Woo ni Akɛhãa Fɔlɔi ni Egbɔlɔ lɛ Amli Nyɔmɔwoi
NYƆŊMƆ anɔkwa jálɔi kɛ bulɛ, woo, kɛ kwɛmɔ haa amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ ejaakɛ amɛsumɔɔ amɛ. Eji amɛjamɔ lɛ fã. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘[Gbekɛbii loo nabii] akase Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwe tsutsu, ni amɛto amɛfɔlɔi lɛ anajiaŋ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ enɛ yɛ fɛo ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ naa.’ (1 Timoteo 5:4) Kɛ wɔji obalahii kɛ obalayei loo mɛi ni egbɔlɔ jio lɛ, eji nɔ ni hi akɛ ‘wɔto’ wɔ fɔlɔi kɛ niimɛi kɛ naamɛi “anajiaŋ pɛpɛɛpɛ.” Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ suɔmɔ, deŋme ni amɛ gbo, kɛ kwɛmɔ ni amɛkɛha wɔ yɛ afii babaoo lɛ mli lɛ. Ejaakɛ wɔhiɛ wɔ fɔlɔi nyɔmɔ yɛ wala mli ni wɔyɔɔ lɛ hewɔ!
Kadimɔ akɛ najiaŋ ni wɔɔto wɔ fɔlɔi kɛ niimɛi kɛ naamɛi pɛpɛɛpɛ lɛ “yɛ fɛo ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ naa.” Ekɛ wɔ “Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ” (NW) lɛ yɛ tsakpaa. Enɛ hewɔ lɛ, kɛtsɔ ŋaawoo nɛɛ kɛ nitsumɔ nɔ lɛ awoɔ wɔ nyɔmɔ akɛni wɔle akɛ wɔmiifee nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ hewɔ. No haa wɔnaa miishɛɛ.
Miishɛɛ yɛ nibii ni ahaa mɛi krokomɛi lɛ mli, titri, kɛ wɔkɛha mɛi ni amɛjɛ mlihilɛ mli amɛha wɔ nɔ ko lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Belɛ, mɛɛ nyɔmɔwoo nɛkɛ yɔɔ kɛ akɛ Biblia shishitoo mla: “Ha otsɛ kɛ onyɛ mii ashɛ amɛhe, ni mɔ ni fɔo lɛ hu anya” lɛ tsu nii kɛ gbeekpamɔ lɛ!—Abɛi 23:25, The New English Bible.
Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔto wɔ fɔlɔi kɛ niimɛi kɛ naamɛi anajiaŋ pɛpɛɛpɛ yɛ? Yɛ gbɛi etɛ nɔ: heloonaa, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ. Eko fɛɛ eko kɛ enyɔmɔwoi baa.
Heloonaa Nibii ni Wɔkɛaaha
Mɛi ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ le akɛ ehe miihia ni akɛ heloonaa nibii akwɛ weku lɛ mli bii ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ. Bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ: “Shi kɛ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ lɛ diɛŋtsɛ eshia bii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.”—1 Timoteo 5:8.
Tunji kɛ Joy hi shi yɛ Afrika Anaigbɛ. Eyɛ mli akɛ amɛyɛ shika he naagba waa moŋ, shi amɛfɔ̃ Joy fɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ nine koni amɛkɛ amɛ abahi shi. Shi hela mɔ tsɛ lɛ ni yɛ naagbee lɛ egbo. Tunji kaiɔ akɛ: “Beni Papa gbo lɛ Mama fua miŋa ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Ofee nɔ fɛɛ nɔ ni adesa baafee.’ Esaaa akɛ onuɔ he akɛ oyeɔ fɔ yɛ Papa gbele lɛ hewɔ.’ Eyɛ mli akɛ wɔlaaje Papa moŋ, shi wɔle akɛ wɔhé tsofa ni hi fe fɛɛ lɛ wɔha lɛ, ni wɔbɔ mɔdɛŋ daa gbi koni wɔha enu he akɛ wɔsumɔɔ lɛ ni ehe hiaa; wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔtsu gbɛnaanii ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ he nii. Wɔyɛ nakai tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ.”
Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ nyɛmɔ ni ekɛaaye ebua mɛi krokomɛi yɛ heloonaa nibii agbɛfaŋ. Nuu ko ni hi shi yɛ Nigeria lɛ kɛɛ: “Kɛ nuu ko nyɛɛɛ ekwɛ ehe yɛ shihilɛ mli lɛ, belɛ te eeefee tɛŋŋ enyɛ ekwɛ mɔ kroko hu?” Yɛ maji komɛi amli lɛ, ekolɛ shihilɛ lɛ mli baawo wu yɛ afii ni baa lɛ amli. Sane sɛɛyoomɔ ko ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ gba ji akɛ, etsɛŋ ni maŋbii ni yɔɔ sub-Saharan Africa (Afrika Shia-ŋa lɛ wuoyigbɛ) lɛ mlijaa baaye ohia futaa.
Kɛ ooye ohia lɛ, ekolɛ okɛ anɔkwa sane ni kɔɔ yoo okulafo ohiafo lɛ he lɛ baashɛje omii. Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena ni yoo okulafo ko kɛ nikeenii fioo ko miiwo sɔlemɔtsu onia lɛ mli. Ekɛ “leptoi enyɔ (tsaakpoo)” pɛ wo mli. Kɛlɛ, akɛni Yesu le shihilɛ mli ni eyɔɔ hewɔ lɛ, ekɛɛ: “Miikɛɛ nyɛ anɔkwale mli akɛ: Nɛkɛ yoo okulafo ohiafo nɛɛ, ekɛ pii ewo mli fe mɛi lɛ fɛɛ; ejaakɛ mɛnɛɛmɛi fɛɛ lɛ, nɔ ni amɛná ni eteke nɔ lɛ eko amɛkɛbawo Nyɔŋmɔ nikenii lɛ amli nɛɛ, shi mɔ nɛɛ lɛ, ehia mli nii ni ekɛkwɛɔ ehe nɔ lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.”—Luka 21:1-4.
Nakai nɔŋŋ kɛ wɔ hu wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛkwɛ wɔ fɔlɔi loo niimɛi kɛ naamɛi yɛ heloonaa nibii agbɛfaŋ lɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ efaaa moŋ, shi Yehowa naa ni esaa ehiɛ. Ekpaaa wɔ gbɛ ni wɔfee fe bɔ ni wɔɔnyɛ. Ekolɛ wɔ fɔlɔi loo niimɛi kɛ naamɛi hu baanu he nakai nɔŋŋ.
Henumɔ Mli Nibii ni Wɔkɛaaha
Ní wɔɔkwɛ wɔfɔlɔi kɛ niimɛi kɛ naamɛi lɛ kɔɔ babaoo he fe heloonaa nibii pɛ ni wɔkɛaaha amɛ. Wɔ fɛɛ wɔyɛ henumɔŋ hiamɔ nibii. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ní mɛi ni egbɔlɔ lɛ fata he lɛ sumɔɔ ni asumɔ amɛ, ni amɛnu he akɛ amɛhe miihia, ákɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ, ni ákɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ waa yɛ weku lɛ mli bii lɛ ateŋ.
Mary ni hi shi yɛ Kenya lɛ kɛ afii etɛ ekwɛ eshaayoo ni egbɔ lɛ. Mary kɛɛ: “Kɛfata heloonaa nibii ni wɔkɛhaa lɛ lɛ he lɛ, wɔkɛ lɛ gbaa sane daa gbi. Awo nyɛɛɛ atsu nii pii yɛ shia lɛ moŋ, shi wɔgbaa sane ni wɔbatsɔmɔ nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa. Wɔgbaa saji ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he bei komɛi, ni bei komɛi hu lɛ, wɔgbaa gbɔmɛi ni wɔkɛ amɛ hi shi yɛ he ni wɔyahi tsutsu lɛ ahe saji. Eyɛ mli akɛ eye fe afii 90 moŋ, shi enyɛɔ ekaiɔ nii waa. Ekaiɔ ni egbaa wɔ beni eji gbekɛ yoo fioo yɛ gbii ni tsɔ afi 1914 hiɛ lɛ mli lɛ shihilɛ mli saji.”
Mary tee nɔ akɛ: “Ebɛ mlɛo akɛ aaakwɛ mɔ ko ni egbɔ, shi wɔŋɔɔ ni ebahi lɛ kɛ nyɔmɔwoo babaoo eba. Toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpamɔ yɛ weku lɛ mli. Kwɛmɔ ni mikwɛɔ lɛ lɛ ekanya mɛi krokomɛi ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ hu ni amɛkɛ kwɛmɔ haa. Miwu kɛ bulɛ babaoo haa mi. Ni kɛ Awo nu ni mɔ ko kɛ mi wie yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ, ewieɔ ehaa mi nɔŋŋ ni ekɛfãa mihe. Mɔ ko mɔ ko kɛ mi ewieee wiemɔ ni esaaa kɛ eyɛ jɛmɛ!”
Mumɔ Mli Nibii ni Wɔkɛaaha
Taakɛ bɔ ni heloonaa nibii kɛ henumɔ mli nibii kɛ nyɔmɔwoi bahaa mɔ ni kɛhaa lɛ, nakai nɔŋŋ eji yɛ mumɔ mli nibii agbɛfaŋ. Bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi asafo ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Miishwe akɛ mana nyɛ, koni mikɛ mumɔŋ duromɔkeenii lɛ eko abaha nyɛ, beni afee ni aŋɔ waje nyɛ, no ji akɛ, ashɛje mi kɛ nyɛ fɛɛ mii yɛ nyɛteŋ, yɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ mi kɛ nyɛ fɛɛ mli lɛŋ.”—Romabii 1:11, 12.
Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, bei pii lɛ, ewoɔ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ hewalɛ kɛ eba mumɔŋ nibii ni akɛhaa mɛi ni egbɔlɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ agbɛfaŋ. Osondu ni hi shi yɛ Nigeria lɛ kɛɛ: “Nɔ ni misumɔɔ waa yɛ mi nii kɛ mi naa he ji blema saji ni amɛhaa mileɔ lɛ hewɔ. Mi nii kɛ miishɛɛ tsɔɔ mi shikpɔŋkuku ni etsu nii yɛ mli akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ yɛ afii 1950 kɛ 1960 lɛ amli lɛ. Ekɛ asafo lɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ toɔ bɔ ni eji beni ebatsɔ Odasefonyo lɛ he. Nɛkɛ niiashikpamɔi nɛɛ ye ebua mi yɛ misɔɔmɔ ákɛ gbɛgbalɔ lɛ mli.”
Mɛi krokomɛi ni yɔɔ Kristofoi asafoi lɛ amli lɛ hu baanyɛ aye abua yɛ nibii ni akɛkwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ amli. Tunji ni atsĩ egbɛi tã klɛŋklɛŋ lɛ tsɔɔ nɔ ko ni ba yɛ esafo lɛ mli lɛ mli: “Nyɛmi nuu ko ni je gbɛgbamɔ shishi etsɛko ni aha lɛ maŋshiɛmɔ wiemɔ lɛ kɛ wiemɔ lɛ he wolo baha Papa koni amɛfee ekome kɛto he gbɛjianɔ. Buu-Mɔɔ Nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ bakɛɛ Papa akɛ: ‘Oyɛ niiashikpamɔ waa. Mɛni obaakɛɛ kɛye obua mi ni maya mihiɛ.’ Papa nyɛ ekɛ ŋaawoo ni sa ha onukpa lɛ. Nyɛmimɛi lɛ tsĩɔ Papa gbɛi tã yɛ asafo lɛ sɔlemɔi amli shii abɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ ha enu he akɛ ehe miihia.”
Jeŋba Kpakpa Gbalaa Gbɔmɛi Kɛbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ
Bei komɛi lɛ, yɛ be mli ni wɔjieɔ woo kɛ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔ fɔlɔi kɛ niimɛi kɛ naamɛi lɛ, wɔkɛgbalaa gbɔmɛi kɛbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛ nitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.”—1 Petro 2:12.
Andrew, ni ji Kristofonyo onukpa yɛ Afrika Anaigbɛ lɛ, fãa gbɛ kilomitai 95 shii enyɔ daa otsi koni eyakwɛ etsɛ ni bɛ hewalɛ ni jeee heyelilɔ lɛ. Ekɛɛ: “Beni mibatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, mitsɛ te shi ewo mi waa. Shi kɛ eekwɛ bɔ ni mikwɛɔ lɛ yɛ be mli ni ebɛ hewalɛ lɛ, ewoɔ minyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ hewalɛ daa akɛ, ‘Esa akɛ nyɛfata nyɛnyɛmi nuu lɛ jamɔ ni ekɛbɔɔ lɛ he!’ Enɛ kanya amɛ, ni bianɛ lɛ, mitsɛ bii nɛɛhu lɛ fɛɛ ji Yehowa Odasefoi.”
Woo kɛ kwɛmɔ ni akɛaaha fɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ baanyɛ afee kaa, titri, yɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ bei amli. Shi yɛ be mli ni Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛfee enɛ lɛ, amɛnaa nyɔmɔwoi babaoo. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛnaa nihamɔ mli ŋɔɔmɔ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli, akɛni amɛle akɛ amɛsaa Yehowa Nyɔŋmɔ, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji “mɛi fɛɛ atsɛ” lɛ hiɛ lɛ hewɔ.—Efesobii 4:6.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
Nyɔŋmɔjamɔ he Ŋaawoo Kɛha Mɛi ni Amɛnine Shɛɔ Kwɛmɔ Nɔ lɛ kɛ Mɛi ni Kɛhaa Lɛ
Nyɛfea Mɛi ni Woɔ Mɔ Ekãa: “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asa enaanyo hiɛ, koni ahi aha lɛ ni enane amɔ̃ shi.”—Romabii 15:2.
Nyɛfea Shiŋŋ: “Nyɛkahaa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ, ejaakɛ kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaakpa hu yɛ be ni sa mli.”—Galatabii 6:9.
Nyɛbaa Nyɛhe Shi: “Ni nyɛkaŋmɛa mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ nyɛkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abubua nyɛ nanemɛi fe nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe.”—Filipibii 2:3.
Nyɛtsɔmɔa Ekpakpafeelɔi: “Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.” —1 Korintobii 10:24.
Nyɛnua Sane Shishi: “Nyɛhaa mɛi fɛɛ alea nyɛ sane shishinumɔ lɛ.”—Filipibii 4:5, NW.
Nyɛmli Ahia: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔfafaa nyɛhe.”—Efesobii 4:32.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Asafoŋ onukpai ni etsɛko lɛ baanyɛ aná mɛi ni egbɔlɔ ni amɛyɔɔ niiashikpamɔ lɛ ahe sɛɛ