BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w26 janeru pp. 2-7
  • Kontinua ta dexa Jeová orienta-u

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Kontinua ta dexa Jeová orienta-u
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • TRÊS KUALIDADI INPORTANTI KI NU MESTE TEN
  • SIMA PEDRU, KONTINUA TA STUDA PALAVRA DI DEUS
  • SIMA PAULU, DIZENVOLVE KUALIDADIS KI TA AGRADA DEUS
  • SIMA DAVIDI, DEXA JEOVÁ PROTEJE-U
  • KONTINUA TA KUNFIA NA ORIENTASON DI JEOVÁ
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Imita Jeová i Jizus na bu manera di pensa
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Presta atenson na respóstas di kes pergunta li
    Prugrama di asenbleia pa 2025-2026 — Ku enkaregadu di grupu di kongregason
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
w26 janeru pp. 2-7

2 TI 8 DI MARSU DI 2026

KÁNTIKU 97 Vida ta dipende di Palavra di Deus

Kontinua ta dexa Jeová orienta-u

NOS TESTU DI ANU PA 2026: “Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus”. — MATEUS 5:3.

ASUNTU PRINSIPAL

Jeová ta da-nu orientasons ki ta djuda-nu ser filís di verdadi. Nu ta ben odja kuzê ki nu meste faze pa nu kontinua ta dexa Jeová orienta-nu.

1. Kuzê ki Jeová sabe ma nu meste? (Mateus 5:3)

JEOVÁ kria-nu ku alguns nisisidadi. Pur izénplu, nu meste di kumida, ropa i un lugar suguru pa nu vive. Si nu fika sen kes kuza li, sikrê pa poku ténpu, nos vida pode fika difísil ô nu pode móre. Alén di kria-nu ku kes nisisidadi li, Jeová tanbê kria-nu ku nisisidadi di konxe-l i di kunfia nas ses orientason. (Lé Mateus 5:3.) Si nu krê ser filís di verdadi nu meste ser amigu di Jeová i kontinua ta kunfia na el.

2. Pamodi ki nos situason é sima di un algen ki sta ta pidi zimóla?

2 Na língua orijinal, kes palavra ki traduzidu pa “meste di Deus” ta da ideia di un algen ki sta ta pidi zimóla i ki meste di ajuda. Imajina un algen ta pidi zimóla, ki tene ropa tudu dizarumadu i ki tene poku kuza pa kume. Di dia, el ta xinta déntu sol kenti i di noti el ta pasa txeu friu. Pesoas ta evita-l pamodi se aparénsia. El ta fika kansadu i el ta xinti tristi. El sabe ma el meste di ajuda pa el kontinua bibu i pa el ten forsa. Di mésmu manera, kes ki sabe ma es meste di Deus, ta pidi se ajuda i ta obi ku el. Pur isu, es ta sta ku vontadi di sigi kes orientason ki Jeová ta da pa kes algen ki ta ama-l.

3. Kuzê ki nu sta ben pâpia di el na kel studu li?

3 Na kel studu li, primeru, nu ta ben odja kuzê ki nu pode prende ku kel mudjer finísia ki staba ta inplora Jizus pa djuda-l. Nu ta ben odja modi ki nu pode imita kel mudjer si nu krê pa Jeová kontinua ta orienta-nu. Dipôs, nu ta ben pâpia di izénplu di Pedru, Paulu i Davidi ki dexa Deus orienta ses vida.

TRÊS KUALIDADI INPORTANTI KI NU MESTE TEN

4. Kuzê ki kel mudjer finísia kreba pa Jizus fazeba pa el?

4 Un dia, un mudjer finísia txiga na Jizus. Se fidju-fémia tinha un dimóni ki staba ta “tormenta-l dimás.” (Mat. 15:21-28) Kel mudjer poi juelhu na txon i el inplora Jizus pa djuda-l. Kel mudjer finísia mostra alguns kualidadi inportanti kantu el txiga na Jizus. Nu ben odja alguns di es.

