Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w26 February bf. 14-19
  • Amrɔ Nɛɛ Ji Be Ni Esa Akɛ Oya Ohiɛ Koni Abaptisi Bo

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Amrɔ Nɛɛ Ji Be Ni Esa Akɛ Oya Ohiɛ Koni Abaptisi Bo
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2026
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NƆ HEWƆ NI MƐI KOMƐI SHASHAOƆ SHI AKƐ AMƐBAAHÃ ABAPTISI AMƐ
  • MƐNI HEWƆ ESA AKƐ OHÃ NAAGBEE LƐ AHI OJWƐŊMƆ MLI JOGBAŊŊ?
  • AMRƆ NƐƐ JI BE NI ESA AKƐ OHÃ ABAPTISI BO
  • Nɔ Ni Baptisimɔ Hãa Anaa Yɛ Ohe, Kɛ Nɔ Hewɔ Ni Ehe Miihia
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2026
  • Ani Oshɛ Mɔ Ni Baanyɛ Ajɔɔ Ehe Nɔ Ehã Yehowa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • ‘Yaa Nɔ Onyiɛ Yesu Sɛɛ’ Yɛ Obaptisimɔ Lɛ Sɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Kaashashao Shi, Hã Abaptisi Bo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2026
w26 February bf. 14-19

APRIL 20-26, 2026

LALA 49 Wɔbaahã Yehowa Tsui Anyɔ Emli

Amrɔ Nɛɛ Ji Be Ni Esa Akɛ Oya Ohiɛ Koni Abaptisi Bo

“Amrɔ nɛɛ ji be ni sa jogbaŋŋ lɛ.”—2 KOR. 6:2.

NƆ NI WƆBAAKASE

Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna akɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔkɛ Yehowa abɔ naanyo waa ni wɔhã abaptisi wɔ.

1. (a) Kɛ́ abaptisi mɔ ko lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ enáa he sɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

ANI ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni ohã abaptisi bo? Kɛ́ ohã hetoo akɛ “hɛɛ” lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji, obi Yehowa ni ekɛ ohe eshai ake bo ni eŋmɛ bo gbɛ ni ojá lɛ. (1 Pet. 3:21) Kɛfata he lɛ, ofee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ohã mɛi ni abaptisiko amɛ lɛ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, yiŋ ni okpɛ akɛ obaahã abaptisi bo lɛ ji yiŋkpɛɛ kpakpa diɛŋtsɛ! Shi kɛ́ abaptisiko bo hu? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, osumɔɔ Yehowa ni oosumɔ ni osɔmɔ lɛ. Ole hu akɛ, ja abaptisi bo dani Yehowa kɛ ohe eshai baake bo ni ebaaná ohe miishɛɛ. (Bɔf. 2:​38-40) Shi loloolo lɛ, etamɔ nɔ ni nɔ ko miitsĩ onaa, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ (1) nibii komɛi ni hãa mɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ, (2) nɔ hewɔ ni esa akɛ ohã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ waa, kɛ (3) nɔ hewɔ ni esa akɛ omia ohiɛ ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ koni abaptisi bo oya nɔŋŋ.

NƆ HEWƆ NI MƐI KOMƐI SHASHAOƆ SHI AKƐ AMƐBAAHÃ ABAPTISI AMƐ

2. Mɛni hewɔ mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ?

2 Mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ ejaakɛ amɛmiishe gbeyei. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛmiisumɔ ni amɛsɔmɔ Yehowa, shi amɛmiishe amɛhe gbeyei, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ, ni no hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛsa Yehowa hiɛ kɔkɔɔkɔ. Ani nakai onuɔ he? Kɛ́ nakai lɛ, kanemɔ ŋmalɛi ni baahã ona akɛ Yehowa le akɛ oyeee emuu, ni akɛ, nɔ pɛ ni ekpaa gbɛ yɛ odɛŋ ji, ni ojá lɛ kɛ otsui muu fɛɛ. (Lala 103:​13, 14; Kol. 3:23) Mɛi komɛi hu sheɔ gbeyei akɛ kɛ́ amɛhã abaptisi amɛ lɛ, mɛi kɛ amɛ baaye bɔ ni esaaa. Kɛ́ nakai onuɔ he lɛ, kpa Yehowa fai ni ehã ofee ekãa koni onyɛ owie akɛ: “Yehowa yɛ mimasɛi; misheee gbeyei. Mɛni gbɔmɔ baanyɛ afee mi?”—Lala 118:6.

