BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w26 janeru pp. 8-13
  • Bu pode vense sentimentus negativu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Bu pode vense sentimentus negativu
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • PAMODI KI PAULU TINHA SENTIMENTUS NEGATIVU?
  • MODI KI PAULU LIDA KU SENTIMENTUS NEGATIVU?
  • MODI KI NU PODE LUTA KÓNTRA SENTIMENTUS NEGATIVU?
  • ODJA PA FUTURU KU KUNFIANSA
  • Modi ki nu pode ten más alegria na pregason
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Jeová ‘ta kura kes ki tene korason dizanimadu’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Presta atenson na respóstas di kes pergunta li
    Prugrama di asenbleia pa 2025-2026 — Ku enkaregadu di grupu di kongregason
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
w26 janeru pp. 8-13

9 TI 15 DI MARSU DI 2026

KÁNTIKU 45 Pensamentus di nha korason

Bu pode vense sentimentus negativu

“Ómi mizeriadu ki mi é!” — ROMANUS 7:24.

ASUNTU PRINSIPAL

Modi ki nu pode lida ku nos sentimentus i pensamentus negativu.

1-2. Modi ki apóstlu Paulu alvês ta xintiba, i pamodi ki se izénplu pode djuda-nu? (Romanus 7:21-24)

KUZÊ ki bu ta lenbra di el óras ki bu ta pensa na apóstlu Paulu? Bu ta pensa na un misionáriu korajozu, un algen ki éra bon na inxina ô na un algen ki skrebe txeu karta di Bíblia? Tudu kes kuza li é verdadi, má alvês el tanbê el ta xintiba tristi, dizanimadu ô preokupadu dimás. Sima txeu di nos, alvês el ta lutaba kóntra sentimentus negativu.

2 Lé Romanus 7:21-24. Na se karta pa Romanus, Paulu fla sobri modi ki el ta xintiba. Txeu di nos ta xinti sima Paulu. Enbóra el éra un kriston fiel, el tinha un luta déntu di el. Éra un luta entri dizeju di faze vontadi di Deus i dizeju di faze kuzê ki é mariadu. Alén di kel luta li, alvês Paulu ta lutaba kóntra sentimentus negativu pamodi kuzas ki el faze na pasadu i pamodi un prubléma ki el tinha ki ka staba ta midjora.

3. Kuzê ki nu ta ben pâpia di el na kel studu li? (Odja “Más splikason”.)

3 Enbóra Paulu tinha kel luta déntu di el, el ka dexa ses sentimentu negativua kontrola se pensamentu. Na kel studu li nu sta ben responde kes pergunta li: Kuzê ki alvês poi Paulu ta xinti “mizeriadu”? Modi ki el lida ku se sentimentu negativu? Modi ki nu pode vense nos luta kóntra sentimentus negativu?

PAMODI KI PAULU TINHA SENTIMENTUS NEGATIVU?

4. Kuzê ki poi Paulu ta ten sentimentus negativu?

4 Kuzas ki el fazeba na pasadu. Antis di bira un kriston, Paulu, ki antis es ta txomaba di Saulu, faze txeu kuza mariadu. Pur izénplu, el konkorda pa es mataba Estevon, ki éra un ómi fiel. (Atus 7:58; 8:1) Tanbê, el pirsigi txeu kriston i el trata-s di manera kruel. — Atus 8:3; 26:9-11.