5. Ki kualidadis kel mudjer finísia mostra i kuzê ki Jizus faze? (Odja imajen.)

5 Kel mudjer finísia mostra umildadi di verdadi. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Pamodi el ka fika ofendidu kantu Jizus uza un ilustrason ki ta konparaba el ku un katxorinhu, ki éra un tipu di animal ki kes algen ki ka éra judeu ta tinha na ses kaza. Kuzê ki bu ta fazeba si Jizus flaba bo un kuza di kel-li? Bu ta fikaba ofendidu i bu ka ta pidiba Jizus ajuda más? É ka kel-li ki kel mudjer faze. Alén di el ser umildi, el kontinua ta pidi Jizus ajuda. Kuzê ki pô-l ta faze kel-la? Foi se fé na Jizus. Na verdadi, kantu Jizus odja ma el tinha un fé fórti, el disidi djuda-l. Enbóra Jizus fla ma el mandadu sô pa kes ‘ovelha di kaza di Israel ki staba perdedu’, el djuda kel mudjer i el tra kel spritu mau ki staba na se fidju-fémia.

Un mudjer finísia sta ku juelhu na txon ta inplora pa Jizus djuda-l. Jizus ku três di ses disiplu sta ta obi-l timenti es sta xintadu na méza.

Kel mudjer finísia ki kreba pa Jizus djuda se fidju-fémia foi umildi, el kontinua ta pidi-l ajuda i el tinha fé ma Jizus pode djudaba el. (Odja parágrafu 5.)


6. Modi ki nu pode imita kel mudjer finísia?

6 Si nu krê pa kes orientason di Jeová djuda-nu, nu meste imita kes kualidadi ki kel mudjer tinha. Nu meste ser umildi, kontinua ta pidi ajuda i ten un fé fórti. Un algen sô ta konsigi kontinua ta pidi ajuda di Deus si el é umildi. Nu meste ten un fé fórti na Jizus i kunfia na kes ki el ta uza pa orienta ses disiplu. (Mat. 24:45-47) Jeová i Jizus ta fika kontenti di djuda i orienta kes algen ki ten kes kualidadi li. (Konpara ku Tiagu 1:5-7.) Gósi, nu ben odja modi ki Jeová ta orienta-nu i modi ki el ta da-nu kuzê ki nu meste pa nu ser filís. Tanbê nu ta ben odja kuzê ki nu pode prende ku apóstlu Pedru, apóstlu Paulu i rei Davidi. Kel-li ta ben djuda-nu tra pruvetu di kes kuza ki Jeová ta da-nu.

SIMA PEDRU, KONTINUA TA STUDA PALAVRA DI DEUS

7. Alén di kel diziginason ki Pedru resebe, kuzê más ki el meste kontinua ta fazeba? Splika. (Ebreus 5:14–6:1)

7 Odja izénplu di apóstlu Pedru. El foi un di kes primeru judeu ki rekonhese ma Jizus éra Misías, kel ki Jeová staba ta uza pa da Se povu kumida ku “palavras ki ta da vida pa tudu ténpu”. (Juan 6:66-68) Antis di Jizus subi pa séu, el fla Pedru: “Da nhas ovelhinha kumida.” (Juan 21:17) Pedru kunpri kel diziginason ki Jizus da-l di manera fiel i ti mésmu Jeová uza-l pa skrebe dôs karta ki ta faze párti di Bíblia. Má, Pedru tanbê mesteba di kumida spritual. Pur izénplu, el studa kes karta ki apóstlu Paulu skrebe i ki dja ta fazeba párti di Bíblia. Pedru rekonhese ma alguns di kes kuza ki Paulu skrebe éra “difísil di intende”. (2 Ped. 3:15, 16) Má Pedru kontinua ta studa-s. El tinha serteza ma Jeová ta djudaba el intende-s i faze sima el prende — Lé Ebreus 5:14–6:1.

8. Kuzê ki Pedru faze kantu el resebe un novu orientason di Jeová?

8 Pedru prova ma el tinha fé na Jeová pamodi el obi ku kes orientason ki Jeová da-l. Pur izénplu, timenti Pedru staba na sidadi di Jopi, el tevi un vizon. Na kel vizon, Deus fla-l pa el mata i pa el kume alguns animal ki di akordu ku lei di Muizés, éra inpuru. Má pa Pedru ki éra judeu, kuzê ki kel anju fla-l éra un kuza mariadu. Lógu Pedru responde: “Nau, Sinhor, N ka pode faze kel-la, pamodi nunka N ka kume nada kontaminadu ô inpuru.” Nton kel anju fla-l: “Para di txoma kontaminadu kes kuza ki Deus bira puru.” (Atus 10:9-15) Pedru obi i el muda se manera di pensa. Modi ki nu sabe kel-li? Lógu dipôs ki Pedru resebe kel vizon, três ómi txiga na se kaza. Kornéliu, ki éra un algen di nason, mandaba es ba txoma Pedru pa ba atxa-l. Antis di ten kel vizon, Pedru nunka ka ta entraba na kaza di un algen di nason, pamodi kes judeu ta atxaba ma es éra inpuru. (Atus 10:28, 29) Má kantu Jeová mostra Pedru ma el kreba pa tudu algen obiba notísias sábi, lógu Pedru muda se manera di pensa i el obi ku Jeová. (Pro. 4:18) El prega pa Kornéliu i pa kes algen di se kaza i el tevi alegria di odja-s ta seta verdadi, ta resebe spritu santu i ta ser batizadu. — Atus 10:44-48.

9. Modi ki studa kes verdadi di Bíblia más difísil ta djuda-nu?

9 Sima Pedru, nu meste studa Palavra di Deus sénpri. Txeu bês nu ta lé kes kuza ki é fásil di intende. Tanbê nu meste prende gosta di studa kes kuza ki é más difísil di intende. Nu meste tra ténpu pa studa Bíblia ku kuidadu i sforsa pa intende kes verdadi di Bíblia más difísil. Pamodi? Pamodi es ta djuda-nu di dôs manera. Primeru, nu ta prende más sobri Jeová i kel-li ta pô-nu ta ama-l i ta ruspeta-l más txeu. I sugundu, nu ta xinti más motivadu na pâpia ku otus sobri nos Pai na séu. (Rom. 11:33; Apo. 4:11) Má izénplu di Pedru ta inxina-nu un otu lison. Óras ki ta fazedu un novu mudansa na nos manera di intende Palavra di Deus, nu meste muda lógu nos manera di pensa i di aji. É sô asi ki Jeová ta konsigi kontinua ta orienta-nu i nu ta pode sirbi-l di manera fiel.

SIMA PAULU, DIZENVOLVE KUALIDADIS KI TA AGRADA DEUS

10. Di akordu ku Kolosensis 3:8-10 kuzê ki nu meste faze pa nu agrada Jeová?

10 Pa agrada Deus nu meste dizenvolve kualidadis ki el gosta. Kuzê ki kel-li krê fla? Apóstlu Paulu skrebe ma nu meste “duspi di kel manera di ser bédju” i “bisti di kel manera di ser novu”. (Lé Kolosensis 3:8-10.) Bisti di kel manera li pode ser difísil. Odja izénplu di Paulu. Désdi kantu el éra jóven, el ta sforsaba txeu pa el dexa Deus kontenti. (Gál. 1:14; Flp. 3:4, 5) Má el ka sabia modi ki el pode adoraba Deus di manera dretu, pamodi el ka konxeba kes ensinu di Jizus. Tanbê el éra orgulhozu i el ta “papiaba kóntra Deus”. Pur isu, el ta konportaba di un manera ki ka ta agradaba Deus. — 1 Tim. 1:13.

11. Ki mudansa Paulu tevi ki faze? Splika.

11 Antis di Paulu bira un kriston, el ta xatiaba faxi. Livru di Atus ta mostra ma Paulu staba xatiadu ku kes disiplu di Jizus i “el staba ku gana di mata-s.” (Atus 9:1) Di serteza, dipôs ki Paulu bira un kriston, el tevi ki sforsa txeu pa el duspi di kel manera di ser bédju. (Efé. 4:22, 31) Má simé, kantu Paulu ku Barnabé ka konkorda ku kunpanheru, es tevi “un grandi diskuson”. (Atus 15:37-39) Kel-li foi sima si Paulu da un pasu pa tras, má el ka dizisti. El kontinua ‘ta sota se korpu’ ô ta luta kóntra ses inperfeison, asi pa el dexaba Jeová kontenti. — 1 Kor. 9:27.

12. Kuzê ki djuda Paulu kontinua ta muda se manera di ser?

12 Paulu konsigi muda se manera di ser, pamodi el ka kunfia na se própi forsa. (Flp. 4:13) Sima Pedru, Paulu ta kunfiaba na “kel forsa ki Deus ta da”. (1 Ped. 4:11) Má simé, alvês Paulu xinti dizanimadu. Má óras ki el ta xintiba di kel manera li, el ta pensaba na tudu kes kuza ki Jeová faze pa el, i kel-li ta daba el forsa pa el ka dizisti. — Rom. 7:21-25.

13. Modi ki nu pode imita Paulu?

13 Ka ta inporta kantu anu ki dja nu ten ta sirbi Jeová, sima Paulu nu meste kontinua ta sforsa pa nu duspi di kel manera di ser bédju i bisti di kel manera di ser novu. Alvês nu pode da un pasu pa tras. Pur izénplu, nu pode xatia, fla ô faze kuzas ki ta mágua otus algen. Óras ki kel-li kontise, nu ka debe pensa ma nunka nu ka ta konsigi dexa Jeová kontenti. Envês di kel-li, nu debe kontinua ta sforsa pa nu alkansa nos obijetivu, ki é muda nos manera di pensa i di aji. (Rom. 12:1, 2; Efé. 4:24) Má nu meste lenbra di un kuza txeu inportanti. Si nu krê midjora nos manera di ser, nu meste kontinua ta intende midjór kuzê ki Jeová ta spera di nos.

SIMA DAVIDI, DEXA JEOVÁ PROTEJE-U

14-15. Modi ki Jeová ta proteje se povu? (Salmo 27:5) (Odja imajen.)

14 Si nu krê ser filís di verdadi, tanbê nu meste dexa Jeová proteje-nu. Di ki maneras Jeová ta proteje-nu? I kuzê ki nu meste faze pa el pode proteje-nu?

15 Rei Davidi tinha serteza ma Jeová pode protejeba el na ténpus difísil. (Lé Salmo 27:5.) Modi ki Jeová ta proteje se povu oji? Jeová ta proteje se povu di kalker algen i di kalker kuza ki pode kaba ku ses fé na el. El promete ma ka ten ninhun arma ki fazedu kóntra nos ki ta ten bon rezultadu. (Sal. 34:7; Isa. 54:17) Enbóra Satanás ku ses dimóni ten txeu puder, es ka ta pode prujudika-nu pa tudu ténpu. Sikrê es tra-nu nos vida, Jeová ta da-nu vida otu bês na resureison. (1 Kor. 15:55-57; Apo. 21:3, 4) Tanbê Jeová ta djuda-nu lida ku ansiadadis, asi pa nu kontinua ta sirbi-l. (Pro. 12:25; Mat. 6:27-29) Alén di kel-li, nos Pai ki krê-nu txeu da-nu irmons ku irmans pa inkoraja-nu i pa djuda-nu na ténpus difísil. Tanbê el da-nu ansions pa inxina-nu i pa djuda-nu kontinua ku un fé fórti. (Isa. 32:1, 2) Óras ki nu ta sisti runion, nu ta prende otus manera ki nu pode dexa Jeová djuda-nu i proteje-nu. — Ebr. 10:24, 25.

