SEPTEMBER 7-13, 2026
LALA 88 Hã Male Ogbɛi Lɛ
Nibii Ni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Gibeonbii Lɛ Asane Lɛ Mli
“Gibeonbii lɛ kɛ Israel eyakpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ ni amɛyahi amɛteŋ.”—YOS. 10:1.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Gibeonbii lɛ asane lɛ mli kɛ bɔ ni Yehowa kɛ amɛ ye ehã lɛ hu mli.
1-2. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ wɔbaajwɛŋ nɔ ni Biblia lɛ ewie yɛ Gibeonbii lɛ ahe lɛ nɔ lɛ?
AFII 40 eho be ni Israelbii lɛ shi Ejipt lɛ. Amrɔ nɛɛ amɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛye Yeriko kɛ Ai maji lɛ anɔ kunim. Mɛi komɛi ni yɔɔ hei krokomɛi yɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ enu nɔ ni Israelbii lɛ efee lɛ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ba koni amɛkɛ Israelbii lɛ abakpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ. Amɛkwa amɛfee tamɔ nɔ ni amɛjɛ he ko shɔŋŋ ni amɛmiisumɔ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ abɔ naanyo moŋ fe ni amɛkɛ amɛ baawu ta.
2 Atsɛɔ mɛi ni ba Israelbii lɛ aŋɔɔ lɛ akɛ Gibeonbii. Nakai amaniɛbɔɔ lɛ mli atsĩ Gibeonbii lɛ atã klɛŋklɛŋ kwraa yɛ, yɛ Biblia lɛ mli. Asaa atsĩ amɛtã shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli. Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ amɛkɛ Israelbii lɛ hi shi afii pii. Gibeonbii lɛ jie sui kpakpai pii akpo ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa sui komɛi ahe nii kɛjɛ nɔ ni ba amɛnɔ lɛ mli.
HEMƆ YEHOWA OYE NI OBA OHE SHI
3. (a) Namɛi ji Gibeonbii lɛ? (b) Mɛni hewɔ amɛkpa Israelbii lɛ fai koni amɛkakpãtã amɛhiɛ lɛ?
3 Be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ jeŋmaji kpawo ni afɔɔ amɛtsɛmɔ akɛ Kanaanbii lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ehe bahia ni amɛkɛ Kanaanbii lɛ awu ni amɛye amɛnɔ kunim. Jeŋmaji nɛɛ amli bii lɛ ayi fa kwraa fe Israelbii lɛ, ni amɛsraafoi lɛ hu ayi fa kwraa fe Israelbii lɛ asraafoi lɛ. (5 Mo. 7:1) Jeŋmaji nɛɛ ateŋ ekome ji Hivbii lɛ; Gibeonbii lɛ fata Hivbii lɛ ahe. Gibeonbii lɛ yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Gibeon lɛ mli. Atswa gbogboi awo maŋ nɛɛ he ni amɛyɛ asraafoi babaoo. (Yos. 10:2) Kanaanbii krokomɛi lɛ miisumɔ ni amɛkɛ Israelbii lɛ awu ta, shi Gibeonbii lɛ sumɔɔɔ ni amɛfeɔ nakai ejaakɛ amɛna akɛ amɛnyɛŋ amɛye Israelbii lɛ anɔ kunim kɔkɔɔkɔ. Mɛni hewɔ amɛmu sane naa nakai? Ejaakɛ amɛyɔse akɛ, Yehowa miiye eebua Israelbii lɛ koni amɛye kunim. Amɛle akɛ Yehowa ewo shi akɛ ekɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ baahã Israelbii lɛ. (2 Mo. 34:11; Yos. 9:24) No hewɔ lɛ, be ni amɛná amɛle akɛ Israelbii lɛ eye Yeriko kɛ Ai nɔ kunim lɛ, amɛtsu hii komɛi kɛtee Yoshua ŋɔɔ yɛ Gilgal koni amɛyakpa lɛ fai ni ekakpãtã amɛhiɛ.a
4. (a) Tamɔ bɔ ni awie yɛ Yoshua 9:8-13 lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Gibeonbii lɛ laka Israelbii lɛ koni amɛkɛ amɛ akpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.) (b) Mɛni Israelbii lɛ fee be ni amɛná amɛle akɛ Gibeonbii lɛ elaka amɛ lɛ?
4 Kanemɔ Yoshua 9:8-13. Gibeonbii lɛ laka Yoshua akɛ amɛjɛ maŋsɛɛ shɔŋŋ. Amɛkɛɛ lɛ akɛ amɛnu akɛ Yehowa ekpãtã Ejipt asraafoi lɛ ahiɛ ni eye ebua Israelbii lɛ ni amɛye Amorbii amaŋtsɛmɛi enyɔ ni ji Sihon kɛ Og lɛ anɔ kunim. Shi amɛfee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ amɛhiɛ kã shi. No mli lɛ, Israelbii lɛ ye Yeriko kɛ Ai nɔ kunim etsɛko, shi amɛtsĩii no tã ejaakɛ ebaahe be dani mɛi ni yɔɔ “maŋsɛɛ shɔŋŋ” lɛ baanu he. Eji amɛtsĩ tã kulɛ, Israelbii lɛ baana akɛ ejeee anɔkwale akɛ amɛjɛ maŋsɛɛ shɔŋŋ. Yoshua kɛ Israel hii lɛ he nɔ ni Gibeonbii lɛ wie lɛ amɛye. No hewɔ lɛ, amɛwo Gibeonbii lɛ shi akɛ amɛkpãtãŋ amɛhiɛ. Shi amɛbiii Yehowa dani amɛwo Gibeonbii lɛ shi lɛ. (Yos. 9:14, 15) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Israelbii lɛ na akɛ Gibeonbii lɛ emale amɛ. Shi akɛni Israelbii lɛ kɛ Yehowa gbɛ́i ekã amɛ kitã hewɔ lɛ, amɛye amɛshiwoo lɛ nɔ. (Yos. 9:16-19) Israelbii lɛ kɛɛ amɛ akɛ, amɛbaaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛkɛ amɛ ahi shi. Shi amɛhã amɛle akɛ, amɛbaatsɔmɔ “laiyalɔi kɛ faaŋyalɔi amɛhã maŋ lɛ kɛ Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ.”—Yos. 9:27.
Gibeonbii lɛ laka Yoshua koni no ahã amɛkɛ amɛ akpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ (Kwɛmɔ kuku 4)
5. Mɛni Gibeonbii lɛ fee kɛtsɔɔ akɛ amɛheɔ Yehowa nɔ amɛyeɔ?
5 Amorbii lɛ amaŋtsɛmɛi enumɔ lɛ nu akɛ Gibeonbii lɛ kɛ Israelbii lɛ ekpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ. No hewɔ lɛ, amɛfee ekome koni amɛkɛ Gibeonbii lɛ ayawu. Gibeonbii lɛ atsui fã ni amɛkpa Yoshua fai ni ebaye ebua amɛ koni amɛkɛ Amorbii lɛ awu. (Yos. 10:3-7) Yoshua kɛ esraafoi lɛ tee Gibeon koni amɛyaye amɛbua amɛ, ni Yehowa hã amɛye kunim. Yehowa hã nyɔŋmɔŋtɛi wuji po nɛ kɛjɛ ŋwɛi eshwie Amorbii lɛ anɔ, ni ehã etsɛ waa dani je na koni Israelbii lɛ anyɛ aye Amorbii lɛ anɔ kunim kwraa. (Yos. 10:9-14) Gibeonbii lɛ tsɔɔ akɛ amɛheɔ Yehowa amɛyeɔ. Mɛni amɛfee kɛtsɔɔ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛkɛ Israelbii lɛ kpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ. Agbɛnɛ hu, be ni Amorbii lɛ ka akɛ amɛbaatutua amɛ lɛ, amɛbi ni Israelbii lɛ aye abua amɛ. Gibeonbii lɛ he amɛye waa akɛ Yehowa baabu amɛhe, ni ebaaye shi ni ewo Israelbii lɛ hu nɔ.
6. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli?
6 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli? Yehowa baa ehe shi ni enaa mɔbɔ. Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ koni amɛkpãtã Kanaanbii lɛ fɛɛ, ni Gibeonbii lɛ hu fata he lɛ, ahiɛ. (4 Mo. 33:51, 52) Shi be ni Israelbii lɛ kɛ Gibeonbii lɛ kpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ lɛ, Yehowa na Gibeonbii lɛ mɔbɔ ni ehãaa akpãtã amɛhiɛ. Yehowa fee nakai tsɛbelɛ Israelbii lɛ biii lɛ dani amɛyakpaŋ toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, Yehowa ye ebua Israelbii lɛ koni amɛnyɛ amɛye shi ni amɛwo Gibeonbii lɛ nɔ, ni ebu Gibeonbii lɛ ahe.—Yos. 9:26; 11:19.
7. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
7 Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔhe Yehowa wɔye waa. Nibii ni wɔle yɛ Yehowa he lɛ fa kwraa fe nibii ni Gibeonbii lɛ le yɛ Yehowa he lɛ. No hewɔ lɛ, wɔyɛ yiŋtoi pii ahewɔ ni esa akɛ wɔhe Yehowa wɔye waa. (Lala 40:4, 5) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔtsu nitsumɔi ni bei pii lɛ abuuu lɛ wɔhã Yehowa lɛ, belɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ ji no. (Yos. 9:23, 27) Nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Luke ni sɔmɔɔ yɛ Betel lɛ kaiɔ be ko be ni nyɛmi nuu onukpa ko ni lɛ hu esɔmɔɔ yɛ Betel lɛ fee nɔ ko ni hã ana akɛ ebaa ehe shi waa lɛ. Nyɛmi nuu onukpa nɛɛ tsuɔ sɔ̃i ni tsiitsii ahe nii yɛ Betel. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, be ko be ni aama Maŋtsɛyeli Asa ko lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli eyashi kpe kɛbu Asa lɛ kɛ nibii ni akɛmaa tsũ lɛ he. Luke wie akɛ: “Mikase akɛ jeee bɔ ni mɔ ko nuɔ he ehãa lɛ kɛkɛ ni tsɔɔ akɛ ebaa ehe shi. Shi esa akɛ ana yɛ mɔ lɛ nifeemɔi amli hu.” No hewɔ lɛ, kɛ́ daa gbi lɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa baaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu wɔnaagbai lɛ ahe nii lɛ, belɛ, wɔmiikase Gibeonbii lɛ ji no. Ni kɛ́ wɔba wɔhe shi ni wɔtsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni ehe baahia ni atsu yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, no hu baatsɔɔ akɛ wɔmiikase amɛ.
Ba ohe shi tamɔ Gibeonbii lɛ fee lɛ, ni otsu nitsumɔi ni bei pii lɛ abuuu lɛ (Kwɛmɔ kuku 7)
KƐ́ AYE BO SANE FƆŊ LƐ, YAA NƆ OMƐ YEHOWA
8. Mɛɛ efɔŋ Maŋtsɛ Saul fee eshi Gibeonbii lɛ?
8 Biblia lɛ wie nɔ ko ni ba Gibeonbii lɛ anɔ be ni Maŋtsɛ Saul yeɔ Israelbii lɛ anɔ lɛ. Maŋtsɛ Saul ka akɛ ebaagbe Gibeonbii lɛ fɛɛ ni yɔɔ Israel lɛ “yɛ awuŋa ni eyeɔ ehãa Israelbii lɛ kɛ Yudabii lɛ hewɔ.”b Enɛ hã agbe Gibeonbii lɛ ekomɛi. (2 Sam. 21:2, 5, 6) Nɔ ni Saul fee nɛɛ ehiii kwraa! Saul ku toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ ni kã shi etsɛ waa yɛ Israelbii lɛ kɛ Gibeonbii lɛ ateŋ lɛ mli.
9. Mɛɛ be Yehowa hã ana akɛ enyaaa nɔ ni afee Gibeonbii lɛ he?
9 Be shwie mli dani Yehowa gbala mɛi ni fee Gibeonbii lɛ efɔŋ lɛ toi. Yehowa fee nakai be ni David batsɔ maŋtsɛ lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ efee nakai? Ehãaa nugbɔ anɛ afii etɛ, ni enɛ hã hɔmɔ ba Israel. David bi Yehowa nɔ hewɔ ni hɔmɔ eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ, Saul kɛ eshĩabii lɛ eye lá yi sɔ̃, ejaakɛ afii komɛi ni eho lɛ, amɛfee Gibeonbii lɛ efɔŋ.—2 Sam. 21:1.
