30 DI MARSU TI 5 DI ABRIL DI 2026
KÁNTIKU 76 N sta kontenti ti dimás
Pâpia verdadi ku bondadi
‘Jeová, kel Deus di verdadi.’ — SALMO 31:5.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu sta ben odja modi ki nu pode pâpia verdadi di un manera ki ta da bons rezultadu.
1. Kuzê ki nu meste faze pa nu faze párti di família di Jeová?
ÓRAS ki nu ta konxe un Tistimunha di Jeová pa primeru bês, un di kes pergunta ki nu ta kustuma faze kunpanheru é: “Modi ki bu prende verdadi?” Alguns ta responde ma es kria na verdadi. Otus pode fla ma es prende verdadi ka dura li. Nu ta responde di kes manera li pamodi verdadi di Palavra di Deus ta influensia manera ki nu ta leba nos vida. Pamodi ki nu ta dexa verdadi influensia nos vida? Nu sabe ma nu ta faze párti di família di Jeová sô si nu prova ma nu ta ama verdadi i ma nu ta vive di akordu ku el. Kel-li ta inklui ser onéstu na kuzas ki nu ta fla i na kuzas ki nu ta faze. — Sal. 15:1-3.
2. (a) Kuzê ki pesoas sabia sobri Jizus? (b) Modi ki pesoas ta ba reajiba óras ki es obiba kes verdadi sobri Deus ki Jizus inxina?
2 Jizus sénpri pâpia verdadi. Ses inimigu rekonhese ma el éra onéstu sikrê nen sénpri es ta gostaba di kuzê ki el ta flaba. (Mat. 22:16) Jizus fla modi ki pesoas ta ba reajiba óras ki es obiba kes verdadi ki el inxina. El fla: “N ben traze divizon: ómi kóntra se pai, fidju-fémia kóntra se mai i nóra kóntra se sógra.” (Mat. 10:35) Jizus ka kreba pa pesoas negaba mensajen ki el i ses sigidor ta pregaba, má el sabia kuzê ki ta ba kontiseba. (Mat. 23:37) El sabia ma pesoas ta ba reajiba di dôs manera diferenti. Alguns ta ba amaba kes verdadi di Bíblia i otus ta ba odiaba es. — 2 Tes. 2:9-11.
3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
3 Sima Jizus, nu ta tenta ser onéstu, óras ki sénpri nu ta pâpia verdadi, sikrê pesoas ka gosta di kuzê ki nu fla. Nu ta pâpia i nu ta inxina verdadis di Bíblia mésmu óras ki alguns algen ta fika xatiadu ku kuzê ki nu fla. Má kel-li krê fla ma nu ka meste preokupa ku modi i ki óra ki nu ta pâpia verdadi? Klaru ki nau! Na kel studu li, primeru nu sta ta ben responde un pergunta sinplis: Undi ki nu pode atxa verdadi? Dipôs nu ta ben responde kel pergunta li: Pamodi, modi i ki óra ki nu debe pâpia verdadi? Responde kes pergunta li ta ben djuda-nu pâpia verdadi ku bondadi, ku jetu i na óra sértu.
UNDI KI NU PODE ATXA VERDADI?
4. Pamodi ki nu pode fla ma Jeová é Fonti di verdadi?
4 Jeová é Fonti di verdadi. Tudu kuza ki el ta fla é verdadi. Pur izénplu, kes lei ki el poi sobri kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu é verdadi. (Sal. 19:9; 119:142, 151) Tudu kuza ki el ta fla sobri futuru ta kunpri. (Isa. 55:10, 11) Sénpri el ta kunpri ses promésa. (Nun. 23:19) Na verdadi Jeová ka ta pode konta mintira! (Ebr. 6:18) É pur isu ki Jeová é konxedu pa kel ‘Deus di verdadi.’ — Sal. 31:5.
5. Pamodi ki é ka difísil atxa kel “Deus di verdadi”? Splika. (Atus 17:27)
5 Alguns algen ta fla ma é difísil konxe Jeová, ‘kel Deus di verdadi’. Má kel-li é ka verdadi. Kriason na nos vólta ta prova ma el ta izisti. (Rom. 1:20) Kantu apóstlu Paulu pâpia ku alguns algen ki tinha txeu skóla na Atenas, el fla-s ma Deus krê pa nu “atxa-l” i ma el “ka sta lonji di kada un di nos.” (Lé Atus 17:27.) Na verdadi, Jeová ta atrai pa el pesoas umildi ki sta ta djobe verdadi. — Juan 6:44.
6. Kal ki é alguns verdadi ki nu ta atxa na Bíblia i pamodi ki bo é gratu di konxe kes verdadi li?
6 Un manera ki nu ta konxe Jeová é óras ki nu ta studa Bíblia. É spritu santu di Deus ki poi ómis ta skrebe-l. (2 Ped. 1:20, 21) Pur isu, tudu kuza ki sta na Bíblia é verdadi i nu pode kunfia na el. Pur izénplu, nu pode kunfia na kuzê ki el ta fla sobri modi ki universu i vida kumesa na téra. (Jén. 1:1, 26) Nu pode kridita na kuzê ki el ta fla sobri pamodi ki tudu algen é pekador i pamodi ki ten sufrimentu ku mórti. (Rom. 5:12; 6:23) Nu pode kunfia óras ki el ta fla ma Jeová, através di Se Fidju, ta ben kaba ku tudu kuza ki Satanás ki é “pai di mintira” faze. (Juan 8:44; Rom. 16:20) I nu pode kunfia na promésa ki Bíblia ta faze ma Jizus ta ben distrui kes algen mau, resusita kes algen ki dja móre, bira téra un paraízu i djuda-nu bira perfeitu. (Juan 11:25, 26; 1 Juan 3:8) Jeová da-nu un priviléjiu grandi! El inxina-nu verdadi i el da-nu oportunidadi di inxina-s pa otus algen. — Mat. 28:19, 20.
PAMODI KI NU TA PÂPIA VERDADI?
7-8. Pamodi ki nos motivason óras ki nu ta pâpia verdadi é inportanti? Da un izénplu. (Markus 3:11, 12) (Odja imajens.)
7 Sima dja nu fla, nu meste pâpia verdadi si nu krê faze párti di família di Jeová. Má pa agrada-l nu meste más di ki sô pâpia verdadi. Jeová tanbê ta leba en kónta pamodi ki nu ta pâpia verdadi. Odja kuzê ki kontise duránti trabadju di pregason di Jizus na téra. (Lé Markus 3:11, 12.) Timenti Jizus staba ta prega pértu di mar di Galilea, un monti di algen djunta na se vólta. Entri es staba alguns algen ki tinha dimóni i es inbaxa frenti di Jizus i es grita: “Abo é fidju di Deus.” Pamodi ki kes dimóni fla verdadi sobri Jizus? Talvês es kreba pa kes algen ki staba ta obi-s, kunfiaba na es i dipôs es ta poba kes algen ta para di sirbi Jeová. Kuzê ki kes dimóni fla éra verdadi má es ka faze-l ku un bon motivason. Es ka konsigi ingana Jizus i nen es ka agrada-l. Na verdadi, Jizus da kes dimóni órdi di para di pregaba sobri el.
8 Ki lisons nu pode prende ku kel stória li? Pa Jeová é inportanti pamodi ki nu ta pâpia verdadi. Pur isu é txeu inportanti nu inxina otus algen verdadi sobri Jeová pamodi nu ta ama-l. I si otus algen tenta ilojia-nu pamodi kel mensajen ki nu ta prega, nu ta da Jeová tudu glória! — Mat. 5:16; konpara ku Atus 14:12-15.
Óras ki bu ta inxina kes verdadi di Bíblia, pa kenha ki bu ta txoma atenson? (Odja parágrafus 7-8.)
9. Kuzê ki nu debe ivita faze i pamodi?
9 Odja otu situason ki nu debe ivita da glória pa nos kabésa. Imajina ma un irmon ki ten responsabilidadi fla-u un asuntu ki bu ka pode konta. I dipôs bu kumesa ta konta otus algen el. Si dipôs kes algen ki bu konta kel informason fika ta sabe ma kuzê ki bu fla-s éra verdadi, es pode fika dimiradu ku kuzê ki bu sabe i es pode pensa ma bu sabe txeu kuza ki otus algen ka sabe. Kel-li pode poba es ta atxa ma bo é un algen txeu inportanti, má kel-li ka ta dexaba Jeová kontenti ku bo. (Pro. 11:13) Pamodi? Pamodi enbóra kuzê ki bu fla éra verdadi, bu ka tinha direitu di fla kel asuntu i bu ka fla verdadi ku un bon motivason.
MODI KI NU DEBE PÂPIA VERDADI?
10. Kuzê ki siginifika fla palavras “sábi”? (Kolosensis 4:6)
10 Lé Kolosensis 4:6. Apóstlu Paulu lenbra kes kriston na Kolosus ma ses palavra debe sérba “sénpri sábi”. Kuzê ki kel-li krê fla? Kes palavra na gregu ta pasa ideia ma nu ka debe sô fla kuzas dretu pa ken ki sta ta obi má tanbê nu debe fla-s ku bondadi i di un manera ki otus algen ta gosta.
11-12. Pamodi ki nu debe inxina verdadis di Bíblia ku kuidadu? Da un izénplu. (Odja imajens.)
11 Nu meste aplika kel konsedju di Paulu di pâpia palavras sábi óras ki nu ta inxina verdadis di Bíblia pa otus algen. Bíblia ta konpara kes verdadi ki ten na el ku un spada moladu ki pode dividi alma ku spritu. Kel-li krê fla ma kes verdadi ta mostra kuzê ki nu ta pensa i xinti di verdadi. (Ebr. 4:12) Má si nu ka uza Bíblia ku kuidadu nu pode kaba pa ofende otus algen i kumesa un diskuson sen nisisidadi. Modi ki kel-li pode kontiseba?
12 Imajina kel situason li. Na pregason, nu inkontra ku un ómi ki é sinseru, ki ta ora pa imajens i ki gosta di komemora Natal i Páskua ku se família. Nu ta uza Bíblia pa mostra kel ómi ma é un tolisi ora pa imajen i nu ta prova-l ma komemora Natal ku Páskua ka sta di akordu ku Bíblia. (Isa. 44:14-20; 2 Kor. 6:14-17) Si nu faze kel-li lógu na nos primeru konbérsu ku el, nu sta ta pâpia verdadi má nu ka sta uza Bíblia dretu.
Modi ki nu pode inxina verdadi ku kuidadu? (Odja parágrafus 11-12.)a
13. Modi ki nu pode tenpra nos palavra ku sal?
13 Paulu fla tanbê ma nu debe tenpra nos palavra ku sal. El ka krê flaba ma nu debe distorse verdadi ô sukundi-l. Má envês di kel-li, el fla pa nos palavra ser “tenpradu” asi pa nu pâpia kes verdadi di un manera sábi pa kenha ki sta ta obi-nu. (Jó 12:11) Pode ser difísil faze kel-li. Pensa na óras ki bu ta kuzinha pa txeu algen. Alvês bu pode atxa ma tudu algen ta ba gosta di kel manera ki bu ta tenpra kumida sô pamodi bu gosta di el. Di mésmu manera, nu pode pensa ma tudu algen ta gosta di manera ki nu ta pâpia. Má kel-li é ka verdadi. Pur izénplu, pesoas di alguns kultura pode fla ses opinion di manera dirétu mésmu óras ki es ta pâpia ku un algen grandi. Pesoas di otu kultura pode atxa ma kel manera di pâpia li é ka dretu i ti es pode fika ofendidu. Paulu fla ma nu meste sabe “modi ki nu ta responde kada algen.” Kel-li krê fla ma nu meste muda kuzê ki nu ta fla, ka di akordu ku kel ki nu gosta ô ku nos kultura, má di akordu ku kel ki kel algen ki nu sta ta pâpia ku el gosta.
KI ÓRA KI NU DEBE PÂPIA VERDADI?
14. Kantu Jizus staba na téra, el inxina ses disiplu tudu kuza ki el sabia? Splika.
14 Jizus sénpri ta papiaba di manera sábi ku ses sigidor i el inxina-s txeu kuza. (Mar. 6:34) Má inda el tinha txeu kuza pa inxina-s. Simé Jizus ka tenta inxina-s tudu kuza ki el sabia. El leba en kónta ses limitason. El sabia ma kel-la ka éra ténpu sértu pa inxina-s alguns verdadi. El fla-s ma es ka ta konsigi intendeba kes verdadi. (Juan 16:12) Kuzê ki kel-li ta inxina-nu?
15. Nu meste inxina nos studanti di Bíblia tudu kuza ki nu sabe di un bês? Splika. (Provérbios 25:11) (Odja imajen.)
15 Izénplu di Jizus ta mostra ma sô pamodi nu konxe verdadi, kel-li ka krê fla ma nu meste inxina tudu kuza ki nu sabe di un bês. Modi ki nu pode sigi izénplu di Jizus? Nu meste leba en kónta situason di pesoas. Pensa otu bês na izénplu di kel ómi ki gosta di komemora Natal i Páskua djuntu ku se família. Nu sabe ma kes komemorason li ten aver ku adorason falsu i Deus ka ta aprova-s. Má imajina ki bu kumesa ta studa Bíblia ku kel ómi un ô dôs simana antis di Natal. Si bu flaba el kuzê ki Bíblia ta fla sobri kes fésta i bu fla-l ma el debe para di komemora Natal, bu sta ta pâpia di manera sábi? É verdadi ki alguns studanti ta aplika lógu kuzê ki es prende na Bíblia. Má, otus meste más ténpu pa es muda ses manera di pensa i di aji. Nu ta pode djuda nos studanti di Bíblia faze prugrésu si nu fla-s kuzê ki es meste sabe na óra ki es meste obi-l, kel-li krê fla óras ki es ta konsigi intende-l. — Lé Provérbios 25:11.
Nu ta sigi izénplu di Jizus óras ki nu ta disidi ki óra i modi ki nu ta pâpia verdadi (Odja parágrafu 15.)
16. Modi ki nu pode djuda nos studanti di Bíblia “kontinua ta anda na verdadi”?
16 É poku kuza ki ta pô-nu ta fika kontenti sima óras ki nu ta inxina otus algen kes verdadi sobri Jeová. Nu pode djuda-s “kontinua ta anda na verdadi” si nu kontinua ta ser un bon izénplu pa es. (3 Juan 3, 4) Otus kuza ki nu pode faze pa djuda-s é mostra na nos manera di vive ma nu ta kridita na kes promésa di Deus, i pâpia verdadi ku motivason sértu, di manera sábi, ku bondadi i na óra sértu. Tanbê óras ki nu ta resebe un ilojiu, nu ta da tudu glória pa Jeová. Si nu faze kes kuza li, nu ta prova ma nu ta sirbi Jeová, ki é kel Deus di verdadi.
KÁNTIKU 160 “Notísias sábi”!
a SPLIKASON DI IMAJENS: Na kel primeru imajen, un irmon ta odja un arvi di Natal na kaza di un ómi i el ta mostra-l un artigu ki ta mostra ma Natal ben di relijion falsu. Na kel otu imajen, kel irmon ta mostra kel ómi un artigu ki ten bons sujiston pa kes ki é pai. Kal di kes dôs konbérsu ki ta ten midjór rezultadu?