1 TI 7 DI JUNHU DI 2026
KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti
Bu pode ser filís sikrê otus algen ta odia-u
“Filís nhos ta ser sénpri ki pesoas ôdia nhos”.— LUKAS 6:22.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu sta ben odja pamodi ki nu pode ser filís mésmu óras ki nu ta odiadu pamodi nu ta sirbi Jeová.
1. Kuzê ki Jizus fla i pamodi ki kel-li ta dexa-nu dimiradu?
NA KEL Diskursu na Monti, Jizus fla: “Filís nhos ta ser sénpri ki pesoas ôdia nhos”. (Luk. 6:22) Kes ki obi kes palavra li talvês fika dimiradu. Na verdadi, ningen ka krê pa otus algen odia-l. Nton pamodi ki Jizus fla kel-li? Kel-li é un bon pergunta pa nu pensa na el pamodi oji txeu algen ta ôdia kes sigidor di Jizus. Nu ta ben odja pamodi ki nu ta odiadu i pamodi ki nu pode ser filís mésmu óras ki nu ta odiadu.
PAMODI KI PESOAS TA ODIA-NU?
2-3. (a) Kal ki é un di kes razon ki kristons verdaderu ta pirsigidu? (Juan 16:2, 3) (b) Pamodi ki kel-li pode muda kuzê ki nu ta xinti pa kes algen ki ta pirsigi-nu?
2 Pesoas ta odia-nu pamodi nu ta adora Jeová. Jizus fla kel-li sobri kes algen ki pode pirsigiba i ti mataba alguns di ses sigidor: “Es ka konxe nen nha Pai nen mi.” (Lé Juan 16:2, 3.) Ken ki ta poi pesoas ta pirsigi-nu? É Satanás. El é “deus di kel mundu li”. (2 Kor. 4:3, 4) El ta sega kes algen pa es ka konxe verdadi sobri Jeová i el ta pô-s ta fika kóntra kes ki konxe i ta ama Deus. (Juan 8:42-44) Pamodi ki sabe kel-li pode muda kuzê ki nu ta xinti pa kes algen ki ta pirsigi-nu? Óras ki nu intende ma é Satanás ki ta influensia-s, kel-li ta djuda-nu ka xinti ódiu di es.
3 Odja izénplu di Pavel,a ki ta mora na un país ki nos óbra sta proibidu. Pamodi el kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel, el podu prézu, el sotadu i es pô-l na un sela el sô pa alguns mês. Oji Pavel ta fla: “Fika klaru pa mi ma é Satanás i ses dimóni ki ta tenta para-nu di adora Jeová. N odja ma maioria di kes algen ki ta trabadja na kadia ka ta odia-nu. Sô es sta ta faze ses trabadju.” Un irmon di Kroásia ki dja aguenta txeu pirsigison di se mai ku se pai, fla: “Gósi N ta intende ma nha inimigu di verdadi é Satanás, ka nha mai ku nha pai.” — Efé. 6:12.
4. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Jizus i di Stevon? (Odja imajen.)
4 Nu ka ta ôdia kes algen ki ta pirsigi-nu. Na verdadi, nu debe ora pa es. (Mat. 5:44) Nu pode prende kel-li ku Jizus i ku Stevon. Timenti kes trópa di Roma staba ta prega Jizus na staka, el ora: “Nha Pai, purdua-s”. (Luk. 23:34) Jizus staba ta pidi Jeová pa púrdua kes trópa ki mandadu pa mata-l. Tanbê pode ser ki el staba ta pensa na kes monti di algen ki staba ta grita pa el matadu, pamodi kes xéfi di relijion influensia-s pa es faze kel-la. Jizus da kónta ma kes algen ka sabia kuzê ki es staba ta faze. Di mésmu manera, Stevon pidi Deus pa púrdua kes algen ki staba ta ba mata-l. (Atus 7:58-60) Jeová responde orason di Jizus i di Stevon? Sin. Txeu di kes algen ki krê mataba Jizus dipôs rapende, es poi fé na Jizus i es foi batizadu. (Atus 2:36-41) I Saulu ki konkorda pa es mataba Stevon, más tardi bira un kriston i el rapende di korason pamodi kuzê ki el faze. — 1 Tim. 1:13.
Sima Jizus i Estevon faze orason pa kes algen ki pirsigi-s, nos tanbê nu pode faze orason pa kes algen ki ta pirsigi-nu. (Odja parágrafu 4.)
5. Kuzê ki nu ta prende ku spiriénsia di Sézar?
5 Jeová sta kontinua ta responde orason di ses sérvu ki ta ora pa kes algen ki ta pirsigi-s. Odja izénplu di Sézar, ki ta vive na Venezuela. Se pai pirsigi-l ku violénsia pamodi el bira un Tistimunha di Jeová. Sézar fla: “Nha mai foi un bon mudjer i un bon mai. Enbóra sénpri el poi Reinu na primeru lugar, nunka el ka dexa di da nha pai atenson. El inxina mi ku nhas irmon ruspeta nos pai i sénpri obidese-l. Sô nu ka ta obiba ku el si el pidiba nos pa nu faze algun kuza ki Jeová ka gosta.” Ku ténpu, pai di Sézar muda di atitudi. Sézar fla: “Un dia, dipôs ki N faze orason di korason, N pergunta nha pai si N pode studa Bíblia ku el. É difísil N splika modi ki N xinti kantu el fla ma el krê studaba.” Ku ténpu, pai di Sézar batiza. É klaru ki kel-li ka ta kontise ku tudu algen ki ta pirsigi-nu, má alguns ta muda di atitudi óras ki es odja ma nu ta pâpia ku ruspetu i ma nu ten bon konportamentu. Nu ta fika kontenti óras ki kel-li kontise! Nu tene txeu vontadi di odja modi ki Jeová, ki é Deus di mizerikórdia i “Juís di téra interu”, ta ben djuda kes algen li prende sobri el. — Jén. 18:25.
6. Di akordu ku Markus 13:13, kal ki é otu razon ki ta poi pesoas ta odia-nu?
6 Pesoas ta odia-nu pamodi nu ta ruspeta Jizus. Jizus fla ma tudu algen ta ben odiaba kristons verdaderu ‘pamodi se nómi.’ (Lé Markus 13:13.) Kuzê ki “nómi” di Jizus ta reprizenta? El ta reprizenta ken ki el é i direitu ki el ten di ser Rei di Reinu di Deus. Kes algen ki ta odia-nu ta prifiri kunfia na kes govérnu di ómi envês di kunfia na Jizus Kristu, ki é kel algen ki Jeová skodje pa governa téra. Jizus é rei di Reinu di Deus désdi di 1914. Ka ta dura, el ta ben kaba ku tudu kes otu govérnu ki ka ta seta se autoridadi.
7-8. Pamodi ki alguns sérvu di Jeová ta odiadu? (Juan 15:18-20) (Odja imajens.)
7 Pesoas ta odia-nu pamodi nu ka ta vive sima kes algen di mundu di Satanás. Jizus splika ma ses sigidor ta ben sérba odiadu pamodi “es ka ta faze párti di mundu”. (Lé Juan 15:18-20.) Sima kes primeru kriston, nu ta nega kes atitudi mariadu di mundu, ses konportamentu i ses manera di pâpia. Pamodi kel-li, txeu irmon ku irmans ta maltratadu na trabadju ô na skóla. (1 Ped. 4:3, 4) Má nu ta fika kontenti, óras ki un algen ki ta faze-nu opozison ta muda se atitudi i el ta kumesa ta ruspeta-nu.
8 Odja spiriénsia di Ignásiu, ki ta vive na Mérka Sentral. Pa txeu anu, un di ses profesor di skóla ta fazeba el trósa pamodi el skodje vive di manera ki Deus ta krê. Má, antis di el tirmina skóla, kel profesor pergunta-l modi ki el ta konsigi sigiba prinsípius di Bíblia na meiu di txeu algen ki ka ta ruspetaba el pamodi kuzas ki el ta faze. Ignásiu splika-l ma leis di Deus é un proteson pa el. Dipôs el konvida kel profesor pa sisti un runion. Ignásiu fika spantadu kantu se profesor ba sisti runion. Kel profesor fika tantu dimiradu ku modi ki es mostra-l amor ki el kontinua ta sisti runion. Más tardi kel profesor kumesa ta studa Bíblia i pamodi kel-li el sufri opozison. Má el kontinua ta faze prugrésu i el batiza.
Ka ta inporta nos idadi, nu pode difende nos fé ku koraji. (Odja parágrafu 8.)b
9-10. (a) Kal ki é otu motivu ki ta pô-nu ta ser diferenti di pesoas di mundu di Satanás? (b) Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di apóstlu Paulu?
9 Nos tanbê, nos é diferenti di pesoas di mundu di Satanás pamodi nu ka ta mete na pulítika i nen na géra. (Juan 18:36) Nu ta sigi kel konsedju ki sta na Romanus 13:1 i nu ta obi ku leis di país undi nu ta vive. Dja ki nu ta sirbi Jeová, nu ka ta toma ladu di ninhun partidu pulítiku i pur isu nu ka ta kandidata pa ten algun puzison na pulítika i nen nu ka ta vota na ninhun kandidatu. Pamodi? Pamodi nos é lial pa Jeová i pa se Reinu. Txeu Tistimunha di Jeová sta prézu pamodi ses fé. Má, sikrê es sta prézu, nos irmons ku irmans ta kontinua ta prega. Es ta imita apóstlu Paulu, ki pasa alguns anu prézu na un kaza i na kadia. (Atus 24:27; 28:16, 30) El kontinua ta pâpia di kes notísia sábi ku tudu kes algen ki ta obiba el, kel-li ta inklui kes guarda di kadia, kes funsionáriu di palásiu, kes governador, kes rei i talvês ti kes funsionáriu di Neru, ki éra governador di Roma. — Atus 9:15.
10 Oji tanbê, nos irmons ku irmans ki sta prézu ta kontinua ta prega pa tudu algen ki ta obi-s i kel-li ta inklui kes juís, kes autoridadi i kes guarda di kadia. Un irmon ki pasa más di 6 anu na kadia pamodi el ka mete na asuntus di pulítika, fla ma pa el kel ténpu ki el staba prézu ka éra un kastigu, má éra un diziginason ki Jeová da-l pa el atxa kes algen umildi. Nu ta fika txeu kontenti si Jeová uza-nu pa nu pâpia di notísia sábi ku kes algen li. (Kol. 4:3) Nu ben odja otus razon ki nu ten pa nu ser filís sikrê óras ki otus algen ta odia-nu pamodi nu ta sirbi Jeová.
PAMODI KI NU PODE SER FILÍS MÉSMU ÓRAS KI NU TA ODIADU?
11. Modi ki nos fé ta fika más fórti óras ki nu ta pasa pa pirsigison? Da un izénplu.
11 Nu sabe ma kel ódiu ki pesoas di mundu ten pa nos sta kunpri profesias di Bíblia. Na kel primeru profesia ki sta na Bíblia, Jeová fla ma Satanás i kes ki ta apoia-l ta ben odiaba kes algen ki ta ama i ki ta sirbi Jeová. (Jén. 3:15) Jizus txeu bês konfirma ma kel profesia li éra verdadi. Nu ta atxa ses palavra na kes kuatu ivanjélhu. (Mat. 10:22; Mar. 13:9-12; Luk. 6:22, 23; Juan 15:20) Otus skritor di Bíblia tanbê pâpia sobri kel-li. (2 Tim. 3:12; Tia. 1:2; 1 Ped. 4:12-14; Jud. 3, 17-19) Nton óras ki nu ta pirsigidu nu ka ta fika dimiradu, envês di kel-li nu ta fika filís pamodi profesias di Bíblia sta ta kunpri. Kel-li ta da-nu serteza ma nu sta ta sirbi kel Deus verdaderu. Un irman ki ta vive na un país undi ten poku liberdadi pa sirbi Jeová fla: “Kantu N da nha vida pa Jeová N sabia ki más sédu ô más tardi N ta ben pasaba pa pirsigison. Pur isu N ka xinti medu i nen N ka fika dimiradu kantu N pasa pa pirsigison.” Se maridu foi un di kes txeu algen ki fika kóntra el. El maltrata-l i el kema se Bíblia i ses publikason. Má envês di dexa medu poi se fé ta fika más fraku na verdadi se fé fika inda más fórti. (Ebr. 10:39) El fla: “Bíblia dja flaba ma nu ta ben sérba pirsigidu, nton N sabia ma kel-li tinha ki kontiseba. Kantu N pasa pa pirsigison kel-li da-m serteza ma N staba na relijion verdaderu.”
12. Kuzê ki djuda un irmon aguenta pirsigison?
12 Nu sabe ma nu pode ser pirsigidu, má simé é difísil aguenta firmi. Un irmon skrebe kel-li sobri kel ténpu ki el pasa na kadia: “Alvês N ta xintiba dizanimadu ô preokupadu i N ta txoraba.” Kuzê ki djuda kel irmon li lida ku kel situason? El fla: “Sénpri N ta oraba. N ta kumesaba nha dia ku orason. Duránti dia N ta fazeba orason ka ta inporta ki situason difísil ki N pasaba pa el. Óras ki N ta fikaba xatiadu pamodi otus algen trata-m mariadu, N ta entraba na kaza di banhu i N ta fazeba orason.” Tanbê nos irmon pensa na txeu izénplu di pesoas ki aguenta pirsigison na pasadu i na nos ténpu. Kel-li djuda-l aguenta kes pirsigison i ten kel pas ki Jizus promete da ses sigidor. — Juan 14:27; 16:33.
13. Kuzê ki pode djuda-nu vense ódiu?
13 Nos amor é más fórti di ki ódiu. Ti kantu el staba ta móre, Jizus ama se Pai di tudu korason. Jizus tanbê ta amaba ses amigu. (Juan 13:1; 15:13) Óras ki nu ta dizenvolve kel tipu di amor li pa Jeová i pa nos irmons ku irmans, nos tanbê nu ta konsigi vense ódiu. Modi? Pa responde kel pergunta li, nu ben odja izénplu di apóstlu Paulu.
14. Kuzê ki djuda Paulu mante fiel mésmu kantu es staba ta ba mata-l?
14 Poku antis di Paulu matadu, el skrebe pa Timótiu ki éra se grandi amigu: ‘Deus ka da-nu spritu di kobardia, má di puder i di amor’. (2 Tim. 1:7) Kuzê ki Paulu krê flaba? El krê flaba ma amor fórti ki un sérvu di Jeová ten pode djuda-l aguenta situasons difísil. (2 Tim. 1:8) I enbóra Paulu sabia ma es ta ba mataba el pamodi el ta sirbiba Jeová, kel amor fórti ki el tinha pa Jeová djuda-l ten koraji i mante fiel pa el. — Atus 20:22-24.
15. Modi ki nos irmons i irmans na nos ténpu ta mostra amor pa kunpanheru? (Odja imajen.)
15 Di serteza nu ta ama nos irmons ku irmans ki ta mante fiel sikrê es ta pirsigidu. Alguns oji sta dispostu na poi ses vida na prigu pa djuda ses irmon ku irmans, sima Ákila i Prisila faze kantu es poi ses vida na prigu pa djuda Paulu. (Rom. 16:3, 4) Pur izénplu, na Rúsia, txeu irmon ta bai tribunal pa inkoraja kes irmon ki ta podu prézu. Kantu un irman ki staba prézu odja txeu irmon ku irmans na tribunal, kel-li mexe ku el ki nen el ka konsigi pâpia. Amor di kes irmon da-l forsa na un momentu ki más el staba ta meste. Nu ta fika txeu kontenti di sabe ma nos amor é más fórti di ki ódiu!
Mésmu na undi ki nos óbra sta proibidu ô ten poku liberdadi, nos irmons ku irmans ta mostra amor pa kunpanheru. (Odja parágrafu 15.)c
16. Pamodi ki apóstlu Pedru fla ma kes algen ki ta maltratadu pamodi es ta sirbi Deus ten razon pa es ser filís? (1 Pedru 4:14)
16 Nu sabe ma Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta aguenta firmi sikrê otus algen ta odia-nu. (Lé 1 Pedru 4:14.) Apóstlu Pedru fla ma kes ki ta aguenta firmi, sikrê óras ki es ta maltratadu pamodi es ta sirbi Deus, es ten razon pa ser filís. Pamodi? Pamodi kel-li é próva ma “nu ten spritu di Deus.” Pedru ta xintiba filís óras ki el ta aguentaba pirsigison pamodi el sabia ma Deus staba kontenti ku el. Lógu dipôs di Pentikósti di anu 33, kes guarda di ténplu mandadu pa ba prende Pedru i kes otu apóstlu pamodi es staba ta prega. Má Pedru difende se fé ku koraji. (Atus 5:24-29) Mésmu dipôs ki es sotadu, Pedru i kes otu apóstlu ka para di prega. Envês di kel-li, es fika kontenti pamodi “Deus dexa-s sufri pamodi nómi di Jizus.” Nos tanbê nu pode xinti kel mésmu alegria óras ki nu ta aguenta firmi sikrê ku opozison. — Atus 5:40-42.
17. Kuzê ki Jizus fla ses disiplu na kel noti antis di el móre?
17 Na kel noti antis di Jizus móre, el fla ses disiplu: “Ken ki ta ama-m, nha Pai ta ama-l, i N ta ben ama-l”. (Juan 14:21) Nu tene gana pa txiga kel ténpu ki pesoas ka ta ben odia-nu más, má es ta ben ama-nu pamodi nu ta sirbi Jeová! (2 Tes. 1:6-8) Timenti nu ta spera pa kel ténpu txiga, nu pode atxa konsolu i forsa si nu konsentra na kes txeu razon ki nu ten pa nu ser filís mésmu óras ki pesoas ta odia-nu.
KÁNTIKU 149 Un kántiku di vitória
a Mudadu alguns nómi.
b SPLIKASON DI IMAJEN: Un dimonstrason di Ignásiu ta da se profesor tistimunhu.
c SPLIKASON DI IMAJEN: Un dimonstrason di irmons ku irmans ta apoia un irman ki sta ta lebadu prézu pamodi se fé.