Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • mrt sane ni ji 125
  • Pɔlitis Mli Naagbai Kɛ Béi Ni Tsɔɔ Akɛ Biblia Gbalɛ Eba Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Pɔlitis Mli Naagbai Kɛ Béi Ni Tsɔɔ Akɛ Biblia Gbalɛ Eba Mli
  • Saji Krokomɛi
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Pɔlitis mli naagbai kɛ béi “yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli”
  • Daniel gbalɛ lɛ eba mli ŋmɛnɛ
  • Bɔ ni Daniel gbalɛ lɛ baaba mli wɔsɛɛ
  • Bɔ ni obaafee oná Daniel gbalɛ ni kɔɔ pɔlitis mli naagbai kɛ béi ahe lɛ he sɛɛ
  • Amaga Kpeteŋkpele Ko Shitee Kɛ Eshigbeemɔ
    Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi!
  • Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Mli Gbalɛi Amli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2023
  • Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ Miiye Nɔ!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2022
  • Bó Nyɔŋmɔ Gbalɛ Wiemɔ Kɛha Wɔ Gbii Nɛɛ lɛ Toi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Saji Krokomɛi
mrt sane ni ji 125
Nɔyeli tsũi ni ashĩ United States kɛ Britain maji lɛ aflaŋai yɛ sɛɛ. Mɛi babaoo damɔ tsũi lɛ ahiɛ amɛmiifee dɛmostreshɛŋ, ni shikpɔŋ lɛ miigbála yɛ hei ni amɛdamɔ lɛ.

Pɔlitis Mli Naagbai Kɛ Béi Ni Tsɔɔ Akɛ Biblia Gbalɛ Eba Mli

Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ pɔlitis saji ahe, ni amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ saji nɛɛ ahe. Amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ mlai ni kudɔɔ amɛdaa gbi shihilɛi ahe, ni amɛkɛ mlifu tsɔɔ amɛpaati susumɔi yɛ saji ahe. Yɛ maŋkwramɔ saji amli lɛ, bei pii lɛ, mlawolɔi kɛ amralofoi komɛi kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ saji ahe, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛŋmɛɔ saji ahe kɛsaa hu. Nibii nɛɛ kɛ maŋkwramɔŋ béi baa, ni ehãaa nɔyelii lɛ anyɛ atsu nitsumɔi ni esa akɛ amɛtsu lɛ.

Shi nɔ ni sa kadimɔ waa ji, maŋkwramɔŋ naagbai ni yaa nɔ yɛ United States kɛ Britain (ni bei komɛi lɛ atsɛɔ lɛ United Kingdom lɛ). Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia lɛ gba efɔ̃ shi akɛ, maŋkwramɔŋ naagbai baaya nɔ yɛ maji enyɔ nɛɛ amli​—ni be ni naagbai nɛɛ yaa nɔ lɛ, ŋwɛi nɔyeli ko ni Nyɔŋmɔ eto shishi lɛ baaba ebatsu saji ahe nii kɛtsake nibii ahiɛ kwraa yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.

Pɔlitis mli naagbai kɛ béi “yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli”

Gbalɛ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Biblia wolo ni ji Daniel lɛ mli. Yɛ nakai gbalɛ lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ jie “nɔ ni baaba yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli” etsɔɔ, ni no mli lɛ, Nyɔŋmɔ miitsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ, ni ji be ko ni sa kadimɔ waa yɛ adesai ayinɔ sane mli.​—Daniel 2:28.

Nyɔŋmɔ tsɔ lamɔ nɔ ekɛ Biblia gbalɛ nɛɛ hã Babilon maŋtsɛ lɛ. Yɛ nakai lamɔ lɛ mli lɛ, maŋtsɛ lɛ na amaga wulu ko ni akɛ dade henɔi srɔtoi fee. Sɛɛ mli lɛ, gbalɔ Daniel tsɔɔ mli akɛ, amaga lɛ yitso kɛbashi ewao damɔ shi kɛhã jeŋ nɔyeli hewalɛi yɛ adesai ayinɔ sane mli. Amɛbaaná hewalɛ, ni sɛɛ mli lɛ, amɛhegbɛ lɛ baaje amɛdɛŋ.a Naagbee mli aahu lɛ, tɛ ko, ni damɔ shi kɛhã Maŋtsɛyeli, loo nɔyeli ni Nyɔŋmɔ eto shishi lɛ baajwara amaga lɛ, ni ebaafite lɛ kwraa.​—Daniel 2:36-45.

Gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye adesai anɔyelii fɛɛ najiaŋ. Maŋtsɛyeli nɛɛ nɔŋŋ ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsɔle yɛ he lɛ; ekɛɛ amɛ ni amɛsɔle akɛ: “O-Maŋtsɛyeli lɛ aba.”​—Mateo 6:10.

Shi nɛgbɛ agba yɛ Biblia gbalɛ nɛɛ mli akɛ maŋkwramɔŋ béi baaba? Kadimɔ akɛ, amaga lɛ nanetokotai lɛ, “fã dade ni fã hu sũ” ni. (Daniel 2:33) Esoro nibii ni akɛfee amaga lɛ nanetokotai lɛ yɛ amaga lɛ hei krokomɛi ni eshwɛ lɛ ahe, ni no tsɔɔ akɛ, jeŋ hewalɛ kome ko yɛ ni ebaasoro lɛ kwraa yɛ ekrokomɛi lɛ ahe. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Daniel gbalɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ:

“Ni bɔ ni ona nanetokotai lɛ kɛ waobii ni fã gbɛshɔ̃lɔ sũ ni fã hu dade lɛ, maŋtsɛyeli lɛ mli baagba, shi bɔ ni dade wa hã lɛ, nakai hewalɛ lɛ eko baahi mli tamɔ bɔ ni ona ni akɛ dade efutu sũ ni akpɔtɔ lɛ. Ni bɔ ni nane waobii lɛ fã dade ni fã hu sũ lɛ, nakai nɔŋŋ maŋtsɛyeli lɛ fã baawa, ni fã hu lɛ ewaŋ akɛ ebaajwa. Ni bɔ ni ona akɛ dade efutu sũ ni akpɔtɔ lɛ, gbɔmɛi baafutu amɛ; shi amɛteŋ eko eko kpɛtɛŋ ekroko lɛ, tamɔ bɔ ni dade kpɛtɛɛɛ sũ lɛ.”​—Daniel 2:41-43.

Gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, maŋkwramɔŋ béi baaba jeŋ hewalɛ ni amaga lɛ nanetokota lɛ damɔ shi kɛhã lɛ lɛ mli. Mɛi ni yɔɔ jeŋ hewalɛ nɛɛ shishi lɛ baafee nibii ni baahã egbɔjɔ loo ehewalɛ lɛ nɔ agbɔ.

Daniel gbalɛ lɛ eba mli ŋmɛnɛ

Amaga lɛ nanetokotai lɛ damɔ shi kɛhã jeŋ nɔyeli ni he wa fe fɛɛ ŋmɛnɛ, ni ji United States kɛ Britain ni efee ekome lɛ. Mɛɛ nibii yaa nɔ ŋmɛnɛ ni maa sane nɛɛ nɔ mi?

Amaga lɛ nane waobii lɛ “fã dade ni fã hu sũ,” ni kɛ́ sũ futu dade lɛ egbɔjɔɔ. (Daniel 2:42) Ŋmɛnɛ lɛ, hewalɛ ni United States kɛ Britain yɔɔ lɛ eba shi loo emli egbɔjɔ, ejaakɛ mligbalamɔ yɛ amɛmaŋbii lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ maji enyɔ nɛɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, maŋbii ni efee kui kɛ amɛhe tswaa. Mɛi kɛ basabasafeemɔ feɔ dɛmostreshɛŋ amɛshiɔ nifeemɔi ni teɔ shi ewoɔ mla naa hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ. Bei pii lɛ, mɛi ni maŋbii lɛ efɔ̃ oshiki kɛhala lɛ nyɛɛɛ afee ekome kɛkpã gbee yɛ saji srɔtoi ahe. Akɛni amɛ diɛŋtsɛ amɛwebii lɛ amli egbala hewɔ lɛ, bei pii lɛ, nɔyelii enyɔ nɛɛ nyɛɛɛ afee nibii ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafee lɛ jogbaŋŋ.

United States kɛ Britain​—naanyobɔɔ ni mli wa kã amɛteŋ

Kɛjɛ be ni United States kɛ Britain fee ekome ni amɛkɛ maji krokomɛi wu ta yɛ Klɛŋklɛŋ Jeŋ Ta lɛ mli nɛɛ, amɛnaanyobɔɔ lɛ efee gbagbalii diɛŋtsɛ. Amɛnaanyobɔɔ nɛɛ mli ebawa fe tsutsu lɛ, ejaakɛ amɛfeɔ ekome yɛ pɔlitis loo maŋkwramɔ saji, shweshweeshwefeemɔ, kɛ jarayeli saji amli.

  • “United States naanyo ni fe fɛɛ ji United Kingdom.”​—U.S. Department of State.

  • “Naanyobɔɔ krɛdɛɛ nɛɛ he miihia waa. Emli . . . ewa kwraa po fe tsutsu lɛ.”​—U.K. Prime Minister Keir Starmer.

  • “Wɔ, ni ji United Kingdom kɛ United States lɛ, wɔkpãa gbee yɛ saji fɛɛ ni he hiaa waa ni baa yɛ wɔbeiaŋ lɛ ahe.”​—U.S. Secretary of State Anthony J. lBlinken.

Mɛi komɛi miifee dɛmostreshɛŋ yɛ amaga lɛ ni yɔɔ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ hiɛ. Shikpɔŋ lɛ miigbála yɛ hei ni amɛdamɔ lɛ.

Awie nɔyelii lɛ ahe yɛ Daniel yitso 2 lɛ mli

Hã wɔkwɛ Daniel gbalɛ lɛ he saji komɛi amli jogbaŋŋ, kɛ bɔ ni amɛmiiba mli ŋmɛnɛ:

Gbalɛ: “Maŋtsɛyeli lɛ mli baagba, shi bɔ ni dade wa hã lɛ, nakai hewalɛ lɛ eko baahi mli.”​—Daniel 2:41.

Nɔ ni etsɔɔ: Eyɛ mli akɛ mligbalamɔi yɛ United States nɔyeli lɛ mli, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ Britain nɔyeli lɛ mli moŋ, shi maji enyɔ nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko yɛ asraafoi ni he wala waa kɛ tawuu nibii kpelei. No hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛfeɔ nibii ni saa je lɛŋ maji fɛɛ ahe, oookɛɛ amɛkɛ dade hewalɛ ko miitsu nii.

Emlibaa

Be ni aabu shika ni maji ni fiteɔ shika waa yɛ asraafoi kɛ tawuu nibii ahe lɛ fite yɛ afi 2023 lɛ, ana akɛ kɛ́ afee shika ni United States kɛ United Kingdom fite lɛ ekome lɛ, efa kwraa fe shika fɛɛ ni maji 12 ni nyiɛ amɛsɛɛ lɛ fite.​—Stockholm International Peace Research Institute.

“Ekome ni wɔ, United Kingdom kɛ United States, wɔfee kɛbuɔ wɔmaji lɛ ahe ni wɔkɛfãa wɔhe lɛ, ebatsɔ ekomefeemɔ ko ni mli wa waa. Ni maji enyɔ ko bɛ ni kɛ tɛknɔlɔji hei kɛ ŋaa tsuɔ nii jogbaŋŋ fe wɔ. . . . Wɔfeɔ ekome kɛtsuɔ nii, wɔyeɔ wɔbuaa wɔhe, ni wɔfeɔ ekome kɛwuɔ ta.”​—Strategic Command, U.K. Ministry of Defence, April 2024.

Gbalɛ: “Bɔ ni nane waobii lɛ fã dade ni fã hu sũ lɛ, nakai nɔŋŋ maŋtsɛyeli lɛ fã baawa, ni fã hu lɛ ewaŋ akɛ ebaajwa.”​—Daniel 2:42.

Nɔ ni etsɔɔ: Eyɛ mli akɛ United States kɛ Britain yɛ asraafoi ni he wala kɛ tawuu nibii kpelei moŋ, shi bɔ ni ato amɛmaŋkwramɔ lɛ he gbɛjianɔ ahã hewɔ lɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ akɛ amɛfee lɛ amɛnyɛɔ amɛfeɔ. Kɛ́ aafɔ̃ oshiki yɛ nɔ ko ni aatao afee lɛ he, ni mɛi ni fɔ̃ oshiki lɛ atsiimɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ, ewaa kɛhãa nɔyelii nɛɛ akɛ amɛbaafee nɔ ni kulɛ amɛkpɛ mli akɛ amɛbaafee lɛ.

Emlibaa

“Mɛi ni le pɔlitis mli jogbaŋŋ lɛ ewie akɛ mligbalamɔi ni yɔɔ Amerika pɔlitis mli lɛ ehã ewa kɛhã United States akɛ ebaaye shi ni ewoɔ maji krokomɛi lɛ anɔ. Ekomɛi ji shi ni amɛwoɔ maji akɛ amɛbaawa amɛ yɛ hebuu kɛ nitsumɔi loo jarayeli mli lɛ.”​—“The Wall Street Journal.”

“Naagbai komɛi eba Britain pɔlitis mli bɔ ni eko bako nakai daŋ. Enɛ ehã maŋkwralɔi enaaa amɛsaji anaa. No hewɔ lɛ, amralo lɛ nitsulɔib nyɛɛɛ amɛkɛ tsakemɔi ni Britain nɔyeli lɛ feɔ lɛ atsu nii kɛye abua maŋbii lɛ.”​—Institute for Government.

Gbalɛ: “Gbɔmɛi foji baafutu [maŋtsɛyeli lɛ]; shi amɛteŋ eko eko kpɛtɛŋ ekroko lɛ, tamɔ bɔ ni dade kpɛtɛɛɛ sũ lɛ.”​—Daniel 2:43, shishigbɛ niŋmaa.

Nɔ ni etsɔɔ: Yɛ demokrase nɔyeli mli lɛ, mɛi foji nyɛɔ amɛkpɛɔ yiŋ komɛi yɛ nɔ ni esa akɛ nɔyeli lɛ afee lɛ he. Shi bei pii lɛ, amɛyiŋkpɛi lɛ esaaa maŋkwralɔi loo oshikifɔ̃lɔi ahiɛ.

Emlibaa

“Ŋmɛnɛ lɛ, Amerikabii babaoo ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa yɛ pɔlitis kɛ mɛi ni afɔ̃ oshiki ahala amɛ lɛ ahe.”​—Pew Research Center.

“Afii 50 ni eho lɛ, kulɛ Britainbii lɛ heɔ amɛnɔyelii lɛ kɛ mɛi ni amɛfɔ̃ɔ oshiki amɛhãa lɛ amɛyeɔ waa, shi amrɔ nɛɛ, nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ eba shi kwraa.”​—“National Centre for Social Research.”

Bɔ ni Daniel gbalɛ lɛ baaba mli wɔsɛɛ

Daniel gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye adesai anɔyelii fɛɛ anajiaŋ be mli ni United States kɛ Britain nɔyelii lɛ miiye nɔ akɛ jeŋ hewalɛ lɛ.​—Daniel 2:44.

Yɛ gbalɛ ko ni kɔɔ nakai be lɛ nɔŋŋ he lɛ mli lɛ, Biblia wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ” baafee ekome ni amɛwu amɛshi Yehowac Nyɔŋmɔ yɛ Harmagedon ta lɛ mli. Ta nɛɛ ji “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ.” (Kpojiemɔ 16:14, 16; 19:19-21) Yehowa baakpãtã adesa nɔyelii fɛɛ ahiɛ yɛ ta nɛɛ mli, ni kɛtsɔ enɛ nɔ lɛ, ebaajie nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ jeŋ hewalɛi lɛ ahe kɛje shihilɛ mli; jeŋ hewalɛi nɛɛ damɔ kɛhã amaga ni yɔɔ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ.

Kɛ́ ootao ni ole enɛ he saji krokomɛi lɛ, kanemɔ sane ni ji “Mɛni Ji Harmagedon Ta Lɛ?”

Bɔ ni obaafee oná Daniel gbalɛ ni kɔɔ pɔlitis mli naagbai kɛ béi ahe lɛ he sɛɛ

Biblia lɛ gba nibii ni yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ United States kɛ Britain pɔlitis mli lɛ fitsofitso efɔ̃ shi. Kɛ́ wɔkane he saji jogbaŋŋ ni wɔnu shishi lɛ, ebaahã wɔná jwɛŋmɔ kroko kwraa yɛ nibii ni yaa nɔ bianɛ lɛ ahe.

  • Obaana nɔ hewɔ ni Yesu sumɔɔɔ ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ afĩ afã ko sɛɛ yɛ pɔlitis saji amli lɛ. (Yohane 17:16) Agbɛnɛ hu, obaale nɔ hewɔ ni Yesu, mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ maŋtsɛ lɛ, kɛɛ akɛ: “Mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛɛ mli” lɛ. (Yohane 18:36)

  • Obaaná hekɛnɔfɔɔ akɛ etsɛŋ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsake nɔ fɛɛ nɔ, ni ebaahã adesai aná jɔɔmɔi ni nɔ bɛ taakɛ Nyɔŋmɔ ewo shi lɛ.​—Kpojiemɔ 21:3, 4.

  • Obaaná hekɛnɔfɔɔ akɛ nibii baahi wɔsɛɛ, ni oyeŋ otsui dɔŋŋ akɛ naagbai ni yaa nɔ yɛ majimaji ateŋ lɛ baakpãtã je lɛ hiɛ.​—Lala 37:11, 29.

Daniel gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, ekome ni United States kɛ Britain efee akɛ jeŋ hewalɛ ni miiye nɔ, ni amaga lɛ nane waobii lɛ feɔ he mfoniri lɛ, no baafee naagbee adesai ajeŋ hewalɛ ni baaye adesai anɔ. Be ni jeŋ hewalɛ nɛɛ eje shihilɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni ji nɔyeli ni yeɔ emuu lɛ baajɛ ŋwɛi eye shikpɔŋ nɛɛ nɔ!

Kɛ́ ootao ole nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee ehã adesai lɛ he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ vidio ni ji, Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ?

“Mɛɛ jeŋ hewalɛi Daniel gbalɛ lɛ wie amɛhe?”

Akɛ amaga ni yɔɔ Daniel wolo lɛ yitso 2 lɛ mli lɛ damɔ shi kɛhã jeŋ hewalɛi enumɔ ni amɛnifeemɔi sa Nyɔŋmɔ webii ahe waa. Jeŋ hewalɛi enumɔ nɛɛ ji,

Amaga wulu lɛ ni awie ehe yɛ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ.
  • Babilon Nɔyeli lɛ, ni amaga lɛ yitso ni akɛ shika tsuru ni atsuu he fee lɛ damɔ shi kɛhã lɛ.​—Daniel 2:32, 36-38.

  • Medo-Persia Nɔyeli lɛ, ni amaga lɛ tsitsi kɛ eniji ni akɛ jwiɛtɛi fee lɛ damɔ shi kɛhã lɛ.​—Daniel 2:32, 39.

  • Grees Nɔyeli lɛ, ni amaga lɛ musu kɛ eshuɔji ni akɛ akɔɔble fee lɛ damɔ shi kɛhã lɛ.​—Daniel 2:32, 39.

  • Roma Nɔyeli lɛ, ni amaga lɛ naji ni akɛ dade fee lɛ damɔ shi kɛ hã lɛ.​—Daniel 2:33, 40.

  • United States Kɛ Britain ni efee ekome kɛmiiye nɔ lɛ, ni amaga lɛ nanetokotai lɛ ni fã dade ni fã hu sũ lɛ damɔ shi kɛhã lɛ.​—Daniel 2:33, 41-43.

a Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Mɛɛ Jeŋ Hewalɛi Daniel Gbalɛ Lɛ Wie Amɛhe?” lɛ.

b Wiemɔ ni ji, “amralo lɛ nitsulɔi” lɛ damɔ shi kɛhã mɛi fɛɛ ni nɔyeli lɛ ehe amɛ yɛ nitsumɔ mli.”​—Merriam-Webster’s Unabridged Dictionary.

c Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i. (Lala 83:18) Kwɛmɔ sane ni ji “Namɔ Ji Yehowa?” lɛ.

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje