Imagination World/stock.adobe.com
Sane Ko Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Mli—Hiɛnɔkamɔ Kɛhã Abobalɔi!
Daa afi lɛ, mɛi akpekpei abɔ kɛ shihilɛi komɛi kpeɔ, ni no hãa amɛshĩɔ amɛshĩai bɔ ni afee ni amɛbaa amɛwala yi. Ani okɛ shihilɛ ni kumɔɔ mɔ tsui nɛɛ eko miikpe? Kɛ́ nakai lɛ, ná nɔmimaa akɛ mɔ ko yɛ ni baaye abua bo; Nyɔŋmɔ ehã wɔ hiɛnɔkamɔ ni nɔ bɛ akɛ wɔsɛɛ lɛ nibii baahi, ni obaanyɛ okane enɛ he saji yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli.
“Abobalɔi kɛ mɛi ni shihilɛ ko ehã amɛshĩ amɛshĩai ni amɛbɛ wɔɔhe lɛ, esa akɛ wɔhe afee oya ni wɔye wɔbua amɛ,a ni agbɛnɛ hu . . . wɔye wɔbua amɛ ni amɛná hiɛnɔkamɔ kɛhã wɔsɛɛ,b” Christos Stylianides, ni tsutsu ko lɛ eji European Union onukpai lɛ ateŋ mɔ ko lɛ ji mɔ ni wie enɛ. Mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ lɛ náa jwɛŋmɔ ni ja yɛ amɛwɔsɛɛ he. Shi kɛfata hiɛnɔkamɔ nɛɛ he lɛ, esa akɛ ashɛje amɛmii koni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ mli naagbai lɛ anaa.”
“Be ni ebabi ni mashĩ mimaŋ kɛ miweku lɛ, egba minaa aahu akɛ minu he akɛ minyɛŋ naa madamɔ. Mishe gbeyei, minii fee mɔbɔ, ni miye mitsui waa.”— Emmanuel, Haiti.
Ani bo hu onuɔ he tamɔ Emmanuel nu he lɛ? Kɛ́ nɔ ko ehã oshi oshĩa lɛ, ehe miihia ni otao he ko ni obaaná miishɛjemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ yɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ, baanyɛ aye abua bo?
Miishɛjemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: ‘Yehowac sumɔɔ gbɔ.’—5 Mose 10:17, 18.
Enɛ tsɔɔ akɛ eshwɛko okome. Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Biblia lɛ Ŋmalɔ lɛ, le shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ, esumɔɔ bo, ni osane kã etsui nɔ waa.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa yɛ mɛi fɛɛ ni boɔ amɛtsɛɔ lɛ lɛ amasɛi.”—Lala 145:18.
Enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ osɔle lɛ, Yehowa nuɔ ni eboɔ toi. Ebaahã otoiŋ ajɔ bo. Agbɛnɛ hu, hiɛshikamɔ ni ekɛhã yɛ Biblia lɛ mli lɛ, baaye abua bo koni onyɛ odamɔ shihilɛ ni okɛkpeɔ lɛ naa.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Ebaŋ lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ baafee nɔ fɔŋ . . . Ofe lɛ tsɔɔɔ jalɛ sane hiɛ ebuuu shi.”—Hiob 34:10, 12.
Enɛ tsɔɔ akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa onaa nɔ lɛ. Jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ shihilɛ ni mli wa ni okɛkpe lɛ ba onɔ koni ekɛgbala otoi loo ekɛka bo ekwɛ.
Hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛhãa
Biblia lɛ hãa wɔleɔ nɔ ni wɔsɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ baafee ehã wɔ. Hã wɔkwɛ bɔ ni hiɛnɔkamɔ nɛɛ miiye eebua mɛi ni shihilɛ ko ehã amɛshĩ amɛshĩai lɛ.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “[Nyɔŋmɔ baatsumɔ] amɛhiŋmɛiiaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele ehiŋ shi dɔŋŋ, ni awerɛhoyeli loo yaafo loo piŋmɔ ko hu ehiŋ shi dɔŋŋ.”—Kpojiemɔ 21:4.
Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaaye wɔhe kɛje nɔnaa he. Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, ebaafo naagbai fɛɛ ni baanyɛ ahã wɔhiɛnɔkamɔ atã loo shihilɛ aje wɔtsine lɛ sɛɛ.
“Etsɛŋ, Nyɔŋmɔ baafo jalɛsane ni ayeee kɛ efɔŋfeemɔi fɛɛ ni yaa nɔ lɛ asɛɛ. Nakai hiɛnɔkamɔ lɛ hãa mikɛ mijwɛŋmɔ maa gbi ni nɔnai fɛɛ asɛɛ baafo lɛ nɔ.”—Karla, El Salvador.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni amɛbaŋ tsui mli hu dɔŋŋ.”—Yesaia 65:17.
Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaaye wɔhe kɛje nibii ni kɛ́ wɔkai lɛ, ehãa wɔyeɔ awerɛho ni wɔfoɔ lɛ ahe. Nyɔŋmɔ baakwɛ koni nibii gbohii ni tee nɔ yɛ oshihilɛ mli ni kɛ́ okai lɛ, egbaa onaa lɛ akaya nɔ egba onaa dɔŋŋ.
“Biblia lɛ ewo shi akɛ, wɔkaiŋ bɔ ni wɔpiŋ kɛ nibii ni ŋmɛɛ wɔ be ni wɔshi wɔshĩai lɛ po dɔŋŋ. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ waa mi ni minyɛɔ mikpeɔ shihilɛ ni mli wa ni wɔyaje mli amrɔ nɛɛ naa, ejaakɛ mile akɛ etsɛŋ kwraa fɛɛ sɛɛ baafo.”—Natalia, Ukraine.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baato maŋtsɛyeli ko shishi, ni ebaajwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ ni ebaakpãtã amɛhiɛ.’—Daniel 2:44.
Enɛ tsɔɔ akɛ nɔyeli ko ni eye emuu baajɛ ŋwɛi aye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Etsɛŋ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔyeli lɛ baaye adesai anɔyelii fɛɛ najiaŋ. Nɔyeli nɛɛ baahã adesai fɛɛ aná toiŋjɔlɛ, ni amɛbaafee shweshweeshwe. Agbɛnɛ hu, akɛ mɛi fɛɛ baaye jogbaŋŋ, ni mɔ ko bɛ ni baaye ohia.—Mika 4:3, 4.
“Le ni mibale akɛ naagbai tamɔ yiwai, niiamlijiemɔ, mɛi ahe jwɛŋmɔ gbonyo ni anáa, kɛ hewolo nɔ su mli jiemɔ ehiŋ shi daa lɛ, woɔ mi hewalɛ waa. Etsɛŋ, Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ baafo naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ.”—Mustafa, Middle East.
Kanemɔ hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ kɛhãa lɛ, koni eshɛje omii
Nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli
Biblia lɛ mli nilee he yɛ sɛɛnamɔ waa, ni ebaanyɛ eye ebua bo koni fiofio lɛ onyɛ okpee shihilɛ ni oyaje mli lɛ naa. Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ eye ebua bo koni okpee oshihilɛ ni etsake lɛ naa, ni okaye otsui hu tsɔ yɛ onibii ni eŋmɛɛ bo lɛ ahewɔ. Kadimɔ bɔ ni abobalɔi miiná Biblia mli shishitoo mlai nɛɛ ahe sɛɛ:
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ kɛji gbɔmɔ ená nii babaoo ni eteke nɔ po lɛ, jeee nibii ni eyɔɔ lɛ hãa lɛ wala.”—Luka 12:15.
Bɔ ni wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ baanyɛ awa bo ni ofi shi: Eeenyɛ efee akɛ nɔ ni ba lɛ egba onaa waa, ni edɔ bo akɛ oshi onibii. Shi kɛ́ ohe be kɛsusu nibii ahe jogbaŋŋ lɛ, obaayɔse akɛ owala he miihia kwraa fe nibii ni oshi yɛ sɛɛ lɛ, ni no baaye abua bo ni okaye otsui tsɔ yɛ nakai nibii lɛ ahe.
“Wala he miihia kwraa fe heloonaa nibii. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, heloonaa nibii loo shika ni oyɔɔ lɛ nyɛŋ awa bo.”—Natalia, Ukraine.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Kaakɛɛ akɛ: ‘Mɛɛba ni tsutsu gbii lɛ hi fe enɛɛmɛi nɛɛ?’”—Jajelɔ 7:10.
Bɔ ni wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ baanyɛ awa bo ni ofi shi: Ekolɛ onáaa shihilɛ ni otsɔɔ mli amrɔ nɛɛ mlɛo kwraa, shi okɛ no akato otsutsu shihilɛ lɛ he, ejaakɛ ebaanyɛ ehã omli awo la loo omli afu.
“Amrɔ nɛɛ ni mikpɛlɛ shihilɛ ni miyɔɔ mli nɛɛ nɔ lɛ, minyɛɔ mináa jwɛŋmɔ ni ja yɛ nibii ahe.”—Eli, Rwanda.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.”—1 Timoteo 6:8.
Bɔ ni wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ baanyɛ awa bo ni ofi shi: Hã ohiɛ asɔ nibii ni he hiaa ni oyɔɔ lɛ. Kɛ́ omii shɛ nii ni oyɔɔ lɛ ahe lɛ, ogbaŋ ohe naa, ni ebaawa bo ni okaye otsui tsɔ.
“Biblia lɛ miiye eebua mi ni masusu nii ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni mikɛ mijwɛŋmɔ akama nibii ni eŋmɛɛ mi lɛ anɔ. Eŋɔɔ mi kɛ miŋa fɛɛ naa akɛ wɔyɛ wala mli, ni wɔyɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe.”—Ivan, Ukraine.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.”—Mateo 7:12.
Bɔ ni wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ baanyɛ awa bo ni ofi shi: Kɛ́ oto otsui shi ni okɛ mɛi ye yɛ mlihilɛ mli lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ okɛ mɛi baashãrã jogbaŋŋ, ni omii baashɛ ohe. Ewaŋ kɛhaŋ amɛ akɛ amɛkɛ bo baaye jogbaŋŋ, ní amɛjieŋ nii amli.
“Mɛi pii yɛ ni kɛ́ ojie bulɛ kpo otsɔɔ amɛ, okɛ amɛye yɛ mlihilɛ mli, ni ojie suɔmɔ kpo otsɔɔ amɛ lɛ, amɛhiɛ sɔɔ waa. Enɛ baahã onyɛ okɛ mɛi ni yɔɔ he ni oyahi bianɛ lɛ ahi shi jogbaŋŋ.”—Angelo, Sri Lanka.
Biblia lɛ kɛɛ akɛ: ‘Nyɛhãa Nyɔŋmɔ alea nyɛnibimɔi lɛ; ni Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ baabu nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi ahe.’—Filipibii 4:6, 7.
Bɔ ni wiemɔi ni nilee yɔɔ mli nɛɛ baanyɛ awa bo ni ofi shi: Sɔlemɔ ohã Yehowa, ni okɛɛ lɛ bɔ ni onuɔ he ohãa; kɛɛmɔ lɛ nibii ni he hiaa bo, nibii ni osheɔ he gbeyei, kɛ nibii ni gbaa onaa. Sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baawa bo koni be ni otsakeɔ ohe owoɔ shihilɛ ni oyaje mli amrɔ nɛɛ mli lɛ, okaye otsui fe nine.
“Be fɛɛ be ni mikɛ naagbai baakpe lɛ, misɔleɔ mihãa Nyɔŋmɔ, ni ehãa misɔlemɔi lɛ ahetoo. Nibii ni mikase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ehã mitoiŋ ejɔ mi waa.”—Yol, South Sudan.
“Ŋaawoi kpakpai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hãa mitsui nyɔɔ mimli, ni ehãa minyɛɔ mikpeɔ shihilɛ ni mli wa nɛɛ naa.”—Valentina, Ukraine.
“Le ni mibale akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, wɔsɛɛ lɛ maná shihilɛ kpakpa lɛ wajeɔ mi waa.”—Emmanuel, Haiti
Ani obaasumɔ ni ole Biblia shiwoi ni kɔɔ miishɛjemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ he lɛ he saji krokomɛi? Ani obaasumɔ ni ole nɔ hewɔ ni obaanyɛ okɛ ohiɛ afɔ̃ shiwoi nɛɛ anɔ lɛ? Bi koni ahã Yehowa Odasefoi abaasara bo, aheŋ bo shika ko. Amɛbaasumɔ ni amɛye amɛbua bo.
a UN Refugee Agency lɛ tsɔɔ mɛi ni ji abobalɔi lɛ mli akɛ, mɛi ni shihilɛ ko enyɛ amɛnɔ ni amɛshi kɛyahi amɛmaŋ lɛ mli he kroko loo mɛi ni nɔ ko eba ni amɛshi amɛmaŋ kɛyahi maŋ kroko nɔ, shi ekolɛ yɛ mla naa lɛ amɛshɛɛɛ taomɔ nii kɛhã abobalɔi lɛ he.
b European Union Commissioner for Humanitarian Aid and Crisis Management.
c Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i. (Lala 83:18) Kwɛmɔ sane ni ji, “Namɔ Ji Yehowa?” lɛ.