MARCH 30–APRIL 5, 2026
LALA 76 Obaaná Miishɛɛ Waa!
Wiemɔ Anɔkwale Lɛ, Shi Hã Ehe Aba Nyam
‘Yehowa ji anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ.’—LALA 31:5.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nɔ ni esa akɛ wɔfee koni kɛ́ wɔmiiwie anɔkwale lɛ loo wɔmiitsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ, wɔfee lɛ bɔ ni amɛbaaná he sɛɛ waa.
1. Kɛ́ mɔ ko miitao etsɔ Yehowa weku lɛ mli nyo lɛ, mɛni esa akɛ efee?
BEI PII LƐ, kɛ́ wɔkɛ nyɛmi ko kpe klɛŋklɛŋ kwraa ni wɔmiitao wɔle lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbiɔ lɛ akɛ, “Te ofee tɛŋŋ oba anɔkwale lɛ mli?” Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ wɔbi amɛ sane nɛɛ, amɛhãa hetoo akɛ atsɔse amɛ yɛ anɔkwale lɛ mli. Mɛi komɛi hu baakɛɛ akɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ akɛ amɛ kase nii ni amɛba anɔkwale lɛ mli. Mɛni hewɔ kɛ́ mɔ ko batsɔ Odasefonyo lɛ, ekɛɔ akɛ eba anɔkwale lɛ mli lɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji, wɔhiɔ shi yɛ nibii ni wɔkase yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ anaa, ni nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ ji anɔkwale. Wɔle akɛ, ja mɔ ko ekase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ehi shi yɛ nibii ni ekase lɛ anaa dani ebaanyɛ ebatsɔ Yehowa weku lɛ mli nyo. Nɔ kome ni wɔkase yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ji, esa akɛ wɔye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli ni wɔwie anɔkwale be fɛɛ be.—Lala 15:1-3.
2. (a) Te mɛi le Yesu amɛhã tɛŋŋ? (b) Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ he sane ni Yesu shiɛɔ lɛ ji anɔkwale moŋ, shi te ewie akɛ mɛi baafee amɛnii amɛhã tɛŋŋ yɛ he?
2 Yesu wie anɔkwale be fɛɛ be; kɛ́ nɔ ni eyaawie lɛ eŋɔŋ mɛi atoi naa, shi no ji anɔkwale lɛ, ebaawie, ni ehenyɛlɔi po ye enɛ he odase. (Mat. 22:16) Yesu hã ekaselɔi lɛ le bɔ ni mɛi baafee amɛnii amɛhã yɛ sane ni eshiɛɔ lɛ he. Ewie akɛ: “Miba koni mikɛ mligbálamɔ aba nuu kɛ epapa teŋ, kɛ biyoo kɛ emami teŋ, kɛ ŋa kɛ eshaayoo teŋ.” (Mat. 10:35) Yesu ná kulɛ, mɔ fɛɛ mɔ baaná sane ni lɛ kɛ ekaselɔi lɛ shiɛɔ lɛ he miishɛɛ, ejaakɛ no ji anɔkwale lɛ; shi ele hu akɛ ebaŋ lɛ nakai. (Mat. 23:37) Ele akɛ, anɔkwale lɛ baahã mɛi amli agbála, ejaakɛ mɛi komɛi baaná he miishɛɛ, shi mɛi komɛi hu náŋ he miishɛɛ kwraa.—2 Tes. 2:9-11.
3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
3 Wɔ hu wɔmiisumɔ ni wɔwie anɔkwale be fɛɛ be, kɛ́ eŋɔŋ mɛi atoi naa po. Agbɛnɛ hu, wɔshiɛɔ ni wɔtsɔɔ mɛi nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ baaná he miishɛɛ. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ, bei abɔ ni nɔ ni wɔyaawie lɛ ji anɔkwale lɛ, esaaa akɛ wɔsusuɔ bɔ ni wɔbaawie lɛ wɔhã kɛ be ni wɔbaawie lɛ he? Dabi kwraa! Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Kɛ́ ootao anɔkwale lɛ, nɛgbɛ obaana yɛ? No sɛɛ lɛ, wɔbaana nɔ hewɔ ni wɔwieɔ anɔkwale, bɔ ni esa akɛ wɔwie lɛ wɔhã, kɛ be ni esa akɛ wɔwie. Kɛ́ wɔnyɛ wɔna saji nɛɛ fɛɛ naa lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔwie anɔkwale lɛ jogbaŋŋ fe bɔ ni wɔfeɔ bianɛ lɛ po, ni agbɛnɛ hu, wɔwie yɛ be ni sa mli ni wɔkɛ hiɛshikamɔ afee nakai.
KƐ́ WƆMIITAO ANƆKWALE LƐ, NƐGBƐ WƆBAANA YƐ?
4. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, kɛ́ mɔ ko miitao anɔkwale lɛ, esa akɛ eya Yehowa ŋɔɔ lɛ?
4 Kɛ́ wɔmiitao wɔle anɔkwale lɛ, esa akɛ wɔya Yehowa ŋɔɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewieɔ lɛ, anɔkwale ni. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ewie akɛ nɔ ko hi lɛ, belɛ, ehi lɛɛlɛŋ, ni kɛ́ ewie akɛ nɔ ko ehiii lɛ, belɛ, ehiii lɛɛlɛŋ. (Lala 19:9; 119:142, 151) Agbɛnɛ hu, nibii fɛɛ ni egbaa lɛ baa mli, ni kɛ́ ewo shi lɛ, eyeɔ nɔ. (4 Mo. 23:19; Yes. 55:10, 11) Anɔkwa, Yehowa nyɛŋ emale kɔkɔɔkɔ! (Heb. 6:18) Enɛ fɛɛ hewɔ atsɛɔ lɛ “anɔkwale Nyɔŋmɔ” lɛ.—Lala 31:5.
5. Mɛni hewɔ ewaaa akɛ wɔbaale Yehowa, “anɔkwale Nyɔŋmɔ” lɛ? (Bɔfoi 17:27)
5 Mɛi pii kɛɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atsɔɔ kɛji Nyɔŋmɔ yɛ aloo ebɛ, aahu ni wɔbaakase ehe nii ni wɔle lɛ jogbaŋŋ. Shi jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Adebɔɔ nibii pii ni ebɔle wɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. (Rom. 1:20) Be ko be ni bɔfo Paulo kɛ Greekbii komɛi ni etee skul waa lɛ wieɔ yɛ Atene lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ, Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ‘wɔna lɛ,’ ni akɛ, “ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jekɛɛɛ.” (Kanemɔ Bɔfoi 17:27.) Kɛ́ mɔ ko baa ehe shi, ni ekɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ eetao ele Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ, Yehowa baaye ebua lɛ ni ele lɛ.—Yoh. 6:44.
6. Mɛni ji nibii komɛi ni okase yɛ Biblia lɛ mli? Ni mɛni hewɔ eŋɔɔ onaa waa akɛ Yehowa etsɔɔ bo nibii nɛɛ?
6 Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔle Yehowa ji, ni wɔbaakase Biblia lɛ. Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ hii komɛi ni amɛŋma Biblia lɛ. (2 Pet. 1:20, 21) No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ ji anɔkwale, ni wɔbaanyɛ wɔhe wɔye. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe nɔ ni Biblia lɛ ewie yɛ bɔ ni fee ni abɔ je lɛ kɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ mli lɛ he lɛ wɔye. (1 Mo. 1:1, 26) Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔhe nɔ ni ewie yɛ nɔ hewɔ ni wɔ fɛɛ wɔfeɔ esha, nɔ hewɔ ni naagbai pii yɔɔ je lɛ mli, kɛ nɔ hewɔ ni wɔgboiɔ lɛ he lɛ wɔye. (Rom. 5:12; 6:23) Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Yehowa baatsɔ e-Bi lɛ nɔ esaa nibii fɛɛ ni Satan, ni ji “malemɔ tsɛ” lɛ efite lɛ, ni wɔbaanyɛ wɔhe enɛ hu wɔye. (Yoh. 8:44; Rom. 16:20) Yehowa ewo shi yɛ Biblia lɛ mli akɛ, Yesu baakpãtã mɛi fɔji lɛ ahiɛ, etee gbohii ashi, ekwɛ ni asaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo, ni eye ebua wɔ ni wɔye emuu. Wɔbaanyɛ wɔhe shiwoo nɛɛ wɔye. (Yoh. 11:25, 26; 1 Yoh. 3:8) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ, Yehowa ehã wɔle anɔkwale lɛ, ni ehã wɔ hegbɛ akɛ wɔtsɔɔ mɛi.—Mat. 28:19, 20.
NƆ HEWƆ NI WƆWIEƆ ANƆKWALE
7-8. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔwie anɔkwale lɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa? Okɛ sane ni yɔɔ Marko 3:11, 12 lɛ atsɔɔ mli. (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
7 Tamɔ bɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔwie lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔhi Yehowa weku lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔwie anɔkwale, ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ saji ni wɔwieɔ lɛ afee saji ni yɛ mli. Shi ani no pɛ kɛkɛ Yehowa kwɛɔ? Dabi. Yehowa kwɛɔ nɔ hewɔ ni wɔwieɔ anɔkwale lɛ hu. Sane ko ni tee nɔ be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hãa wɔnaa nakai. (Kanemɔ Marko 3:11, 12.) Be ko lɛ, Yesu miishiɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ Galilea Ŋshɔ lɛ, ni mɛi pii babua shi ni amɛmiibo lɛ toi. Shi asomoaŋ, mɛi komɛi ni daimonioi yɔɔ amɛmli futu mɛi lɛ, ni amɛbagbee Yesu hiɛ ni amɛbolɔ amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Bo ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ.” Nɔ ni daimonioi lɛ wie yɛ Yesu he lɛ yɛ mli. Shi ani jwɛŋmɔ kpakpa amɛkɛwie lɛ? Dabi. Eeenyɛ efee akɛ, amɛje gbɛ amɛwie anɔkwale lɛ koni be kroko kɛ́ amɛwie nɔ ko lɛ, mɛi ahe amɛ amɛye. Kɛkɛ lɛ, fiofio lɛ, amɛjie mɛi lɛ ajwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ amɛwie anɔkwale lɛ moŋ, shi jwɛŋmɔ fɔŋ amɛkɛwie lɛ. Yesu hãaa amɛ hiɛ kwraa, ni ekɛ hiɛdɔɔ fã amɛ ni amɛkagba mɛi ehe sane.
8 Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli ji akɛ, kɛ́ wɔmiiwie anɔkwale lɛ shi wɔwieee kɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, Yehowa náŋ wɔhe miishɛɛ. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaashiɛ wɔhã mɔ ko lɛ, esa akɛ wɔhã yiŋtoo hewɔ ni wɔfeɔ nakai lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli, ni no ji, wɔsumɔɔ Yehowa ni wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɛi ni amɛle lɛ. Kɛ́ wɔhã enɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, no lɛ kɛ́ mɛi jie wɔyi yɛ nɔ ko ni wɔtsɔɔ amɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, wɔŋɔŋ yijiemɔ lɛ wɔhãŋ wɔhe, shi moŋ wɔkɛbaahã Yehowa.—Mat. 5:16; okɛto Bɔfoi 14:12-15 lɛ he.
Kɛ́ okɛ mɛi miikase Biblia lɛ, namɔ nɔ ogbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa? (Kwɛmɔ kuku 7-8)
9. Kɛ́ mɔ ko hã wɔle teemɔŋ sane ko lɛ, mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ? Ni mɛni hewɔ?
9 Naa shihilɛ kroko hu: Ŋɔɔ lɛ akɛ, nyɛmi nuu ko ni atu sɔ̃i ni tsiitsii awo edɛŋ lɛ hã ole sane ko ni jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ esa akɛ ele kɛyashi abaatswa he adafi. Ekɛɛ bo akɛ okakɛɛ mɔ ko, shi bo hu oyagba mɛi. Sɛɛ mli lɛ, abatswa sane lɛ he adafi, ni mɛi ni oyagba lɛ na akɛ nɔ ni okɛɛ amɛ lɛ ji anɔkwale. No hewɔ lɛ, kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, amɛbuɔ bo waa, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ ole nibii pii ni mɛi ni atu sɔ̃i ni tsiitsii awo amɛdɛŋ lɛ pɛ le. Shi ani Yehowa baaná nɔ ni ofee lɛ he miishɛɛ? Dabi kwraa. (Abɛi 11:13) Mɛni hewɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, eyɛ mli akɛ owie anɔkwale lɛ moŋ, shi jwɛŋmɔ ni okɛwie lɛ ejaaa. Agbɛnɛ hu, Yehowa sumɔɔɔ ni kɛ́ mɔ ko kɛɛ wɔ teemɔŋ sane lɛ, wɔyakɛɛ mɛi krokomɛi.
BƆ NI ESA AKƐ WƆWIE ANƆKWALE LƐ WƆHÃ
10. Kɛ́ akɛɛ wɔwiemɔ he ‘aba nyam’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (Kolosebii 4:6)
10 Kanemɔ Kolosebii 4:6. Bɔfo Paulo kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Kolose lɛ akɛ, esa akɛ amɛwiemɔ he ‘aba nyam daa.’ Mɛni enɛ tsɔɔ? Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘aba nyam’ lɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ wiemɔ lɛ afee nɔ ni mɛi baaná he sɛɛ, ni agbɛnɛ hu, efee nɔ ni bulɛ yɔɔ he ni mɛi baanya he, shi jeee nɔ ni baawo amɛmli la.
11-12. Kɛ́ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ mli. (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
11 Kɛ́ wɔmiitsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ, esa akɛ wɔkɛ ŋaa ni Paulo wo lɛ atsu nii ni wɔhã wɔwiemɔ he aba nyam. Biblia lɛ diɛŋtsɛ hãa wɔleɔ akɛ, wiemɔi ni yɔɔ mli lɛ tamɔ klante ni naa ba ni nyɛɔ egbálaa susuma lɛ kɛ mumɔ lɛ mli. Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, Biblia lɛ baanyɛ ahã wɔna mɛi ni wɔji diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli. (Heb. 4:12) Shi kɛ́ wɔkɛ Biblia lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔbaawo mɛi amli la efolo ni wɔbaatee béi ni he ehiaaa shi. Hã wɔkɛ shihilɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ atsɔɔ mli.
12 Ŋɔɔ lɛ akɛ, be ko lɛ onyiɛ shiɛmɔ nɔ ni okɛ nuu ko ni sumɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ waa lɛ kpe. Be ni okɛ lɛ bɔi sanegbaa lɛ, ona akɛ, esɔleɔ ehãa amagai, ni ekɛ eweku lɛ fɛɛ yeɔ Blonya kɛ Easter. No hewɔ lɛ, ojɛ Biblia lɛ mli ohã ena akɛ, jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ ebaasɔle ehã amagai, ejaakɛ amɛnuuu nii ni amɛnaaa nii. No sɛɛ lɛ, otee Blonya lɛ kɛ Easter lɛ hu nɔ, ni ohã ena akɛ, fɛɛ jɛ amagajamɔ mli. (Yes. 44:14-20; 2 Kor. 6:14-17) Kɛ́ otee lɛ nɛkɛ lɛ, otsɔɔ lɛ anɔkwale lɛ. Shi akɛni kpaako kwraa okɛ lɛ kpeɔ hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, ani okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsu nii jogbaŋŋ? Dabi.
Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ Biblia lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛ́ ootsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ? (Kwɛmɔ kuku 11-12)a
13. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaatsɔɔ akɛ ŋoo yɛ wɔwiemɔ mli?
13 Paulo wie hu akɛ, esa akɛ wɔhã ŋoo ahi wɔwiemɔ mli. Mɛni enɛ tsɔɔ? Ani eetsɔɔ akɛ wɔtsake anɔkwale lɛ hiɛ loo wɔwo lɛ afua? Dabi, etsɔɔɔ nakai. Nɔ ni etsɔɔ moŋ ji akɛ, kɛ́ wɔmiiwie anɔkwale lɛ, wɔwie lɛ bɔ ni baahã mɔ ni wɔkɛwieɔ lɛ anya he. (Hiob 12:11) Ani enɛ feemɔ wa? Bei komɛi lɛ ewa. Hã wɔkɛto ŋoo sane lɛ nɔŋŋ he wɔkwɛ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ wɔkɛ ŋoo wo niyenii mli lɛ, efeɔ wɔ akɛ ehi, shi kɛ́ mɛi sa amɛnaa lɛ, ekolɛ amɛbaakɛɛ enumɔɔɔ mli aloo efo mli. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wiemɔ gbɛfaŋ. Ekolɛ, wɔnuɔ he akɛ, mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ bɔ ni wɔwieɔ wɔhãa lɛ. Shi ekolɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee nakai eji. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni he ni amɛjɛ lɛ, akɛ wiemɔ lɔgɔɔɔ shi, ekɔɔɔ he eko mɔ ni amɛkɛwieɔ. Shi mɛi komɛi hu yɛ ni he ni amɛjɛ lɛ awieee nakai, no hewɔ lɛ kɛ́ owie nakai lɛ anaa lɛ akɛ obuuu mɔ. Paulo kɛɛ esa akɛ wɔle bɔ ni ‘sa akɛ wɔhã mɔ fɛɛ mɔ hetoo.’ Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ mɔ ko yaawie lɛ, esa akɛ wɔkwɛ akɛ, te ebaasumɔ ni wɔkɛ lɛ awie tɛŋŋ, ni wɔkɛ lɛ awie nakai.
BE NI ESA AKƐ WƆWIE ANƆKWALE LƐ
14. Ani Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ele dani etee ŋwɛi? Mɛni hewɔ?
14 Yesu kɛ ekaselɔi lɛ wie yɛ naajɔlɛ kɛ bulɛ mli be fɛɛ be, ni etsɔɔ amɛ nibii pii. (Mar. 6:34) Kulɛ nibii pii yɛ lolo ni ebaanyɛ etsɔɔ amɛ dani eya ŋwɛi, shi efeee nakai, ejaakɛ ena akɛ nɔ ni etsɔɔ amɛ lɛ fa dã. Yesu le akɛ, nibii lɛ ekomɛi po yɛ ni ja be eshwie mli fioo dani kɛ́ etsɔɔ ekaselɔi lɛ, amɛbaanu shishi. Anɔkwa, ewie akɛ, kɛ́ etsɔɔ amɛ nibii nɛɛ, amɛnyɛŋ mli amɛmɔ. (Yoh. 16:12) Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni Yesu fee lɛ mli?
15. Ani esa akɛ wɔfɔse nibii fɛɛ ni wɔle lɛ wɔshwie wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ anɔ shi kome? Mɛni hewɔ okɛɔ nakai? (Abɛi 25:11) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
15 Nɔ ni Yesu fee lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyɛ mli akɛ wɔkase nibii pii yɛ Biblia lɛ mli moŋ, shi esaaa akɛ wɔfɔseɔ fɛɛ wɔshwieɔ wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ anɔ shi kome. Bɔ ni Yesu susu ekaselɔi lɛ ahe ni ekwɛ nibii abɔ ni kɛ́ etsɔɔ amɛ lɛ amɛbaanyɛ mli amɛmɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔfee kɛ́ wɔmiitsɔɔ mɛi nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nuu lɛ ni wɔwie akɛ esumɔɔ ni ekɛ eweku lɛ aye Blonya kɛ Easter lɛ he ekoŋŋ okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, nuu nɛɛ ekpɛlɛ ni okɛ lɛ akase Biblia lɛ, shi eshwɛ otsi loo nɔ ni abaaye Blonya. Wɔle akɛ Blonya kɛ Easter fɛɛ jɛ amagajamɔ mli, ni Yehowa sumɔɔɔ amagajamɔ. Shi kɛ́ okwɛ lɛ, ani obaanyɛ okɛɛ akɛ owiemɔ he eba nyam kɛ́ otsɔɔ lɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbii juji nɛɛ ahe, kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ ebaanu shishi amrɔ nɔŋŋ ni ekpa Blonyayeli? Eyɛ mli akɛ Biblia mli nikaselɔi komɛi baanu shishi moŋ, shi wɔle akɛ mɛi komɛi hu yɛ ni ebaahe be dani amɛbaanu shishi ni amɛkɛtsu nii. Kɛ́ wɔtsɔɔ wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ nɔ ni esa akɛ amɛle yɛ be ni esa akɛ amɛle lɛ mli lɛ, ebaahã efee mlɛo kɛhã amɛ akɛ amɛkɛbaatsu nii.—Kanemɔ Abɛi 25:11.
Tamɔ Yesu fee lɛ, bo hu susumɔ nɔ ni oyaawie kɛ be ni okɛyaawie lɛ he (Kwɛmɔ kuku 15)
16. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ‘eya nɔ enyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli’?
16 Kɛ́ otsɔɔ mɔ ko Yehowa he nii ni oye obua lɛ ni ebale anɔkwale lɛ, onáa miishɛɛ srɔto ko. Shi mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ‘eya nɔ enyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli’? Yaa nɔ ofee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ohã lɛ. (3 Yoh. 3, 4) Bɔɔ mɔdɛŋ ni ohi shi bɔ ni baahã ena akɛ oheɔ nibii ni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ ebaafee lɛ oyeɔ. Wiemɔ anɔkwale be fɛɛ be, ni ofee nakai kɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Kɛ́ ootsɔɔ lɛ nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli lɛ, hã owiemɔ he aba nyam ni bulɛ ahi he, ni agbɛnɛ hu, okwɛ kɛji be ni okɛyaawie lɛ sa lo. Naagbee kwraa lɛ, kɛ́ ejie oyi lɛ, okɛ yijiemɔ lɛ fɛɛ ahã Yehowa. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, no baatsɔɔ akɛ, Yehowa, anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ, nii ji bo.
LALA 160 “Sane Kpakpa”!
a NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Yɛ klɛŋklɛŋ mfoniri lɛ mli lɛ, nyɛmi nuu ko ena Blonya tso ma nuu ko shĩa mli, ni no hewɔ lɛ, ekɛ lɛ miisusu sane ko ni tsɔɔ akɛ, Blonyayeli jɛ amagajamɔ mli lɛ he. Yɛ mfoniri ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, ekɛ lɛ miisusu sane ko ni tsɛmɛi fɛɛ baaná he miishɛɛ waa lɛ he. Kɛ́ okwɛ lɛ, te sanegbai enyɔ nɛɛ ateŋ nɔ ni nuu lɛ baanya he waa lɛ?