Silarsuaq qimerloorparput
Innimiilliorlutik Biibilimi allanngortiterisut
Oxford Universitetip Naqiterisitsisarfiata Biibili aatsaat taama allanngortitigaatigisoq saqqummersissimavaa. ’Immikkooqatigiit arlaannaannilluunniit ajuallatsitsinnginnissaq pillugu’ angutinik arnanillu assigiinngisitsisutut, nagguik tunngavigalugu assigiinngisitsisutut imaluunniit juutinik ajorinnippalaartutut nipeqarsinnaasutut isumaqarfigisat nutsikkami matoorneqarsimapput. Assersuutigalugu, nutsikkami nutaami tassani Guuti taaneqarpoq „Ataataq-Anaanaq“-mik. Jesus ’inuup erneratut’ eqqaaneqanngilaq, kisianni „Inuk“-tut. Nutsikkami ersersinneqanngilaq juutit Jesus Kristus toqussimagaat. Allaat saamiit immikkoortinneqaqqunagit Guutip ’talerpiata tungaa’ taarserneqarsimavoq „pissaanerata tungaa“-nik, The Sunday Times-imi taama allassimasoqarpoq.
Meeqqat atuartartut allaatiginnillaqqissunngortarput
„Meeqqat atuffanneqartartut allaatiginninnermut piginnaaneqalertarput,“ Canadami atuagassiami Globe and Mail-imi taama allassimasoqarpoq. Ontariomi Canadamiittumi ilinniartitaanermut ministereqarfiup misissuisitsinera naapertussagaanni atuartut alliartornerminni atuffanneqartarsimasut qaqutiguinnaq atuffanneqartarsimasunit imaluunniit atuffanneqartarsimanngitsunit angusarissaarnerusarput. Aamma Globe-mi oqaatigineqarpoq ’atuartut atuffarissut aamma allaaserinnillaqqissuusartut’ aammalu ’atuartut atuarfimmi pisassatut piumasarisaasut sinnerlugit atuartartut atuarnermi allannermilu angusarissaarnerusartut’. Ontariomi ilinniartitsisut kattuffianni siulittaasoq oqarsimavoq misilitsinnerni inernerit takutikkaat ’atuartut 14-inik ukioqarnerminni atuarneq ajortut imaluunniit atuffatsittarsimanngitsut tamatuma kingorna atuarnermik sungiussineq ajortut.“
Kikkut illumi suliassalerisarpat?
„Soorluuna [angutit arnallu akornanni] naligiissitaaneq ilaqutariinni suli atuutilersimanngitsoq,“ Corriere della Sera-mi taama allassimasoqarpoq, kisitsisit atorlugit nassuiaasiortarfiup Italiami ilaqutariit piffissamik atuisarnerat pillugu nalunaarusiaa innersuussutigalugu. Arnap suliffeqaraluaruni suliffeqanngikkaluaruniluunniit „ilaqutariinnik aaqqissuussineq isumagisarpaa“, meeraqaruni agguaqatigiissillugu nalunaaquttap-akunneri 7-it minutsillu 18-it illumi suliassanut atortarpai, uiatali nalunaaquttap-akunnera ataaseq minutsillu 48-t. Killoq, anaanaasut kisimiittut pitsaanerusumik aaqqissuussisarput, ullut tamaasa illumi suliassanut nalunaaquttap-akunnerinik marlunnik siuliani taaneqartunit sivikinnerusut atortaramikkik. „Anaanaasut niviarsiaraatitik meeraneranniilli illumi suliassanik ’tigusisussanngortittarpaat’,“ La Repubblica-mi allassimavoq.
TB-mut akiuunnermi ajorsittut
Nappaatinut sorsunnermi tuberkulosimik akiuiniarneq „nunarsuaq tamakkerlugu iluatsinngitsoorluinnarsimavoq“, professori Jacques Grosset, La Pitié-Salpétrière Hospitalimi Parisimiittumi bakterianik nappaatinillu immikkut ilisimasallit immikkoortortaqarfianni qullersaasoq, taama oqarsimavoq. Napparsimasut passunneqanngikkaangata tuberkulosimik toqquteqartarneq 50 procentip missaaniittarpoq. Grossetip tikkuarpaa nunarsuarmi TB-rtut affaat nappaatimik suussusersineqarnissaanut nakorsartinnissaminnullu periarfissaqanngitsut, taamaakkaluartorli ajornerpaaq tassaasoq nunani teknikkikkut siuarsimasuni nakorsaatinik imaaliallaannaq pissarsiffiusinnaasuni TB-rtut affaat kisimik iluarsivinnissamik tungaanut nakorsartittartut. „Affaat nakorsartinneq ajorput, imaluunniit tamatigut tamaana nakorsartittarlutik, tamatumalu kingunerisaanik taakkua akornanni toqusartut amerlanerujussuupput (nakorsartittunit 25 procentimik) aammalu nakorsaammut akiuussinnaasumik qinerseqalersarlutik.“
Aalisarneq navianartorsiorpoq
Nunat assigiinngitsut aalisarfissalerngusaallutillu aalisagartassalerngusaatileruttorfianni Worldwatch Institutep naluaarusiaani mianersoqqussutigineqarpoq nunarsuup imartaani aalisagartarineqarsinnaasut amerleriaqqiffissaarussimasut nunarsuullu ilaata annerpaartaata imartaani aalisakkat ikiliartuinnavissut. Avatangiisinik mingutsitsinerup nunarsuup imartaani uumassusillit ikiliartornerannut pisooqataanera nassuerutigiitigalugu nalunaarusiami oqaatigineqarpoq aningaasarsiutigalugu aalisapilunneq immani Atlantikorsuarmi, Manerassuarmi, Immami Qernertumi Akullersuarmilu aalisagartarineqartartut ikiliartuinnarnerannut pissutaanerpaasoq. Nutaarsiassaqartitsivimmit Agence France-Pressemit oqaatigineqarpoq Worldwatchip nalunaarusiaa naapertussagaanni aalisarfigineqartut ilaanni aalisagartarineqartartut 30 procenti angullugu ikileriarsimasut, ullumikkullu immap pisuussutaanik piniapilunneq ingerlaannassappat aalisartut millionilikkuutaat qanittukkut suliffissaarukkumaartut.