AUGUST 31–SEPTEMBER 6, 2026
LALA 89 Bo Toi, Ye Nɔ, Koni Ajɔɔ Bo
Bo Yehowa Toi Jogbaŋŋ
“Nyɛjwɛŋmɔ ahia bɔ ni nyɛboɔ nii toi nyɛhãa lɛ nɔ.”—LUKA 8:18.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei kɛ kpeei krokomɛi, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔfee nakai.
1-2. (a) Mɛni Yehowa feɔ koni wɔnyɛ wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ? (Lala 23:1, 2, 5) (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
ŊMƐNƐ LƐ, Yehowa hãa wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baaye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, wɔkɛ David kpãa gbee yɛ sane ko ni ewie lɛ he. Ewie akɛ: “Yehowa ji Tookwɛlɔ ni kwɛɔ minɔ. Nɔ ko nɔ ko ehiaŋ mi.”—Kanemɔ Lala 23:1, 2, 5.
2 He ko ni Yehowa tsɔɔ wɔ nii yɛ ji asafoŋ kpeei ashishi. Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpee lɛ, bei pii lɛ, wɔnuɔ nibii ni wɔkase pɛŋ. Kɛ́ ‘wɔnane emɔ shi jogbaŋŋ yɛ anɔkwale’ lɛ mli po lɛ, kaimɔi nɛɛ ahe miihia wɔ. (2 Pet. 1:12) Shi kɛ́ otee asafoŋ kpee ni aakase nɔ ko ni okase pɛŋ lɛ, ani ewaa kɛhãa bo akɛ obaabo toi jogbaŋŋ? Kɛ́ nakai lɛ, nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni onyɛ obo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Wɔbaana nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ kɛ́ wɔtee asafoŋ kpee. Agbɛnɛ hu, wɔbaana nɔ ni esa akɛ mɛi ni tsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli lɛ afee koni no ahã mɛi anyɛ abo sane toi jogbaŋŋ. No sɛɛ lɛ, wɔbaana nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ fe bɔ ni wɔfeɔ bianɛ lɛ. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaahã sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Namɔ tuuntu ni tsɔɔ wɔ nii yɛ asafoŋ kpeei ashishi?
KAIMƆ AKƐ YEHOWA JI MƆ NI TSƆƆ WƆ NII LƐ
3. Mɛni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ wɔ wieɔ? Ni kɛ́ etsuji lɛ miitsɔɔ nii lɛ, te amɛkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii amɛhãa tɛŋŋ?
3 Yehowa tsɔɔ Biblia lɛ nɔ ekɛ wɔ wieɔ. (2 Tim. 3:16, 17) Yesu le enɛ. Ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ mɛi nii jogbaŋŋ aahu akɛ etoibolɔi lɛ bi akɛ: “Te nuu nɛɛ fee tɛŋŋ ele Ŋmalɛ lɛ mli nɛkɛ, be mli ni ekaseko nii yɛ skul ko kwraa mli lɛ?” (Yoh. 7:15) Mɛi ni baa amɛhe shi ni amɛmiisumɔ ni amɛkase Yehowa he nii lɛ amii shɛ amɛhe be ni amɛnu ni Yesu miigbála Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ. Kristofoi ni hi shi yɛ Yesu bɔfoi lɛ abeiaŋ lɛ kase bɔ ni Yesu tsɔɔ nii ehã lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Paulo kɛ Apolo. Kɛ́ amɛmiitsɔɔ nii lɛ, bei pii lɛ, amɛtsɛɔ ŋmalɛi ayisɛɛ kɛwaa amɛtoibolɔi lɛ koni amɛna nɔ ni Yehowa sumɔɔ ni amɛfee. (Bɔf. 17:2, 3; 18:24, 28) Wɔ akɛ Odasefoi lɛ, wɔle akɛ saji ni yɔɔ wɔwoji lɛ, vidioi lɛ, kɛ woji ni wɔkwɛɔ nɔ kɛhãa wiemɔi lɛ amli lɛ jɛ Biblia lɛ mli. Kɛ́ mɛi ni jeee Odasefoi ba wɔkpeei lɛ, bei pii lɛ, amɛnaa kpɛɔ amɛhe yɛ bɔ ni wɔkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii waa lɛ hewɔ. Mɛi ni yɔɔ nifeemɔ yɛ kpee lɛ shishi lɛ kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii kɛtsɔɔ nii. Amɛkaneee kɛkɛ, moŋ lɛ, amɛgbálaa mli koni toibolɔi lɛ anu shishi, ni amɛna bɔ ni amɛbaafee amɛkɛtsu nii.—Luka 24:32.
4. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ?
4 Kɛ́ mɔ ko miikɛɛ bo ni ofee nɔ ko lɛ, ja obo lɛ toi jogbaŋŋ dani obaanyɛ ofee nɔ ni ekɛɔ bo lɛ. Nakai nɔŋŋ ja wɔbo Yehowa toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi dani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ni ekɛɔ wɔ ni wɔfee lɛ. Kɛ́ wɔbo sane toi jogbaŋŋ ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ tsu nii lɛ, Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ.—Abɛi 27:11.
MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆBO SANE TOI JOGBAŊŊ YƐ ASAFOŊ KPEEI ASHISHI LƐ?
5. Mɛni suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ hãa wɔfeɔ? (Yohane 4:23, 24; 1 Yohane 5:3)
5 Wɔboɔ sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi ejaakɛ wɔsumɔɔ Yehowa. (Mat. 22:37) Kɛ́ wɔkase Yehowa he nii waa lɛ, ehãa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli waa. Suɔmɔ nɛɛ hãa wɔsumɔɔ ni wɔbo e-Wiemɔ lɛ toi jogbaŋŋ, wɔkɛ nɔ ni etsɔɔ wɔ lɛ atsu nii, ni wɔjá lɛ yɛ gbɛ ni esumɔɔ ni wɔjá lɛ lɛ nɔ.—Kanemɔ Yohane 4:23, 24; 1 Yohane 5:3.
6. Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔye wɔbua mɛi?
6 Wɔboɔ sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi ejaakɛ wɔsumɔɔ mɛi. (Mat. 22:39) Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, Yehowa tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi Odasefoi lɛ kɛ mɛi hu ni ebaleko lɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Suɔmɔ Mɛi—Feemɔ Amɛ Kaselɔi broshuɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔná sui kpakpai ni baaye abua wɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ani ewa kɛhã bo akɛ okɛ mɛi baagba sane bɔ ni baahã amɛtse amɛhiɛ amɛhã bo? Kɛ́ nakai lɛ, kɛ́ onyɛmimɛi lɛ miifee asaimɛnt yɛ otsi teŋ kpee lɛ shishi lɛ, bo toi jogbaŋŋ.
7. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔya nɔ wɔbo Yehowa toi lɛ?
7 Wɔboɔ sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔná miishɛɛ bianɛ ni wɔhi shi kɛya naanɔ hu. Tamɔ bɔ ni Yehowa kɛɛ etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli ni wɔhi shi kɛya naanɔ lɛ, esa akɛ wɔbo lɛ toi. (5 Mo. 32:44-47) Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpee ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ lɛ, eshɛjeɔ wɔmii ni wɔnaa bɔ ni wɔbaafee wɔdamɔ shihilɛi ni mli wawai anaa ni wɔto wɔtsui shi kɛmɛ jeŋ hee ni baaba lɛ. (Rom. 8:25) Wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli, no hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔbo Yehowa toi ni wɔtsu babaoo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli.—Mat. 24:42-44; Kpo. 1:3.
NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KONI MƐI ANYƐ ABO SANE TOI JOGBAŊŊ
8. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni tsɔɔ nii yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ akwɛ bɔ ni amɛbaafee koni amɛtsɔɔ nii jogbaŋŋ lɛ?