Un irman sta labanta mô pa da komentáriu na Studu di “Sentinéla”. Otus irmon ku irmans sta ta labanta mô tanbê.

Un irman ba sisti runion djuntu ku ses irmon i irmans pa el pode resebe ajuda spritual (Odja parágrafus 14 i 15.)


16. Modi ki Jeová proteje Davidi?

16 Kantu Davidi ta obiba ku Jeová, Jeová ta protejeba el, pamodi el ta djudaba el toma bons disizon ki ta poba el ta ser filís. (Konpara ku Provérbios 5:1, 2.) Má kantu Davidi ka obi ku kes lei di Jeová, Jeová ka proteje-l di kes mau rezultadu ki el ta tinha pamodi kes kuza ki el faze. (2 Sam. 12:9, 10) Má i kantu Davidi ta sofreba ka pamodi el faze algun kuza mariadu? Davidi ta abriba se korason pa Jeová, el ta kontaba el ses preokupason i Jeová ta protejeba el. Modi ki Jeová ta fazeba kel-li? Jeová ta daba el serteza ma el ta amaba el i ma el ta kuidaba di el. — Sal. 23:1-6.

17. Modi ki nu pode imita Davidi?

17 Nu pode imita Davidi si nu buska konsedju di Jeová óras ki nu ta toma disizon. Tanbê nu meste rekonhese ma alvês nu ta sufri, ka pamodi Jeová ka proteje-nu, má pamodi nu toma maus disizon. (Gál. 6:7, 8) Má alvês, sikrê nu obi ku Jeová nu pode sufri pamodi otus motivu. Duránti kes momentu la, nu pode abri nos korason pa Jeová na orason ku kunfiansa ma el ta proteje nos korason i nos menti. — Flp. 4:6, 7.

KONTINUA TA KUNFIA NA ORIENTASON DI JEOVÁ

18. Kuzê ki txeu algen na nos vólta ta pensa sobri orientason di Deus, i kuzê ki nu meste faze si nu krê pa Jeová kontinua ta orienta-nu? (Odja imajen.)

18 Nos testu di anu pa 2026 ta fla: “Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus.” Oji é más inportanti inda faze kel ki Jizus fla i kunfia na orientason di Jeová. Pamodi? Pamodi txeu algen oji ka ta seta ma es meste di Deus i di se orientason i txeu otus ta kridita na Deus, má es ta prifiri adora-l di ses manera. Otus ta kunfia na orientason di umanus, pur isu es é ka filís. Nu ka debe dexa ses atitudi influensia-nu. Nton, kuzê ki nu meste faze pa kontinua ta kunfia na Jeová? Nu meste kontinua ta studa Palavra di Jeová, kontinua ta prende modi ki nu ta mostra kes kualidadi ki el gosta, obi ku el i dexa-l proteje-nu.

Imajens: Kel irman ki staba na kel otu imajen sta kontinua ta dexa kes orientason di Jeová djuda-l. 1. El sta studa “Sentinéla”. 2. El sta ta leba un kazal kumida na ses kaza. Kel maridu sta xintadu na un kadera ku liga na kabesa i ku soru ligadu na brasu. 3. El sta kontenti ta resebe vizita di pastoreiu di dôs irmon.

Nu meste kontinua ta prende sobri Jeová, mostra kes kualidadi ki el gosta i dexa-l proteje-nu. (Odja parágrafu 18.)a

MODI KI NU PODE DEXA JEOVÁ ORIENTA-NU, SIMA...

  • Pedru?

  • Paulu?

  • Davidi?

KÁNTIKU 162 Nu meste konxe Deus

a SPLIKASON DI IMAJEN: Kel irman ki staba na kel otu imajen sta ta mostra ma el ta kunfia na orientason di Jeová, pamodi el sta ta studa Sentinéla, el sta ta mostra bondadi pa otus algen, ki é un kualidadi ki ta faze párti di kel manera di ser novu, i el sta ta djobe ajuda di ansions ki ku amor sta ta orienta-l i ta inkoraja-l.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen