STÓRIA DI VIDA
Jeová sta trena-m désdi nha juventudi
N fika ta djobe pa kel padás di papel ki kel irmon da-m. Na el staba skrebedu: “David Splane, 8 di abril di 1953: ‘Ta prega sobri fin di mundu.’” N pergunta kel irmon: “Kel-li é kuzê?” El fla-m: “Kel-li é bu diziginason pa faze un diskursu na runion Escola do Ministério Teocrático.”a N fla-l: “Má N ka matrikula na skóla!”
Má antis di N kontinua, dexa-m konta nhos nha stória di komésu. N nase na Kalgari, na Kanadá, na ténpu di sugundu géra mundial. Na fin di anus 40, un irmon jóven ki éra pioneru, ki txomaba Donald Fraser, konko na nos pórta i nha mai seta un studu di Bíblia. Nha mai ta amaba verdadi, má el tinha prublémas di saúdi gravi i pur isu el ka ta konsigi sistiba tudu runion. Má simé, el faze prugrésu i el batiza na anu di 1950. Infilismenti ménus di dôs anu dipôs el móre. Na kel ténpu, nha pai inda ka éra un Tistimunha di Jeová, má el konkorda pa un irmon faze diskursu di funeral di nha mai.
Alguns dia dipôs di funeral, un irman di idadi, ki éra skodjedu ku spritu santu, ki txomaba Alise, konvida-m pa N sisti un runion. El konxeba mi pamodi N ta ba sistiba runion djuntu ku nha mai óras ki el ta konsigi baba pa runion. N pergunta nha pai si N podia baba pa runion. El konkorda i el disidi bai djuntu ku mi sô un bês pa agradese kel irmon ki faze kel diskursu di funeral di nha mai. Na kel noti, tinha runion Escola do Ministério Teocrático i Reunião de Serviço. Sisti kel runion li foi inportanti pa nha pai. El fazeba un kursu pa prende modi ki ta papiadu na públiku, pur isu el fika dimiradu ku kuzê ki el obi na kel runion. Nha pai disidi sisti kel runion la tudu simana. Poku-poku, el kumesa ta sisti tudu kes otu runion.
Na kel ténpu, na komésu di runion, kel irmon ki éra sérvu di skóla ta flaba nómi di tudu kes irmon ki staba matrikuladu na kel skóla i es ta respondeba: “Prezenti.” Un bês N fla-s pa es lé nha nómi na kel otu runion. Kel irmon ilojia-m, má el ka pergunta-m si N sabia kuzê ki staba involvidu na kel-li.
N ka ta imajinaba ma N staba ta da nha nómi pa faze diskursu na runion Escola do Ministério Teocrático. Na kel otu simana, nha nómi txomadu i N fika kontenti di fla: “Prezenti.” Na fin di runion, irmons ilojia-m. Alguns simana dipôs, N resebe diziginason pa faze un diskursu ku kel téma ki N pâpia di el na komésu di es artigu.
N fika nervozu! Na kel ténpu studantis tinha ki fazeba diskursu di 6 ti 8 minutu. Ka tinha diziginason ki éra sô pa lé Bíblia. Nha pai djuda-m pripara kel diskursu i el pô-m ta insaia-l 20 bês. Dipôs, kel sérvu di skóla da-m bons konsedju. Jeová uza nha pai, irmons ku irmans i se organizason pa trena-m.
JEOVÁ KONTINUA TA TRENA-M
Alise, ki dja N papiaba di el antis, trena-m kantu ki N kumesa ta prega. Na kel ténpu, nu ta leba três testu di Bíblia pa kel algen ki nu atxa na pregason i dipôs nu ta ofereseba el un livru. Óras ki éra nha bês di pâpia, Alise ta aprizentaba, el ta kumesaba konbérsu i el ta pidiba mi pa N lé kel primeru testu. Dipôs, N ta kontinuaba kel konbérsu, N ta leba kes dôs últimu testu i N ta ofereseba kel publikason. Ku ténpu, N prende modi ki N ta kumesaba un konbérsu. Na fin di anu di 1954, nha pai batiza i el fika ta trena-m na pregason. El kria-m el sô, má el faze se midjór pa djuda-m ama Jeová. Runion i pregason éra inportanti pa el, pur isu, sénpri N sabia ma nu ta ba sistiba tudu runion i bai pregason na fin di simana.