8 Esa akɛ yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, nyɛmimɛi hii ni tsɔɔ nii yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ akwɛ bɔ ni amɛbaafee koni amɛtsɔɔ nii jogbaŋŋ. Ni mɛi titri ni esa akɛ amɛfee nakai ji mɛi ni hãa maŋshiɛmɔ lɛ. Kɛ́ nyɛmimɛi nɛɛ ná dekã kɛsaa amɛhe jogbaŋŋ ni amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛtsɔɔ nii lɛ, no baawa mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ni amɛkase Biblia mli tsɔɔmɔi ni he hiaa lɛ. Agbɛnɛ hu, no baahã nyɛmimɛi lɛ anu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi jogbaŋŋ ni amɛya nɔ amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii yɛ amɛshihilɛ mli. Kɛ́ oyɛ nifeemɔ yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ nɔ ni oyaafee lɛ baanyɛ aye abua mɛi yɛ gbɛ ni ekolɛ ojwɛŋmɔ eyako nɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ onáa nifeemɔi yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ, ŋaawoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua bo ni otsɔɔ nii jogbaŋŋ. Eyɛ mli akɛ ŋaawoi nɛɛ kɔɔ mɛi ni hãa maŋshiɛmɔ lɛ ahe titri moŋ, shi mɔ fɛɛ mɔ ni náa nifeemɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ baanyɛ aná he sɛɛ.—2 Tim. 4:2; Tito 1:9.
9. Mɛni obaanyɛ ofee koni efee mlɛo kɛhã otoibolɔi lɛ akɛ amɛbaanu owiemɔ lɛ shishi?
9 Too otii ni yɔɔ owiemɔ lɛ mli lɛ anaa bɔ ni baahã otoibolɔi lɛ anu shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ oohã wiemɔ lɛ, esa akɛ ohã efee mlɛo kɛhã otoibolɔi lɛ akɛ amɛbaanu nɔ ni otsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ ni amɛnyiɛ sɛɛ. Kɛ́ otii ni owieɔ he lɛ ashishinumɔ wa lɛ, ebaawa kɛhã otoibolɔi lɛ akɛ amɛbaabo toi jogbaŋŋ. Mɛni obaanyɛ ofee koni otoibolɔi lɛ anu owiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ? (1) Yɛ owiemɔ lɛ shishijee lɛ, hã otoibolɔi lɛ ana otii ni obaawie he lɛ. (2) Wiemɔ otii lɛ ahe ekomekomei, ni kɛ́ owie oti ko he ogbe naa lɛ, obaanyɛ omɛ fioo koni otoibolɔi lɛ ana akɛ ooba obawie oti kroko he. (3) Kɛ́ oomu owiemɔ lɛ naa lɛ, tii otii titrii lɛ amli.
10. Mɛni hewɔ esa akɛ okase owiemɔ lɛ jogbaŋŋ koni onya otii ni yɔɔ mli lɛ ahe lɛ?
10 Kasemɔ owiemɔ lɛ jogbaŋŋ bɔ ni baahã onya otii ni yɔɔ mli lɛ ahe. Kɛ́ onyaa sane ko he waa lɛ, obaasumɔ ni ogba mɛi, ni otoibolɔi lɛ hu baana nakai. (Abɛi 2:4, 5; Bɔf. 4:20) No hewɔ lɛ, jwɛŋmɔ saji kɛ ŋmalɛi ni yɔɔ owiemɔ lɛ mli lɛ anɔ jogbaŋŋ koni no ahã onya otii ni yɔɔ mli lɛ ahe waa. Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ United States ni eye nɔ ni fe afii 70 lɛ kaiɔ wiemɔ ko ni ahã be ni eji oblanyo fioo lɛ lolo. Ewie akɛ: “Mikaiɔ lolo akɛ wielɔ lɛ wo wɔ hewalɛ ni kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔjwɛŋ nɔ jogbaŋŋ. Etsɔɔ wɔ gbɛ ni wɔbaatsɔ nɔ wɔfee nakai, ni bɔ ni ewie ehã lɛ hã mina akɛ enyaa nɔ ni ewieɔ he lɛ he waa. Nakai wiemɔ lɛ tsake mishihilɛ; ewa mi koni male bɔ ni mafee mapɛi Biblia lɛ mli jogbaŋŋ ni no ahã mikɛ Yehowa abɔ naanyo waa.”
11. Mɛni esa akɛ ofee kɛye obua otoibolɔi lɛ koni amɛna bɔ ni amɛbaafee amɛkɛ nɔ ni otsɔɔ amɛ lɛ atsu nii? (1 Timoteo 4:13-16)
11 Susumɔ nɔ ni baaye abua otoibolɔi lɛ lɛɛlɛŋ lɛ ahe, ni owo amɛ ŋaa yɛ bɔ ni amɛbaafee amɛkɛ nɔ ni otsɔɔ amɛ lɛ atsu nii lɛ he. Kaawo saji lɛ afua, moŋ lɛ, okɛ ŋmalɛi lɛ atsu nii kɛwo otoibolɔi lɛ hewalɛ ni oye obua amɛ ni amɛna bɔ ni amɛbaafee amɛkɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ lɛ atsu nii yɛ amɛshihilɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Timoteo tsuɔ nii waa kɛsɔmɔɔ enyɛmimɛi lɛ yɛ Efeso lɛ, bɔfo Paulo ŋma lɛ wolo, ni etsɔɔ lɛ nibii pɔtɛi ni esa akɛ efee koni naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli aya nɔ awa. (Kanemɔ 1 Timoteo 4:13-16.) No hewɔ lɛ, susumɔ nɔ ni baaye abua otoibolɔi lɛ lɛɛlɛŋ lɛ he, ni oye obua amɛ ni amɛna nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛnyɛ amɛkɛ otii ni owie he lɛ atsu nii.
12. Kɛ́ oohã wiemɔ lɛ, mɛni hewɔ ehi akɛ obaawie tamɔ bɔ ni owieɔ kɛ́ oogba sane lɛ?
12 Kɛ́ oosaa ohe lɛ, hã wiemɔ lɛ shii abɔ tamɔ nɔ ni odamɔ otoibolɔi lɛ ahiɛ oohã koni kɛ́ oohã wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ lɛ, efee tamɔ nɔ ni okɛ otoibolɔi lɛ miigba sane. Kaaŋma owiemɔ lɛ fitsofitso ni okane, moŋ lɛ, okɛ otoibolɔi lɛ agba sane, ni no baahã efee mlɛo kɛhã amɛ akɛ amɛbaabo toi jogbaŋŋ ni amɛnu shishi. Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ broshuɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa yɛ enɛ he. Ewie akɛ: “Wiemɔ tamɔ bɔ ni owieɔ kɛ́ oogba sane, ní owie yɛ gbɛ ni baahã otoibolɔi lɛ ana akɛ oheɔ nɔ ni owieɔ lɛ oyeɔ, ni osusuɔ amɛhe lɛ nɔ.” Kɛ́ owie tamɔ bɔ ni owieɔ kɛ́ oogba sane lɛ, no baahã otoibolɔi lɛ abo toi jogbaŋŋ, amɛbaanya otii ni otsɔɔ amɛ lɛ ahe, ni amɛbaasumɔ ni amɛkɛtsu nii yɛ amɛshihilɛ mli.
13. Mɛni hewɔ kɛ́ oyaahã wiemɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ obaabi nyɛmi nuu ko ni he esa kɛ wiemɔhamɔ ni eye ebua bo lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
13 Bi nyɛmi nuu ko ni he esa kɛ wiemɔhamɔ ni eye ebua bo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani obaahã wiemɔ lɛ, okɛ otii ni oŋmala oshwie shi lɛ atsɔɔ nyɛmi nuu lɛ ni obɔ mɔdɛŋ ni okɛ ŋaa ni ebaawo bo lɛ atsu nii koni ohã wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, bi lɛ ni kɛ́ oohã wiemɔ lɛ, ebo toi ni kɛ́ ohã ogbe naa lɛ ewo bo ŋaa yɛ he koni wɔsɛɛ kɛ́ oohã wiemɔ lɛ, ohã lɛ jogbaŋŋ fe bɔ ni ohã lɛ lɛ. (Abɛi 1:5) Jeee be fɛɛ be wɔnaa akɛ nɔ ni wɔwieɔ lɛ efeko faŋŋ kɛhãko wɔtoibolɔi lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛmi nuu lɛ baanyɛ atsɔɔ bo bɔ ni obaafee koni wɔsɛɛ lɛ ohã efee mlɛo kɛhã otoibolɔi lɛ akɛ amɛbaanu otii ni owieɔ he lɛ ashishi ni amɛkɛtsu nii. Esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔtsɔɔ nii jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔye wɔbua mɛi ni amɛnu Biblia mli anɔkwalei ni nɔ bɛ lɛ ashishi jogbaŋŋ ni amɛkɛtsu nii.a
Bi nyɛmi nuu ko ni he esa kɛ wiemɔhamɔ lɛ koni eye ebua bo ni onyɛ otsɔɔ nii jogbaŋŋ (Kwɛmɔ kuku 13)
BƆ NI OBAAFEE OBO SANE TOI JOGBAŊŊ
14. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ bɔ ni mɔ ni fo Lala 119 lɛ fee enii lɛ? (Lala 119:24, 111, 167)
14 Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa kaimɔi lɛ ahe hiaa waa lɛ, no baahã wɔbo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Yehowa kaimɔi lɛ ahe miihia wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ “bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa” nɛɛ mli lɛ anaa. (2 Tim. 3:1) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiikase saji ni wɔkase shii abɔ momo po lɛ, wɔfeɔ wɔnii tamɔ bɔ ni mɔ ni fo Lala 119 lɛ fee enii yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe lɛ.—Kanemɔ Lala 119:24, 111, 167.
15. Mɛni baahã wɔya nɔ wɔna nibii ni atsɔɔ wɔ yɛ wɔkpeei ashishi lɛ akɛ amɛhe hiaa waa?
15 Ehe miihia waa ni wɔya nɔ wɔna nibii ni atsɔɔ wɔ yɛ wɔkpeei ashishi lɛ akɛ nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. Wɔkaseɔ nɔ ko yɛ nɔ ni ba Israelbii lɛ anɔ be ni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ ni Yehowa hã amɛ mana lɛ mli. (2 Mo. 16:15, 31) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni Yehowa hã amɛ mana lɛ, amɛnya he waa. Amɛna akɛ ejɛ Yehowa ŋɔɔ, eŋɔɔ, ni ehã amɛtee nɔ amɛhi wala mli. Shi be ni be shwie mli lɛ, eje amɛteŋ mɛi komɛi atsine ejaakɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛyeɔ niyenii kome too lɛ nɔŋŋ daa gbi. (4 Mo. 21:5) Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Ŋmɛnɛ lɛ, nibii ni wɔkaseɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ ekomɛi ji nibii ni wɔkase momo shii abɔ. Shi esaaa akɛ wɔnaa kaimɔi nɛɛ akɛ amɛhe ehiaaa tamɔ bɔ ni Israelbii lɛ fee yɛ mana lɛ he lɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔna amɛ akɛ nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ nyɔŋ anɔkwafo lɛ susuɔ nii ahe jogbaŋŋ dani ehãa akaseɔ nɔ ko yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔna akɛ, nibii ni wɔkaseɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ baanyɛ ahã wɔkpɛ yiŋ kpakpai, ni wɔhi shi kɛya naanɔ.—Abɛi 3:13, 16-18; Yoh. 17:3.
16. Mɛni eye ebua nyɛmimɛi komɛi ni esɔmɔ Yehowa afii pii lɛ ni amɛtee nɔ amɛbo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Nibii Ni Obaanyɛ Ofee Koni Obo Sane Toi Jogbaŋŋ” lɛ hu.)
16 Kɛ́ wɔkɛ ŋaawoi ni yɔɔ kuku nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, ebaanyɛ ehã wɔbo sane toi jogbaŋŋ. Mɛni eye ebua nyɛmimɛi komɛi ni esɔmɔ Yehowa afii pii lɛ ni amɛtee nɔ amɛbo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi? Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Ashley lɛ esɔmɔ Yehowa nɔ ni fa fe afii 30. Ewie akɛ: “Kɛ́ mikase nɔ ni ayaakase lɛ dani mitee asafoŋ kpee lɛ, eyeɔ ebuaa mi ni miboɔ sane toi jogbaŋŋ. Shi kɛ́ mikaseee ni mitee lɛ, ewaa kɛhãa mi akɛ mahã sane hetoo, ni mijwɛŋmɔ kpaa shi hu.” Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Joseph lɛ esɔmɔ Yehowa afii 52. Ewie akɛ: “Kɛ́ asusu sane ko he ekoŋŋ yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ, minyaa he ejaakɛ no hãa minaa otii krokomɛi yɛ nakai sane lɛ he ni no mli lɛ mijwɛŋmɔ eyako nɔ, ni no hãa minuɔ shishi jogbaŋŋ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ nyɛmi nuu ko ni he esako tsɔ miihã wiemɔ lɛ, mikɛ mijwɛŋmɔ eyaaa gbɛ ni etsɔɔ nɔ ehãa wiemɔ lɛ nɔ, moŋ lɛ, mikɛ mijwɛŋmɔ maa nɔ ni ewieɔ lɛ nɔ, ejaakɛ ejɛ Biblia lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ, ejɛ Yehowa ŋɔɔ.”
17. Mɛɛ nibii krokomɛi obaanyɛ ofee koni onyɛ obo sane toi jogbaŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
17 Naa nibii krokomɛi ni obaanyɛ ofee koni onyɛ obo sane toi jogbaŋŋ. (1) Kaaye nii gbɛɛ dani otee asafoŋ kpee koni okaya wɔ. (2) Bɔɔ mɔdɛŋ ni oyashɛ mra ni otao he ko ota dani aje shishi. (3) Sɛɛtimɔ ofoŋ loo otablɛti lɛ bɔ ni egbalaŋ bo loo mɛi ajwɛŋmɔ kɛjeŋ kpee lɛ nɔ. (4) Susumɔ otii ni ekolɛ wielɔ lɛ baawie amɛhe lɛ ahe. (5) Okɛ ojwɛŋmɔ ama wielɔ lɛ nɔ. (6) Ŋmalamɔ otii lɛ kuku, loo tɛŋmɔ otii titrii lɛ ahe mfoniri. (7) Jwɛŋmɔ ŋmalɛi ni akane lɛ anɔ, ni osusu bɔ ni amɛyeɔ amɛbuaa bo koni onu sane lɛ shishi lɛ he. (8) Bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ manyɛ mikɛ ŋmalɛi nɛɛ aye abua mɔ ko yɛ asafo lɛ mli loo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?’ (9) Dani abaaje kpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi lɛ, kwɛmɔ program lɛ mli ni okane gbi lɛ saneyitso lɛ, wiemɔi ni abaahã lɛ saneyitsei lɛ, kɛ ŋmalɛi ni yɔɔ wiemɔi lɛ eko fɛɛ eko he, loo nɔ ni yɔɔ sanebimɔi ni akɛbaati wiemɔi ni ahã lɛ amli lɛ ahe lɛ. (10) Ta shi dioo koni obo lalai ni abaatswa lɛ toi loo okwɛ lala vidioi ni abaajie lɛ, koni no ahã osaa otsui kɛ ojwɛŋmɔ kɛhã kpee lɛ.
Kaahã ofoŋ lɛ loo otablɛti lɛ gbala ojwɛŋmɔ kɛje nɔ ni akaseɔ lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 17)
YAA NƆ OBO YEHOWA TOI
18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔbo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi?
18 Esa akɛ wɔya nɔ wɔbo sane toi jogbaŋŋ kɛ́ wɔtee asafoŋ kpee, ejaakɛ no baahã Yehowa anyiɛ wɔhiɛ yɛ “jalɛ gbɛi anɔ.” (Lala 23:3; 31:3) Nibii ni Yehowa tsɔɔ wɔ kɛ́ wɔtee asafoŋ kpee lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya nɔ wɔfee nɔ ni ja. No hewɔ lɛ, esa akɛ ‘ojwɛŋmɔ ahi bɔ ni oboɔ sane toi ohãa lɛ nɔ,’ ni okɛ nɔ ni onuɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ atsu nii. (Luka 8:18) Mɛi ni boɔ Yehowa toi lɛ baaná miishɛɛ bianɛ, ni wɔsɛɛ hu lɛ amɛbaaná naanɔ wala.—Lala 119:2, 14.
LALA 87 Nyɛbaa! Nyɛbaaná Hewalɛ Hee
a Kɛ́ okwɛ Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ broshuɔ lɛ kɛ Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ Lɛ He Sɛɛ wolo lɛ mli lɛ, obaana ŋaawoi krokomɛi ni baaye abua bo koni onyɛ otsɔɔ nii jogbaŋŋ.