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Gibeonbii lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛye Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔ? (2 Samuel 21:3-6)
10 Kanemɔ 2 Samuel 21:3-6. David tsɛ Gibeonbii lɛ kɛba eŋɔɔ ni ebi amɛ nɔ ni ebaanyɛ efee ehã amɛ yɛ efɔŋ ni Saul fee amɛ lɛ hewɔ. Gibeonbii lɛ biii David ni ehã amɛ shika babaoo. Mɛni hewɔ? Amɛle akɛ, Mla lɛ kɛɛ, kɛ́ mɔ ko je gbɛ egbe mɔ ko lɛ, ‘esaaa akɛ aheɔ kpɔmɔnɔ ko yɛ ewala hewɔ,’ moŋ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, esa akɛ agbe lɛ. (4 Mo. 35:30, 31) Shi amɛle hu akɛ, amɛnyɛŋ amɛgbe mɔ ko ja maŋtsɛ lɛ ehã amɛ nakai hegbɛ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, David hã Gibeonbii lɛ hegbɛ ni amɛgbe Saul weku lɛ mli bii lɛ ateŋ hii kpawo komɛi. Eeenyɛ efee akɛ, hii nɛɛ ye amɛbua Saul ni egbe Gibeonbii lɛ. Be ko sɛɛ lɛ, nugbɔ lɛ bɔi nɛmɔ ekoŋŋ ni hɔmɔ lɛ sɛɛ fo. Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa mli ni fu Israelbii lɛ yɛ efɔŋ ni amɛfee Gibeonbii lɛ hewɔ lɛ sɛɛ efo.—2 Sam. 21:9, 10, 14.
11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli?
11 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli? Bɔ ni ekɛ amɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyeɔ jalɛ sane. (Lala 37:28) Bei pii lɛ, mɛi kɛ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ loo mɛi ni esoro amɛ yɛ amɛhe lɛ yeee jogbaŋŋ. Shi Yehowa sumɔɔ ni akɛ mɛi fɛɛ aye jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, awaa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi ni akɛ amɛ yeee jogbaŋŋ. Shi Yehowa ewo shi akɛ, wɔsɛɛ lɛ ebaajɔɔ amɛ ni amɛpiŋŋ dɔŋŋ. Bɔ ni Yehowa kɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, ekpa gbɛ akɛ Israelbii lɛ baaye toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ ni yɔɔ amɛ kɛ Gibeonbii lɛ ateŋ lɛ nɔ, ni nakai nɔŋŋ ekpaa gbɛ akɛ wɔbaaye wɔshiwoi anɔ.—Okɛto Amos 1:9 lɛ he.
12. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ?
12 Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ? Bei komɛi lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ baanyɛ aye wɔ sane fɔŋ. Shi kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔmɛ Yehowa ni etsu naagba lɛ he nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, etsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa baatsu sane lɛ he nii yɛ be ni sa mli. Naa sane ko ni tsɔɔ nakai. Nyɛmi yoo ko ni afɔ lɛ mu ni atsɛɔ lɛ Laura French lɛ bɔi sɔɔmɔ yɛ Canada Betel yɛ afi 1926. Afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, aye lɛ sane ko ni ehiii kwraa. Mɛi komɛi folɔ enaa akɛ efata Betelbii komɛi ni etsɔmɔ jamɔkwalɔi lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ sane ni akɛfɔ̃ enɔ lɛ jeee anɔkwale moŋ, shi ahã eshi Betel. Te efee enii ehã tɛŋŋ yɛ sane ni akɛye lɛ lɛ he? Sane lɛ dɔ lɛ waa, shi ewieee asafo lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ ahe efɔŋ ko. Moŋ lɛ, ekɛ ekãa sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ afii ejwɛ. Kɛkɛ ni yɛ 1940 lɛ, atsɛ lɛ ni ebasɔmɔ ekoŋŋ yɛ Betel, ni enɛ hã enaa kpɛ ehe ni ená miishɛɛ. Etee nɔ eye Yehowa anɔkwa ni esɔmɔ yɛ Betel afii 50 kɛyashi egbo. Wɔ hu kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee nɔ ni ja, ni wɔmɛ Yehowa kɛyashi ebaatsu naagba lɛ he nii yɛ be ni sa mli tamɔ bɔ ni Nyɛmiyoo French fee lɛ.—Yes. 26:3, 4.
YAA NƆ OSƆMƆ YEHOWA NI OYE LƐ ANƆKWA
13. Namɛi atsɛɔ amɛ akɛ “Netinim” lɛ? Ni mɛni amɛfee be ni Yudafoi lɛ ye amɛhe kɛje Babilon he lɛ?
13 Biblia lɛ wie akɛ, yɛ Maŋtsɛ David gbele sɛɛ aaafee afii 500 sɛɛ lɛ, nɔ ko ba Gibeonbii lɛ anɔ. No mli lɛ, Yudafoi lɛ ehi Babilon aaafee afii 70 ni amɛye amɛhe kɛje Babilon he. No hewɔ lɛ, Amralo Zerubabel kɛ Yudafoi lɛ ekomɛi ku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem. (Ezr. 2:1, 2, 58) No sɛɛ aaafee afii 70 lɛ, Ezra ni ji woloŋmalɔ lɛ kɛ Yudafoi krokomɛi hu shi Babilon ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem. (Ezr. 7:1-7) Mɛi ni kɛ Zerubabel shi lɛ ayi faaa tsɔ. Ni nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi ni kɛ Ezra shi lɛ agbɛfaŋ. Shi yɛ kui enyɔ nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko mli lɛ, Biblia lɛ wie akɛ, mɛi ni atsɛɔ amɛ “Netinim” lɛ hu fata he. (Kwɛmɔ Ezra 2:58 kɛ 7:7 shishigbɛ niŋmai lɛ.) Netinim ji “sɔlemɔ shĩa lɛ sɔɔlɔi ni jeee Israelbii,” ni amɛteŋ mɛi babaoo ji Gibeonbii lɛ aseshibii.—Kwɛmɔ Biblia Mli Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ, “Netinim.”
14. Mɛni Gibeonbii lɛ fee kɛtsɔɔ akɛ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa? (1 Kronika 9:2 kɛ shishigbɛ niŋmaa)
14 Kanemɔ 1 Kronika 9:2 kɛ shishigbɛ niŋmaa. “Sɔlemɔ shĩa sɔɔlɔi” lɛ fata klɛŋklɛŋ kuu lɛ ni ku amɛsɛɛ kɛtee Yerusalem lɛ he. Nɔ ni amɛfee lɛ tsɔɔ akɛ, amɛyɛ hemɔkɛyeli waa ejaakɛ jeee Yudafoi lɛ fɛɛ ku amɛsɛɛ. No mli lɛ, Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ shĩai fɛfɛji yɛ Babilon ni amɛmiifee shika waa hu yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛshiɔ shihilɛ kpakpa ni amɛyɔɔ mli lɛ ni amɛku amɛsɛɛ kɛya Yerusalem ni amɛyaye amɛbua nitsumɔ ni atsuɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Shi Gibeonbii lɛ aseshibii lɛ ekomɛi kɛ Yudafoi anɔkwafoi lɛ ekomɛi shwe waa akɛ amɛma sɔlemɔ shĩa hee amɛhã Yehowa ni ajá lɛ yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, amɛku amɛsɛɛ amɛtee Israel, eyɛ mli akɛ amɛnáaa lɛ mlɛo. Yudafoi lɛ yɛ shikpɔji yɛ Israel, shi Gibeonbii lɛ aseshibii lɛ bɛ shikpɔŋ ko kwraa yɛ jɛmɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛtee Israel koni amɛyaye amɛbua nitsumɔ ni atsuɔ yɛ Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ, ni amɛye amɛbua kɛsaa Yerusalem gbogboi lɛ po.—Neh. 3:26.
15. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli?
15 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he yɛ bɔ ni ekɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ mli? Bɔ ni ekɛ amɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, eshwɛɛɛ ejálɔi ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ ahe kwraa, ni ekwɛɔ amɛ be fɛɛ be. Be ni Yehowa here Gibeonbii lɛ yɛ Yoshua beiaŋ lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ejɔɔ amɛ. Be ni Babilonbii lɛ kpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, Yehowa here Gibeonbii lɛ aseshibii lɛ. Ni be ni amɛku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon lɛ, ehã amɛtee nɔ amɛtsu nii yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. Etamɔ nɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi hi he ko ni bɛŋkɛ sɔlemɔ shĩa lɛ po. (Ezr. 2:70; Neh. 11:21) Ni akɛni amɛtsu nii yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hewɔ lɛ, Persia maŋtsɛ lɛ hãaa amɛwo toi srɔtoi ni awoɔ yɛ enɔyeli lɛ mli lɛ.—Ezr. 7:24.
16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ?
16 Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Gibeonbii lɛ? Esa akɛ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ, ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi hu ni amɛfee nakai. Bei komɛi lɛ, enɛ baabi ni wɔfee tsakemɔi komɛi. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Alwin ni yɔɔ Philippines lɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. No mli lɛ, etsuɔ nitsumɔ ko ni nyɔmɔwoo lɛ da waa. Shi eesumɔ ni etsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ baabasara amɛsafo lɛ, ebiɔ gbɛ yɛ nitsumɔ koni enyɛ ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ nakai otsi lɛ, ni enɛ hãa enáa miishɛɛ waa. No hewɔ lɛ, Alwin sɔle koni Yehowa aye abua lɛ ni ená nitsumɔ kroko ni baahã enyɛ etsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Alwin le akɛ, kɛ́ etsake nitsumɔ ni etsuɔ lɛ, shika ni enáa lɛ nɔ baagbɔ. Kɛ̃lɛ, ekpa nitsumɔ lɛ ni sɛɛ mli lɛ ená ekroko ni hã enyɛ ekɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Eŋa hu bafata ehe kɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni amɛnyɛ amɛye amɛbua mɛi 21 ni amɛbale anɔkwale lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni nyɛmi nuu nɛɛ kɛ eŋa lɛ bɔɔ lɛ waa. Wɔ hu kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔ Yehowa lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ enaa ni ehiɛ sɔɔ, ni akɛ, ebaaya nɔ ekwɛ wɔ.—Mat. 6:33.
17. Mɛɛ nibii wɔkase yɛ Gibeonbii lɛ asane lɛ mli?
17 Bɔ ni Yehowa kɛ Gibeonbii lɛ ye ehã lɛ hãa wɔnaa esui fɛfɛji lɛ ekomɛi. Nomɛi ji, ebaa ehe shi, enaa mɔbɔ, eyeɔ jalɛ sane, ni eyeɔ anɔkwa. Ejɔɔ mɛi fɛɛ ni jáa lɛ ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ. Wɔkase nibii komɛi hu yɛ bɔ ni Gibeonbii lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ mli. Tamɔ bɔ ni Gibeonbii lɛ fee lɛ, wɔ hu esa akɛ wɔhã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli awa, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai ni yɔɔ gbeyeigbeyei po kpe. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa baabi wɔ ni wɔfee yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi ni wɔhe wɔye akɛ Yehowa baatsu sane lɛ he nii yɛ be ni sa mli ni ejɔɔ wɔ. Naagbee kwraa lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ Yehowa ni wɔye lɛ anɔkwa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkase nɔ ko waa yɛ Gibeonbii lɛ asane lɛ mli.
LALA 148 Yehowa Ji Wɔjielɔ
a Hii ni atsu kɛtee Israelbii lɛ aŋɔɔ lɛ jɛ Gibeon kɛ Hivbii lɛ amaji krokomɛi etɛ ni ji, Kefira kɛ Beerot kɛ Kiriat-yearim lɛ amli.—Yos. 9:17.
b Biblia lɛ etsɔɔɔ nɔ tuuntu hewɔ ni Saul fee efɔŋ nɛɛ. Nilelɔi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Saul sumɔɔɔ ni jeŋmaji krokomɛi hiɔ Israel hewɔ efee nakai lɛ.