Bɔ Ni Asɔleɔ Ahãa—Ani Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ Lɛ Ji Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ Ni Abaanyɛ Atsɔ Nɔ Asɔle?
Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa
Nuŋtsɔ lɛ sɔlemɔ lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni asɔleɔ ahãa kɛ nɔ ni esa akɛ wɔsɔle yɛ he. Be ni Yesu kaselɔi kɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, tsɔɔmɔ wɔ bɔ ni asɔleɔ” lɛ, hetoo ni Yesu kɛhã amɛ ji no. (Luka 11:1) Kɛ̃lɛ, jeee Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ, loo Wɔtsɛ Ni Yɔɔ Ŋwɛi lɛ pɛ ji sɔlemɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ.a Moŋ lɛ, Yesu kɛ sɔlemɔ nɛɛ hã akɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ loo gbɛ ni kɛ́ atsɔ nɔ asɔle lɛ, Nyɔŋmɔ boɔ toi.
Nɔ ni wɔbaasusu he yɛ sane nɛɛ mli
Mɛni ji nɔ ni awie yɛ Nuŋtsɔ lɛ sɔlemɔ lɛ mli?
Nuŋtsɔ lɛ sɔlemɔ lɛ jeɔ kpo yɛ Mateo 6:9-13 lɛ, ni atsɔɔ shishi yɛ gbɛi srɔtoi anɔ yɛ Biblia srɔtoi amli. Naa bɔ ni atsɔɔ shishi ahã yɛ Bibliai enyɔ komɛi amli.
Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ: “Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛ́i lɛ he atse. O-Maŋtsɛyeli lɛ aba. Afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, hã wɔ niyenii ni he hiaa wɔ kɛhã ŋmɛnɛ gbi nɛɛ; ni okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛkeɔ mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ. Ni okɛ wɔ akaya kaa mli, shi jiemɔ wɔ kɛje mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ.”
King James Version: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse; omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ; ha wɔ ŋmɛnɛ wɔdaa ŋmãa; ni okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛkeɔ mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ; ni okɛ wɔ akaya kaa lɛ mli, shi jiemɔ wɔ kɛjɛ efɔŋ lɛ mli.”b
Te esa akɛ wɔnu Nuŋtsɔ lɛ sɔlemɔ lɛ shishi wɔhã tɛŋŋ?
Nibii ni Yesu tsɔɔ lɛ kɛ tsɔɔmɔi krokomɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ kpãa gbee, no hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ saji krokomɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ shishi.
“Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi”
Esa jogbaŋŋ akɛ wɔbaatsɛ Nyɔŋmɔ akɛ “wɔ-Tsɛ” ejaakɛ lɛ ebɔ wɔ ni ehã wɔ wala.—Yesaia 64:8.
“Ogbɛ́i lɛ he atse”
Esa akɛ awo Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ, hiɛ nyam ni atse he, loo afee lɛ krɔŋkrɔŋ. Kɛ́ adesai wie Nyɔŋmɔ sui lɛ ahe amɛtsɔɔ mɛi, ni amɛhã mɛi le eyiŋtoi lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛmiiye abua kɛtse egbɛ́i he.—Lala 83:18; Yesaia 6:3.
“O-Maŋtsɛyeli lɛ aba”
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ni yɔɔ ŋwɛi, ni Yesu ji enɔ Maŋtsɛ. Yesu tsɔɔ wɔ akɛ wɔsɔle koni nɔyeli nɛɛ abaaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.—Daniel 2:44; Kpojiemɔ 11:15.
“Afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ”
Bɔ ni efɔŋ loo gbele ko bɛ ŋwɛi lɛ, nakai nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji akɛ gbɔmɛi ahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ kɛya naanɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ mli.—Lala 37:11, 29.
“Ŋmɛnɛ lɛ, hã wɔ niyenii ni he hiaa wɔ kɛhã ŋmɛnɛ gbi nɛɛ”
Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, bodobodo ji niyenii ni ehe shi waa. Esa akɛ wɔkai akɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ ji mɔ ni hãa wɔ nibii ni esa akɛ wɔná koni wɔhi wala mli.—Bɔfoi 17:24, 25.
“Okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ, tamɔ bɔ ni wɔ hu wɔkɛkeɔ mɛi ni hiɛ wɔ nyɔji lɛ”
Yɛ sane ni no mli lɛ awieɔ he lɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji ni “nyɔji lɛ” ji wiemɔ kroko kɛhã eshai. (Luka 11:4) Gbɔmɛi fɛɛ feɔ esha ni no hewɔ lɛ eshaifaa he miihia wɔ. Shi kɛ́ wɔmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ wɔhe eshai ake wɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔ hu wɔkɛ mɛi ni tɔ̃ɔ wɔnɔ lɛ ahe eshai ake amɛ.—Mateo 6:14, 15.
“Okɛ wɔ akaya kaa lɛ mli, shi jiemɔ wɔ kɛjɛ efɔŋ lɛ mli”
Nyɔŋmɔ ekaaa wɔ kɔkɔɔkɔ koni wɔfee esha. (Yakobo 1:13) Shi “mɔ fɔŋ lɛ,” ni ji Satan Abonsam, ni atsɛɔ lɛ akɛ Mɔ Ni Kaa Mɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni kaa wɔ. (1 Yohane 5:19; Mateo 4:1-4) Wɔsɔleɔ wɔbiɔ Yehowa koni kɛ́ aaka wɔ koni wɔtɔ̃ enɔ loo wɔgbo enɔ toi lɛ, wɔkafee nakai.
Ani Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ ni akɛɔ lɛ ji gbɛ pɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ asɔle?
Yesu kɛ Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ hã akɛ nɔkwɛmɔnɔ. Ekɛhãaa akɛ wiemɔi ni esa akɛ atĩ mli akɛɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Dani Yesu baatsɔɔ amɛ Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛ́ oosɔle lɛ, kaawie wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ shii abɔ.” (Mateo 6:7) Be ni ekɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ko hãa yɛ be kroko mli lɛ, ekɛ wiemɔi kroko tsu nii.—Luka 11:2-4.
Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ wɔsɔle ji, ni wɔbaajɛ wɔtsuiŋ wɔkɛɛ Nyɔŋmɔ wɔsusumɔ kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa.—Lala 62:8.
Te esa akɛ wɔsɔle wɔhã tɛŋŋ?
Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni hãa wɔnaa bɔ ni esa akɛ wɔsɔle koni Nyɔŋmɔ abo wɔ toi. Kadimɔ bɔ ni Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ kɛ sɔlemɔi krokomɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ kpãa gbee.
Sɔlemɔ ohã Nyɔŋmɔ pɛ
Ŋmalɛ: “Yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, nyɛtsɔa sɔlemɔ, kɛ fai ni akɛ hiɛdɔɔ kpaa, kɛ shidaa nɔ nyɛhãa Nyɔŋmɔ alea nyɛnibimɔi lɛ.”—Filipibii 4:6.
Nɔ ni etsɔɔ: Esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔi lɛ ahã Nyɔŋmɔ—jeee Yesu, Maria, loo saints. Wiemɔi ni ji “Wɔ-Tsɛ,” ni Yesu kɛje Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ shishi lɛ tsɔɔ wɔ akɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔ lɛ ahã Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ.
Esa akɛ nibii ni wɔwieɔ he yɛ wɔsɔlemɔ mli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpã gbee
Ŋmalɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbiɔ ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ, eboɔ wɔ toi.”—1 Yohane 5:14.
Nɔ ni etsɔɔ: Wɔbaanyɛ wɔsɔle yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ he. Yesu kɛ wiemɔ ni ji “afee nɔ ni osumɔɔ” lɛ tsu nii yɛ Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ mli kɛtsɔɔ wɔ akɛ ehe miihia ni wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ, wɔbaale Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛhã shikpɔŋ lɛ kɛ adesai.
Sɔlemɔ ni okɛɛ Nyɔŋmɔ nibii ni yeɔ otsui
Ŋmalɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni ebaaye ebua bo.”—Lala 55:22.
Nɔ ni etsɔɔ: Wɔnaagbai kɛ nibii ni yeɔ wɔtsui lɛ kã Nyɔŋmɔ tsui nɔ waa. Yɛ Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ mli lɛ, Yesu tsĩ nibii ni yeɔ mɛi atsui lɛ atã, no hewɔ lɛ, wɔ hu kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi Yehowa ni ehã wɔ nibii ni he hiaa wɔ, wɔbi lɛ gbɛtsɔɔmɔ ni baahã wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpai, wɔbi ni eye ebua wɔ yɛ haomɔ beiaŋ, ni wɔbaanyɛ wɔbi hu ni ekɛ wɔhe eshai ake wɔ.c
a Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ sɔle sɔlemɔi krokomɛi, shi jeee wiemɔi ni yɔɔ Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ amɛkɛtsu nii.—Luka 23:34; Filipibii 1:9.
b King James Version lɛ mu Nuŋtsɔ Lɛ Sɔlemɔ lɛ naa kɛ wiemɔi ni ji: “Shi onɔ ji maŋtsɛyeli lɛ kɛ hewalɛ lɛ kɛ anunyam lɛ kɛyashi naanɔ. Amen.” Eji wiemɔi ni akɛjieɔ Nyɔŋmɔ yi, ni ejieɔ kpo yɛ Bibliai krokomɛi amli. Kɛ̃lɛ, wolo ni ji The Jerome Biblical Commentary lɛ wie akɛ: “Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ bɛ Biblia wolokpoi ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ nɔ waa lɛ amli.”
c Ekolɛ fɔyeli sɔŋŋ hewɔ lɛ, ebaawa kɛhã mɛi ni nuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa he miihia amɛ lɛ akɛ amɛbaasɔle. Shi Yehowa fɔ̃ɔ mɛi nɛɛ nine akɛ: “Nyɛbaa ni wɔsaa wɔteŋ.” (Yesaia 1:18) Eboɔ mɛi ni kɛ anɔkwayeli jɛɔ amɛtsuiŋ amɛbiɔ edɛŋ eshaifaa lɛ toi.