5. Modi ki Paulu ta xintiba pamodi kuzas ki el faze na pasadu?

5 Dipôs ki apóstlu Paulu bira un kriston, alvês el ta xintiba kulpadu pamodi kuzas ki el faze na pasadu. Sima anus ba ta pasa, talvês el ta xintiba más piór pamodi antis el ta pirsigiba kristons. Pur izénplu, kantu el skrebe se primeru karta pa koríntius pa volta di anu 55 D.K., el fla: “N ka merese pa N txomadu di apóstlu, pamodi N pirsigi kongregason di Deus.” (1 Kor. 15:9) Uns sinku anu dipôs, kantu el skrebe se karta pa efézius, el fla ma el éra kel ómi “ménus inportanti di ki kel ménus inportanti na meiu di tudu kes santu”. (Efé. 3:8) Kantu el skrebe pa Timótiu, Paulu fla ma antis el ta ‘papiaba kóntra Deus, el ta pirsigiba se povu i el éra orgulhozu.’ (1 Tim. 1:13) Bu ta pode imajina modi ki Paulu ta xintiba óras ki el ta vizitaba un kongregason i el ta inkontraba kes algen ki el pirsigiba ô família di kes algen ki el pirsigiba?

6. Kuzê más ki ta poba Paulu preokupadu dimás? (Odja nóta di rodapé.)

6 Un spinhu na karni. Paulu pâpia di un prubléma ki el tinha ki ta poba el preokupadu dimás, ki éra sima “un spinhu na karni”. (2 Kor. 12:7) El ka fla kal ki éra kel prubléma ki ta poba el ta xinti txeu dór. Talvês éra un prubléma di saúdi ô otus prubléma ki ta poba el ta xinti preokupadu dimás.b

7. Modi ki Paulu ta xintiba pamodi ses inperfeison? (Romanus 7:18, 19)

7 Ses inperfeison. Paulu luta kóntra ses inperfeison. (Lé Romanus 7:18, 19.) Enbóra sénpri el ta krê fazeba kuzê ki éra dretu, pamodi se inperfeison, el ka ta konsigiba. El rekonhese ma sénpri el tinha un luta entri se inperfeison i se dizeju di faze kuzê ki é dretu. Má simé, Paulu ta sforsaba txeu pa midjoraba se manera di ser. (1 Kor. 9:27) Imajina modi ki el ta xintiba dizanimadu óras ki el ta flaba ô el ta fazeba algun kuza ki dja el sforsaba txeu pa midjora!

MODI KI PAULU LIDA KU SENTIMENTUS NEGATIVU?

8. Kuzê ki Paulu faze pa lida ku ses inperfeison?

8 Sima nu ta odja na kes karta di Paulu, el ta miditaba na modi ki el i kes otu kriston pode lutaba i vense ses dizeju mariadu ku ajuda di spritu di Deus. (Rom. 8:13; Gál. 5:16, 17) Paulu mostra klaru ki dizejus i ki kuzas un kriston debe ivita pa el pode agrada Jeová. (Gál. 5:19-21, 26) Di serteza Paulu pensa na kes inperfeison ki el tinha, el studu Skrituras pa djobe konsedju, pa odja ki mudansas ki el debe fazeba i modi ki el pode fazeba es. Nu pode ten serteza ma el ta aplikaba kes konsedju ki el ta daba otus algen.

9-10. Kuzê ki djuda Paulu luta kóntra ses sentimentu negativu? (Efézius 1:7) (Odja Imajen.)

9 Enbóra alvês Paulu ta xintiba dizanimadu, el konsigi mante un atitudi puzitivu. Pur izénplu, el ta fikaba kontenti di obi bons kuza sobri kes kongregason ki ta fikaba lonji. (2 Kor. 7:6, 7) Tanbê el ta fikaba kontenti ku kes amizadi ki el tinha ku ses irmon ku irmans. (2 Tim. 1:4) I el sabia ma Jeová staba kontenti ku el. Alén di kel-li, Paulu staba filís pamodi el ta pode sirbiba Deus “ku un konsénsia linpu”. (2 Tim. 1:3) Ti mésmu kantu Paulu staba prézu na Roma, el insentiva ses irmon pa ‘fika kontenti pamodi Sinhor.’ (Flp. 4:4) Óras ki nu ta lé kes palavra di Paulu, nu ta odja ma el ka ta staba sénpri ta pensa na ses prubléma i na ses éru. Óras ki pensamentus negativu ta pasaba el pa kabésa, lógu el ta pensaba na kuzas ki ta dexaba el filís.

10 Tanbê Paulu ta konsigi lutaba kóntra ses sentimentu negativu pamodi el ta kriditaba ma resgati éra un prezenti pa el. (Gál. 2:20; lé Efézius 1:7.) Pamodi kel-li, el tinha serteza ma Jeová ta purduaba el através di sakrifisiu di Jizus Kristu. (Rom. 7:24, 25) Sikrê el faze érus na pasadu i el éra inperfeitu, el konsigi “faze sirvisu sagradu” pa Deus ku alegria. — Ebr. 9:12-14.

Imajens: 1. Apóstlu Paulu sta ta midita. 2. El sta ta lenbra di un okazion uns anu antis kantu el da órdi pa rastaba un ómi kriston pa fóra di se kaza. 3. El sta ta midita na kantu Jizus staba ta móre na un staka di tortura.

Enbóra Paulu alvês ta xintiba dizanimadu pamodi érus ki el faze na pasadu, el ta xintiba midjór óras ki el ta pensaba na resgati. (Odja parágrafus 9 i 10.)


11. Pamodi ki izénplu di Paulu ta inkoraja-nu?

11 Sima Paulu, nu pode xinti ma sénpri nu ten un luta déntu di nos. Talvês sénpri nu ten ki sforsa pa nu pensa, faze i fla kuzas ki ta dexa Jeová kontenti. Alvês nos tanbê nu pode krê fla: ‘Ami é un algen mizeriadu!’ Un irman ki txoma Elizac ki ten uns 20 anu, fla sobri modi ki el ta xinti: “N ta xinti inkorajadu óras ki N ta pensa na situason di Paulu. N ta xinti aliviadu pamodi ami é ka úniku algen ki ta xinti di kel manera li. Kel-li é otu kuza ki ta lenbra-m ma Jeová sabe kuzê ki nu ta pasa pa el.” Sima Paulu, kuzê ki nu pode faze pa nu ten un konsénsia linpu i pa nu xinti alegria, sikrê di vês en kuandu nu ta ten sentimentus negativu?

MODI KI NU PODE LUTA KÓNTRA SENTIMENTUS NEGATIVU?

12. Kuzê ki sénpri nu meste faze pa nu luta kóntra sentimentus negativu?

12 Nu meste kontinua ta faze kuzas ki ta pô-nu más amigu di Jeová. Pensa na kel-li: nu ta xinti midjór óras ki nu ta kume kumida ki é bon pa saúdi, nu ta faze izersísiu sénpri i nu ta durmi dretu. Di mésmu manera, nu ta xinti inkorajadu óras ki nu ta lé Palavra di Deus tudu dia, nu ta prega, nu ta pripara i nu ta sisti runion i nu ta da komentáriu. Si nu kontinua ta faze kes kuza li, es ta djuda-nu luta kóntra nos sentimentus negativu i nu ta xinti más filís. — Rom. 12:11, 12.

13-14. Modi ki alguns irmon ku irmans xinti kantu es kontinua ta faze kuzas ki ta djuda-s mante un amizadi fórti ku Jeová?

13 Odja izénplu di Juan, ki atxadu ku un tipu di kánser ki ka mutu konxedu kantu el tinha 39 anu. Na komésu, el luta kóntra sentimentus negativu. El ta perguntaba: ‘Modi ki N sta duenti si mi é jóven inda?’ Na kel ténpu, se fidju tinha sô três anu. Kuzê ki djuda Juan lida ku ses sentimentu negativu? El fla: “Enbóra N ta staba txeu kansadu, N ta sforsaba pa nha família sistiba tudu runion, baba pregason i faze adorason na família tudu simana. Nu ta fazeba kes kuza li sikrê óras ki éra txeu difísil.” Tanbê el fla: “Na un situason difísil, na komésu nu pode fika txeu dizanimadu, má N prende ma lógu dipôs nu ta xinti modi ki Jeová ta da-nu kel forsa ki nu meste i modi ki el ta ama-nu txeu. Jeová ta ba djuda-u sima el djuda-m.”

14 Eliza, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Tudu bês ki N ta sisti runion i N ta faze nha studu pesoal, N ta lenbra ma Jeová ta obi-m i ma el ta ama-m di verdadi. Kel-li ta pô-m filís.” Nolan, ki é un enkaregadu di grupu di kongregason na Áfrika, splika kuzê ki djuda el ku se mudjer, Diane. El fla: “Nu ta kontinua ta ora, ta studa Bíblia, ta sisti runion i ta prega, sikrê óras ki nu sta xinti dizanimadu. Pur isu, Jeová sénpri ta djuda-nu xinti filís. Nu ta tenta lenbra ma Jeová ta ba djuda-nu i abensua-nu. Nu ka sabe modi ki el ta faze kel-li, má nu sabe ma el ta faze-l.”

15. Kuzê ki nu meste faze pa nu luta kóntra sentimentus negativu? Da un izénplu.

15 Nu meste faze más di ki sô kes kuza li si nu krê luta kóntra sentimentus negativu. Pur izénplu, imajina ma bu sta ku dór na kósta. Pa bu midjora, sô faze kaminhada tudu dia ka ta txiga. Pa bu sabe kuzê ki sta ta pô-u ta xinti kel dór, bu meste faze piskiza i ba pâpia ku un dotor. Di mésmu manera, nu meste faze piskiza na Bíblia i na nos publikason, i ti pâpia ku un irmon maduru pa sabe modi ki nu pode lida ku nos sentimentus negativu. Nu ben odja otus kuza ki pode djuda-nu.

16. Kuzê ki pode djuda-nu sabe kuzê ki sta pô-nu ta ten pensamentus negativu? (Salmo 139:1-4, 23, 24)

16 Pidi Jeová pa djuda-u intende kuzê ki bu meste. Rei Davidi sabia ma Jeová konxeba el dretu. Pur isu, Davidi pidi Jeová pa djuda-l intende pamodi ki el staba preokupadu. (Lé Salmo 139:1-4, 23, 24.) Bo tanbê, bu pode pidi Jeová pa djuda-u sabe kuzê ki ta pô-u ta ten sentimentus negativu i intende modi ki bu pode luta kóntra es. Tanbê bu pode pensa na alguns pergunta. Pur izénplu: ‘Kuzê ki sta ta preokupa-m? É algun kuza ki sénpri ta pô-m ta ten pensamentus negativu? N ten tendénsia di sta sénpri ta pensa na kuzas negativu, envês di sforsa pa pensa na kuzas ki ta pô-m filís?’

17. Ki asuntus nu pode studa pa djuda-nu pensa na kuzas ki ta inkoraja-nu? (Odja imajen.)

17 Studa un asuntu ki pode djuda-u na bu situason. Di vês en kuandu é bon bu studa algun di kes kualidadi di Jeová ki ta inkoraja-u. Pur izénplu, apóstlu Paulu midita na resgati i na perdon di Jeová, i kel-li inkoraja-l. Bu pode faze mésmu kuza. Uza Publikason pa djuda Tistimunhas di Jeová faze piskiza, Índice das Publicações da Torre de Vigia, ô otus publikason pa studu Bíblia ki sta na bu língua pa bu djobe asuntus sima mizerikórdia, perdon i amor lial di Deus. Óras ki bu ta atxa artigus ki pode djuda-u, faze un lista di es. Poi kel lista na undi ki bu ta konsigi odja-l, i studa kes artigu ki sta na kel lista óras ki bu kumesa ta xinti dizanimadu. Tenta aplika kuzê ki bu lé na bu situason. — Flp. 4:8

Un jóven sta ta uza Bíblia, un tablet i un bloku di nóta pa faze se studu pesoal. El sta skrebe un nóta na se Bíblia.

Faze un lista di asuntu pa bu studa ki ta djuda-u vense sentimentus negativu (Odja parágrafu 17.)


18. Ki prujétu di studu alguns irmon faze pa djuda-s?

18 Eliza, ki dja nu papiaba di el antis, faze un prujétu di studu sobri Jó. El fla: “Nha situason é sima di Jó. El pasa pa un prubléma tras di kel otu, ki pô-l ta xinti txeu dizanimadu. Enbóra el ka sabia pamodi ki el staba ta sufri, el kontinua ta kunfia na ajuda di Jeová.” (Jó 42:1-6) Diane, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Mi ku nha maridu, nu uza livru Achegue-se a Jeová pa nu faze un prujétu di studu. Nu ta fika kontenti pamodi Jeová ta molda-nu sima un oleru ta molda un baru. Envês di nu konsentra na modi ki nu sta diziludidu ku nos kabésa, nu ta tenta imajina Jeová ta molda-nu i ta tenta bira-nu pesoas midjór. Kel-li ta pô-nu más amigu di Jeová.” — Isa. 64:8.

ODJA PA FUTURU KU KUNFIANSA

19. Modi ki alvês nu pode xinti, má di kuzê ki nu pode ten serteza?

19 Sikrê nu aplika tudu kes konsedju ki sta na kel studu li, alvês nu pode ten pensamentus i sentimentus negativu. Ten dias ki nu pode xinti dizanimadu! Má ku ajuda di Jeová, nu pode para di pensa na kuzas ki ta dexa-nu dizanimadu i nu ta xinti más kalmu. Nu pode ten serteza ma na maior párti di ténpu, nu ta ben sta filís pamodi nu ten un konsénsia linpu i nu ten un amizadi fórti ku Jeová.

20. Kuzê ki nu sta disididu na faze?

20 Nu krê sta disididu na ka dexa sentimentus negativu pamodi kuzas ki nu faze na pasadu, nos éru ô nos inperfeison, tra-nu nos alegria. Ku ajuda di Jeová, nu pode vense nos sentimentus negativu. (Sal. 143:10) Nu ta kontinua ta spera pa kel dia ki nu ka meste luta pa ten pensamentus puzitivu. Envês di kel-li, nu ta ben korda tudu dia sen ninhun pensamentu ki ta dexa-nu preokupadu dimás, i nu ta ben sta filís ta sirbi nos Deus, Jeová!

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Kuzê ki alvês poi apóstlu Paulu ta xinti dizanimadu?

  • Kuzê ki djuda Paulu kontinua ta sirbi Jeová ku alegria, sikrê alvês el tinha sentimentus negativu?

  • Kuzê ki nu pode faze pa nu luta kóntra sentimentus negativu?

KÁNTIKU 34 N ta anda ku lialdadi

a MÁS SPLIKASON: Na kel studu li, kes palavra “sentimentu negativu” sta ta pâpia di tristéza ô preokupason ki nos tudu pode xinti di vês en kuandu. El ka sta ta pâpia di depreson, ki é un prubléma di saúdi sériu.

b Kes palavra ki Paulu skrebe ta mostra ma el tinha un prubléma di vista. Talvês pamodi kel-li éra difísil el skrebeba karta pa kongregason, viajaba i pregaba. (Gál. 4:15; 6:11) Ô Paulu talvês staba txeu preokupadu pamodi kuzê ki alguns instrutor falsu staba ta pâpia sobri el. (2 Kor. 10:10; 11:5, 13) Enbóra nu ka sabe izatamenti di kuzê ki Paulu staba ta pâpia di el, nu sabe ma kel preokupason pô-l ta xinti tristi.

c Mudadu alguns nómi.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen