APRIL 6-12, 2026
LALA 82 “Nyɛhãa Nyɛla Lɛ Atsoa”
Mɛni Baaye Abua Wɔ Ni Wɔkɛ Wɔwekumɛi Ni Jeee Odasefoi Lɛ Ahi Shi Jogbaŋŋ?
“Nyɛkahãa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ, ejaakɛ kɛ́ wɔkpaaa feemɔ lɛ, wɔbaakpa eyibii yɛ be ni sa mli.”—GAL. 6:9; shn.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nibii ejwɛ ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ ahi shi jogbaŋŋ, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔɔ amɛ Yehowa he nii kɛ́ hegbɛ lɛ ba.
1-2. Bei pii lɛ, kɛ́ mɛi bale anɔkwale lɛ, te amɛfeɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ? Ni te enɛ saa wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ ateŋ lɛ he ehãa tɛŋŋ?
BE KO LƐ, Yesu kɛɛ nuu ko ni miitao ebatsɔ esɛɛnyiɛlɔ lɛ akɛ: ‘Yaa owekumɛi lɛ aŋɔɔ yɛ shĩa, ni oyagba amɛ nibii fɛɛ ni Yehowa efee ehã bo lɛ.’ (Mar. 5:19) Nɔ ni Yesu wie nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, ele nɔ ko ni yɔɔ adesai ahe, ni no ji, bei pii lɛ, kɛ́ nɔ kpakpa ko tee nɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔgba wɔwekumɛi.
2 Ani okaiɔ bɔ ni ofee onii ohã klɛŋklɛŋ be ni onu sane kpakpa lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, onyɛɛɛ okɛwo ohe diŋŋ; ogba owekumɛi lɛ fɛɛ. Shi ekolɛ owekumɛi lɛ eyanyaaa he aloo bɔ ni okɛ amɛ wie ohã lɛ hewɔ lɛ, efite okɛ amɛ teŋ po. Kɛ́ nakai nibii tee lɛ yɛ ogbɛfaŋ lɛ, nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni ona nɔ ni obaanyɛ ofee kɛsaa okɛ owekumɛi lɛ ateŋ, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, oye Yehowa anɔkwa.
3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nibii ejwɛ ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi lɛ ahi shi jogbaŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaana akɛ, esa akɛ wɔnu he wɔhã amɛ, ejaakɛ no baaye abua wɔ ni wɔsumɔ amɛ ni wɔto wɔtsui shi wɔhã amɛ kɛ́ amɛsumɔɔɔ ni amɛkaseɔ Yehowa he nii po. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔbaana nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ amɛfee nɔ ko loo amɛwie nɔ ko ni dɔ wɔ waa. Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔbaana akɛ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã amɛ, ni wɔya nɔ wɔye wɔbua amɛ akɛ aleenɔ wɔsɛɛ ko lɛ, amɛbaaba amɛbasɔmɔ Yehowa lo. Naagbee lɛ, wɔbaana nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã amɛna akɛ wɔsumɔɔ amɛ.
NU HE OHÃ AMƐ
4. Ani Yesu jie enine yɛ mɛi ni booo lɛ toi lɛ ahe? Tsɔɔmɔ mli.
4 Mɛi ni Yesu shiɛ ehã lɛ ateŋ mɛi komɛi nyaaa sane lɛ he, shi ejieee enine yɛ amɛhe. Ekɛ ehe to wain ŋmɔ mli saalɔ ko ni fee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ akɛ aleenɔ agbami tso ko ni wooo yibii lɛ baawo yibii lo lɛ he. (Luka 13:6-9) Be ni Yesu gba nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ, no mli lɛ ekɛ afii etɛ kɛ sɛɛ eye ebua Yudafoi lɛ akɛ aleenɔ amɛbaahe enɔ amɛye ni amɛbanyiɛ esɛɛ lo. Mɛni hewɔ Yesu shiii amɛsane ehãaa amɛ kɛkɛ? Yesu nu he ehã amɛ, ni no hewɔ ená amɛhe tsui waa nakai lɛ.
5. Mɛni hewɔ Yesu nu he ehã Yudafoi lɛ?
5 Mɛni hewɔ Yesu nu he ehã Yudafoi lɛ? Enu he ehã amɛ ejaakɛ amɛjamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ waaa amɛ ni amɛle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ ni amɛhe enɔ amɛye. Yesu na akɛ “amɛtamɔ gwantɛŋi ni bɛ kwɛlɔ.” (Mar. 6:34) Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, ekwɛ Yerusalem maŋ lɛ, ni efó eshwie nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ele akɛ etsɛŋ, emli bii lɛ ateŋ mɛi babaoo ahiɛ baakpãtã akɛni amɛheee lɛ, Yesu lɛ, kɛ Yehowa amɛyeee lɛ hewɔ. (Luka 19:41-44) Kɛ́ wɔ hu wɔnu he wɔhã wɔwekumɛi lɛ, ebaatsirɛ wɔ ni wɔye wɔbua amɛ.
6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã wɔwekumɛi lɛ? (Galatiabii 6:9)
6 Kanemɔ Galatiabii 6:9. Kɛ́ bianɛ lɛ, owekumɛi lɛ sumɔɔɔ ni amɛkaseɔ Yehowa he nii po lɛ, too otsui shi ohã amɛ ni oya nɔ okɛ amɛ ahi shi jogbaŋŋ. Ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko baaŋmɛɛ nɔ ko ni eheɔ eyeɔ waa lɛ he ni ebasɔmɔ Yehowa. Ekolɛ, be ko ni eho lɛ, bo hu oyɛ je lɛ mli, ni oleee Nyɔŋmɔ ni ‘obɛ hiɛnɔkamɔ.’ (Efe. 2:12) Shi mɔ ko to etsui shi etsɔɔ bo Yehowa he nii ni eye ebua bo ni otsake. Kɛ́ bo hu oto otsui shi ohã owekumɛi lɛ, ekolɛ, bo hu obaanyɛ oye obua amɛ ni amɛbajá Yehowa.
BƆƆ MƆDƐŊ NI ONU AMƐ SHISHI
7. Mɛni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ ni Yesu nyɛmimɛi lɛ eyaheee amɛyeee akɛ lɛ ji Mesia lɛ?
7 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu nyɛmimɛi lɛ nu naakpɛɛ nii ni efee yɛ Galilea lɛ he. (Luka 4:14, 22-24) Shishijee lɛ, amɛheee amɛyeee akɛ Yesu ji Mesia lɛ. (Yoh. 7:5) Mɛni hewɔ? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi ehãa wɔleɔ nɔ hewɔ ni Yudafoi komɛi eyanyiɛɛɛ Yesu sɛɛ lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi she gbeyei akɛ kɛ́ amɛyanyiɛ Yesu sɛɛ lɛ, abaate shi awo amɛ. (Yoh. 9:18-22) Amɛteŋ mɛi komɛi hu le Yesu kɛjɛ egbekɛbiiashi, no hewɔ lɛ, ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaakpɛlɛ nɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ. (Mar. 6:1-4) Ni eeenyɛ efee akɛ, Yesu nyɛmimɛi lɛ hu nu he nakai nɔŋŋ. Ani ekolɛ nibii nɛɛ nɔŋŋ ahewɔ wɔwekumɛi lɛ sumɔɔɔ ni amɛboɔ sane kpakpa lɛ toi lɛ?
8. Mɛni baanyɛ ahã wɔwekumɛi lɛ awie nibii ni yɔɔ dɔlɛ amɛshi wɔ loo amɛkɛ wɔ aye bɔ ni esaaa?
8 Kwɛmɔ akɛ obaana nɔ hewɔ ni amɛwieɔ loo amɛfeɔ nibii ni yɔɔ dɔlɛ lɛ lo. Eeenyɛ efee akɛ, Yesu nyɛmimɛi lɛ fata ewekumɛi ni be ko lɛ amɛwie akɛ “ejwɛŋmɔ tsuuu nii jogbaŋŋ” lɛ ahe. (Mar. 3:21) Mɛni hewɔ amɛmu sane naa nakai lɛ? Be ni amɛwie sane nɛɛ no mli lɛ, Yesu hiɛ edɔ eetsɔɔ mɛi nii, ni mɛi pii hu miiba eŋɔɔ ni etsa amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, enáaa dekã ni eye nii po. (Mar. 3:20) Eeenyɛ efee akɛ, enɛ hã ewekumɛi lɛ nu he akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eye lɛ sɛkɛ. Wɔ hu ekolɛ, kɛ́ wɔwekumɛi lɛ kwɛ bɔ ni wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa lɛ, amɛbaanu he akɛ wɔmiitsere nɔ ko tsɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhã amɛna akɛ, eyɛ mli akɛ wɔkɛ wɔjamɔ lɛ shwɛɛɛ moŋ, shi wɔyɛ dekã kɛhã nibii krokomɛi.
9. Mɛni baanyɛ ahã wɔwekumɛi lɛ atsake jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ Odasefoi ahe lɛ? (1 Petro 3:1, 2) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
9 Hã owekumɛi lɛ ana akɛ osusuɔ amɛhe. Kɛ́ wɔtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhã wɔwekumɛi lɛ na akɛ wɔsusuɔ amɛhe lɛ, no baanyɛ ahã amɛtsake jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ wɔhe lɛ. (Kanemɔ 1 Petro 3:1, 2.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmimɛi yei ni amɛwumɛi jeee Odasefoi lɛ baanyɛ ato amɛnibii ahe gbɛjianɔ bɔ ni baahã amɛná be amɛhã amɛwumɛi lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, bei komɛi lɛ, amɛwumɛi lɛ ahe feɔ shoo loo amɛnáaa he miishɛɛ kɛ́ amɛshi amɛ amɛtee asafoŋ kpeei loo shiɛmɔ. No hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛto gbɛjianɔ ni amɛya shiɛmɔ be ni amɛwumɛi lɛ ahiɛ edɔ amɛmiifee nii loo amɛbɛ shĩa. Kɛ́ nyɛmi yoo ko fee nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ewu lɛ baaná miishɛɛ, ni ebaana akɛ eŋa lɛ susuɔ ehe. Enɛ baanyɛ ahã nuu lɛ aná Odasefoi ahe jwɛŋmɔ kpakpa.
Kɛ́ wɔtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhã wɔhefatalɔ ni jeee Odasefonyo lɛ na akɛ wɔsusuɔ ehe lɛ, no baanyɛ ahã etsake jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ wɔhe lɛ (Kwɛmɔ kuku 9)f
10. Kɛ́ mɛi wie amɛshi wɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiikase Yesu?
10 Kaanu he akɛ esa akɛ ojie nɔ fɛɛ nɔ ni amɛwieɔ lɛ naa. Be ni mɛi wie akɛ Yesu yeɔ ŋmaa ni enuɔ dãa waa lɛ, emli fuuu amɛ, ni ejieee naa hu. Moŋ lɛ, etsɔ enifeemɔ nɔ ehã ana faŋŋ akɛ, nɔ ni awieɔ lɛ bɛ mli. (Mat. 11:19) Ehã mɛi na akɛ, ebɛ kpɛŋŋ ni enáa ehewɔŋ miishɛɛ. (Okɛto Yohane 2:2, 6-10 lɛ he.) Bo hu kaanu he akɛ, esa akɛ ojie nɔ fɛɛ nɔ ni abaawie ashi bo lɛ naa. Moŋ lɛ, hã owekumɛi lɛ ana akɛ onáa ohewɔŋ miishɛɛ, ni obɛ kpɛŋŋ. Ekolɛ, enɛ baahã amɛna akɛ, nibii gbohii ni awie yɛ wɔhe lɛ bɛ mli.
TOO OTSUI SHI OHÃ AMƐ, NI OHE OYE AKƐ AMƐBAANYƐ AMƐBASƆMƆ YEHOWA
11. Te Yesu kɛ enyɛmimɛi lɛ ye ehã tɛŋŋ?
11 Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu to etsui shi waa ehã enyɛmimɛi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu fee eklɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii lɛ yɛ Kana lɛ, no mli lɛ enyɛmimɛi lɛ yɛ jɛmɛ ni amɛna. (Yoh. 2:11, 12) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛheee amɛyeee akɛ lɛ ji Mesia lɛ. Ani Yesu nijiaŋ je wui? Ani ekpɛ eyiŋ akɛ eyeŋ ebuaŋ amɛ dɔŋŋ? Dabi. Biblia lɛ gbaa wɔ sane ko ni ekɛ enyɛmimɛi lɛ gba be ni efee eklɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii lɛ sɛɛ aaafee afii etɛ, ni wɔnaa yɛ nakai sanegbaa lɛ mli akɛ, etee nɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaye ebua amɛ.—Yoh. 7:5-8.
12. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ ekolɛ wɔsɛɛ lɛ, wɔwekumɛi lɛ baaba amɛbafata wɔhe kɛsɔmɔ Yehowa?
12 Nyɛsɛɛ nɛɛ, wɔkase nibii pii ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa naa mɔbɔ waa, ni akɛ, kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi po lɛ, ekolɛ mɛi baaná hegbɛ amɛbasɔmɔ Yehowa. No hewɔ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, wɔwekumɛi lɛ baanyɛ abasɔmɔ Yehowa. Kɛ́ akpãtã amale jamɔi fɛɛ ahiɛ lɛ, ekolɛ wɔwekumɛi lɛ baakai akɛ wɔkɛɛ amɛ, ni no baahã amɛtsake amɛtsui.a (Kpo. 17:16) Amrɔ nɛɛ po lɛ, kɛ́ amɛhe fi amɛ lɛ, wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛyeɔ wɔbuaa amɛ. Enɛ hãa amɛnaa akɛ wɔsumɔɔ amɛsane ni wɔsusuɔ amɛhe, ni no baanyɛ atsirɛ amɛ ni amɛbo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi.
HÃ AMƐNA AKƐ OSUMƆƆ AMƐ
13. Eyɛ mli akɛ wɔbe faaa moŋ, shi mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee?
13 Eyɛ mli akɛ wɔbe faaa moŋ, shi esaaa akɛ wɔhãa wɔwekumɛi lɛ nuɔ he akɛ, Yehowa sɔɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔbɛ amɛhe dekã dɔŋŋ ni wɔsumɔɔɔ amɛ. (Mat. 7:12) Mɛɛ nibii nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ? Naa ekomɛi.
14-15. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã wɔwekumɛi lɛ ana akɛ wɔsumɔɔ amɛ? Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ enɛ he.
14 Hã amɛnu ohe kpitiokpitio. Kɛ́ wɔhã wɔwekumɛi lɛ nu wɔhe kpitiokpitio lɛ, no hãa amɛnaa akɛ wɔhiɛ kpako amɛnɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ efee lɛ, wɔbaanyɛ wɔtswa amɛ loo wɔsɛndi amɛ tɛs mɛseji ni wɔkɛ mfonirii komɛi ni wɔsha be ni wɔkɛ wɔnanemɛi komɛi je kpo loo wɔyashara shi yɛ he ko lɛ afata he. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔŋma amɛ wolo loo wɔhé nɔ ko wɔke amɛ, kɛ́ nii lɛ jara waaa po. Enɛ baahã amɛná miishɛɛ, ni amɛbaana akɛ wɔsusuɔ amɛhe, ni wɔsumɔɔ amɛ.
15 Naa nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Anna ni yɔɔ Armenia lɛ niiashikpamɔ. Be ni ebatsɔko Odasefonyo lɛ, no mli lɛ, ekɛ eweku lɛ buaa amɛhe naa, titri lɛ, kɛ́ weku lɛ mli nyo ko miiye efɔmɔ gbi loo aaye gbi jurɔ ko, ni amɛnáa amɛhewɔŋ miishɛɛ. Shi be ni Anna batsɔ Odasefonyo lɛ, ewekumɛi lɛ ye amɛtsui akɛ, ekɛ amɛ baakpa nibii nɛɛ feemɔ. Agbɛnɛ hu, amɛye amɛtsui akɛ wɔsɛɛ lɛ, nibii amli baawa ehã lɛ. Mɛni Anna fee koni ewekumɛi lɛ akaye amɛtsui? Ewie akɛ: “Kɛ́ miyasara miwekumɛi lɛ, migbaa amɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ mishihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, mifɔ̃ɔ amɛ nine kɛbaa shĩa ni mikɛ amɛ ŋaa minanemɛi lɛ. Enɛ ehã miwekumɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo ele minanemɛi lɛ, ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛ gbaa sane. Miwekumɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi po wie akɛ, amɛna akɛ miyɛ miishɛɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛyeee amɛtsui yɛ mihe dɔŋŋ.”
16. Mɛni Yesu fee ni hã enyɛmi nuu Yakobo na akɛ esane kã etsui nɔ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)
16 Hã amɛna akɛ amɛsane kã otsui nɔ lolo. Be ni atee Yesu shi lɛ, etee enyɛmi nuu Yakobo ŋɔɔ ni ekɛ lɛ yagba sane. (1 Kor. 15:7) Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ hã Yakobo na akɛ esane kã enyɛmi lɛ tsui nɔ lolo, ni ekɛ lɛ efoko tako mli. Kɛ́ okwɛ lɛ, te enɛ hã Yakobo nu he ehã tɛŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ená miishɛɛ waa. Eeenyɛ efee akɛ, saramɔ nɛɛ ni hã ehe eye akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ni ekolɛ no sɛɛ lɛ, lɛ hu eye ebua weku lɛ mli bii krokomɛi ni amɛhe amɛye.b—Bɔf. 1:14.
17. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ, wɔkɛ sane ni yɔɔ Romabii 12:15 lɛ miitsu nii? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
17 Kanemɔ Romabii 12:15. Kɛ́ wɔwekumɛi lɛ na akɛ yɛ ŋɔɔmɔ mli jio, joomɔ mli jio, wɔsusuɔ amɛhe lɛ, no baanyɛ ahã amɛná wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa.c Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ amɛteŋ mɔ ko fɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã lɛ ‘Aekoo’ ni wɔke lɛ nɔ ko koni ena akɛ, eŋɔɔ wɔnaa akɛ efɔ shweshweeshwe. Ni kɛ́ mɔ ko ni amɛsumɔɔ waa gbo lɛ, wɔbaanyɛ wɔshɛje amɛmii ni wɔfee nibii kɛye wɔbua amɛ. Esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, kɛ́ efee lɛ, wɔbaatswa amɛ, wɔsɛndi amɛ tɛs mɛseji, loo wɔyasara amɛ kpitiokpitio, titri lɛ, kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ko ni mli wa miikpe.
Kɛ́ wɔwekumɛi lɛ na akɛ wɔsusuɔ amɛhe, titri lɛ, kɛ́ amɛkɛ naagbai miikpe lɛ, no baanyɛ ahã amɛná wɔ kɛ anɔkwale lɛ he jwɛŋmɔ kpakpa (Kwɛmɔ kuku 17)g
18. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔmiikase Andrea?
18 Hã amɛle nyɛmimɛi ni okɛyɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Be ni Andrea na ele akɛ Yesu ji Mesia lɛ, eyakɛɛ enyɛmi nuu Petro, ni ekɛ lɛ tee Yesu ŋɔɔ koni lɛ hu eyana lɛ. (Yoh. 1:40-42) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ko ni tamɔ nakai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ wɔwekumɛi lɛ nine kɛya asafoŋ kpeei, loo ni amɛbafata wɔ kɛ wɔnanemɛi lɛ ahe kɛye nii. Kɛ́ amɛbale nyɛmimɛi lɛ, amɛbaana akɛ, jeee gbɔmɛi srɔtoi komɛi ji wɔ, ni akɛ, wɔmli hi ni wɔjieɔ sui kpakpai akpo.
19. Kɛ́ wɔwekumɛi lɛ nuuu nɔ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe wooo nifeemɔi komɛi amli lɛ shishi po lɛ, te esa akɛ wɔkɛ amɛ aye wɔhã tɛŋŋ? (1 Petro 3:15)
19 Kanemɔ 1 Petro 3:15. Ekolɛ wɔwekumɛi lɛ nuŋ nɔ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe wooo nifeemɔi komɛi amli lɛ shishi, shi amɛbaakai bɔ ni wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ ni wɔkɛ amɛye yɛ bulɛ mli lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ amɛ yeŋ gbii juji, loo wɔkɛ wɔhe woŋ nifeemɔi komɛi ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ amli moŋ, shi kɛ́ wɔhã amɛna akɛ wɔkɛ amɛ efoko tako mli, ni amɛsane kã wɔtsui nɔ lɛ, ebaahã amɛmii ashɛ amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔyasara amɛ, wɔkɛ amɛ afee ekome kɛye nii, ni bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔke amɛ nii po.
KAAJIE ONINE YƐ OWEKUMƐI LƐ AHE KƆKƆƆKƆ
20. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yakobo sane lɛ mli?
20 Yakobo ebatsɔɔɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔ be ni Yesu tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Shi sɛɛ mli be ni atee Yesu shi lɛ, ebatsɔ ekaselɔ, ni ehi shi yɛ nibii ni Yesu tsɔɔ be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anaa. (Gal. 1:18, 19; 2:9) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nibii komɛi ni ewie yɛ ewolo lɛ mli lɛ tamɔ nɔ ni Yesu wie yɛ e-Gɔŋ Nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ nɔŋŋ.d
21. Kɛ́ wɔfee nibii fɛɛ ni awie he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, shi loloolo lɛ wɔwekumɛi lɛ náaa anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkpaa?
21 Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee nibii ni baahã wɔwekumɛi lɛ ana akɛ wɔsumɔɔ amɛ ni amɛsane kã wɔtsui nɔ, shi loloolo lɛ, amɛkɛ wɔ yeee jogbaŋŋ loo amɛnáaa anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ, ani esa akɛ wɔkpa? Dabi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa, Nyɔŋmɔ ni naa mɔbɔ lɛ, kɛ e-Bi Yesu. (Luka 6:33, 36) Agbɛnɛ hu, wɔwekumɛi lɛ baana wɔjeŋba kpakpa lɛ, ni ekolɛ fiofio lɛ amɛbaatsake jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ wɔhe lɛ. Ekolɛ, amɛbaakai nibii komɛi po ni wɔtsɔɔ amɛ yɛ Yehowa he. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ekolɛ wɔsɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi baaba amɛbafata wɔhe kɛsɔmɔ Yehowa, ni wɔbaaná miishɛɛ waa!
LALA 60 Mɛi Ni Boɔ Toi Lɛ Baaná Wala
a Kwɛmɔ sane ni ji, “Mɛni Wɔle Yɛ Bɔ Ni Yehowa Baakojo Mɛi Ehã Wɔsɛɛ Lɛ He?” ni yɔɔ May 2024 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ bf. 11, kk. 11-13.
b Kɛhooo kwraa lɛ, Yesu nyɛmimɛi enyɔ, ni ji Yakobo kɛ Yuda batsɔmɔ Kristofoi yɛ eshitee lɛ sɛɛ.
c Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Ani Esa Akɛ Oya Owekunyo Ko Ni Jeee Odasefonyo Lɛ Yookpeemɔ Loo Yara?”
d Okɛ Yakobo 1:2 ato Mateo 5:11, 12 lɛ he; okɛ Yakobo 1:19 ato Mateo 5:22 lɛ he; okɛ Yakobo 1:22; 2:24 ato Mateo 7:21 lɛ he; okɛ Yakobo 2:13 ato Mateo 5:7; 6:14, 15 lɛ he.
e Kɛ́ ootao ole enɛ he saji pii lɛ, kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ May 15, 2002, kɛ November 15, 2007, Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.
f NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI : Nyɛmi yoo ko miihoo nii eehã ewu dani eya shiɛmɔ, ni eefee nakai kɛ miishɛɛ.
g NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo lɛ nɔŋŋ etee eyaasara eshaayoo ni jeee Odasefonyo lɛ.