22 TI 28 DI JUNHU DI 2026
KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru
Prende ku kel “Deus di tudu konsolu”
“Ku kel konsolu ki nu ta resebe di Deus... nu pode konsola otus.” — 2 KORÍNTIUS 1:4.
ASUNTU PRINSIPAL
Modi ki nu pode konsola otus algen óras ki nu ta sigi izénplu di Jeová i izénplu di kes algen ki imita-l.
1. Pamodi ki nu debe konsola otus algen?
NOS tudu ta ‘fika tristi pamodi txeu provason’ ki nu ta pasa pa el. Pur isu, alvês nu meste di konsolu i inkorajamentu. (1 Ped. 1:6) Sima nu ta da valor pa kel konsolu ki nu ta resebe di otus algen, nos tanbê nu debe sta prontu pa konsola kes ki sta ta sufri. (Mat. 7:12) Jeová ki é kel “Deus di tudu konsolu,” ta mostra-nu modi ki “nu pode konsola otus, ka ta inporta ki prubléma ki es sta pasa pa el.” Nu ta sigi se izénplu óras ki nu ta “konsola kunpanheru”. (2 Kor. 1:3, 4; 1 Tes. 4:18) Nu ta faze kel-li, ka pamodi nos é obrigadu, má pamodi nu ta ama nos irmons ku irmans. Na kel studu li, nu ta ben odja (1) kal ki é siginifikadu di palavra konsolu na Bíblia, (2) modi ki nu pode konsola otus algen, i (3) kuzê ki nu meste faze óras ki nu meste konsolu.
SIGINIFIKADU DI KONSOLU NA BÍBLIA
2. Na Bíblia, kuzê ki siginifika palavra “konsolu”?
2 Na Bíblia, kel palavra gregu ki traduzidu pa “konsolu” pode siginifika txeu kuza, di akordu ku kontestu. El pode siginifika “inkoraja,” “da konsedju,” ô “aviza.” (Rom. 12:8; Odja nóta na Bíblia di studu na palavra “encorajar”.) Na gregu kel palavra li siginifika “txoma pa bu ladu”. Nton, nu pode imajina un algen ki ta bai faxi pa djuda un amigu ki sta ta sufri. Kel algen pode konsola se amigu di txeu manera. Má sénpri el ta faze di tudu pa djuda se amigu xinti midjór.
3. Modi ki Barnabé dexa un bon izénplu na konsola otus algen? (Odja imajen.)
3 Odja un izénplu di Bíblia. Un kriston ki txomaba Juzé ta staba sénpri ta konsola i ta djuda otus algen. Pamodi kel-li, kes apóstlu fika ta txoma-l di Barnabé, ki siginifika “fidju di konsolu”. (Atus 4:36) Kel nómi konbina ku el di tal manera ki Bíblia ka txoma-l más di Juzé. Barnabé vive di akordu ku se nómi pamodi Bíblia ta fla ma el djuda ses irmon ku irmans kantu es staba ta meste. Pur izénplu, lógu dipôs ki Saulu bira kriston el bai pa Jiruzalen i el krê konxeba kes kriston. Má, es staba ku medu di el pamodi es sabia ma antis el ta pirsigiba txeu irmon ku irmans. Má Barnabé kunfia na Saulu i el aprizenta-l pa kes apóstlu. — Atus 9:26-28.
Barnabé vive di akordu ku se nómi pamodi el konsola i el djuda otus algen (Odja parágrafu 3.)
MODI KI NU PODE KONSOLA OTUS ALGEN?
4. Kal ki é un di kes midjór manera di konsola otus algen? (Romanus 1:11, 12)
4 Si bu ta pode, ba vizita-s. Jeová ta uza ses sérvu pa konsola otus. Pur izénplu, kantu proféta Elias staba deprimidu, Jeová uza un anju pa inkoraja-l. (1 Reis 19:4-7) Apóstlu Paulu tanbê krê vizitaba ses irmon ku irmans pa inkoraja-s. (Lé Romanus 1:11, 12.) Óras ki bu ta vizita un algen, tra ténpu ki ta txiga pa bu fika ku el asi pa bu pode konsola-l. (1 Kor. 16:7) Sikrê bu ka ta pode ba vizita-l bu pode txoma-l, skrebe-l un karta ô manda-l un mensajen pa konsola-l. Bu ta ben dexa Jeová uza-u pa bu konsola otus algen?
5. Pamodi ki alvês pode ser difísil konsola nos irmons ku irmans?
5 Vida na es mundu sta ta fika kada bês más difísil. Pur isu, sta bira más difísil konsola nos irmons ku irmans óras ki es meste di konsolu. Kantu Paulu staba prézu na Roma, Onezífru, ki éra di Éfezu, ba djobe-l sikrê el kóre risku di ser prézu ô ti di matadu. (2 Tim. 1:16-18) Sima Onezífru, nos irmons ku irmans na Rúsia ta konsola kunpanheru óras ki es ta pirsigidu pamodi ses fé. Óras ki un di es ta lebadu pa tribunal, kes otu irmons ku irmans ta ba pa tribunal pa inkoraja-s, enbóra es pode kóre risku di ser prézu. Kuzê ki bu pode faze pa bu pripara pa konsola bus irmon ku irmans di mésmu manera? Talvês bu pode studa sobri modi ki sérvus di Deus oji i na pasadu konsola kunpanheru i prende kuzê ki es faze pa es kontinua filís sikrê es pirsigidu.
6. Modi ki nu pode imita Jeová óras ki nu ta konsola otus algen? (Odja imajen.)
6 Obi-s. Kantu proféta Elias odja ma se vida staba na prigu, el abri se korason pa Jeová. Jeová sabia kuzê ki Elias staba ta pasa pa el i ma el staba txeu preokupadu. Má simé, nos Deus di amor obi-l ku atenson timenti Elias staba ta pâpia ku el. Jeová kontinua ta obi Elias ku atenson mésmu kantu el staba ta ripiti kes mésmu kuza. (1 Reis 19:9, 10, 14) Jeová dexa proféta Abakuki fla ses dúvida i preokupason, mésmu ki el pâpia di un manera ki ta parseba ma el staba ta mostra falta di ruspetu. (Hab. 1:2, 3) Oji, Jeová ta obi nos orason, mésmu ki dja el sabe kuzê ki nu meste. Nu ta imita Jeová óras ki nu ta obi nos irmons ku irmans ku atenson i ku ruspetu. Modi ki nu pode faze kel-li? Óras ki es sta ta pâpia, nu debe ivita korta-s konbérsu. Si es fla algun kuza mariadu, nu ka debe fika xatiadu ku es. I mésmu si es ripiti un kuza txeu bês, nu debe sta “prontu pa obi”. — Tia. 1:19; Ecl. 7:9.
Nu ta imita Jeová óras ki nu ta obi nos irmons ku irmans ku atenson (Odja parágrafu 6.)
7. Modi ki nu pode sabe kuzê ki un algen meste?
7 Tenta intende kuzê ki kel algen meste. Nu ka ta pode lé korason sima Jeová, pur isu sô nu ta intende kuzê ki un algen meste óras ki nu ta presta atenson na kuzê ki el ta fla. Ka bu atxa ma bu sabe kuzê ki kel algen meste. Lenbra ma kuzê ki kel algen meste pode ser diferenti di kuzê ki bu ta mesteba si bu staba na kel situason. Kada algen é un algen. Pur isu, tra ténpu pa bu obi kel algen ku atenson i faze-l perguntas ku jetu pa bu sabe modi ki el sta ta xinti. — Pro. 20:5.
8. Modi ki Jizus konsola Marta ku Maria dipôs ki Lázaru móre? (Odja imajens.)
8 Pensa na modi ki Jizus konsola Marta ku Maria dipôs ki ses irmon Lázaru móre. Es tudu dôs staba ta sufri pamodi ses irmon móre. Má Jizus konsola-s di manera diferenti. Pur izénplu, kantu Jizus pâpia ku Marta, el pâpia ku el di speransa di resureison i el djuda-l bira se fé más fórti. Má kantu Maria bai pa Jizus ta txora, ta parse ma Jizus ka pâpia ku el sobri resureison. Envês di kel-li, el txora ku Maria i el pergunta undi ki korpu di Lázaru staba. (Juan 11:20-35) Kuzê ki nu ta prende? Óras ki nu sta ta konsola kes algen ki sta ta sufri, nu debe tenta intende kuzê ki es meste, envês di tenta konsola tudu algen di mésmu manera.
Óras ki bu ta konsola otus, sforsa pa bu tenta intende kuzê ki es meste. (Odja parágrafu 8.)a
9. Modi ki nu pode uza Bíblia pa konsola otus algen? (Romanus 15:4, 5)
9 Uza Bíblia. Óras ki bu ta uza Bíblia pa konsola kes algen ki sta ta sufri, bu pode djuda-s bira ses speransa na promésa di Jeová más fórti. (Lé Romanus 15:4, 5.) Kel speransa li pode konsola-s i inkoraja-s. (Iza. 40:31) Modi ki bu pode atxa un testu di Bíblia ki ta inkoraja un algen? Alguns irmon ta faze un lista di testus di Bíblia ki es pode uza pa konsola otus. Bu pode atxa bons testu di Bíblia na livru Testus di Bíblia ki ta djuda-nu faze vontadi di Jeová, na asuntu “Konsolu”. Pidi Jeová pa djuda-u uza Bíblia di midjór manera ki bu ta pode pa bu konsola otus algen. Spritu santu pode djuda-u lenbra di kes testu ki ta da konsolu óras ki bu meste-s. — Juan 14:26.
10. Pamodi ki nu meste pâpia ku bondadi óras ki nu ta tenta inkoraja un algen?
10 Pâpia ku bondadi. Sima dja nu odja, na Bíblia kel palavra “konsolu” tanbê pode siginifika “aviza” ô “da konsedju”. Nton, pa nu konsola un algen, alvês nu ta meste djuda-l muda kuzê ki el ta pensa sobri se prubléma. Si bu meste faze kel-li, pensa dretu antis di bu pâpia, asi pa bus palavra ser un kura pa kel algen envês di magua-l. (Pro. 12:18) Nu pode imita Jeová na manera ki el djuda Elias. Elias pensa ma el éra úniku algen ki staba ta sirbi Jeová i ma se trabadju di proféta ka da bons rezultadu. Ku bondadi Jeová djuda Elias muda se manera di pensa sen fla-l ma el staba mariadu. (1 Reis 19:15-18) Bo tanbê, bu pode djuda bus irmon si bu mostra bondadi i bu pensa ku kuidadu na kuzê ki bu ta fla-s. I óras ki bu ta faze un diskursu ô bu ta da un komentáriu na runion, pâpia sénpri ku bondadi i di manera puzitivu pa tenta inkoraja bus irmon ku irmans.
11. Txeu bês, kuzê ki nos irmons ku irmans ki sta ta sufri meste? (1 Juan 3:18)
11 Djuda-s ku kes kuza ki es meste. Kes algen ki sta ta sufri, txeu bês meste más di ki sô palavras di konsolu. (Lé 1 Juan 3:18.) Barnabé da un bon izénplu kantu el bende un padás di txon i el da kel dinheru pa kes irmon ku irmans ki éra póbri. (Atus 4:36, 37) Txeu irmon ku irmans oji ta sigi se izénplu óras ki es ta djuda kes ki sta ta meste. Gabriela, ki ta vive na Pulónia, fika tristi i preokupadu kantu un txeia straga se kaza. El fla: “Mi ku nha mai ku nha pai, ki ta moraba djuntu, nu fika preokupadu. N ka sabia modi ki nu ta konpoba nos kaza. Má irmons ku irmans di nos kongregason ki ta fikaba pértu di nos kaza, ben i sô na un dia es faze txeu kuza pa konpo nos kaza. Kel spiriénsia li bira nha fé más fórti ma Jeová sta ta uza se povu pa konsola kes algen ki sta ta sufri.”
12. Modi ki nu pode djuda nos irmons ku irmans óras ki nu ta kontinua fiel, sikrê nu sta ta sufri?
12 Kontinua fiel pa Jeová. Paulu fla kes irmon na Tesalónika ma el fika konsoladu i inkorajadu kantu el fika ta sabe ma es kontinua fiel, sikrê es staba ta pirsigidu. Kel-li da-l serteza ma kel ajuda ki el da kes irmon ka foi atoa. (1 Tes. 3:5-8) I Paulu tanbê sabia ma si el kontinuaba fiel pa Jeová óras ki el staba ta sufri, el tanbê pode inkorajaba ses irmon ku irmans pa es kontinuaba fiel. (Kol. 2:1, 2) Di mésmu manera, óras ki irmons ku irmans ta odja modi ki Jeová sta ta djuda-nu aguenta prublémas, es ta xinti inkorajadu.
13. Kuzê más ki nu meste faze pa nu pode konsola otus algen?
13 Ten paxénxa. Nos irmons ku irmans ki sta dizanimadu pode ka xinti midjór lógu óras ki nu tenta konsola-s. Má Bíblia ta fla-nu pa nu “kontinua ta da kunpanheru koraji”. Kel-li krê fla ma nu meste inkoraja kunpanheru sénpri. (1 Tes. 5:11) Nton, nu meste ten paxénxa óras ki nu ta kontinua ta konsola kes algen ki sta dizanimadu. (1 Tes. 5:14) Má é klaru ki alvês é nos ki ta meste di konsolu. Kuzê ki nu pode faze óras ki nu meste di konsolu?
ÓRAS KI BU MESTE DI KONSOLU
14-15. Kuzê ki nu debe faze óras ki nu sta tristi ô preokupadu?
14 Ora pa Jeová. Óras ki bu sta tristi ô preokupadu, fla Jeová ma bu meste di konsolu. (Sal. 94:19) Fla Jeová modi ki bu sta ta xinti i abri bu korason pa el. (Sal. 62:8) É klaru ki Jeová dja sabe modi ki bu sta ta xinti mésmu antis di bu ora pa el. Má óras ki bu ta fla-l modi ki bu sta ta xinti, bu ta mostra ma bu ten serteza ma el ta ama-u i ma el ta obi bus orason. I Jeová sénpri ta faze algun kuza pa djuda un algen ki ta kunfia na el i ki ta ora pa el. (Mar. 11:24) Filipensis 4:6, 7 ta fla: “Sénpri nhos ora pa Deus i nhos inplora-l... Si nhos faze si, kel pas di Deus ki nu ka ta konsigi intende, ta proteje nhos korason i nhos menti”.
15 Pidi otus algen pa djuda-u. Fla un amigu ô ansion ki bu ta kunfia na el modi ki bu sta ta xinti. Bus irmon ku irmans pode ser un fonti di konsolu, má es pode ka sabe modi ki bu sta ta xinti ô kuzê ki bu meste si bu ka fla-s. (Pro. 14:10) Bu pode pidi-s pa es obi-u timenti bu ta splika-s modi ki bu sta ta xinti ô bu pode fla-s pa es lé un testu di Bíblia ô un artigu ki es ta atxa ma pode konsola-u.
16. Kuzê ki pode kontise óras ki otus algen ta tenta konsola-u, má kuzê ki bu debe lenbra?
16 Ten paxénxa i sta prontu pa púrdua. Bus irmon ku irmans pode fadja óras ki es ta tenta konsola-u. Pur izénplu, es pode fla ô faze algun kuza ki pode dexa-u más piór. Si kel-li kontise, ten paxénxa ku es. (1 Kor. 13:4, 7) Tiagu 3:2 ta fla: “Si un algen ka ta tropesa na palavra, el é un algen perfeitu”. Lenbra ma bus irmon ku irmans krê djuda-u, pur isu ka bu skese ma “spritu sta prontu, má karni é fraku.” — Mat. 26:41.
17. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?
17 Nos tudu nu meste di konsolu pamodi nu sta ta vive na ténpu di fin i nu pode spera ma nos vida ta bira más difísil i ma kes inimigu di Deus ta ben odia-nu más inda. Pur isu, nu ta ben meste di konsolu más di ki nunka. Nton, pa nos tudu sta disididu na faze tudu kel ki nu ta pode pa nu konsola kunpanheru.
KÁNTIKU 130 Nu púrdua kunpanheru
a SPLIKASON DI IMAJEN: Un ansion sta ta obi ku atenson un irmon ki se mudjer móre ka dura li. Dipôs kel ansion sta vizita un otu irmon ki se mudjer móre dja ten algun ténpu i es sta pâpia di kes bons lenbransa ki es ten di el.