Duránti kes 12 anu ki N pasa na skóla, N prende txeu kuza ki djuda-m na nha vida. Pur izénplu, N prende txeu sobri matimátika i gramátika di inglês. Kes aula di inglês i kursu pa prende skrebe stória, sta ta djuda-m ti gósi na nha diziginason na Dipartamentu di Redason.
Pesoas txeu bês ta pergunta-m pamodi ki N gosta di múzika. Na verdadi, nha pai ku nha mai gostaba di múzika. Kantu N tinha 7 anu, N tevi aula di pianu duránti un ténpu, má nha profesóra ka ta atxaba ma mi éra bon. Pur isu, el fla nha pai ma éra midjór N paraba di sisti kes aula. N ka intende pamodi, má tanbê N ka staba ku interesi pa prende na kel ténpu.
Dipôs di alguns mês, nha pai atxa un otu profesóra. Di es bês, N prende toka pianu i kanta, i N prende-s dretu. Kantu mi éra mininu, N tinha un vós sábi i N ganha alguns konpitison. Nha obijetivu na prende múzika éra bira un profesor di múzika i ganha dinheru ki ta daba pa N pode sérba pioneru. Má N da kónta ma N tinha ki gastaba txeu ténpu ta prende sobri múzika i ta pripara pa testi. Pur isu, N dizisti di kel obijetivu li i N bira pioneru fíksu na anu di 1963.
SIRVISU DI PIONERU DA-M TXEU ALEGRIA
Dipôs di un anu, N diziginadu pioneru spesial na sidadi di Kapuskasing, na Ontário, na Kanadá. Nha kolega di diziginason, ki txomaba Daniel Skiner, éra dôs bês más bédju ki mi. El inxina-m txeu sobri modi ki kongregason ta funsiona. Ku 20 anu, N diziginadu pa sirbi na Kumison di Sirvisu di Kongregason, pur isu N tinha txeu kuza pa prende. N sta txeu kontenti pamodi organizason di Jeová sta ta insentiva otu bês pa trena irmons jóven. Si kes irmon sforsa txeu, Jeová pode uza-s sikrê es é jóven inda!
Éra difísil vive na Kapuskasing. Na ténpu di friu, tenperatura pode baba ti 44 grau baxu di zéru (-47°F) ô alvês el ta kumesaba ta “kenta un bokadinhu” i el ta baba ti 33 grau baxu di zéru (-27°F). Alén di kel-li, mi ku Daniel kuazi sénpri nu ta andaba apé. Má, un di kes alegria más grandi ki N tevi na es diziginason foi konxe un irman ki txomaba Linda Kole, i ki más tardi bira Linda Splane.
Linda gostaba di pregason i el tinha txeu bons revizita. El gostaba di da, el ta mostraba bondadi i el gostaba di pasa ténpu ku pesoas. Se mai ki txomaba Goldie, éra un irman fiel. Se pai ki txomaba Alen, na komésu éra kóntra verdadi. Sikrê ku opozison ki Alen ta fazeba es, Goldie sénpri ta lebaba Linda i ses irmon, Djon i Gordon, pa runion i el ta inxinaba es modi ki es ta pregaba. Tevi un ténpu ki Goldie, Linda, Djon i Gordon, tudu es sirbi di pioneru. Txeu anu dipôs, Alen bira un Tistimunha di Jeová i el trabadja duru na kongregason.
Na anu di 1965, N konvidadu pa Escola do Ministério do Reino na Betel di Kanadá. Kel trenu li dura un mês. Duránti kel skóla, N insentivadu pa prenxe pitison pa Jiliade. Nunka N ka pensaba na ser misionáriu pamodi N ta atxaba ma N ka tinha kes kapasidadi ki mestedu pa ser un misionáriu. Má N prenxe pitison i N konvidadu pa turma 42 di Skóla di Jiliade. Txeu bês kes instrutor na Jiliade, ta flaba nos modi ki staba ta ser nos prugrésu na skóla. Primeru kuza ki es fla-m, éra pa N prendeba tudu kuza ki N ta podeba sobri organizason timenti N staba na skóla. N tinha sô 21 anu, pur isu kel-la foi un bon konsedju pa mi.
Na Jiliade, tanbê nu prende modi ki nu ta pâpia ku kes algen di rádiu, tilivizon i jornal. N gosta txeu di prende sobri kel-li. N ka daba kónta di modi ki kel-li ta ben djudaba mi na futuru, sima N ta ben splika dipôs.
N DIZIGINADU PA SENEGAL
Alguns dia dipôs di formatura, mi ku Michael Höhle, nu diziginadu pa ser misionáriu na Senegal, na Áfrika. Na kel ténpu tinha uns 100 publikador na kel país.
Dipôs di alguns mês na kel diziginason, N konvidadu pa trabadja na filial di kel país un dia pa simana. Kel filial éra sô un sala na un lar misionáriu. Irmon Emanuel Paterakis, ki éra enkaregadu di kel filial nunka ka dexa-m skese ma kel filial ta reprizentaba organizason di Jeová na kel país. Un dia, irmon Emanuel disidi ma nu debe skrebeba un karta pa inkoraja kes misionáriu. Na kel ténpu, ka éra fásil i nen ka éra baratu faze kópia. Nu tinha ki skrebeba kes karta un pur un na un mákina di skrebe. Kel-li éra txeu trabadju pamodi es ka pode tinha ninhun éru!
Un bokadinhu antis di N volta pa lar misionáriu na kel dia di noti, irmon Emanuel intrega-m un invelópi i el fla-m: “David, Sosiadadi skrebe un karta pa bo.” Más tardi kantu N abri kel invelópi, N atxa un di kes karta ki N skrebeba! Kel-li inxina-m un lison. Nu ten ki ruspeta organizason ka ta inporta si filial di kel país é grandi ô pikinoti.
Djuntu ku otus misionáriu na Senegal, na anu di 1967.
N bira amigu di txeu irmon na kongregason i txeu bês N ta pasaba ténpu ku es na sábadu di noti. Kes-li foi bons ténpu! Nu ta kontinua ta pâpia ku kunpanheru ti oji. La, N prende fransês dja ki é língua ofisial di Senegal. Kel-li sta ta djuda-m ti oji óras ki N ta vizita alguns filial na mundu interu.
Na anu di 1968, mi ku Linda nu fika noivu. Duránti txeu ténpu, N tenta atxa un trabadju di meiu piriúdu asi pa mi ku Linda nu pode kontinuaba pioneru na Senegal, má kes patron ta krê kontrataba pesoas di la envês di stranjeru. Pur isu, N volta pa Kanadá, nu kaza i nu resebe diziginason pa ser pioneru spesial na Edmundston, na Nova Brunswick, ki é un sidadi pikinoti na pruvínsia di Kebéki.
Na dia di nos kazamentu, na anu di 1969.
NU SIRBI NA NOVA BRUNSWICK I KEBÉKI
Antis di nu txiga na Edmundston ka tinha publikador la. Tinha sô alguns studantis di Bíblia. Igreja Katólika ta kontrolaba vida di pesoas. Na kuazi tudu kaza tinha un plaka pa mostra ma es ka kreba resebeba Tistimunhas di Jeová. Na kel ténpu, nu ka ta atxaba ma nu debe ruspetaba kes plaka sima nu ta ruspeta gósi. Pur isu, nu ta baba na tudu kaza. Tudu simana un organizason katóliku ta poba un nóta na jornal ta fla: “Nu ben kasa kes Tistimunhas di Jeová i nu libra di es.” Tinha sô kuatu Tistimunhas di Jeová na Edmundston, ki éra Viktor ku Velda Norberg i mi ku Linda. Pur isu, nu sabia ma éra di nos ki es staba ta pâpia.
Nunka N ka ta skese di kel primeru vizita ki enkaregadu di grupu di kongregason faze-nu. Dipôs di pasa un simana ku nos, el fla: “Talvês úniku kuza ki nhos pode faze timenti nhos sta li é djuda pesoas muda kuzê ki es ta pensa sobri Tistimunhas di Jeová.” Di la pa dianti, kel-li bira nos méta i nu tevi bons rezultadu. Poku-poku pesoas kumesa ta odja diferénsa entri umildadi ki Tistimunhas di Jeová ta mostra i orgulhu di kes xéfi di Igreja Katólika. Gósi ten un kongregason pikinoti na kel sidadi.
Dipôs di pasa un anu na kel diziginason, nu konvidadu pa nu bai sirbi na un kongregason grandi na sidadi di Kebéki. Nu pasa 6 mês sábi ku kes irmon ku irmans ki gostaba di resebeba algen dretu. Dipôs, nu konvidadu pa faze trabadju di vizita kongregason.
Nu pasa 14 anu ta vizita kongregason na pruvínsia di Kebéki. Kel-li foi un ténpu sábi! Trabadju di pregason na Kebéki staba ta da bons rezultadu. I na kes kongregason ki nu ta vizitaba, txeu bês nu ta atxaba más ki un família ta faze prugrésu pa batiza.
NU TA LENBRA DI NOS IRMONS KU IRMANS FIEL
É fásil ama nos irmons ku irmans di Kebéki. Es é sinseru, kontenti i animadu. Má nen sénpri ka foi fásil pa es seta verdadi i ses família ta fazeba es txeu opozison. Mai ku pai di alguns jóvens ta flaba es: “Ô bu ta para di studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová ô bu ta sai di kaza!” Má es kontinua lial pa Jeová sikrê ku opozison. Di serteza Jeová ten txeu orgulhu di es!
Tanbê, N krê pâpia sobri kes pioneru fíksu i kes pioneru spesial ki sirbi na Kebéki. Maioria di es é di otus párti di Kanadá. Alén di es prende língua fransês, tanbê es tevi ki prende sobri pesoas di kel lugar ki éra influensiadu pa Igreja Katólika.
Txeu bês, kes pioneru spesial éra diziginadu pa tiritórius izoladu undi ka tinha ninhun publikador. Dja ki pesoas di kel lugar ka gostaba di Tistimunhas di Jeová, éra difísil es atxa un lugar pa vive i más difísil inda atxa un trabadju di meiu piriúdu. Ti kes ki tinha poku ténpu kazadu ta moraba na grupu di kuatu, 6 ô 8 Tistimunha di Jeová pa es konsigi pagaba rénda. Es ka tinha dinheru ki ta txigaba pa kada un moraba na ses kaza. Kes pioneru éra zelozu i es trabadja duru. Óras ki es kumesaba un studu, es ta fazeba di tudu pa djudaba kel studanti. Gósi Kebéki ten txeu publikador i txeu pioneru di la ta ba sirbi undi ki ten más nisisidadi.
Kantu nu ta vizitaba kongregasons, nu ta kustuma saíba na pregason djuntu ku kes jóven na sábadu di sédu. Di kel manera li, nu ta fikaba ta sabe ki prubléma es staba ta pasa pa el. Alguns di kes jóven ki nu trabadja djuntu ku es na pregason, gósi é misionáriu ô es ten otus diziginason.
Na kel ténpu, alguns kongregason ka ta pode djudaba nos ku konbustível i kumida, pur isu alvês nu ta txigaba na fin di mês sen dinheru. Na kes momentu li, nu tinha ki poba tudu nos kunfiansa na Jeová dja ki éra sô el ki konxeba nos situason. Sénpri el djuda-nu. Di algun manera, sénpri nu ta konsigi viajaba di un kongregason pa kel otu.
OTUS LISON KI N PRENDE KU IRMONS
Sima dja N flaba antis, foi bon prende na Jiliade modi ki nu ta pâpia ku pesoas di meius di kumunikason. Na kel ténpu, nu tevi txeu oportunidadi di da bon tistimunhu na rádiu, tilivizon i na jornal. Txeu bês N diziginadu pa N trabadja djuntu ku irmon Léonce Crépeault, ki éra enkaregadu di grupu di kongregason i ki éra bon na pâpia ku kes algen ki ta trabadja na meius di kumunikason. Óras ki el ta papiaba ku un algen inportanti di meius di kumunikason, el ka ta tenta mostraba ma el sabia txeu kuza. Envês di kel-li, el ta flaba: “Sinhor, mi ku nha koléga nu sabe poku sobri pâpia na tilivizon i na rádiu. Má, nos organizason pidi-nu pa nu fla pesoas sobri un kongrésu grandi ki Tistimunhas di Jeová sta ta faze. Nu ta fikaba gratu ku kalker ajuda ki nhos ta pode da-nu.” Pamodi se umildadi, txeu algen di meius di kumunikason ta krê djudaba nos.
Dipôs, filial dizigina-m pa N trabadja djuntu ku irmon Glen How, ki éra un di kes adivogadu ki nu tinha, na kes asuntu más difísil ki meius di kumunikason pode papiaba di el. N prende txeu ku kel trenu na Jiliade i ku spiriénsia di irmon Léonce. Tanbê foi un grandi priviléjiu trabadja ku irmon Glen. El ka tinha medu óras ki el ta difendeba kes asuntu legal di organizason. Má más inportanti, el tinha un amor fórti pa Jeová.
Na anu di 1985, nu diziginadu pa vizita un grupu di kongregason ki ta fikaba pértu di kaza di nha pai, na oésti di Kanadá, asi pa nu pode djudaba el. El móre três mês dipôs. Nu kontinua ta vizita kongregasons na oésti di Kanadá ti anu di 1989. Dipôs nu fika dimiradu di resebe un konviti pa bai sirbi na Betel di Mérka. Pur isu, nu dexa kel trabadju di vizita kongregason dipôs di kuazi 19 anu. Txeu irmon resebe-nu dretu na ses kaza i es pripara txeu kumida pa nos. Nos é gratu pa tudu kes ki abri pórta di ses kaza i ki faze kumida pa nos!
NU SIRBI NA BETEL DI MÉRKA
Kantu nu txiga na Brooklyn, N diziginadu pa trabadja na Dipartamentu di Sirvisu. Sénpri N ta ben ser gratu pa kel trenu ki N resebe la. Un di kes lison ki N prende la, é ma nunka N ka debe atxa ma N sabe algun kuza, má sénpri N debe ten serteza di tudu informason. Na anu di 1998, N diziginadu pa Dipartamentu di Redason undi N ta kontinua ta prende txeu kuza. Duránti txeu anu, N tevi priviléjiu di djuda irmon John Barr, ki éra kordenador di Kumison di Redason. Sénpri N ta ben da valor pa kel trenu ki N resebe i pa kel ténpu ki N pasa djuntu ku el. El éra un irmon ki ta imitaba Jizus dretu.
Mi ku nha mudjer djuntu ku irmon John i se mudjer Mildred Barr
É un priviléjiu trabadja djuntu ku kes irmon umildi di Dipartamentu di Redason. Sénpri es ta ora ta pidi pa Jeová djuda-s na ses diziginason i es sabe ma kalker kuza ki es konsigi faze é pamodi spritu santu, ka pamodi ses kapasidadi.
Ta diriji koru di kántiku di Tori di Vijia di runion anual di 2009.
Ta distribui Bíblia na kongrésu internasional di 2014 na Seul, na Koreia di Sul.
Mi ku Linda nu tevi priviléjiu di vizita nos irmons ku irmans fiel na 110 país. Nu odja modi ki kes misionáriu i kes irmon di Kumison di Filial i otus irmon ki ta sirbi pa ténpu interu ta ama Jeová. Tanbê é un benson odja zelu i lialdadi di irmons di kes país sikrê ku géra, falta di dinheru i pirsigison. Jeová ta ama-s txeu!
Duránti tudu kes anu li, Linda sta djuda-m txeu pa N pode kunpri nha diziginason. El ta ama pesoas i sénpri el ta djobe manera di djuda otus algen. Tanbê el é bon na da tistimunhu informal. Dja el djuda txeu algen prende sobri Jeová i el ta djuda alguns algen ki para di sirbi Jeová volta pa el. El é un grandi prezenti ki Jeová da-m. Sima nu sta ba ta fika más bédju, mi ku Linda nu sta txeu kontenti di ten irmons ku irmans jóven ki ta djuda-nu na nos viajen i ku otus kuza ki nu meste. — Mar. 10:29, 30.
Óras ki N ta pensa ta kes 80 anu ki pasa N ta xinti txeu gratidon. N ta konkorda ku kel salmista ki skrebe: “Ó Deus, bu inxina-m désdi nha juventudi, i ti gósi N ta kontinua ta pâpia di kes kuza grandi i bunitu ki bu faze.” (Sal. 71:17) N krê kontinua ta faze kel-li pa tudu ténpu ki N vive.
a Oji kel trenu li ta faze párti di nos runion di meiu di simana.