3. Mɛni ji nɔ kroko ni hãa mɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

3 Mɛi komɛi hu shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ amɛleee nibii fɛɛ ni esa akɛ amɛle yɛ Biblia lɛ mli. Shi enyiɛ po esa akɛ mɔ ko ale dani abaptisi lɛ? Bo lɛ, susumɔ tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ ko ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli lɛ sane lɛ he okwɛ. Be ko lɛ, awo Paulo kɛ Sila tsuŋ, ni atu amɛ awo nuu nɛɛ dɛŋ. Shi nyɔɔŋteŋ lɛ, shikpɔŋ lɛ hoso ni tsuŋwoohe lɛ shinai lɛ gbele. Enɛ hã Paulo kɛ Sila ná hegbɛ amɛshiɛ amɛhã tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ nɛɛ kɛ eshĩabii lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, nuu nɛɛ kɛ eshĩabii lɛ ná amɛle akɛ, Yehowa ni hã tsuŋwoohe lɛ shinai lɛ gbele koni etsuji lɛ aye amɛhe. Agbɛnɛ hu, atsɔɔ amɛ nibii krokomɛi yɛ Yehowa kɛ Yesu he. Nibii ni amɛkase nakai nyɔɔŋ lɛ mli lɛ ta amɛtsuiŋ waa ni amɛhã ‘abaptisi amɛ amrɔ nɔŋŋ.’ (Bɔf. 16:​25-33) Bo hu kɛ́ ole Yehowa, osumɔɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ, obale Biblia mli tsɔɔmɔi ni esa akɛ mɔ ale klɛŋklɛŋ lɛ, otsake otsui yɛ ohe eshai lɛ ahe, ni otswa ofai shi akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii be fɛɛ be lɛ, belɛ obaanyɛ ohã abaptisi bo.—Mar. 12:30.

Paulo kɛ Sila miishiɛ amɛmiihã tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ kɛ eshĩabii lɛ be ni je ena waa, ni amɛmiibo toi jogbaŋŋ.

Paulo kɛ Sila shiɛ amɛhã tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ kɛ eshĩabii lɛ, ni enɛ tsirɛ amɛ ni amɛhã ‘abaptisi amɛ amrɔ nɔŋŋ’ (Kwɛmɔ kuku 3)


4. Mɛni ji yiŋtoo kroko hewɔ ni mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

4 Mɛi komɛi hu yɛ ni amɛbaasumɔ ni amɛtsake amɛjeŋba koni abaptisi amɛ, shi amɛnuɔ he akɛ efeemɔ baawa. Ehi waa akɛ wɔbaasusu nɔ ni ebaabi ni wɔkɛshã afɔle loo nibii komɛi ni esa akɛ wɔkpa feemɔ koni wɔnyɛ wɔsɔmɔ Yehowa lɛ he. (Luka 14:​27-30) Shi mɛi komɛi yasusuɔ he fe nine, ni no hãa amɛnuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛsɔmɔ Yehowa kɔkɔɔkɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ yɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Candace lɛ gbɛfaŋ. Egbekɛbiiashi lɛ, akɛ lɛ kase nii shi ebamɔɔɔ anɔkwale lɛ mli. Sɛɛ mli, be ni eda lɛ, ehã akɛ lɛ bɔi nikasemɔ ekoŋŋ. Ewie akɛ: “No mli lɛ, je lɛ ŋɔɔ minaa. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ mile nɔ ni esa akɛ mafee koni Yehowa aná mihe miishɛɛ moŋ, shi minu he akɛ efeemɔ baawa tsɔ.” Mɛi komɛi hu nuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛba amɛjeŋ bɔ ni Yehowa etsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛ etsuji aba amɛjeŋ lɛ. No hewɔ lɛ, efeɔ amɛ akɛ amɛkabaptisi moŋ, ejaakɛ kɛ́ amɛbaptisi ni amɛyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, abaajie amɛ kɛje asafo lɛ mli. Ani bo hu onuɔ he nakai? Kɛ́ nakai lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

Nyɛmi yoo ko kɛ oblayoo ko miikase nii. Be ni nyɛmi yoo lɛ wieɔ lɛ, oblayoo lɛ miifee ehe mfoniri ni eeshwɛ ehiɛ jogbaŋŋ ni ekɛ enanemɛi miinu dãa ni amɛmiijo.

Mɛi komɛi miisumɔ ni amɛfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ, shi kɛ́ amɛkwɛ tsakemɔi ni esa akɛ amɛfee lɛ, amɛnuɔ he akɛ efeemɔ baawa (Kwɛmɔ kuku 4)


5. Kɛ́ ooshashao shi akɛ obaahã abaptisi bo lɛ, mɛni he esa akɛ osusu jogbaŋŋ? (Mateo 13:​44-46)

5 Kɛ́ wɔyaahé nɔ ko lɛ, jeee ejara lɛ pɛ wɔkwɛɔ; wɔkwɛɔ bɔ ni eyɔɔ ekpakpa hã lɛ hu. Kɛ́ wɔna akɛ nɔ ni wɔyaahé lɛ ekpakpa ni ni ebaatsɛ lɛ, wɔhéɔ kɛ́ ejara wa po. Nakai nɔŋŋ eji yɛ baptisimɔ he. Esaaa akɛ osusuɔ nibii ni esa akɛ okɛshã afɔle kɛ tsakemɔi ni esa akɛ ofee lɛ pɛ he. Moŋ lɛ, esa akɛ osusu jɔɔmɔi ni obaaná kɛ bɔ ni okɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli baawa lɛ hu he. Yesu gba nɔkwɛmɔnii enyɔ komɛi ni maa sane nɛɛ nɔ mi. (Kanemɔ Mateo 13:​44-46.) Yɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, mɛi komɛi hɔ̃ɔ amɛnibii fɛɛ ni amɛkɛyahé nɔ ko ni jara wa waa. Anɔkwale lɛ, ni ji nibii fɛɛ ni atsɔɔ bo yɛ Biblia lɛ mli lɛ, hu jara wa waa. No hewɔ lɛ, ani obaamia ohiɛ waa ni ofee tsakemɔi fɛɛ ni esa akɛ ofee koni onyɛ omɔ mli? Kɛ́ oonu he akɛ efeemɔ baawa lɛ, hemɔ be ni osusu nɔkwɛmɔnii ni Yesu gba lɛ ahe jogbaŋŋ, ni obi ohe akɛ: ‘Ani miheɔ miyeɔ kɛ mitsui muu fɛɛ akɛ anɔkwale lɛ jara wa waa? Ani naanyobɔɔ ni yɔɔ mi kɛ Yehowa teŋ lɛ he miihia mi fe nɔ fɛɛ nɔ? Ani mihiɛ sɔɔ hiɛnɔkamɔ ni miyɔɔ akɛ mahi shi kɛya naanɔ lɛ? Ni ani mihiɛ sɔɔ hegbɛ ni miná akɛ mahi Yehowa weku ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli?’ Sanebimɔi nɛɛ baaye abua bo ni ona nɔ tuuntu hewɔ ni ewa kɛhã bo akɛ obaafee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Kɛ́ agbɛnɛ ona nɔ ni gbalaa bo sɛɛ lɛ, obaanyɛ otsu he nii koni oshɛ baptisimɔ he.

6. Kɛ́ nɔ ko tsirɛɛɛ bo ni okɛ nibii ni okaseɔ lɛ atsu nii lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

6 Yɛ nidulɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu gba lɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ mɛi komɛi baanu Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ, shi amɛkɛtsuŋ nii. Shi ewie hu akɛ, mɛi komɛi baabo toi ni amɛkɛtsu nii, ejaakɛ ‘amɛyɛ tsui kpakpa.’ (Luka 8:​5-15) Ekolɛ bo lɛ, oyɛ nibii ni okaseɔ lɛ ahe miishɛɛ, shi nɔ ko tsirɛɛɛ bo ni okɛtsu nii, ni kɛ́ ojwɛŋ enɛ he lɛ, egbaa onaa waa. Kɛ́ nakai lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Nyɔŋmɔ baanyɛ aye abua bo. No hewɔ lɛ, sɔlemɔ obi lɛ ni ehã bo tsui ni he jɔ koni anɔkwale lɛ anyɛ abote omli ni okɛtsu nii yɛ oshihilɛ mli.—Eze. 18:31; 36:26.

7-8. Mɛni hewɔ oblahii kɛ oblayei komɛi nyɛɛɛ amɛya amɛhiɛ ni abaptisi amɛ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

7 Oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ sumɔɔ Yehowa waa, shi bei komɛi lɛ, nibii komɛi ni mɛi kɛɔ amɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛya amɛhiɛ ni abaptisi amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsɔɔlɔi komɛi hãa amɛskulbii lɛ nuɔ he tamɔ nɔ ni naagba ko kwraa bɛ nifeemɔi komɛi ahe, tsɛbelɛ Yehowa sumɔɔɔ. Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei, kɛ́ nyɛbo tsɔɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ toi lɛ, nyɛbaakpɛ amane nyɛhã nyɛhe. (Lala 1:​1, 2; Abɛi 7:​1-5) Mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee koni nɔ ko nakai akaba nyɛnɔ? Nyɛbaanyɛ nyɛkase nɔ ko yɛ nɔ ni lalatsɛ lɛ kɛɛ Yehowa lɛ mli. Ewie akɛ: “Miyoɔ nii asɛɛ waa fe mitsɔɔlɔi lɛ fɛɛ, ejaakɛ mijwɛŋɔ okaimɔi lɛ anɔ.”—Lala 119:99.

8 Akpa shi ana akɛ, nibii komɛi ni nyɛmimɛi komɛi feɔ lɛ ni hãa ewaa kɛhãa amɛbii lɛ akɛ amɛbaaya amɛhiɛ ni abaptisi amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmimɛi komɛi kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ maa amɛbii lɛ askulyaa kɛ nitsumɔ ni amɛbaasumɔ ni amɛbii lɛ atsu wɔsɛɛ lɛ nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi hu yeee amɛbuaaa amɛbii lɛ koni amɛkɛ otii amamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛ́ gbekɛ ji bo, ni oona nɔ ko ni obaasumɔ ni ofɔlɔi afee kɛye amɛbua bo ni oya ohiɛ ni abaptisi bo lɛ, okɛ amɛ agba he sane. Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye lɛ, obaanyɛ okɛ Yehowa abɔ naanyo.—Abɛi 20:11.

Oblanyo fioo ko kɛ efɔlɔi miiwie, ni eegbala amɛjwɛŋmɔ kɛmiiya “Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!” wolo lɛ nikasemɔ 23 lɛ nɔ.

Hã ofɔlɔi ale akɛ obaasumɔ ni abaptisi bo (Kwɛmɔ kuku 8)


9. Mɛni hewɔ mɛi komɛi tsiɔ amɛbaptisimɔ amɛtoɔ lɛ?

9 Mɛi komɛi yɛ ni amɛshɛ kɛhã baptisimɔ, shi amɛhãaa abaptisi amɛ, ejaakɛ amɛmiimɛ ni amɛkɛ amɛnaanyo ko loo amɛwekunyo ko abaptisi shi kome. Anɔkwa, naagba bɛ he akɛ wɔkɛ wɔnaanyo ko loo wɔwekunyo ko baabaptisi shi kome. Shi ani esa akɛ otsi obaptisimɔ lɛ oto yɛ nɔ ko nɛkɛ hewɔ? Kaimɔ akɛ, be ni ojɔɔ ohe nɔ ohãa Yehowa lɛ, mɔ ko fataaa ohe. No hewɔ lɛ, kaatsi obaptisimɔ lɛ oto yɛ mɔ ko hewɔ.—Rom. 14:12.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ OHÃ NAAGBEE LƐ AHI OJWƐŊMƆ MLI JOGBAŊŊ?

10. Mɛni hewɔ mɛi komɛi efeee tsakemɔi fɛɛ ni esa akɛ amɛfee koni anyɛ abaptisi amɛ lɛ?

10 Kɛfata nibii ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ ahe lɛ, mɛi komɛi nuɔ he akɛ naagbee lɛ nako aba, ni no hewɔ lɛ, amɛfeee tsakemɔi fɛɛ ni esa akɛ amɛfee koni anyɛ abaptisi amɛ lɛ. Shi ani nilee yɛ mli akɛ mɔ ko baasusu nakai? Dabi kwraa. Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, ejaakɛ nɔ ŋmɛlɛtswaa ni nyɛhiɛ kãaa nɔ lɛ, gbɔmɔ Bi lɛ baaba.”—Luka 12:40.

11. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkase Yehowa he nii ni wɔbale lɛ lɛ, mɛni no baatsirɛ wɔ ni wɔfee? Ni mɛni hewɔ? (Lala 119:60)

11 Kɛ́ mɔ ko jɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa ni ehã abaptisi lɛ lɛ, ehãa anaa akɛ mɔ lɛ sumɔɔ Yehowa ni eesumɔ ni eye ekitãi lɛ anɔ. Mɛni baaye abua bo ni osumɔ Yehowa waa nakai? No ji ni obaaya nɔ okase ehe nii. Kɛ́ okase Yehowa he nii lɛ, obaana akɛ esumɔɔ bo, ni akɛ, kɛ́ ofee nibii fɛɛ ni ekɛɔ bo akɛ ofee lɛ, bo diɛŋtsɛ obaaná he sɛɛ. (Kanemɔ Lala 119:60.) Yakobo tsɔɔ nɔ kroko hu ni he hiaa waa hewɔ ni esa akɛ wɔfee nibii fɛɛ ni Yehowa kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ oya nɔŋŋ. Etsɔɔ mli akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko leee nɔ ni baaba wɔ́. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ gbi fɛɛ gbi lɛ, ‘wɔfee nɔ ni ja,’ ni tsɔɔ akɛ, wɔfee nibii ni wɔle akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔfee lɛ.—Yak. 4:​13-17.

12. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni Yesu gba ni kɔɔ mɛi komɛi ni yatsu nii yɛ wain ŋmɔ ko mli lɛ ahe lɛ mli?

12 Be ko lɛ, Yesu gba nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ mɛi komɛi ni yatsu nii yɛ wain ŋmɔ ko mli lɛ ahe. Ewie akɛ, mɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi tsu nii ŋmɛlɛtswaa kome pɛ, shi amɛkɛ mɛi ni tsu nii gbi muu fɛɛ lɛ ná nyɔmɔwoo kome. Mɛni hewɔ amɛtsu nii ŋmɛlɛtswaa kome pɛ lɛ? Amɛwie akɛ: “Ejaakɛ mɔ ko ebɔko wɔ apaa.” Enɛ hãa wɔnaa akɛ, jeee anihaolɔi ji amɛ; eji mɔ ko babɔ amɛ apaa mra mli kulɛ, amɛbaatsu nii gbi muu lɛ fɛɛ. Bɔ ni amɛfee amɛnii amɛhã be ni atsɛ amɛ lɛ po tsɔɔ nakai; amɛbote ŋmɔ lɛ mli oya nɔŋŋ ni amɛyafata nitsulɔi krokomɛi lɛ ahe kɛtsu nii. (Mat. 20:​1-16) Ŋmɛnɛ lɛ, Yesu efɔ̃ wɔ nine ni wɔbatsɔmɔ ekaselɔi ni wɔfata he kɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ. Esa akɛ wɔhere ninefɔɔ nɛɛ nɔ oya nɔŋŋ.

13. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Lot ŋa lɛ sane lɛ mli?

13 Mɛi komɛi miimɛ ni amɛna akɛ ŋmɛnɛ-kɛ-wɔ́ nɔŋŋ naagbee lɛ miiba dani amɛfee tsakemɔi ni ehe miihia ni amɛfee koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ. Shi esa akɛ amɛkai akɛ, kɛ́ amɛmɛ aahu kɛyashi nakai beiaŋ lɛ, ebaawa waa kɛhã amɛ akɛ amɛbaafee tsakemɔi nɛɛ. Yesu le enɛ, ni no hewɔ lɛ, ebɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkaia Lot ŋa lɛ.” (Luka 17:​31-35) Lot ŋa lɛ le faŋŋ akɛ etsɛŋ ni Yehowa baakpãtã Sodom kɛ Gomora hiɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, enyɛɛɛ eshi eheloonaa nibii lɛ yɛ sɛɛ koni ahere eyiwala. (1 Mo. 19:​23-26) Esane lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ, amrɔ nɛɛ ni be yɔɔ lolo lɛ, esa akɛ wɔfee tsakemɔi fɛɛ ni he hiaa lɛ, ejaakɛ kɛ́ be nɛɛ ho lɛ, eho! Yehowa kɛ eko efɔ̃ŋ nɔ.—Luka 13:​24, 25.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ osusu bɔ ni Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ naagbee lɛ he lɛ baa mli amɛhãa lɛ he?

14 Nibii ni Biblia lɛ gba akɛ ebaaya nɔ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, nomɛi nɔŋŋ wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ. Kɛjeee fɛɛ onaa yɛ he ni oyɔɔ lɛ po lɛ, ole akɛ amɛmiiya nɔ yɛ heihei. Esa akɛ enɛ ahã ona akɛ, be ni eshwɛ lɛ faaa dɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, esaaa akɛ oshashaoɔ shi akɛ obaahã abaptisi bo. Bɔfo Petro kɛɛ blema Kristofoi lɛ nɔ ko ni esa akɛ wɔ hu wɔsusu he. Ekɛɛ amɛ akɛ, ‘amɛhã amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ’ loo ‘amɛfee klalo,’ ejaakɛ “nibii fɛɛ anaagbee eshɛ etã.” (1 Pet. 4:7; shn.) Ekã shi faŋŋ akɛ, ‘naagbee’ lɛ ni Petro wie he lɛ ji Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛkpatamɔ lɛ. Mɛi ni Petro ŋma wolo lɛ eyahã lɛ kɛ Yerusalem teŋ jekɛ, no hewɔ lɛ, Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ esaŋ amɛhe tɛ̃ɛ. (1 Pet. 1:1) Kɛ̃lɛ, kɛ́ amɛna akɛ, nɔ ni Yehowa gba yɛ Yerusalem he lɛ eba mli lɛ, no baahã hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ akɛ nibii krokomɛi ni egba lɛ baaba mli lɛ mli awa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ bo hu okɛ ohiɛ fɔ̃ shi lɛ, obaana akɛ gbalɛi ni kɔɔ naagbee lɛ he lɛ miiba mli, ni no hewɔ lɛ, be ni eshwɛ lɛ faaa dɔŋŋ. Enɛ baatsirɛ bo ni oya ohiɛ oyayaayai koni abaptisi bo.

15. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ wɔmiishwe Yehowa gbi lɛ ni eyɛ wɔjwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ? (2 Petro 3:​10-13)

15 Yɛ wolo ni ji enyɔ ni Petro ŋma lɛ mli lɛ, etsɔɔ wɔ nibii komɛi ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔle akɛ “Yehowa gbi” lɛ, ni ji jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ, ebɛŋkɛ waa. Be ni Petro ŋma wolo nɛɛ, no mli lɛ naagbee lɛ nako aba kwraa. Kɛ̃lɛ, ekɛɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ akɛ, ‘amɛshwe’ naagbee lɛ loo ‘amɛhã ehi amɛjwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ.’ (Kanemɔ 2 Petro 3:​10-13; shn.) Kɛ́ wɔhãaa wɔhiɛ akpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ naagbee lɛ eshɛ etã lɛ, no tsɔɔ akɛ, eyɛ wɔjwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ. Ni kɛ́ wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔhe wo “Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi” amli lɛ, no hãa anaa akɛ wɔmiishwe waa ni naagbee lɛ aba. Kɛ́ Yehowa na akɛ oojá lɛ ni oofee nibii ni esumɔɔ lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ebaaná miishɛɛ waa. Ni kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã lɛ ni ohã abaptisi bo lɛ, emiishɛɛ lɛ baateke nɔ!

