserorterneqartarpoq, aatsinneqarluni sorujuiarneqarlunilu, kiisalu qinngornerit ultravioletiusut atorlugit minguiarneqarluni“.
Videomik pinnguaatit misissukkit
„Angajoqqaat sianiinaarneqartarput,“ Frankrigimiut aviisianni Le Figaro-mi allassimavoq. Sooq? Amerlanersaasa meeqqanut videomik pinnguaatit qanoq imaqarnersut eqqumaffiginngimmassuk. Assersuutigalugu pinnguaatit ilaanni akeqqap naalliutsinneqarnissaa siunertarineqarpoq, allami angalaarnermi pisuttartut aporneqarnissaat siunertarineqarluni. Ukiuni kingullerni pinnguaatit nuannarineqarnersaasa ilaanni periaatsit assigiinngitsut qulit atorlugit arnat peqqarniitsumik naalliutsinneqarsinnaapput. Le Figaro-mi angajoqqaat kajumissaarneqarput meeqqamik pinnguaatigisartagaat misissoqqissaaqqullugit „naakkittaatsuliornerit isertukkat“ nalinginnaaqisut qulaarniarlugit. Eqqarsaqqaarani „meeqqat kissaatigisaannik pisineq“ navianarnerujartorpoq, aviisimi allasimavoq. Aamma ima apeqquteqarpoq: „Inuit pisinnaatitaaffiinik eqqartueqattaarneq kanguttaatsuliornerunngila, pisiniarfiit pinnguaatinik pisinnaatitaaffinnik tamakkuninnga nikaginnittunik ulikkaartillugit?“
Sikuiuitsup Kujalliup qulaani ozonip annertuumik putoorneqarnera nassaarineqarpoq
1998-imi septembarimi Sikuiuitsup Kujalliup qulaani ozonip ukiut tamaasa putoqalersimanera aatsaat taama annertutigilerpoq, The UNESCO Courier-imi nalunaarutigineqarpoq. Satellitikkut assilissat takutippaat putu maanna Europap angissusiata pingajuat affarmik angissuseqalersimasoq. Silaannarmi ozonip qaleriissitaarnerata nunarsuup inui, uumasui naasuilu seqernup qinngornerinut ultravioletiusunut illersortarpai. Nalunaarusiami eqqaaneqarpoq qinngornerit tamakku annertusisinneqarpata inuit palerpallaarnissaannut, ammikkut kræfteqalernissaannut quertimillu nappaateqalernissaannut navianaateqartoq. CFC-gassit (chlorofluorocarbonit) nillataartitsissut seqqittaatinilu atorneqartartut ozonip qaleriissitaarnerata aserorneranut pingaartumik pissutaatinneqarput. 1987-imi Montrealimi nunat 165-it isumalioqatigiissutigaat tamakkua atorunnaarsikkiartornissaat. Taamaattorli The UNESCO Courier-imi allassimavoq „CFC-gassit aatsaat ukiut 60-it qaangiuttut silaannarmit nunguvissimassasut“.