AMRƆ NƐƐ JI BE NI ESA AKƐ OHÃ ABAPTISI BO

16. Mɛɛ be ji be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ oya ohiɛ ni abaptisi bo? Ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Etiopia piafonyo lɛ fee yɛ enɛ mli? (2 Korintobii 6:​1, 2) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

16 Amrɔ nɛɛ ji be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ oya ohiɛ ni abaptisi bo. (Kanemɔ 2 Korintobii 6:​1, 2.) Etiopia piafonyo lɛ ni Filipo shiɛ ehã lɛ yɔse akɛ baptisimɔ jeee nɔ ko ni ashashaoɔ shi yɛ he. No hewɔ lɛ, be ni enu sane kpakpa lɛ ni Filipo shiɛ ehã lɛ lɛ shishi, ni amɛna nu ko ni ebaanyɛ ehã Filipo abaptisi lɛ yɛ mli lɛ, ewieee akɛ, ‘Nɔ ni mikase lɛ faaa; masumɔ ni atsɔɔ mi eko afata he. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔbaana nu kroko yɛ gbɛ lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ, mihã abaptisi mi.’ Moŋ lɛ, ebi Filipo akɛ, “Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?” (Bɔf. 8:​26, 27, 35-39) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa po nɛ! Be ni abaptisi lɛ lɛ sɛɛ lɛ, ‘etsa egbɛfaa lɛ nɔ kɛ miishɛɛ babaoo.’

Mfonirii: 1. Etiopia piafonyo lɛ miiya Filipo ŋɔɔ yɛ nu lɛ mli koni ebaptisi lɛ. 2. Nyɛmi yoo lɛ ni wɔna yɛ mfoniri ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ kɛ e-Biblia mli nikaselɔ lɛ kɛ asafoŋ onukpai enyɔ miiwie yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ.

Etiopia piafonyo lɛ sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ wɔya wɔhiɛ ni abaptisi wɔ (Kwɛmɔ kuku 16)a


17. Mɛni obaanyɛ ohe oye akɛ Yehowa baafee ehã bo?

17 Kɛ́ ooshashao shi akɛ obaahã abaptisi bo lɛ, Yehowa miisumɔ ni ole akɛ, efee klalo akɛ ebaaye ebua bo, ejaakɛ eesumɔ ni obatsɔ enaanyo kpaakpa. (Rom. 2:4) Ebaanyɛ eye ebua bo kɛ́ ooshe gbeyei akɛ onyɛŋ osɔmɔ lɛ jogbaŋŋ, onuɔ he akɛ tsakemɔi ni esa akɛ ofee lɛ afeemɔ baawa, loo mɛi wooo bo hewalɛ ni ohã abaptisi bo. Kɛ́ ohã abaptisi bo lɛ, obaaná miishɛɛ waa, ejaakɛ ofee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔ, ni fiofio lɛ, obaajie ojwɛŋmɔ kɛje “nibii ni yɔɔ sɛɛ” lɛ anɔ. (Fip. 3:​8, 13) Moŋ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ baama “nibii ni yɔɔ hiɛgbɛ lɛ,” ni ji, jɔɔmɔi ni mɛi ni jɔɔ amɛhe nɔ amɛhãa Yehowa ni abaptisiɔ amɛ lɛ náa bianɛ kɛ nɔ ni amɛbaaná wɔsɛɛ lɛ anɔ.—Bɔf. 3:19.

TE OBAAHÃ HETOO OHÃ TƐŊŊ?

  • Mɛni hewɔ mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ?

  • Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ wɔbaatsi wɔbaptisimɔ lɛ wɔto?

  • Mɛɛ be ji be ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ oya ohiɛ ni abaptisi bo?

LALA 38 Ebaahã Ohe Awa

a NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Tamɔ bɔ ni Etiopia piafonyo lɛ kɛɛ Filipo akɛ eesumɔ ni abaptisi lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ Biblia mli nikaselɔ ko eyana asafoŋ onukpai lɛ ni eekɛɛ amɛ akɛ ebaasumɔ ni abaptisi lɛ.

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje